Kasutaja  
Parool

Hea kasutaja!


Tallinna õigusaktide registris olevat teavet enam ei uuendata, siit leiate enne 17. septembrit 2020 vastu võetud aktid.

Ajakohased õigusaktid on kättesaadavad Tallinna õigusaktide infosüsteemis Teele.

Abi saate kasutajatoe telefonil 6411 511 või e-posti aadressil teeleabi@tallinnlv.ee.

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Ajutise komisjoni tegevuse lõpetamine (ettepanekute esitamiseks miljööväärtuslikes piirkondades teostatava ehituskontrolli ja järelevalve tõhustamiseks)
Tallinna Linnavalitsus 21.03.2007 korraldus number 495
Redaktsiooni kehtivus:21.03.2007 - ...

TALLINNA LINNAVALITSUS

 

KORRALDUS

 

 

Tallinn

21. märts 2007 nr 495-k

 

 

Ajutise komisjoni tegevuse lõpetamine (ettepanekute esitamiseks miljööväärtuslikes piirkondades teostatava ehituskontrolli ja järelevalve tõhustamiseks)

 

 

 

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõike 1 punkti 2 ja Tallinna põhimääruse § 501 lõike 6 alusel:

 

 

 

 

 

1. Võtta teadmiseks juurdelisatud tegevusaruandes esitatud ettepanekud ehituskontrolli ja järelevalve tõhustamiseks miljööväärtuslikes piirkondades.

2. Lõpetada Tallinna Linnavalitsuse 26. aprilli 2006 korraldusega nr 803-k miljööväärtuslikes piirkondades teostatava ehituskontrolli ja järelevalve tõhustamiseks ettepanekute esitamiseks moodustatud ajutise komisjoni tegevus.

3. Tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 26. aprilli 2006 korraldus nr 803-k „Ajutise komisjoni moodustamine ettepanekute esitamiseks miljööväärtuslikes piirkondades teostatava ehituskontrolli ja järelevalve tõhustamiseks“.

4. Tallinna Kultuuriväärtuste Ametil teha korraldus teatavaks Anni Noolele, Märt Ilusale, Olari Kärmasele, Liina Jänesele, Tiit Kivikasele, Eva Aadamsoole ja Tõnis Kurrikule.

5. Korraldust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

 

Jüri Ratas

Linnapea

Toomas Sepp

 

Linnasekretär

 

 

 

Tallinna Linnavalitsuse

21. märtsi 2007

korralduse nr 495-k

LISA

 

Ajutise komisjoni tegevusaruanne ettepanekute esitamiseks miljööväärtuslikes piirkondades teostatava ehituskontrolli ja järelevalve tõhustamiseks

 

 

 

Tallinna puitasumid on Põhja-Euroopas unikaalsed eelkõige oma terviklikkuse ja laialdase leviku poolest. Seda väärtust mõistes ning ehitustegevust nendes piirkondades suunata püüdes, kehtestas Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuaril 2001 Tallinna üldplaneeringuga kaheksa miljööväärtuslikku piirkonda. Puitasumite ajalooline hoonestustus on oma olemuselt lihtsa ja lakoonilise arhitektuuriga, mida ilmestavad üksikud hoolikalt viimistletud detailid – nt nikerdatud väljaulatuvad sarikaotsad, profileeritud voodri- ning piirdelauad, profileeritud aknaraamid, sepistatud varikatus, dekoreeritud uks jms.

 

Ehitustegevuse intensiivse kasvuga nii linnas üldiselt kui ka miljööväärtuslikes piirkondades on kahjuks probleemiks saanud omavoliline (st ilma ehitusloata) ehitustegevus ja projektis ettenähtud tingimuste eiramine ehitamisel. Probleemiks on samuti vajalike kooskõlastuste puudumine vanade majade lammutamisel.

 

Selleks, et mõista miljööväärtuslikes piirkondades asuvate ehitiste arhitektuurset väärtust ning ühtlustada arusaamu ehitusprojektis antud arhitektuur-ehituslike projektlahendustest kinnipidamise ulatuse ja vajaduse osas ehituskontrolli ja järelevalve teostamise käigus, moodustati ajutine komisjon, mille põhiliseks ülesandeks sai probleemide analüüsimine ning võimalike meetmete leidmine ja ettepanekute tegemine ehituskontrolli ja järelevalve osas miljööväärtuslikel hoonestusaladel.  Kõige olulisemad teemade grupid, mida komisjonis arutati olid alljärgnevad.

 

  1. Omavolilised, st ilma kooskõlastatud projektita ja ehitusloata ehitamised ja lammutamised. Probleemiks on omavolilise ehitustegevuse õigeaegne peatamine ja ametitevahelise koostöö mittepiisavus selles valdkonnas. Enne Teist maailmasõda ehitatud hoonete lammutusprojektid tuleb vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirjale kooskõlastada Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga (edaspidi kultuuriväärtuste amet), tagamaks informeerituse, vajalikud dokumenteerimised ja ehitusmaterjalide ning -detailide taaskasutusse suunamise. Kahjuks ei ole kõiki selliste hoonete lammutusprojekte kultuuriväärtuste ametisse kooskõlastamiseks suunatud.
  2. Eelprojekti staadiumis antud arhitektuur-ehituslikud projektlahenduste järgimine ehitamise käigus. Kultuuriväärtuste amet kooskõlastab vastavalt Tallinna linna ehitusmäärusele miljööväärtuslikes piirkondades eskiis- ja eelprojekte. Kultuuriväärtuste amet on nõudnud olemasolevate taastamiskõlbulike detailide säilitamist ja restaureerimist ning eelprojektides laudiseprofiilide, laudisemustri, saelõikeliste sarikaotsade jt oluliste detailide (välisuksed, varikatused jne) asendamisel profiilijooniseid. Kahjuks ei võeta ehitamisel neid jooniseid aluseks. Probleemiks on samuti hoonete väljast soojustamine. Väljast soojustamine on problemaatiline juhul kui seda ei ole eelprojektis fikseeritud ning juhul kui eelprojektis on väljast soojustamise tingimuseks seatud, et aknad tõstetakse välisseina tasapinda, vältimaks akna põskede tekkimist, kuid ehitamisel ei ole seda tingimust täidetud.
  3. Miljööväärtuslikes piirkondades akende vahetamine sobimatute uute akende vastu.

 

Probleemide analüüsimine ja eriarvamused

Komisjon otsustas parandada koostööd punktis 1 nimetatud probleemide osas. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi linnaplaneerimise amet) ehitusjärelevalve teenistuse esindajad lubasid lammutusprojektidele ehituslubade väljastamisel järgida edaspidi tõhusamalt kultuuriväärtuste ameti kooskõlastuse olemasolu. Omavolilise ehitustegevuse suhtes rõhutasid linnaplaneerimise ameti ehitusjärelevalve teenistuse ametnikud, et käesoleva seadusandluse baasil on võimalik karistada üksnes omavolilise (st ilma ehitusloata) ehitustegevuse juhtumeid. Komisjoni kooskäimise tulemusena on parandatud koostööd ka ehitusjärelevalve osas juhtumitel, kus ehitamine ei järgi ehitusprojekti olulistes küsimustes, st pööningukorrusel räästa- ja/või harjakõrguse muutmine ja katusest väljaehituste kuju on ehitamisel oluliselt muutunud võrreldes projektiga ning sellega seoses moonutatakse oluliselt olemasoleva hoone arhitektuurset väljanägemist ning lahendus ei ole piirkonda sobilik.

 

Linnaplaneerimise ameti ehitusjärelevalve ametnikud olid seisukohal, et eelprojektis antud nõuete, v.a ehitamise ja ehitise ohutuse tagamist käsitlevate nõuete, järgmise tagamine ei ole Ehitusseaduses sätestatud tingimustel üheselt võimalik. Arhitektuursete nõuete ja ehitusdetailide käsitlemine ehitusprojektis ja nende nõuete osas järelevalve teostamine ei ole ehitusjärelevalve teenistuse spetsialistide hinnangul ehitusjärelevalve küsimus. Selliste nõuete sätestamiseks peab olema kehtestatud avalik normdokument (ehitusmäärus, teemaplaneering, linnaosa üldplaneering) või tuleb esitada konkreetsed nõuded detailplaneeringus või projekteerimistingimustes.

 

Kultuuriväärtuste amet küsis hinnangut väitele, et Ehitusseaduses ei sätestata üheselt ehitamisel ehitusprojektis toodud nõuete järgimise kohustust, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt. 30. oktoobri 2006. a e-kirjas vastas pr Nele-Kai Loorits, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna ehitustalituse juhataja järgmist: „Ehitusseaduse § 12 lg 1 ütleb selgesõnaliselt, et ehitamine peab toimuma vastavalt ehitusprojektile, välja arvatud väikeehitise ehitamise korral käesolevas seaduses ette nähtud juhtudel. Sama § lõige 2 lisab, et ehitamiseks peab olema ehitusluba. Ehitusloa väljastamise aluseks on aga vastavalt seaduse § 23 lg 2 nõuetele vastav ehitusprojekt. Ehitusseaduse § 59 selgitab, et ehitusjärelevalve antud seaduse tähenduses on ehitusprojektide nõuetele vastavuse kontrollimine ja ka ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine ning, et ehitusjärelevalve teostamine oma territooriumil kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Ehitusseaduse § 60 on toodud ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku pädevus ja kohustused, millede hulgas on sätestatud, et ametiisiku pädevuses on kontrollida käesoleva seaduse täitmist, sealhulgas ehitatavas ehitises või selle osas. Ülaltoodut arvestades võib väita, et nõuetele vastav ehitis peab olema ehitatud vastavalt ehitusprojektile ja kohaliku omavalitsuse järelevalveametniku pädevusse kuulub selle asjaolu kontrollimine.“.

 

Probleem on linnaplaneerimise ameti sõnul aga selles, et omanik saab taotleda ehitusprojekti korrigeerimist (näiteks laudisemustri muutmist) ja sellest keeldumiseks on tugev õiguslik alus üksnes siis, kui selline nõue on sätestatud planeeringus (vastavalt planeerimisseaduse § 9 lg 2 punktid 11 ja 12. Samas on ühele hoonele sellise detailsusega nõude kehtestamine planeeringus küsitav ja hoonestusala miljöö kontekstis ka põhjendamatu. Seega saab ja tuleb taoliste detailide osa jõuda kokkuleppele ehitusloa taotlejaga. 

 

Üldisemate dokumentidega, olgu siis tegemist ehitusmääruse, teemaplaneeringu või linnaosa üldplaneeringuga, ei ole paraku võimalik anda detailseid tingimusi olemasoleva hoone ümberehitamiseks. Üldise normdokumendi üldistusaste on siiski üldine. See tähendab, et kui teemaplaneeringus, linnaosa üldplaneeringus või ka detailplaneeringus määratletakse olemasoleva hoonestuse olemasolevas mahus ja detailides säilitamise vajadus, ei ole võimalik käsitleda iga üksikut hoonet ja selle detailsust. Detailsed lahendused ja nõuded, mida konkreetse hoone ümberehitamisel järgida, saab siiski anda konkreetse hoone ehitusprojekti raames. Linnaplaneerimise amet on projekteerimistingimustesse ka „hoone säilitamist detailideni“ korduvalt sisse kirjutanud, kuid lõpliku aluse ehitamiseks annab siiski ehitusprojekt ja seal kajastatavad nõuded, mitte projekteerimistingimused.

 

Komisjoni töö käigus tegid linnaplaneerimise ameti ehitusjärelevalve teenistuse ametnikud järgmise ettepaneku. Selleks, et tagada miljööväärtuslikel hoonestusaladel arhitektuurselt väärtuslike hoonete originaalilähedane säilitamine, tuleb võtta kõik konkreetsed hooned kultuurimälestistena muinsuskaitse alla, kuna ainult Muinsuskaitseseadusest tulenevad sätted võimaldavad seada arhitektuurseid nõudeid ning tagada projektikohast ehitustegevust. Kultuuriväärtuste amet ei saa selle ettepanekuga nõustuda, kuna selline ettepanek käsitleb väga suurt hoonete hulka ning on nii linnale kui omanikele koormavaks ja arengut pärssivaks. Linnaplaneerimise ameti ehitusjärelevalve teenistuse esindajad tegid ettepaneku muuta Muinsuskaitseseadust ja anda miljööväärtuslike hoonestusalade ja neil asuvate ehitiste käsitlemiseks tingimused Muinsuskaitseseadusega. Vastava ettepanekuga võib pöörduda vajalike ametiasutuste poole, ent sisuliselt on see ettepanek väär, kuna linnaliselt olulisi tervikpiirkondi käsitlevad sätted on lahti kirjutatud Planeerimisseaduses ja tänasel päeval on põhiprobleemiks projektis sätestatust kinnipidamine konkreetselt ehitamisel. Seega tuleks tulevikus vajadusel keskenduda pigem Ehitusseaduse korrigeerimisele. Kultuuriväärtuste ameti esindajad nõustuvad vajakajäämistega õigusaktides (eriti juhtudel, kus ei koostata/ei nõuta detailplaneeringut), kuid seda enam tuleks keskenduda Ehitusseaduse tõhustamisele, mitte Muinsuskaitseseaduse ümbermõtestamisele. Samas lubab eespool tsiteeritud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamusavaldus eeldada, et vastava valdkonna ministeerium ei pea vajalikuks Ehitusseadust korrigeerida, kuna seaduses on piisavalt sätestatud ehitise ja ehitamise vastavus ehitusprojekti nõuetele.

 

Linnaplaneerimise ameti ehitusjärelevalve teenistuse esindajad tegid ettepaneku ehitusjärelevalve tõhustamiseks kaasata kultuuriväärtuste ameti esindajad miljööväärtuslikel aladel ehitusjärelevalve ja ehitiste vastuvõtmise protsessi, sh andes miljööväärtuslikel aladel järelevalve õiguse ja kohustuse kultuuriväärtuste ameti miljööalade osakonna ametnikele. Kultuuriväärtuste amet nõustub kaasamise ja koostöö tegemisega probleemsete objektide juures, ent peab ettepanekut anda järelevalve õigus ja kohustus kultuuriväärtuste ameti miljööalade osakonna praeguse koosseisuga (osakonnas on 3 koosseisulist ametnikku) realiseerimatuks ning samuti ei pea õigeks dubleerivate ametiülesannete loomist linnavalitsuse süsteemis. Pisut arusaamatu on ka asjaolu, et kui linnaplaneerimise ameti ehitusjärelevalve ametnike arvates ei ole tänane Ehitusseadus järelevalve osas piisav, siis kuidas kultuuriväärtuste amet saab tuginedes samale seadusele, olla projektist kinni pidamise nõudmisel tõhusam kui linnaplaneerimise ameti ametnikud.

 

Erinevate ametite dubleeriva järelevalve õiguse ja kohustuse osas on õige ära tuua hoiatav näide vanalinnas, aadressil Lai tn 5 toimunust. Tallinna vanalinnas kui muinsuskaitse alal on järelevalve õigus ja kohustus nii linnaplaneerimise ametil kui kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonnal. Lai tn 5 hoonele hakati pööningukorrusele pealeehitust ehitama. Kuna pealeehitus toimus ilma ehitusloata ja muinsuskaitse osakonna kooskõlastuseta, kutsus kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna toonane peaspetsialist Olev Liivik objektile ka  ehitusjärelevalve teenistuse esindajad. Tiit Vahe linnaplaneerimise ametist ei pidanud vajalikuks otstarbekaima lahenduse osas erinevate osapooltega edasise tegevuses osas kokku leppida, vaid fikseeriks olukorra ja algatas väärteomenetluse. See omakorda välistas võimaluse nõuda omaniku kriminaalkorras karistamist, kuigi kultuuriväärtuste amet oli teinud juba politseile avalduse ja linnaplaneerimise amet jättis kasutamata võimaluse nõuda akt-ettekirjutusega varasema olukorra taastamist. Prokuratuuri jaoks kehtis antud juhul printsiip, et ühte inimest ei saa kaks korda karistada ühe asja eest. Väga väärtusliku objekti rikkumise eest sai omanik ca 10 000 kroonise karistuse, ent hoone kui tervik on pöördumatult rikutud, kuna linnavalitsuse erinevad asutused, kellel olid võrdsed järelevalve õigused ja kohustused, ei suutnud omavahel koostööd teha. Seetõttu ei saa ehitusjärelevalvet teha kaks linna ametiasutust, vastasel juhul võib õigusrikkuja jääda üldse karistamata või ta saab kergema karistuse seoses menetluse spetsiifikaga. 

 

Kultuuriväärtuste ameti esindajad tegid ettepaneku tõhustada koostööd linnaplaneerimise ameti ehitusjärelevalve teenistusega ning ühtlustada läbi koolituste linna erinevate ametite arusaamu miljööväärtuslikes piirkondades projekteerimisele ja ehitamisele seatavatest nõuetest. Linnaplaneerimise ameti esindajad ei pidanud sellist koostöövormi praeguses miljööalade planeerimist ja ehitust reguleerivas õigusruumis võimalikuks ega vajalikuks. Samas oleks selline arusaamade ühtlustamine oluline ja vajalik. Vanade majade ehituspetsiifika ja -tava on ajaloolistes piirkondades selline, mis nõuab nende aladega tegelevatelt ametnikelt spetsiifilisemaid teadmisi ja ettevalmistust. Koolitused aitaksid paremini mõista vanade majade ülesehitust ning leida  sobivamaid kaasajastamise võimalusi.

Ratsionaalsem lahendus ehitusjärelevalve osas oleks see kui linnaplaneerimise ameti ehitusjärelevalve teenistus nimetaks ühe ametniku, kes nende teenistuses miljööpiirkondadega tegeleb. Sellisel juhul oleks koostööd ja arusaamade ühtlustamist lihtsam organiseerida, ametnik saaks keskenduda spetsiifiliste piirkondade problemaatikale jms.

 

Miljööaladel on tõsiseks probleemiks ka akende vahetamine sobimatute uute, sageli plastikakende vastu. Säästva arengu põhimõtteid järgides, tuleb hoone remontimisel olemasolevaid ehitusmaterjale ja –detaile maksimaalselt säilitada. Toimivat asja ei ole mõtet minema visata ning prügi on 21. sajandil saanud tõsiseks probleemiks. 70-100-aastased aknad ja välisuksed on vaatamata oma vanusele enamasti rahuldavas seisukorras. Vanasti valisid meistrimehed puitu väga hoolega – tähtis oli nii puidu õigeaegne langetamine kui igale konstruktsioonile ja detailile kõige sobilikuma puidu leidmine. Nii näiteks on 100-aastaste vanade majade välisuksed ja aknad tugevad ning hooldusremondi korral püsivad suurepäraselt veel järgmised 100 aastat. Vanadel detailidel on ka kõrge esteetiline väärtus, moodustades algse majaga harmoonilise terviku. Nii näiteks on plastikaknad, sageli ka tänapäevased uued puitaknad, ilma profiilita, „lamedad“ ja teistsuguse aknajaotusega. Juhul kui iga korteriomanik paneb oma korterile ette isesugused aknad, kannatab selle all kogu maja üldine väljanägemine ning tegelikult kogu linna välisilme.

Akende puhul on tähtis ka nende funktsionaalsus. Lisaks valguse läbilaskvusele on akende ülesandeks hoones loomuliku ventilatsiooni tagamine. Uute tihedate akende puhul püütakse saavutada maksimaalne õhutihedus, unustades ära, et sellega tekib tõsine siseruumi ventileeritavuse probleem. Puitmajade puhul on siin suureks ohuks, et olmeniiskus, mis harjumuspäraselt väljus ruumist akna kaudu, jääb pidama hoone konstruktsiooni ja tekitab soodsa keskkonna puidu kahjustamiseks. Seega tuleb akende vahetamisel mõelda ventilatsiooni tagamisele.

Linnaplaneerimise ameti ehitusjärelevalve teenistuse ametnike sõnul on peaaegu võimatu nõuda vanade akende restaureerimist ja akende vahetamise korral uute sobilike akende kasutamist. Kultuuriväärtuste amet mõistab seda seisukohta ning peab vajalikuks probleemi leevendamiseks majaomanike teadlikkuse tõstmist ja restaureerimise taskukohasemaks tegemist. Sel otstarbel on kehtestatud kord linnapoolsete restaureerimistoetuste andmiseks ning teadlikkuse tõstmiseks on kavas anda välja vastava sisuga trükiseid ning läbi viia otsepostitusi. Samuti tuleb välja töötada muid linnapoolseid programme miljööväärtuslike piirkondade korrastamise abistamiseks.

 

Miljööväärtuslikes piirkondades hoonete ümberehitamisel väärtuslike detailide säilitamise ja ajaloolisesse linnaruumi sobiva välisilme tagamise tõhustamiseks oleks efektiivne lahendus tõsta linnapoolsete toetuste osakaalu ajalooliste elamualade elamute korrastamisel. Sellega saab linn muuhulgas ka suurema sõnaõiguse iga konkreetse maja korrastamisel ja projektist kinnipidamisel kaasarääkimiseks kuna linnapoolse toetuse andmise saab siduda projektist kinnipidamisega.

 

Ettepanekud edasiseks tegevuseks ehituskontrolli ja järelevalve tõhustamiseks miljööväärtuslikel hoonestusaladel

1.       Selleks, et vähendada ebaseaduslikku ja reguleerimata ehitus- ja lammutustegevust miljööväärtuslikes piirkondades ning ühtlustamaks nendel aladel toimuvat ehitustegevuse kvalitatiivset taset, on vajalik linna erinevate ametkondade toimiv koostöö ning erinevate nimetatud piirkondadega tegelevate ametnike koolitamine ja arusaamade ühtlustamine.

2.       Linnaplaneerimise ameti ehitusjärelevalve teenistus võiks nimetada ühe ametniku, kes tegeleb miljööväärtuslike piirkondadega. Sellisel juhul oleks koostööd ja arusaamade ühtlustamist lihtsam organiseerida, ametnik saaks keskenduda spetsiifiliste piirkondade problemaatikale.

3.       Ehitusjärelevalve tõhustamine miljööväärtuslikel aladel on laiem teemadering, mis eeldab vajadusel ka seadusandluse muutmist, laiemat osalejate ringi ning ka juristide kaasamist protsessi. Ehituskontrolli ja järelevalve teemadega tuleb edasi tegeleda. Eesmärgiks on tõhustada ehitamisel ehitusprojektist kinnipidamist.

4.       Suurendada linna poolseid toetusi miljööväärtuslikes piirkondades olevate vanade majade  restaureerimiseks ja korrastamiseks ning töötada välja uusi programme. Teadlikkuse tõstmiseks jätkata koostööd Säästva Renoveerimise Infokeskusega jt era- ning avalik-õiguslike organisatsioonidega. Jätkata tuleb trükimaterjali väljaandmist ja levitamist piirkonna elanikele.

 

Miljööväärtuslikes piirkondades teostatava ehituskontrolli ja järelevalve tõhustamiseks moodustatud  ajutine komisjon on täitnud talle pandud ülesanded, tõstatades kitsaskohad ja eriarvamused ning analüüsides võimalusi olukorra parandamiseks ja sellega oma töö lõpetanud. Edasised valikud ja otsused tuleb teha põhimõttelisel tasandil, kaasates muuhulgas teemaderingi erinevate valdkondade ja ka juristide esindajaid.

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär