Kasutaja  
Parool

Hea kasutaja!


Tallinna õigusaktide registris olevat teavet enam ei uuendata, siit leiate enne 17. septembrit 2020 vastu võetud aktid.

Ajakohased õigusaktid on kättesaadavad Tallinna õigusaktide infosüsteemis Teele.

Abi saate kasutajatoe telefonil 6411 511 või e-posti aadressil teeleabi@tallinnlv.ee.

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjoni 2006. aasta tööaruanne
Tallinna Linnavolikogu 22.03.2007 otsus number 68
Redaktsiooni kehtivus:22.03.2007 - ...

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

OTSUS

 

 

Tallinn

22. märts 2007 nr 68

 

 

 

 

Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjoni 2006. aasta tööaruanne

 

 

 

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 48 lg 7, Tallinna põhimääruse § 32¹ lg 3 ja tutvunud Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjoni 2006. aasta tööaruandega,

 

 

Tallinna Linnavolikogu

 

o t s u s t a b:

 

1. Võtta juurdelisatud revisjonikomisjoni 2006. aasta tööaruanne teadmiseks.

2. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

 

 

Tallinna Linnavolikogu 22. märtsi 2007
otsuse nr 68
LISA

Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjoni 2006. aasta tööaruanne

 

 

 

1. Komisjoni liikmed ja komisjoni tööst osavõtmine

Tallinna Linnavolikogu käesoleva koosseisu revisjonikomisjoni esimees oli Remo Holsmer, aseesimees Elmar Sepp, komisjoni liikmeteks valiti 9. veebruaril 2006 Epp Alatalu, Paul Alekand, Oksana Laasi, Leonid Mihhailov, Hanno Pevkur, Hannes Rumm, Erika Salumäe, Toomas Sepp ja Nikolai Stelmach. Erika Salumäe astus tagasi komisjoni liikme kohalt 2006. aasta augustis ja Remo Holsmer komisjoni esimehe kohalt alates 1. detsembrist 2006. Esimene revisjonikomisjoni koosolek toimus 20. veebruaril 2006 ja kokku toimus 2006. aastal 13 revisjonikomisjoni koosolekut, millest üks ei olnud otsustusvõimeline kvoorumi puudumise tõttu. Kahel korral juhatas revisjonikomisjoni koosolekut aseesimees Elmar Sepp.

Komisjoni liikmete osavõtt komisjoni koosolekutest oli järgmine:

Remo Holsmer

11 korda

Elmar Sepp

9 korda

Epp Alatalu

9 korda

Paul Alekand

7 korda

Oksana Laasi

2 korda

Leonid Mihhailov

11 korda

Hanno Pevkur

11 korda

Hannes Rumm

8 korda

Toomas Sepp

11 korda

Erika Salumäe

2 korda

Nikolai Stelmach

8 korda

2. Kontrollimiste plaani täitmine

Komisjoni 12 koosolekul arutati kokku 33 küsimust. Läbiviidud kontrollimiste kohta võeti vastu 12 revisjonikomisjoni otsust ja linnavolikogule esitati 11 otsuse eelnõud ning revisjonikomisjoni arvamus Tallinna linna 2005. aasta majandusaasta konsolideeritud aruande kohta. Komisjonis oli arutusel 5 kontrolli tulemused, mille kontrolli alustati 2005. aastal. Komisjoni 2006. aasta kontrollimiste plaan kinnitati linnavolikogu 23. märtsi 2006 otsusega nr 88, milles nähti ette 14 teemat. 2006. aastal kontrolliti 10 küsimust, millest 8 kohta võeti vastu ka revisjonikomisjoni otsus ja 3 kohta linnavolikogu otsus, kolme küsimuse kohta valmisid kontrollaktid ja saadi kontrollitavatelt seletuskirjad, kuid arutamine komisjonis lükkus 2007. aastasse. Kontrollimiste plaani kolme teema puhul alustati kontrolli 2006. aastal, kuid selle lõpetamine jäi 2007. aastasse ja ühe küsimuse kontrollime lükkus 2007. aastasse.

2006. aasta kontrollimiste plaani küsimustest juhtisid kontrollimisi Remo Holsmer ühel korral, Leonid Mihhailov ühel korral, Paul Alekand ühel korral, Hanno Pevkur ühel korral, Toomas Sepp ühel korral, Nikolai Stelmach kahel korral, Epp Alatalu kolmel korral, Hannes Rumm kolmel korral.

3. Komisjonis läbivaadatud küsimused

3.1 Revisjonikomisjon esitas eelnõud linnavolikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta järgmistes küsimustes:

3.1.1 Tallinna linnale kuuluva ehitise pinna reklaamialaseks tegevuseks kasutusse andmise korra ja reklaamimaksumääruse täitmine alates 2003. aastast.

Kontrollimisel tuvastati, et reklaamimaksu tasumise ja haldamise üleandmine linnaosade valitsustelt Tallinna Ettevõtlusametile ning üleminek reklaamimaksu arvete esitamiselt reklaamimaksu deklareerimisele on ennast õigustanud. Reklaamimaksu tasumine on paranenud, samuti on aasta-aastalt kasvanud linnale reklaamist laekunud tulu. Kehtiva korra järgi peavad reklaamifirmad tagama reklaamikandjate kaetuse reklaamiga kogu aja vältel, kuid kontrollimise ajal oli suur hulk reklaamikandjaid ilma reklaamita. Reklaamimaksumäär oli püsinud alates 2003. aastast muutmata, mis oli 5 krooni ruutmeetri eest ööpäevas. Tallinna Linnavolikogu 12. detsembri 2002 määruse nr 73 “Tallinna linnale kuuluva ehitise pinna reklaamialaseks tegevuseks kasutusse andmise korra kinnitamine“ rakendamine kontrollitud linnaosades on olnud aeglane ja vähetulutoov mitmel põhjusel. Enamik linna territooriumist ei ole mitte linna, vaid riigi- või eramaa, seega puudub linnal selle kasutusse andmise ja tulu saamise õigus. Suurte reklaamifirmadega sõlmitud pikaajalised lepingud ei võimaldanud nende reklaamikandjatele rakendada nn maarenditasu. Kristiine ja Mustamäe linnaosa valitsused jätsid õigeaegselt reklaamifirmadele teatamata lepingute pikendamisest keeldumisest, millest tulenevalt lepingute kehtivus pikenes automaatselt järgmiseks viieks aastaks. Linnavalitsusel olid välja töötamata välireklaami paigaldamise, eksponeerimise ja sobivuse põhimõtted, mille tõttu uute reklaamikandjate paigaldamise kooskõlastamine linna nelja erineva ametiga on aeganõudev protsess.

Nimetatud küsimuses võeti vastu Tallinna Linnavolikogu 4. mai 2006 otsus nr 152 “Tallinna linnale kuuluva ehitise pinna reklaamialaseks tegevuseks kasutusse andmise korra ja reklaamimaksumääruse täitmine alates 2003. aastast“. Tallinna Linnavolikogu 7. septembri 2006 määrusega nr 49 “Tallinna Linnavolikogu 12. detsembri 2002 määrusega nr 75 kinnitatud “Reklaamimaks Tallinnas“ muutmine“ kehtestati reklaami maksumääraks 6 krooni ruutmeetri eest ööpäevas.

3.1.2 Eelarveliste vahendite kasutamine Tallinna Allika Lasteaias, Tallinna Lasteaias Kikas ja Tallinna Sõbrakese Lasteaias 2004. ja 2005. aastal.

Kontrollimisel tuvastati puudusi laste toiduraha kasutamisel. Tallinna Allika Lasteaed ei kasutanud 2004. aastal toitlustamiseks 66 656 kr e 9,8% laekunud toidurahast, 2005. aastal jäi kasutamata 190 472 kr, mis moodustas 22,1% laekunud toidurahast. Tallinna Lasteaed Kikas oli kasutanud toitlustamiseks 2004. aastal 18 876 kr vähem kui toiduraha laekus, 2005. aastal jäi 46 607 kr e 7,6% laekunud rahast kasutamata. Tallinna Sõbrakese Lasteaed kasutas toitlustamiseks 2004. aastal 4201 kr rohkem, kui oli laekumine, 2005. aastal jäi 6638 kr kasutamata.

Allika lasteaias töötas täiskohaga remonditöölisena lasteaia juhataja abikaasa, kellega 2004. aastal oli lasteaia juhataja sõlminud mitu töövõtulepingut kokku summas 19 117 kr. 2004. aastal maksis Allika lasteaed raamatupidamisteenust osutava firma töötajale preemiat. 2005. aasta detsembris laskis lasteaia juhataja endale välja maksta OÜ VIREST PROF detsembrikuus oma nimele väljastatud arved eesti keele õppimise eest 2005. aasta juunist ‑ novembrini kokku 7 700 kr. Nimetatud arveid välja makstes oli lasteaia juhataja ületanud oma volituse piire. Kontrollimise tulemusena lõpetati tööleping lasteaia juhataja abikaasaga, samuti tagastas lasteaia juhataja eesti keele õppekulude raha lasteaia eelarvesse.

Sõbrakese lasteaed kasutas lisatasu maksmiseks nn sisemist kohakaaslust. 2005. aasta käskkirjades oli ületundide töö tasumiseks määratud erinevad koefitsiendid, arvestamata õigusaktidega kehtestatud korda.

Nimetatud küsimuses võeti vastu Tallinna Linnavolikogu 1. juuni 2006 otsus nr 176 “Eelarveliste vahendite kasutamine Tallinna Allika Lasteaias, Tallinna Lasteaias Kikas ja Tallinna Sõbrakese Lasteaias 2004. ja 2005. aastal“.

3.1.3 Tallinna linna IT-alaste lepingute täitmine alates 2002. aastast.

Tallinna Linnakantselei poolt sõlmiti 2002. aasta algusest kuni 2005. aasta mai lõpuni 234 lepingut. Kontrollimisel selgus, et aasta-aastalt on oluliselt tõusnud arvutitöökoha hooldusteenuse püsitasu, samal ajal aga vähenenud riistvara maksumus. IT teenistus on sõlminud kõik lepingud riigihangete tulemusel, kusjuures hankedokumentides on kindlaks määratud ka lepingu lõpptähtaeg. Lepingutes tehtud muudatused olid täpsustava iseloomuga hankedokumentides kirjeldatud tingimuste piires. Kontrolli tulemusena tehti Tallinna Linnavalitsusele ülesandeks suurendada lihtsustatud pakkumismenetluse korral pakkumiste arvu viie pakkujani.

Nimetatud küsimuses võeti vastu Tallinna Linnavolikogu 1. juuni 2006 otsus nr 177 “Tallinna linna IT-alaste lepingute täitmise kontrollimine alates 2002. aastast Tallinna Linnakantseleis“.

3.1.4 Ehitusalaste lepingute täitmine Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametis perioodil 2002 – 2005.

Kontrollimisel selgus, et ehitamis-, renoveerimis- ja rekonstrueerimistööde teostamiseks sõlmitud lepingud olid täidetud ning lepinguid ei olnud olulises ulatuses rikutud, teostatud tööde kohta oli nõuetekohaselt koostatud üleandmise-vastuvõtmise aktid, peale objektide vastuvõtmist olid väljastatud kasutusload. Kontrollitud objektidel teostatud töödega tutvumise ja ülevaatuse käigus võis täheldada, võrreldes investeeringukaartidel kajastatuga, olulises ulatuses erinevusi investeeringukaartide sisulise funktsiooni mittepiisava kasutamise tõttu. Investeeringute kavandamise ja projektide planeerimise ning tegelikkuses objektide valmimise järel saavutatud tulemuste võrdlemine näitas ehitustööde kontrollimisel ameti esindajate, linnaosavalitsuste ehitusjärelevalvet teostavate ametiisikute ja ehitusjärelvalvet korraldavate spetsialistide ebapiisavat koostööd. Kontrolli käigus ameti allasutuste ja hallatavate asutuste juhtide poolt tehtud tähelepanekute põhjal selgus vajadus investeeringute kava koostamisel ja projektide planeerimisel senisest põhjalikumalt hinnata objektide seisukorda ja vajalike tööde maksumust ning ökonoomikat.

Nimetatud küsimuses võeti vastu Tallinna Linnavolikogu 22. juuni 2006 otsus nr 236 “Ehitusalaste lepingute täitmine Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametis perioodil 2002 – 2005“.

3.1.5 Tallinna linna investeeringute kava täitmine 2005. aastal

Kontrollimise käigus avastatud puuduste tulemusena korrigeeriti investeeringute kava täitmise aruannet Tallinna Kultuuriväärtuste Ametis. Vene Kultuurikeskuse renoveerimise kontrollimisel selgus, et 2005. aasta lepingujärgsed tööd fassaadi renoveerimisel olid osaliselt lõpetamata ning töövõtja teostas tööd oma vahenditest 2006. aasta maikuus. Tallinna Spordi- ja Noorsooameti objektide renoveerimisel ja ehitamisel puudusi ei avastatud. Hellemanni torni küttesüsteemi renoveerimise kontrollimisel selgus, et Kultuuriväärtuste Amet kandis 27. detsembril 2005 vastavalt sõlmitud lepingule 200 000 krooni MTÜ Eesti Kinoliit arveldusarvele. Kinoliit kohustus renoveerima Hellemanni torni küttesüsteemi ja esitama ametile 1. maiks 2006 kuludokumendid renoveerimistööde kohta. Kontrollimisel selgus, et kuludokumendid on esitamata, torni küttesüsteem renoveerimata ning tõeseid dokumente linna eelarvest eraldatud raha kasutamise kohta ei esitatud. Selle tõttu tehti Tallinna Kultuuriväärtuste Ametile ülesandeks esitada linnavolikogule informatsioon Hellemanni torni küttesüsteemi väljaehitamise ja sellel objektil eelarveliste vahendite 2006. aastal kasutamise kohta.

Nimetatud küsimuses võeti vastu Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2006 otsus nr 283 “Tallinna linna investeeringute kava täitmine 2005. aastal“.

Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti 16. novembril 2006 Tallinna Linnavolikogule esitatud informatsiooni kohaselt kandis Eesti Kinoliit 200 000 krooni Tallinna linnale tagasi.

3.1.6 Linnavara ostu- ja müügitingimuste, -hinna kujunemise metoodika efektiivsus (sh Harju tn 34, 38, 44, Harju tn 46/Rüütli tn 15, Rüütli tn 7 kinnistud ning endine kinnistu nr 537 Harju tn 36).

Kontrollimisel selgus, et linnavara müügitehingud on toimunud linnavara võõrandamise korra kohaselt valdavalt kirjaliku enampakkumise vormis, mis on taganud tehingutele lühiajalises perspektiivis vaadelduna kõrge efektiivsuse, kuid ei pruugi osutuda linnale kasulikuks pikaajalises perspektiivis. Tallinna linna eelarve strateegia aastateks 2005 ‑ 2007 seab eesmärgiks oluliselt suurendada linna varade juhtimisega seotud püsivaid tulusid ja Tallinna linna eelarvestrateegia aastateks 2007 ‑ 2010 näeb ette linnamaa müügi asemel koormata krunte hoonestusõigusega ja kasutusvaldusega ning vältida kinnisvara müüki ilma planeeringuta. Linnavara (kinnisasjade) soetamise metoodika efektiivsuse kontrollimisel ilmnes, et linnal puudub selleks vastav kord. Linnale kinnisasjade soetamine toimub ilma sellekohase reglemendita otsustuskorras. Kontrolli käigus vaadeldud kinnistute puhul telliti reeglina iga kinnistu kohta vaid üks eksperthinnang.

Nimetatud küsimuses võeti vastu Tallinna Linnavolikogu 30. novembri 2006 otsus nr 338 “Linnavara ostu- ja müügitingimuste, ‑hinna kujunemise metoodika efektiivsus (sh Harju tn 34, 38, 44, Harju tn 46/Rüütli tn 15, Rüütli tn 7 kinnistud ning endine kinnistu nr 537 Harju tn 36)“, millega anti Tallinna Linnavalitsusele ülesanne järgida linna strateegiadokumentides seatud eesmärke suurendada linna varade juhtimisega seotud püsivaid tulusid, kasutades linnamaa müügi asemel enam kinnistute koormamist hoonestusõiguse ja kasutusvaldusega ning vältida kinnisasjade müüki ilma planeeringuta, samuti töötada välja ja esitada linnavolikogule linnale kinnisasjade soetamise kord, milles muuhulgas kehtestada protseduurid soetatava vara väärtuse hindamiseks ning sätestada, et linnale kinnisasjade soetamisel ja vahetustehingute korras võõrandamise puhul tellida vara väärtuse hindamiseks vähemalt üks eksperthinnang ja tehingute puhul väärtusega üle 50 miljoni krooni kolm eksperthinnangut, reeglid linnavara soetamisel peetavate läbirääkimiste korraldamiseks ja läbirääkimistesse kaasatavate Tallinna Linnavolikogu liikmete määramiseks.

3.1.7 Eelarveliste vahendite kasutamine Kalamaja Põhikoolis, Merivälja Koolis, Tallinna Nõmme Põhikoolis, Pirita Majandusgümnaasiumis ja Tallinna Heleni Koolis alates 2004. aastast.

Koolide käsutuses olevad rahalised vahendid sõltuvad eelkõige õpilaste arvust ja koolide võimalusest teenida omatulu, kuid linna eelarvest raha eraldamisel on vähe arvestatud ruumide ekspluatatsiooniks ja korrashoiuks vajalikke kulutusi. Tallinna Heleni Kool on üldkeskhariduse omandamiseks kuulmis- ja/või nägemispuuetega õpilastele ja teistele õpilastele, 2006. aasta kevadel oli koolis 171 õpilast/last. Koolis on ka koolieelikute ettevalmistusrühmad. Meelepuudega õpilane vajab lisaks spetsialistide (logopeed, parandusõpe, viipekeele tõlk) abi, mida praegu riigikoefitsiendis ei ole piisavalt arvestatud. Kontrollimise käigus eelarveliste vahendite mittesihipärast kasutamist ei tuvastatud.

Nimetatud küsimuses võeti vastu Tallinna Linnavolikogu 14. detsembri 2006 otsus nr 358 Eelarveliste vahendite kasutamine Kalamaja Põhikoolis, Merivälja Koolis, Tallinna Nõmme Põhikoolis, Pirita Majandusgümnaasiumis ja Tallinna Heleni Koolis alates 2004. aastast“.

3.1.8 Linna eelarvest eraldatud vahendite ja linnavara kasutamine Sihtasutuse Tallinna Lauluväljak ja Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve Sihtasutuse poolt aastatel 2004 – 2005.

Kontrollimisel tuvastati, et Tallinna Ettevõtlusamet oli sõlminud igal aastal Sihtasutusega Tallinna Lauluväljak lepingud linnaeelarvelise toetuse kasutamise kohta ning raha kasutati lauluväljaku aiaga piirneva ala haldamiseks ja hooldamiseks, laululava hoone ja ladude elektrisüsteemide jooksvaks remondiks, laululava pargi hooldustöödeks, koristustöödeks ning valve- ja kommunaalteenusteks. 2004. aastal moodustas linnaeelarveline eraldis 19,6% ning 2005. aastal 20,1% sihtasutuse kogutuludest. Sihtasutus on esitanud Tallinna Ettevõtlusametile aruanded toetuse kasutamise kohta. Majanduslepingute sõlmimine ning täitmine on toimunud õiguspäraselt ning pistelisel kontrollimisel puudusi ei avastatud.

Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve Sihtasutuse tegevuskuludeks eraldati 2004. aastal 2 020 000 krooni, tegevuskulud olid 1 564 113 krooni. 2005. aastal eraldati sihtasutusele 614 000 krooni ning tegevuskulud moodustasid 2 107 091 krooni. Vahendite puudujääk kaeti eelmiste aastate säästudest. 2005. aastal moodustasid tööjõukulud 1 790 532 krooni ning juhatuse ja nõukogu liikmetele maksti töötasu 726 234 krooni. Majanduslepingute sõlmimisel ja täitmisel puudusi ei avastatud. Kontrolli käigus paluti esitada pisteliselt koopiaid erinevatest tehtud töödest ning lepingutest, mida osadel juhtudel sihtasutused ei esitanud, viidates sihtasutuse seadusele, Tallinna Linnavolikogu poolt kinnitatud sihtasutuse põhikirjale ja väärtpaberituru seaduse § 188 sätetele ning sihtasutuses kehtestatud sisemistele reeglitele.

Revisjonikomisjoni poolt esitatud linnavolikogu otsuse eelnõu oli arutusel revisjonikomisjoni 11. detsembri 2006 koosolekul.

3.2 Revisjonikomisjon kontrollis ja võttis vastu otsuse järgmistes küsimustes:

3.2.1 Tallinna linna reservfondi kasutamine 2005. aastal.

Reservfondist raha eraldamisel on valdavalt jälgitud kehtivat korda nii vormiliselt kui sisuliselt. Puudustena toodi välja, et jätkuvalt on reservfondist raha eraldatud eelarve koostamise ajal teadaolnud kulude katteks. Puudusi esines ka mittetulundusühingutele eraldatud raha eesmärgipärases kasutamises, jätkuvalt oli probleeme raha kasutamise aruannete esitamisega ja esitamise tähtaegadest kinnipidamisel. Linnaosad olid reservfondist teinud eraldisi teistele linna ametiasutustele ja nende hallatavatele asutustele, mida Tallinna Linnavolikogu 24. jaanuari 2002 määrusega nr 6 kinnitatud Tallinna linna reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra kohaselt ei ole lubatud teha. Revisjonikomisjoni kontrollakti ja otsuse kohta andis oma seisukoha Tallinna Linnavalitsus.

Tallinna Linnavolikogu 2. novembri 2006 määrusega nr 61 muudeti ja täpsustati Tallinna linna eelarvest mittetulundustegevuseks toetuste andmise korda, mis oli kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 4. aprilli 2002 määrusega nr 20.

3.2.2 Tuleohutusnõuete täitmine Tallinna munitsipaalkoolides ja ‑lasteaedades alates 2005. aastast.

Tuleohutusnõuete täitmisel võeti aluseks Põhja-Eesti Päästekeskuse tuleohutusbüroo inspektorite poolt läbiviidud kontrolli tulemused. Kontrollimistega tuvastatud rikkumised võis liigitada kahte gruppi, millest ühed on tingitud koolide või lasteaedade juhtkonna teadmatusest, tähelepanematusest või lohakusest tuleohutusnõuete täitmisel ja nende kõrvaldamine ei nõua täiendavalt olulisi rahalisi ega materiaalseid ressursse. Teise grupi moodustavad rikkumised, mille kõrvaldamiseks on vaja vahendid kas lasteasutusel või linnal oma eelarves ette näha. Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi ei olnud käesoleva kontrolli teostamise ajal osaliselt või täielikult 51 koolis ja 94 koolieelses lasteasutuses. Reas koolides tuleb taastada tuletõrje-voolikusüsteem. Vahendeid nõudvaks tööks on ka evakuatsioonipääsude (‑treppide) vastavusse viimine ehitusnormidega inimeste ohutuks evakueerimiseks. Revisjonikomisjon otsustas teha Tallinna Linnavalitsusele ettepaneku koostada ajagraafik automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamiseks koolidesse ja lasteaedadesse, asuda läbirääkimistesse Põhja-Eesti Päästekeskusega koolide tuletõrje-voolikusüsteemide taastamisele alternatiivsete lahenduste saamiseks iga objekti osas ja lähtudes läbirääkimiste tulemustest koostada ajagraafik vajalike tööde tegemiseks, näha ette lasteasutuste evakuatsioonikäikude ja ‑treppide remont kehtestatud ehitusnormidega vastavusse viimiseks 2007. aastal, nõuda koolide ja koolieelsete lasteasutuste juhtidelt tuleohutusnõuete täitmist ja tuleohutusnõuetealase koolituse korraldamist, näha ette haridusasutuste eelarves vahendid tuleohutusnõuete täitmisega seotud kulude katteks.

Revisjonikomisjoni kontrollakti ja otsuse kohta andis oma seisukoha Tallinna Linnavalitsus.

3.2.3 Tallinna Linnavolikogu 21. aprilli 2005 otsuse nr 112 “Eelarveliste vahendite kasutamine Iru Hooldekodus alates 2002. aastast“ täitmine.

Raviteenuste osutamise lepingute ja füüsilistest isikutest ettevõtjatega sõlmitud lepingute kontrollimisel selgus, et mitmed neist on vormistatud kokkuleppehindadega ilma vastavate kalkulatsioonideta, tööde ja teenuste mahud ei ole selged ja läbipaistvad. Tööde vastuvõtuaktid on formaalsed. Kuni 2006. aasta novembrikuuni kasutati toiduainete ostmisel ka sularahaga arveldamist. Vigu esines tekkepõhisel kulude kajastamisel. Hooldekodu eelarvest tasuti arvukalt toitlustamise arveid seoses külaliste vastuvõtuga. Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2001 määrusega nr 38 kinnitatud Tallinna hoolekande arengukavas aastateks 2001 – 2005 toodud Iru Hooldekodu eesmärgid ja tegevused on 2006. aasta detsembris täitmata nii hoolduspersonali arvu kui töötasu osas. Revisjonikomisjon otsustas teha ettepaneku Tallinna Linnavalitsusele rakendada abinõusid Iru Hooldekodu hoolduspersonali ametikohtade täimiseks ja töötasu probleemide lahendamiseks, Iru Hooldekodul tagada tööde ja teenuste ostmiseks sõlmitud lepingutes mahtude ja maksumuse välja toomine ning üleandmise-vastuvõtu aktides tehtud tööde ja osutatud teenuste kajastamine, lõpetada toidukaupade ostmine sularaha eest, mitte lubada hooldekodu eelarveliste vahendite kasutamist hooldekoduga mitteseotud külaliste vastuvõtuks ja Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametil tagada kontroll Iru Hooldekodu eelarve optimaalse planeerimise ja täitmise üle.

Revisjonikomisjoni kontrollakti ja otsuse kohta andis oma seisukoha Tallinna Linnavalitsus.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees