Alates 2020. aasta sügisest luuakse Tallinna õigusakte Teele infosüsteemis. Sealt leiad õigusaktid, mis on vastu võetud pärast 17. septembrit 2020. Vanemad õigusaktid on kättesaadavad siin, Tallinna õigusaktide registris.

Kasutaja  
Parool

Seosed
Akt tunnistab kehtetuks
 
Tvk m 27.01.2005 nr 5
 
Tvk m 16.09.2004 nr 34
Akt viitab
 
Tvk m 16.09.2004 nr 34
Akt muudab
 
Tvk m 09.12.2004 nr 51
Akt on aluseks
 
Tlv k 11.06.2008 nr 1080
Akti tunnistab kehtetuks
 
Tvk m 30.10.2008 nr 36
Aktile viitab
 
Tvk o 02.06.2011 nr 92
 
Tvk o 26.08.2010 nr 180
 
Tlv k 05.11.2008 nr 1839
 
Tvk o 30.10.2008 nr 215
 
Tlv k 29.10.2008 nr 1793
 
Tlv k 24.09.2008 nr 1566
 
Tlv k 24.09.2008 nr 1567
 
Tlv k 24.09.2008 nr 1568
 
Tlv k 24.09.2008 nr 1569
 
Tlv k 24.09.2008 nr 1570
 
Tvk o 18.09.2008 nr 183
 
Tlv k 03.09.2008 nr 1439
 
Tlv k 13.08.2008 nr 1319
 
Tlv k 30.06.2008 nr 1253
 
Tlv k 25.06.2008 nr 1217
 
Tlv k 25.06.2008 nr 1216
 
Tlv k 25.06.2008 nr 1214
 
Tlv k 25.06.2008 nr 1213
 
Tlv k 25.06.2008 nr 1211
 
Tvk o 19.06.2008 nr 146
 
Tvk o 19.06.2008 nr 143
 
Tlv k 11.06.2008 nr 1061
 
Tlv k 04.06.2008 nr 1012
 
Tlv k 28.05.2008 nr 949
 
Tlv k 28.05.2008 nr 950
 
Tlv k 21.05.2008 nr 892
 
Tlv k 21.05.2008 nr 893
 
Tvk o 15.05.2008 nr 81
 
Tlv k 14.05.2008 nr 862
 
Tlv k 30.04.2008 nr 778
 
Tlv k 23.04.2008 nr 723
 
Tlv k 23.04.2008 nr 724
 
Tlv k 23.04.2008 nr 725
 
Tvk o 17.04.2008 nr 72
 
Tlv k 16.04.2008 nr 669
 
Tlv k 16.04.2008 nr 682
 
Tlv k 02.04.2008 nr 563
 
Tlv k 26.03.2008 nr 515
 
Tlv k 26.03.2008 nr 516
 
Tlv k 12.03.2008 nr 420
 
Tlv k 05.03.2008 nr 378
 
Tlv k 05.03.2008 nr 379
 
Tlv k 20.02.2008 nr 268
 
Tlv k 13.02.2008 nr 214
 
Tlv k 13.02.2008 nr 211
 
Tlv k 06.02.2008 nr 169
 
Tlv k 27.12.2007 nr 2309
 
Tlv m 12.12.2007 nr 105
 
Tlv k 28.11.2007 nr 2070
 
Tlv k 21.11.2007 nr 2011
Näita veel (74)
Akti muudavad
 
Tvk m 01.11.2007 nr 34
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Tallinna jäätmehoolduseeskiri
Tallinna Linnavolikogu 08.03.2007 määrus number 6
Jõustumine:15.03.2007
Kehtetuks tunnistamine:06.11.2008
Redaktsiooni kehtivus:15.03.2007 - 07.11.2007

 Redaktsioonid

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

MÄÄRUS

 

 

Tallinn

8. märts 2007 nr 6

 

 

Tallinna jäätmehoolduseeskiri

 

 

 

Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 69 lg 41, § 71 lg 1 ja lg 2, pakendiseaduse § 15 lg 1 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja § 22 lg 1 punkt 365 alusel ning puhta ja tervisliku elukeskkonna tagamiseks.

 

 

1. peatükk
JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRJA ÜLDNÕUDED

1. jagu
Üldsätted

§ 1.  Jäätmehoolduseeskirja eesmärk

(1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga rakendada Tallinnas jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning nende rakendusaktide nõuded, säilitada puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.

(2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra, ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) ning tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiu- ja veterinaarjäätmed) käitlemise korra Tallinna haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõikidele juriidilistele ning füüsilistele isikutele.

(3) Jäätmehooldust Tallinnas korraldavad ning kontrollivad Tallinna Keskkonnaamet (edaspidi keskkonnaamet), Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet (edaspidi munitsipaalpolitsei) ja linnaosade valitsused vastavalt oma pädevusele.

§ 2.  Keskkonnaameti, munitsipaalpolitsei  ja linnaosade pädevus

(1) Keskkonnaamet korraldab jäätmehooldust, jäätmehoolduse arendamist ja teostab eeskirja täitmise üle järelevalvet.

(2) Munitsipaalpolitsei teostab eeskirja täitmise üle järelevalvet vastavalt oma põhimäärusele ja menetleb väärtegusid. Järelevalve teostamisel ja väärtegude menetlemisel tegutsevad munitsipaalpolitsei ametnikud kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektoritena.

(3) Linnaosade valitsused korraldavad linnaosas jäätmehooldust ja teostavad järelevalvet jäätmekäitluse üle järgmiselt:

1) nõustavad linnaosa elanikke ja levitavad jäätmeteavet;

2) kontrollivad jäätmete käitlemist, sh liigiti kogumist elamumaa sihtotstarbega kinnistutel;

3) korraldavad linna haljasaladel tekkivate aia- ja pargijäätmete kogumist ja üleandmist kompostimisettevõtetele;

4) teostavad kontrolli linnaosade territooriumide prahistatuse üle ja korraldavad prahistatud alade korrastamist;

5) kontrollivad jäätmekäitluslepingute olemasolu ja jäätmekäitlustoiminguid elamumaa sihtotstarbega kinnistutel;

6) kontrollivad jäätmekäitlustoiminguid turgudel, kioskites, müügipaviljonides ja tänavakaubanduses.

§ 3.  Mõisted

Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses:

1) jäätmed on mis tahes jäätmeseaduse § 2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;

2) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale;

3) tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka;

4) püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi;

5) biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, aia- ja pargijäätmed, paber ja papp;

6) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed;

7) suurjäätmed on jäätmed, mida nende kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jms. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitus- ja lammutusjäätmeid, autovrakke või nende osi, sh vanarehve ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid, sh pesumasinaid, telereid, külmkappe, elektripliite jm tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;

8) aia- ja pargijäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, oksad jne;

9) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed;

10) jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub;

11) jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus;

12) jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset;

13) jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine;

14) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab ja kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja omab selleks tegevuseks jäätmeluba või on registreeritud Harjumaa keskkonnateenistuses;

15) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;

16) jäätmejaam on üldkasutatav sorteeritud jäätmete vastuvõtukoht. Jäätmejaamas vastuvõetavate jäätmete liigid ja vastuvõtutingimused sätestatakse Tallinna linna ja jäätmejaama operaatori vahelises lepingus;

17) jäätmenõustamine on jäätmehooldust toetav tegevus, kus sihtgruppidele antakse nõu, teavet ja selgitusi selleks, et kasvaks üldine jäätmehoolduse tase;

18) jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil;

19) jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus;

20) jäätmete töötlemine on nende mehaaniline, termiline, keemiline ja bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine. Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist jäätmete mahu vähendamiseks.

21) jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming (ladestamine);

22) jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitleja kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti;

23) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse konkursi korras valitud ettevõtja poolt;

24) pakend on mistahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorratooted;

25) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa;

26) taaskasutusorganisatsioon on mittetulundusühingute seaduse alusel pakendiettevõtjate poolt asutatud ja keskkonnaministri poolt akrediteeritud mittetulundusühing.

2. jagu
Jäätmekäitluse korraldamine

§ 4.  Jäätmekäitluse üldnõuded

(1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.

(2) Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud.

(3) Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Liigiti kogumisest ülejäänud segunenud olmejäätmed tuleb anda sortimiseks üle mõnele Tallinnas või selle läheduses paiknevale olmejäätmete töötlemise ettevõttele vastavalt käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 nõuetele, kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi ning segunenud olmejäätmete üleandmise kulu töötlemisettevõttele ei ületa nende üleandmise ja veokulusid prügilasse rohkem kui 35 protsenti.

(4) Töötlemisettevõttest tuleb sortimisjääk viia läheduse põhimõtet järgides Tallinna Prügilasse. Segunenud olmejäätmed, mida töötlemisettevõtted võimsuste puudumisel või muudel põhjustel vastu ei võta, tuleb viia Tallinna Prügilasse.

(5) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal (edaspidi krundil) korraldab ehitise omanik. Kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik on edaspidises tekstis territooriumi haldaja.

(6) Jäätmete nõuetekohast käitlemist käitlemise erinevatel etappidel korraldab jäätmevaldaja.

(7) Jäätmete käitlemine, sh põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti, on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. Nende jäätmete avapõletamiseks peab olema keskkonnaameti nõusolek.

(8) Jäätmed tuleb paigutada nende tekkekohas liikide kaupa oma kinnistu või üldkasutuses olevasse vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse või selleks määratud kohta. Jäätmete jätmine mahutite lähedusse neid mahutisse paigutamata ei ole lubatud, v.a suurjäätmed, mille käitlemise kord on toodud eeskirja paragrahvi 6 lõikes 2.

(9) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks. Ladestatavad jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas.

(10) Jäätmekäitleja tegevus peab olema suunatud jäätmete vähendamisele, nende taaskasutamisele või kahjutustamisele.

§ 5.  Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused

(1) Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud:

1) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele, andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule või viima jäätmejaama kooskõlas eeskirja § 3 punktiga 16;

2) vältima ohtlike jäätmete segunemist ja segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks;

3) jäätmeid liigiti koguma, vedama või taaskasutama vastavalt eeskirja § 12 lõikele 7 ja kooskõlastama kehtivate õigusaktidega või andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale eeskirjaga määratud korras;

4) piirkondades, kus jäätmevedu ei ole korraldatud, sõlmima kas ise või volitatud esindaja vahendusel jäätmekäitlejaga jäätmekäitluslepingu või vedama ise neile kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta või taaskasutama neid vastavalt jäätmeseaduse nõuetele;

5) säilitama 2 aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist ning esitama need dokumendid või jäätmekäitluslepingu keskkonnaameti või linnaosa valitsuse ametniku nõudel kontrollimiseks;

6) mitte sõlmima jäätmekäitluslepingut ega andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes ei ole registreeritud jäätmeveoks Harjumaa keskkonnateenistuses. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid;

7) omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid; mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele;

8) paigutama jäätmemahuteid krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse; jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti;

9) hoidma mahuteid  tervena ja puhtana ning  neid regulaarselt pesema. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti;

10) võimalusel vähendama tekkivate jäätmete hulka ning käitlema jäätmeid või andma need üle eeskirjaga määratud korras.

(2) Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult linnaosa valitsuse loal ja tingimustel. Piirkondades, kus on rakendunud korraldatud jäätmevedu, tohib väikeelamute jäätmemahutid lükata tühjenduspäeval väljapoole oma kinnistu piire tänavaga piirnevale alale selliselt, et jäätmemahuti ei takistata liiklust ega jalakäijaid.

(3) Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja ‑hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid linnas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest.

3. jagu
Jäätmete kogumine

§ 6.  Jäätmete kogumise üldnõuded

(1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, v.a korraldatud jäätmeveo korral.

(2) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud oma kinnistul või krundil asuvasse või jäätmekäitluslepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Suurjäätmed võib ajutiselt paigutada mahutite vahetusse lähedusse korraldades nende äraveo hiljemalt 3 päeva jooksul.

(3) Olmejäätmete mahutisse ei või panna:

1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;

2) vedelaid jäätmeid;

3) ohtlikke jäätmeid;

4) käimlajäätmeid;

5) kogumiskaevude setteid;

6) erikäitlust vajavaid jäätmeid;

7) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat;

8) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;

9) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;

10) ehitus- ja lammutusjäätmeid.

(4) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitleja kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud.

(5) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

(6) Eraldikogutavad kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi visata kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.

§ 7.  Taaskasutatavate jäätmete kogumine

(1) Elamumaa sihtotstarbega kinnistutel (ridaelamutes, korterelamutes jne) tuleb taaskasutatavaid jäätmeid koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse:

1) paberit ja pappi, kui kinnistul on vähemalt 5 korterit;

2) kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid, kui kinnistul on vähemalt 10 korterit.

(2) Kompostitavate biolagunevate jäätmete liigiti kogumise kohustust elanikele ei rakendata vähemalt 10 korteriga elamu puhul juhul, kui sellel kinnistul tekkivad kompostitavad biolagunevad jäätmed kompostitakse nõuetekohaselt samal kinnistul ja korraldatud jäätmeveo vanalinna piirkonnas.

(3) Mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel tuleb koguda eraldi paberit ja pappi, immutamata puitu ning kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid, kui neid jäätmeliike tekib kinnistul eraldivõetuna üle 25 kg nädalas. Paberiks käesoleva eeskirjapunkti tähenduses ei loeta dokumente, mis tuleb hävitada vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja arhiiviseadusele.

(4) Pakendijäätmeid tuleb koguda vastavalt eeskirja paragrahvile 10.

(5) Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, tuleb käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 nimetatud jäätmeliike koguda eraldi ka väiksema korterite arvuga ja väiksema jäätmetekkega kinnistutel. Seejuures on eraldi kogutud biolagunevad jäätmed soovitatav väikeelamute puhul kompostida oma kinnistul vastavalt eeskirja paragrahvile 15.

(6) Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo erinevatel etappidel teiste jäätmeliikidega ühte kallata.

§ 8.  Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete ja vanade autorehvide kogumine

(1) Elektri- ja elektroonikaseadmed sh külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid või neist tekkinud jäätmed, tuleb üle anda elektri- või elektroonikaseadmete jäätmete kogumispunktidesse või uue toote ostmisel kauplusse kooskõlas jäätmeseaduse § 23 või viima jäätmejaama. Jäätmeseaduse § 23 mõistes elektri- ja elektroonikaseadmete tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

(2) Vanad autorehvid tuleb üle anda vanarehvide kogumispunktidesse või jäätmejaama või uue rehvi ostmisel kauplusse või rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseaduse § 23 või viima jäätmejaama. Jäätmeseaduse § 23 mõistes rehvide tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tootjate kohustused laienevad ka neile elektri- ja elektroonikaseadmete ja autorehvide jäätmetele, mis on tekkinud enne vastuvõtukohustuse jõustumist (endisaegsed jäätmed). Kui tootja on juriidilise isikuna likvideeritud või ei ole nende kohustuste rakendamine mingil muul põhjusel võimalik, kanduvad kohustused üle jäätmeteks muutunud toodet asendava samalaadse toote või samalaadset funktsiooni täitva toote tootjale või tootjate ühendusele.

§ 9.  Ohtlike jäätmete kogumine

(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

(2) Ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel keskkonnaministri väljastatud ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik.

(3) Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad.

(4) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale.

(5) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord.

(6) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.

(7) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja ‑kraadiklaasid, tuleb viia ohtlike jäätmete avalikesse kogumispunktidesse. Avalikud kogumispunktid on bensiinitanklate juures või avalikes kohtades paiknevad erikonteinerid, patareide kogumiskastid või kogumisreidide vastuvõtukohad. Avalikes kogumispunktides võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult elanikelt.

(8) Ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma riikliku käitlussüsteemi Tallinna Ohtlike Jäätmete Kogumiskeskusele või mõnele teisele jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi omavale jäätmekäitlejale.

(9) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

(10) Ettevõtja, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.

4. jagu
Pakendite ja pakendijäätmete kogumine

§ 10.  Pakendite ja pakendijäätmete kogumise nõuded

(1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda tühjalt üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse või viia jäätmejaama. Üleantavad pakendid peavad vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele.

(2) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon.

(3) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega. Kui pakendiettevõtja ei ole müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtmist korraldanud lepingu alusel pakendi taaskasutusorganisatsiooni kaudu, on ta kohustatud müügipakendi ja -pakendijäätmed vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses asuvas selleks otstarbeks kohandatud punktis müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires.

(4) Pakendi, millele on kehtestatud tagatisraha, vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. Tagatisrahaga pakendit ei pea tagasi võtma tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik, kui müügikoha suurus on alla 20 m2.

(5) Juhul, kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses linnaosa valitsuse loal ja tingimustel.

(6) Tarbija paremaks teenindamiseks korraldab taaskasutusorganisatsioon pakendite ja pakendijäätmete, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtupunktid tihedusega keskmiselt üks punkt 1000‑1500 elaniku kohta, sh üks punkt keskmiselt 450 korteri kohta korrus- ja ridaelamutega linnaosades ja üks punkt keskmisel kandekaugusel 200 m väikeelamutega linnaosades. Vastuvõtupunktides peavad olema eraldi mahutid vähemalt klaaspakendile, paberpakendile ja segapakendile. Vastuvõtupunktide asukohad ja paigaldamistingimused kooskõlastab taaskasutusorganisatsioon linnaosade valitsustega.

(7) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon ise või ühineb linna korraldatud jäätmeveoga. Kui pakendiettevõtja ei ole ühinenud taaskasutusorganisatsiooniga, peab ta vedama kogutud pakendijäätmed käitluskohta ise või kasutama selles piirkonnas korraldatud jäätmeveoluba omava ettevõtja veoteenust.

(8) Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.

5. jagu
Jäätmete vedu

§ 11.  Jäätmeveo nõuded

(1) Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja, väljaarvatud korraldatud jäätmevedu.

(2) Isik, kes veab jäätmeid, peab omama jäätmeseaduse tähenduses jäätmeluba või olema registreeritud Harjumaa keskkonnateenistuses.

(3) Segunenud olmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid üldjuhul mitte harvemini, kui üks kord kahe nädala jooksul. Juhul, kui kuni kahe korteriga väikeelamutes on korraldatud oma biolagunevate jäätmete kompostimine vastavalt eeskirja paragrahvi 14 lõigetele 2, 3, 4 ja 5 ning mahutitesse ei panda toidujäätmeid, on kuni 240 l mahuteid lubatud tühjendada kord kuus tingimusel, et oleks välditud nende ületäitumine, haisu ja kahjurite teke ning ümbruskonna reostus.

(4) Biolagunevate jäätmete kogumismahuteid tuleb tühjendada vähemalt kord nädalas või tihedamini.

(5) Liigitikogutud taaskasutatavate jäätmete, väljaarvatud kompostitavad biolagunevad jäätmed, mahuteid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist.

(6) Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui territooriumi haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need, v.a eraldikogutavad taaskasutatavad jäätmed, vedada nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta.

(7) Jäätmete vedu elurajoonidest ei tohi häirida öörahu, välja arvatud juhul, kui keskkonnaamet on andnud nõusoleku olmejäätmete vedamiseks öörahutundide ajal.

(8) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt.

(9) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või ‑hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.

(10) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

§ 12.  Korraldatud jäätmevedu

(1) Korraldatud jäätmeveo korraldab keskkonnaamet.

(2) Korraldatud jäätmevedu hõlmab segunenud olmejäätmeid, vanapaberit ja ‑pappi, kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid (väljaarvatud aia- ja haljastujäätmed) ja ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse paigutatud suurjäätmeid. Kui seda tingib oluline avalik huvi, võidakse korraldatud jäätmeveoga hõlmata ka teisi jäätmeliike.

(3) Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, jäätmeveo piirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning teenustasu piirmäär kehtestatakse eraldi linnavolikogu määrusega.

(4) Tallinna haldusterritooriumil on korraldatud jäätmeveoga liitumine kohustuslik kõikidele käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud olmejäätmete valdajatele. Olmejäätmete valdaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Olmejäätmete valdajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik.

(5) Jäätmevaldaja loetakse jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel liitunuks korraldatud elu- või tegevuskoha järgses jäätmeveo piirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud kirjaliku jäätmeveolepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud.

(6) Linnavalitsus või tema poolt volitatud isik võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja on kohustatud oma jäätmete käitlemiseks registreerima ennast jäätmeveoks Harjumaa Keskkonnateenistuses vastavalt jäätmeseaduse § 74 lõikele 1. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas keskkonnaametile kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta.

(7) Piirkondades, kus on rakendunud korraldatud jäätmevedu, on jäätmevaldajad kohustatud andma olmejäätmeid üle vastavalt eeskirjas ja Tallinna linnas korraldatud jäätmeveo rakendamise korras sätestatud tingimustele.

(8) Piirkond, kust jäätmed kokku kogutakse ning jäätmekäitluskohad ja isikud, kuhu ja kellele jäätmed üle antakse, sealhulgas sortimisettevõtted ja prügila, määratakse korraldatud jäätmeveoloaga.

§ 13.  Jäätmekäitlus Aegna saarel

(1) Aegna saar (edaspidi saar) ei kuulu korraldatud jäätmeveo piirkonda.

(2) Jäätmevaldaja on kohustatud sõlmima jäätmekäitluslepingu saare volitatud isikuga.

(3) Volitatud isik käesoleva paragrahvi tähenduses on isik või ettevõtja, kes on linnaga sõlminud lepingu saare heakorra tagamiseks ja jäätmekäitluse korraldamiseks. Volitatud isiku õigused ja kohustused määratakse linna ja volitatud isiku vahelise lepinguga.

(4) Jäätmevaldaja on kohustatud oma kinnistul tekkivaid jäätmeid koguma liigiti:

1) biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid;

2) vanapaberit ja pappi;

3) pakendeid ja pakendijäätmeid;

4) elektri- ja elektroonikaseadmeid ja nendest tekkinud jäätmeid;

5) autoromusid ja nende osi, sh vanarehve;

6) vanametalli;

7) ohtlikke jäätmeid;

8) aia- ja pargijäätmeid;

9) puitu.

(5) Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ning aia- ja pargijäätmed tuleb kohapeal kompostida vastavalt eeskirja nõuetele.

(6) Küttekolletes või lahtisel tuleasemel tohib põletada üksnes immutamata puitu ning kiletamata paberit.

(7) Jäätmevaldaja on kohustatud viima liigiti kogutud jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, ja liigiti kogumisest ülejäänud segaolmejäätmed saare volitatud isiku poolt selleks rajatud jäätmejaama vastavalt jäätmekäitluslepingus sätestatud tingimustele.

(8) Jäätmevaldaja on kohustatud oma kinnistul viibivaid isikuid teavitama saarel kehtivatest jäätmekäitlus- ja heakorranõuetest.

6. jagu
Jäätmete kõrvaldamine

§ 14.  Jäätmete kõrvaldamise nõuded

(1) Tekkivad ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtet järgides nõuetekohases tava- või ehitusjäätmete käitluskohas.

(2) Tallinna Prügilasse võib Tallinnast viia kõrvaldamiseks igat liiki tavajäätmeid. Kopli püsijäätmete käitluskohas võib pärast töötlemist kõrvaldada ehitus- ja lammutustöödel tekkinud mitteohtlikke püsijäätmeid ning saastumata pinnast. Kõrvaldamiskõlblikkuse hindamisel loetakse pinnas saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide.

(3) Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtjad on kohustatud korras hoidma jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel rajatistel tolmu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala.

(4) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud oma kinnistu aiajäätmed.

7. jagu
Olmejäätmete kompostimine

§ 15.  Olmejäätmete kompostimise nõuded

(1) Eraldi kogutud kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks Tallinna Prügilasse või mõnda teise vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejasse.

(2) Väikeelamutes tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut, väljaarvatud jäätmeloaga jäätmekäitluskohad, on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult keskkonnaameti kirjalikul nõusolekul ja tingimustel.

(3) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket.

(4) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks.

(5) Väikeelamutes tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes. Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades.

(6) Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

(7) Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.

(8) Linna haljasaladel tekkivaid aia- ja pargijäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) ei ole lubatud ladestada prügilasse. Need tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja kompostida linnas selleks rajatavatel kompostimisväljakutel või teistes jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõtetes.

8. jagu
Jäätmekäitluse tehnilised nõuded

§ 16.  Jäätmemahutite tehnilised nõuded

(1) Jäätmemahutid peavad olema korras. Need peavad olema terved, kuuma veega pestavad (v.a jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust.

(2) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada:

1) ühe pere jäätmete kogumiseks kuni 150‑liitriseid jäätmekotte, mis on aiaga piiratud territooriumil paigutatud kaetud alustele nii, et jäätmekotid oleksid kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust;

2) põhiliselt 140-, 240-, 370-, 600- või 800-liitriseid kaanega ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeveokisse;

3) kaanega varustatud 2,5 ja 4,5 m3 konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeveokisse või toimetada käitluskohta;

4) kompaktoreid.

(3) Kinnistutel võib kokkuleppel jäätmekäitlejaga kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele.

(4) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid:

1) hall – segunenud olmejäätmed;

2) pruun – biolagunevad jäätmed;

3) roheline – muud taaskasutatavad jäätmed;

4) punane – ohtlikud jäätmed.

(5) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile.

(6) Kui jäätmemahuti värv ei vasta kogutavale jäätmeliigile, peab selle esiküljele olema suurte tähtedega ja hästi loetavalt kirjutatud kogutava jäätmeliigi nimetus.

(7) Jäätmeid tohib paigutada:

1) jäätmekottidesse mitte üle 10 kg;

2) väikekonteineritesse ja konteineritesse vastavalt jäätmeveolepingule.

(8) Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.

(9) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast.

§ 17.  Jäätmemahutite paiknemiskohtade ja juurdepääsuteede nõuded

(1) Kuni 800‑liitrised käsitsi teisaldatavad ratastel väikekonteinerid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmekäitluslepinguga.

(2) Suuremad kui 800‑liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.

(3) Väljas paiknevad jäätmekotid peavad asetsema tasasel, tugeval ning maapinnast kõrgemal alusel. Kotid peavad olema riputatud hoidjale ja kaitstud sademete vahetu mõju eest.

(4) Vajaduse korral tuleb mahutid varjata näiteks aia või hekiga. Koht, kus mahutid paiknevad, peab olema küllaldaselt valgustatud.

(5) Mahutid on soovitav võimaluse korral paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse. Kui jäätmemaja või katusealune tahetakse lukustada, tuleb kindlustada prügivedajale sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule.

(6) Ligipääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. Ligipääsuteed peavad olema vähemalt 3,5 m laiad ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 4,5 m. Need peavad olema puhastatud lumest ja jääst, nende kalle ei tohi ületada 1:10.

(7) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja.

2. peatükk
EHITUS- JA LAMMUTUSPRAHI KÄITLEMISE NÕUDED

§ 18.  Ehitus- ja lammutuspraht

(1) Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata.

(2) Käesolevas peatükis sätestatu kohaldub juhul, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 1 m3 päevas või üle 10 m3 kogu ehitusperioodi kestel. Muudel juhtudel tuleb ehitusjäätmete käitlemisel lähtuda 1. peatüki nõuetest.

(3) Kui ehitamise käigus tekib käesoleva peatüki mõistes jäätmeid, tuleb nende käitlemine kooskõlastada keskkonnaameti jäätmespetsialistiga.

(4) Ehitusprojektides peab olema näidatud:

1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile;

2) pinnasetööde mahtude bilanss;

3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;

4) jäätmete edasine suunamine.

(5) Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 10 m3, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele kohustuslikult lisada keskkonnaametis kinnitatud õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

(6) Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, mis on kooskõlastatud keskkonnaameti jäätmespetsialistiga, ja lammutusluba. Kui lammutatav ehitis on püstitatud enne Teist Maailmasõda, tuleb lammutusprojekt kooskõlastada täiendavalt ka Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga (edaspidi kultuuriväärtuste ametiga). Lammutustööde lõpetamisel tuleb vormistada jäätmeõiend ja kinnitada see keskkonnaametis.

(7) Kui pinnasetööde käigus avastatakse arheoloogilist kultuurkihti (muinsuskaitselisi objekte, nende fragmente, ürikuid, inimsäilmeid jt), tuleb pinnasetööd koheselt peatada. Tööde jätkamine kooskõlastatakse kultuuriväärtuste ametiga.

(8) Ehitusjäätmeid vedav isik peab olema registreeritud Harjumaa keskkonnateenistuses.

(9) Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides mõnes vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmete käitlusettevõttes.

(10) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu.

§ 19.  Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmekäitlusel

(1) Ehitusjäätmete käitlemise eest vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele vastutab jäätmevaldaja.

(2) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või muu isik, kelle valduses on jäätmed.

(3) Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba.

(4) Ehitusettevõtja on nõuetekohast registreeringut omav ehitustööde tegija või väikeelamu, taluhoonete, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga garaaži omanikust ehitaja.

(5) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga.

(6) Ehitusjäätmete valdajal ja jäätmekäitlejal on õigus sõlmida täiendavaid mitmepoolseid lepinguid ehitusjäätmete omaniku määratlemiseks ja taaskasutatavate jäätmete realiseerimisel saadava tulu jaotamiseks.

(7) Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud:

1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;

2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmevedajana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu;

3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;

4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele;

5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks;

6) kooskõlastama linnaosa valitsusega ja kommunaalametiga jäätmekonteinerite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele ning parklatesse;

7) kooskõlastama linnaosa valitsusega jäätmekonteinerite paigutamise parkidesse või haljasaladele;

8) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud konteinerid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks;

9) teavitama oma töötajaid linnas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest.

§ 20.  Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine

(1) Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida:

1) puit;

2) kiletamata paber ja papp;

3) metall (eraldi must- ja värviline metall);

4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);

5) raudbetoon- ja betoondetailid;

6) tõrva mittesisaldav asfalt;

7) kiled.

(2) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sortimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlejale, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtet, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise.

(3) Liikidesse sorditud jäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades või vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 8. Konteinerid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele.

(4) Mahukad ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse ja mida ei anta koheselt üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta.

(5) Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne).

(6) Sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil, sh territooriumi planeerimiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa või kõrvaldamise asukohajärgse linnaosa valitsusega ja keskkonnaameti jäätmespetsialistiga kooskõlastatud heakorraplaani alusel. Sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu valdaja kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult keskkonnaameti jäätmespetsialistiga.

(7) Ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada kooskõlastatult Harjumaa keskkonnateenistusega. Kaevise kasutamiseks väljaspool kinnisasja tuleb Harjumaa keskkonnateenitusele esitatavale taotlusele lisada väljavõte keskkonnaameti jäätmespetsialistiga kooskõlastatud projektist või olemasoleva plaanimaterjali alusel koostatud ning kasutamise asukohajärgse linnaosa valitsuse ja keskkonnaameti jäätmespetsialistiga kooskõlastatud heakorraplaanist. Kaevis on looduslikust olekust eemaldatud mis tahes kivimi või setendi tahke osis.

(8) Raudbetoon- ja betoondetailide, asfaldi ja eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ning puidu ladestamine prügilas või pinnasetäiteks väljaspool prügilat ei ole lubatud. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskividena ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Puhas puit tuleb kas kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Tõrva sisaldav asfalt tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena.

(9) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääva kasvupinnase kasutamine tuleb kooskõlastada ehituse asukohajärgse linnaosa valitsusega või anda üle käitlemiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.

§ 21.  Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

(1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:

1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne;

2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne;

3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;

4) saastunud pinnas.

(2) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide.

(3) Ohtlikud ehitusjäätmed, väljaarvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne.

(4) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatavad või valve all.

(5) Asbestitööde tegemisel tuleb järgida asbestitöökaitse eeskirja ja tööandjal peab olema Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni luba.

(6) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.

(7) Ohtlikud ehitusjäätmed, sh ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid ja saastunud pinnas, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ettevõtjale, kellele on väljastatud jäätmeluba vastavate ohtlike jäätmete käitlemiseks.

(8) Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda vastava projekti ja keskkonnaameti jäätmespetsialisti kooskõlastuse alusel. Saastunud pinnase käitlemiseks peab olema jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsents.

(9) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

(10) Isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.

3. peatükk
TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD

§ 22.  Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmekäitlus

(1) Käesolevas peatükis sätestatud kord on kohustuslik kõikidele tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarasutustele ning nende laboratooriumitele ja uurimisasutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus (edaspidi jäätmenimistu) määratletud "inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena".

(2) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata heitgaasidega ja heitvetega keskkonda suunatavate jääkide suhtes.

§ 23.  Olmejäätmete käitlemise nõuded

(1) Olmejäätmed käesoleva peatüki tähenduses on sellised tervishoiuasutustes tekkinud jäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada ning mis ei vaja erikäitlust, sh koristusjäätmed.

(2) Olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta või halli värvi jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Mahutid paigaldab selleks ettenähtud kohtadesse ja neid tühjendab äravedu korraldav jäätmekäitlusettevõte.

(3) Väiksemad jäätmekotid tuleb vajadusel pakkida suuremasse sama värvi jäätmekotti, mis suletakse ning asetatakse olmejäätmete mahutisse.

§ 24.  Taaskasutatavad klaasijäätmed, vanapaber, papp ja kartong

(1) Klaasijäätmed on terved või purunenud värvilised ja värvitud klaaspudelid, ‑purgid ja ‑anumad.

(2) Klaasijäätmed tuleb paigutada vastavalt klaasi koguva jäätmekäitleja nõuetele eraldi mahutitesse. Mahutid peavad olema kaanega suletavad ja valmistatud raskesti läbitorgatavast materjalist. Täitunud mahutid tuleb jäätmete tekkekohast viia suletuina jäätmehoidlasse. Kogutud klaas antakse sealt üle klaasikogumisettevõttele.

(3) Vanapaber tuleb sortida tekkekohas. Kogumiseks võib kasutada paberi pakkekasti. Vanapaber viiakse tekkekohast jäätmehoidlasse ning antakse seal üle vastavale jäätmekäitlusettevõttele. Vajadusel võib majapidamis- ja kontoripaberi koguda eraldi.

(4) Diskreetne vanapaber on paberid patsiendi isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja tervishoiuasutuse tööd puudutavate andmetega.

(5) Diskreetset vanapaberit tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas (lukustatud ruumis, kapis jne) ning purustada tervishoiuasutuses või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse.

(6) Tervishoiuasutuses purustatud diskreetne vanapaber pannakse taaskasutatavate paberijäätmete mahutisse. Purustatud mittetaaskasutatav diskreetne vanapaber pannakse olmejäätmete mahutisse.

(7) Purustamiseks saadetav diskreetne vanapaber pannakse lukustatud mahutisse, mis antakse üle vastavale jäätmekäitlejale.

(8) Taaskasutatav papp ja kartong on puhtad papp-pakendid, mis ei sisalda ümbertöötlemist segavaid aineid (kile, plastmass).

(9) Papp-pakendid tuleb suruda vajaduse korral tekkekohas kokku või lahti lõigata ja viia jäätmehoidlasse. Jäätmehoidlast antakse need üle vastavale jäätmekäitlejale.

§ 25.  Bioloogilised jäätmed

(1) Bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsiooni torud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed ja katseloomade jäänused.

(2) Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering “Bioloogilised jäätmed“. Vajadusel võib kasutada ka muud pakendit, millel on punane silt “Bioloogilised jäätmed“. Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotid varustatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

(3) Jäätmed viiakse tekkekohast pakituna iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette ruumis, ning antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.

§ 26.  Teravad ja torkivad jäätmed

(1) Teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, ühekordsed süstlad jms.

(2) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering “Teravad ja torkivad jäätmed“. Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev.

(3) Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas eraldi lukustatavas ruumis, kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering “Teravad ja torkivad jäätmed“. Vajadusel võib jäätmekanistrid asetada mõnda teisse pakendisse, millel on punane silt “Teravad ja torkivad jäätmed“.

(4) Teravad ja torkivad jäätmed viiakse jäätmehoidlasse. Neid võib hoida ühes ruumis koos vastavalt märgistatud nakkusohtlike ja bioloogiliste jäätmetega.

(5) Jäätmekotid või teised jäätmepakendid suletakse ning antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.

§ 27.  Nakkusohtlikud jäätmed.

(1) Nakkusohtlikud jäätmed, mis on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga, tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed“. Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

(2) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse selleks ettenähtud omaette lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed“. Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg.

(3) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale ühe nädala jooksul.

(4) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.

(5) Eriolukorras, nt epideemia piirkondades, tuleb toimida vastavalt Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekaitseinspektsiooni korraldusele.

§ 28.  Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed

(1) Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed on vastavates laboratooriumides tekkinud tervisele ohtlikud jäätmed (BK‑positiivne tuberkuloos, viirushepatiit, HIV jt).

(2) Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Peale autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid olmejäätmetena.

§ 29.  Radioaktiivsed jäätmed

(1) Radioaktiivsed jäätmed on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt).

(2) Radioaktiivsed jäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering “Radioaktiivsed jäätmed“. Pakendile tuleb märkida ka tervishoiuasutus ja osakond, kus jäätmed tekkisid ning pakkimiskuupäev.

(3) Radioaktiivseid jäätmeid tuleb hoida väljaspool osakonda jäätmehoidlas omaette lukustatavas ruumis. Sealt suunatakse need eritranspordiga radioaktiivsete jäätmete matmiskohta.

(4) Vananenud, vähese radioaktiivsusega jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, viiakse peale kiirguskontrolli prügimäele. Vedelad radioaktiivsed jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, valatakse pärast kiirguskontrolli kanalisatsiooni.

(5) Kui radioaktiivsed jäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete klassi muude tunnuste järgi, siis käideldakse neid pärast kiirguskontrolli ohtlike jäätmetena.

§ 30.  Ravimijäätmed

(1) Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud.

(2) Ravimeid ei eemaldata originaalpakenditest. Ravimijäätmed (v.a jäätmenimistus koodiga 18 01 09 nimetatud) pakitakse plastikkotti või ‑purki, mis omakorda pakitakse lukustatavatesse kastidesse. Kastidele märgitakse asutuse nimi ja markeeritakse sildiga “Ravimijäätmed“.

(3) Tsütostaatikumid pakitakse eraldi ja tähistatakse märkega “Tsütostaatravimijäätmed“.

(4) Pakitud ravimijäätmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse kastidesse ning antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale. Pakendile märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiuasutus.

§ 31.  Elavhõbedajäätmed

(1) Elavhõbedajäätmed tekivad purunenud või vanadest kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest. Ka amalgaami jäätmed on elavhõbedajäätmed.

(2) Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud.

(3) Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda.

(4) Pakend tähistatakse markeeringuga “Elavhõbedajäätmed“. Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiuasutus ning jäätme kirjeldus.

(5) Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida väljaspool osakonda jäätmehoidlas, kust need saadetakse edasi vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.

§ 32.  Kasutatud elavhõbedalambid

(1) Kasutatud elavhõbedalambid on kasutusest kõrvaldatud elavhõbedat sisaldavad halogeen- ja luminofoorlambid ning lambid valgustitest.

(2) (Kasutatud (sh katkised) elavhõbedalambid tuleb panna kaanega suletavasse kasti või originaalpakendisse, nii et lambid ei puruneks. Pakendile märgitakse jäätmed tekitanud tervishoiuasutus.

(3) Kasutatud elavhõbedalampe hoitakse jäätmehoidlas selleks ettenähtud pakendites ning antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.

(4) Lampidega ühte pakendisse ei tohi panna teisi jäätmeid.

§ 33.  Kemikaalide jäätmed

(1) Kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid.

(2) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kasutada tuleb kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.

(3) Pakendile tuleb lisada märge “Kemikaalide jäätmed“ ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutus.

(4) Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas.

(5) Kemikaalide jäätmed tuleb anda üle käitlemiseks vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.

(6) Ühiskanalisatsiooni võib kemikaale juhtida ainult ühiskanalisatsiooni valdaja loa alusel ja vastavuses Tallinna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirjadele.

§ 34.  Vananenud (kasutatud) akud ja patareid

Vananenud (kasutatud) akud ja patareid tuleb viia jäätmehoidlasse ning panna sobivasse kogumisvahendisse. Sealt tuleb need anda üle (koos akuvedelikuga) vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.

§ 35.  Kasutusest kõrvaldatud ilmuti, kinniti ja filmid

(1) Kasutusest kõrvaldatud kinniti ja ilmuti tuleb valada jäätmekanistrisse ning hoida ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas. Pakendile tuleb märkida jäätmete nimetus ja tekitaja (tervishoiuasutus, osakond). Kinniti, ilmuti ja filmid antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.

(2) Ilmuteid võib juhtida ühiskanalisatsiooni selle valdaja loal kemikaalidele kehtestatud nõuete järgi.

§ 36.  Naftasaadusi sisaldavad jäätmed

(1) Naftasaadusi sisaldavad jäätmed on seadmete hooldusel tekkinud õlide ja määrdeainete jäätmed.

(2) Naftasaadusi sisaldavad jäätmed tuleb koguda nende tekkekohas sobivatesse mahutitesse. Täitumisel viiakse mahutid jäätmehoidlasse ning säilitatakse ohtlike jäätmetena.

(3) Naftasaadusi sisaldavad jäätmed tuleb anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.

§ 37.  Tehnilised nõuded tervishoiu- ja veterinaarasutuse jäätmehoidlatele

(1) Tervishoiuteenust osutava asutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos- või eraldiasuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele:

1) jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada tervishoiuasutuse keldrikorrusele, soovitavalt eraldi väljapääsuga hoonest;

2) jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema mitteköetav, varjatud päikese eest ning seal ei tohi olla närilisi ega putukaid;

3) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist;

4) põranda ja seina liitekoht peab olema teostatud ümarnurgana;

5) juhul, kui jäätmehoidlal on aken, peab see asetsema ühes tasapinnas seinaga;

6) jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm);

7) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav;

8) jäätmehoidlal ei tohi olla jäätmešahti;

9) jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav.

(2) Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud tekkivate jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused. Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla peab vastama Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskuse esitatud nõuetele.

4. peatükk
VASTUTUS

§ 38.  Jäätmehoolduseeskirja rikkumine

Jäätmehoolduseeskirja nõuete  rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse § 120‑126 ja pakendiseaduse § 27‑32 alusel.

§ 39.  Väärtegude menetlejad

Paragrahvis 38 nimetatud alusel toimepandud väärteo kohtuvälised menetlejad on jäätmeseaduse  § 127 lõikes 2 ja pakendiseaduse § 33 lõikes 2 nimetatud isikud.

§ 40.  Keskkonnareostuse likvideerimine

(1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul linnaosa valitsuse ettekirjutuse alusel.

(2) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.

(3) Kui saastaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.

(4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul linnaosa valitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

§ 41.  Järelevalve

Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostavad keskkonnaamet, munitsipaalpolitsei ja linnaosade valitsused vastavalt eeskirja paragrahvis 2 antud pädevusele.

5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 42.  Eeskirja rakendamine

(1) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 sätestatud kompostitavate biolagunevate jäätmete eraldikogumise kohustus rakendub korraldatud jäätmeveo piirkondade kaupa alates jäätmeveo korraldamisest piirkonnas, v.a Pirital, Nõmmel ja Mustamäe jäätmeveopiirkonnas nr 7 (Szolnoki piirkond), kus nende jäätmete eraldikogumise kohustus rakendub alates 2. aprillist 2007.

(2) Eelmise eeskirja (16. septembri 2004 Tallinna Linnavolikogu määrus nr 34) alusel algatatud väärteod menetletakse nimetatud eeskirja alusel nõuetekohaselt lõpuni.

§ 43.  Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

Tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavolikogu:

1) 16. septembri 2004 määrus nr 34 “Tallinna jäätmehoolduseeskirja kinnitamine“;

2) 9. detsembri 2004 määruse nr 51 “Tallinna linnas korraldatud jäätmeveo rakendamise korra kinnitamine ja Tallinna jäätmehoolduseeskirja muutmine“ punkt 2;

3) 27. jaanuari 2005 määrus nr 5 “Tallinna Linnavolikogu 16. septembri 2004 määruse nr 34 “Tallinna jäätmehoolduseeskirja kinnitamine“ muutmine“.

§ 44.  Õigusaktide muutmine

Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 51 kinnitatud “Tallinna linnas korraldatud jäätmeveo rakendamise korra kinnitamine ja Tallinna jäätmehoolduseeeskirja muutmine“ punkti 8 alapunkti 8.1.2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“8.1.2 biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed – elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus on vähemalt 10 korterit, vastavalt jäätmehoolduseeskirjas sätestatule“.

§ 45.  Määruse jõustumine

Määrus jõustub 15. märtsil 2007.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees