KEHTETU:
Tvk m 30.10.2008 nr 36 jõust. 06.11.2008
REDAKTSIOON:
Tvk m 01.11.2007 nr 34 jõust. 08.11.2007
TALLINNA LINNAVOLIKOGU
|
|
MÄÄRUS
|
|
|
Tallinn
|
8. märts 2007 nr 6
|
|
|
Tallinna jäätmehoolduseeskiri
|
|
|
|
Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 69 lg 41,
§ 71 lg 1 ja lg 2, pakendiseaduse § 15 lg 1 ja kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja § 22 lg 1
punkt 365 alusel ning puhta ja tervisliku elukeskkonna
tagamiseks.
|
|
|
|
|
|
1. peatükk
JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRJA ÜLDNÕUDED
1. jagu
Üldsätted
§ 1. Jäätmehoolduseeskirja
eesmärk
(1) Jäätmehoolduseeskiri
(edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga rakendada Tallinnas jäätmeseaduse
ja pakendiseaduse ning nende rakendusaktide nõuded, säilitada puhas ja
tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete
taaskasutamist.
(2) Eeskiri määrab
kindlaks jäätmehoolduse korra, ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate
jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) ning tervishoiu-, hooldus- ja
veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiu- ja
veterinaarjäätmed) käitlemise korra Tallinna haldusterritooriumil ja on
kohustuslik kõikidele juriidilistele ning füüsilistele isikutele.
(3) Jäätmehooldust
Tallinnas korraldavad ning kontrollivad Tallinna Keskkonnaamet (edaspidi
keskkonnaamet), Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet (edaspidi
munitsipaalpolitsei) ja linnaosade valitsused vastavalt oma pädevusele.
§ 2. Keskkonnaameti,
munitsipaalpolitsei ja linnaosade pädevus
(1) Keskkonnaamet
korraldab jäätmehooldust, jäätmehoolduse arendamist ja teostab eeskirja
täitmise üle järelevalvet.
(2) Munitsipaalpolitsei
teostab eeskirja täitmise üle järelevalvet vastavalt oma põhimäärusele ja
menetleb väärtegusid.
(Tvk m 01.11.2007 nr 34 jõust. 08.11.2007)
(3) Linnaosade
valitsused korraldavad linnaosas jäätmehooldust ja teostavad järelevalvet
jäätmekäitluse üle järgmiselt:
1) nõustavad linnaosa
elanikke ja levitavad jäätmeteavet;
2) kontrollivad
jäätmete käitlemist, sh liigiti kogumist elamumaa sihtotstarbega kinnistutel;
3) korraldavad linna
haljasaladel tekkivate aia- ja pargijäätmete kogumist ja üleandmist
kompostimisettevõtetele;
4) teostavad kontrolli
linnaosade territooriumide prahistatuse üle ja
korraldavad prahistatud alade korrastamist;
5) kontrollivad
jäätmekäitluslepingute olemasolu ja jäätmekäitlustoiminguid elamumaa sihtotstarbega
kinnistutel;
6) kontrollivad
jäätmekäitlustoiminguid turgudel, kioskites, müügipaviljonides ja
tänavakaubanduses.
§ 3. Mõisted
Eeskirjas
on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses:
1) jäätmed on mis tahes
jäätmeseaduse § 2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv
vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud
seda tegema;
2) ohtlikud jäätmed on
jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 8 nimetatud kahjuliku toime
tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale;
3) tavajäätmed on kõik
jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka;
4) püsijäätmed on
tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi
muutusi;
5) biolagunevad jäätmed
on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, aia- ja
pargijäätmed, paber ja papp;
6) olmejäätmed on
kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma
koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed;
7) suurjäätmed on
jäätmed, mida nende kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse,
nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid
jms. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitus- ja lammutusjäätmeid, autovrakke või
nende osi, sh vanarehve ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende
jäätmeid, sh pesumasinaid, telereid, külmkappe, elektripliite jm
tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;
8) aia- ja pargijäätmed
on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi,
lehed, oksad jne;
9) jäätmevaldaja on
jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle
valduses on jäätmed;
10) jäätmetekitaja on
isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad
jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub;
11) jäätmehooldus on
jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade
järelhooldus;
12) jäätmehoolduse
arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja
jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või
vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset;
13) jäätmekäitlus on
jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine;
14) jäätmekäitleja on
juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab ja kõrvaldab
jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja omab selleks tegevuseks jäätmeluba
või on registreeritud Harjumaa keskkonnateenistuses;
15) jäätmekäitluskoht
on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või
kõrvaldamiseks;
16) jäätmejaam on
üldkasutatav sorteeritud jäätmete vastuvõtukoht. Jäätmejaamas vastuvõetavate
jäätmete liigid ja vastuvõtutingimused sätestatakse Tallinna linna ja
jäätmejaama operaatori vahelises lepingus;
17) jäätmenõustamine on
jäätmehooldust toetav tegevus, kus sihtgruppidele antakse nõu, teavet ja
selgitusi selleks, et kasvaks üldine jäätmehoolduse tase;
18) jäätmete kogumine
on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või
tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil;
19) jäätmete
taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine
või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või
energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus;
20) jäätmete töötlemine
on nende mehaaniline, termiline, keemiline ja bioloogiline mõjutamine, kaasa
arvatud sortimine ja pakendamine. Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist
jäätmete mahu vähendamiseks.
21) jäätmete
kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav
toiming (ladestamine);
22) jäätmekäitlusleping
on jäätmevaldaja ja jäätmekäitleja vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega vedaja
võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning
millega vedaja muutub pärast jäätmevedaja poolt jäätmete üleandmist
jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti;
(Tvk m 01.11.2007 nr 34 jõust. 08.11.2007)
23) korraldatud
jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud
jäätmekäitluskohta või -kohtadesse konkursi korras valitud ettevõtja poolt;
24) pakend on mistahes
materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani,
hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu
tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil
kasutatavaid ühekorratooted;
25) pakendiettevõtja on
isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või
müüb pakendatud kaupa;
26) taaskasutusorganisatsioon
on mittetulundusühingute seaduse alusel pakendiettevõtjate poolt asutatud ja
keskkonnaministri poolt akrediteeritud mittetulundusühing.
2. jagu
Jäätmekäitluse korraldamine
§ 4. Jäätmekäitluse
üldnõuded
(1) Iga tegevuse juures
tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb
taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude
käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.
(2) Prügilasse võib
ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt
võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud.
(3) Jäätmeid tuleb
koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.
Liigiti kogumisest ülejäänud segunenud olmejäätmed tuleb anda sortimiseks üle
mõnele Tallinnas või selle läheduses paiknevale olmejäätmete töötlemise
ettevõttele vastavalt käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 nõuetele, kui
sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi ning segunenud olmejäätmete üleandmise
kulu töötlemisettevõttele ei ületa nende üleandmise ja veokulusid prügilasse
rohkem kui 35 protsenti. Arvestades jäätmekäitluse korraldamise ülemääraste
kulutuste põhimõttega, laieneb käesolev nõue Tallinnas korraldatud jäätmeveoga
hõlmatud jäätmetele juhul, kui sortimisel on täidetud jäätmeseaduse § 31
lõikes 2 esitatud tingimused ning töötlemisettevõtte poolt on tagatud
taaskasutatavate jäätmete väljasortimine ja taaskasutusse suunamine vähemalt
20 massiprotsendi ulatuses vastuvõetavate jäätmete kogumassist, sealjuures
ei tohi töötlemisettevõttest prügilasse ladestamisele suunatavates jäätmetes
biolagunevate jäätmete sisaldus ületada 45 massiprotsenti ja ohtlike
jäätmete sisaldus 0,4 massiprotsenti.
(Tvk m 01.11.2007 nr 34 jõust. 08.11.2007)
(4) Töötlemisettevõttest
tuleb sortimisjääk viia läheduse põhimõtet järgides Tallinna Prügilasse.
Segunenud olmejäätmed, mida töötlemisettevõtted võimsuste puudumisel või muudel
põhjustel vastu ei võta, tuleb viia Tallinna Prügilasse.
(5) Jäätmekäitlust
kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel
kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise
kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal (edaspidi
krundil) korraldab ehitise omanik. Kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik
ning ehitise kui vallasasja omanik on edaspidises tekstis territooriumi
haldaja.
(6) Jäätmete
nõuetekohast käitlemist käitlemise erinevatel etappidel korraldab
jäätmevaldaja.
(7) Jäätmete käitlemine,
sh põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti, on keelatud. Küttekolletes
võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata
paberit või pappi. Nende jäätmete avapõletamiseks peab olema keskkonnaameti
nõusolek.
(8) Jäätmed tuleb
paigutada nende tekkekohas liikide kaupa oma kinnistu või üldkasutuses olevasse
vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse või selleks määratud kohta.
Jäätmete jätmine mahutite lähedusse neid mahutisse paigutamata ei ole lubatud, v.a
suurjäätmed, mille käitlemise kord on toodud eeskirja paragrahvi 6 lõikes 2.
(9) Jäätmete hoidmisel
tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus
jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks. Ladestatavad jäätmed
kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas.
(10) Jäätmekäitleja
tegevus peab olema suunatud jäätmete vähendamisele, nende taaskasutamisele või
kahjutustamisele.
§ 5. Jäätmevaldaja
ja territooriumi haldaja kohustused
(1) Jäätmevaldaja ja territooriumi
haldaja on kohustatud:
1) käitlema tema
valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjaga ja teiste õigusaktidega
kehtestatud nõuetele, andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale
isikule või viima jäätmejaama kooskõlas eeskirja § 3 punktiga 16;
2) vältima ohtlike
jäätmete segunemist ja segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega
ning kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks;
3) jäätmeid liigiti
koguma, vedama või taaskasutama vastavalt eeskirja § 12 lõikele 7 ja
kooskõlastama kehtivate õigusaktidega või andma need üle jäätmeluba omavale
jäätmekäitlejale eeskirjaga määratud korras;
4) piirkondades, kus
jäätmevedu ei ole korraldatud, sõlmima kas ise või volitatud esindaja
vahendusel jäätmekäitlejaga jäätmekäitluslepingu või vedama ise neile kuuluvad
või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta
või taaskasutama neid vastavalt jäätmeseaduse nõuetele;
5) säilitama 2 aasta
jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist
ning esitama need dokumendid või jäätmekäitluslepingu keskkonnaameti või
linnaosa valitsuse ametniku nõudel kontrollimiseks;
6) mitte sõlmima
jäätmekäitluslepingut ega andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba
või kes ei ole registreeritud jäätmeveoks Harjumaa keskkonnateenistuses. Kui
jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata, peab
jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid
käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid;
7) omama või rentima
piisavas koguses jäätmemahuteid või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel
ühismahuteid; mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele;
8) paigutama
jäätmemahuteid krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud
juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse; jäätmemahutid
peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei
lepi kokku teisiti;
9) hoidma mahuteid
tervena ja puhtana ning neid regulaarselt pesema. Mahutite korrashoiu ja
puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti;
10) võimalusel
vähendama tekkivate jäätmete hulka ning käitlema jäätmeid või andma need üle
eeskirjaga määratud korras.
(2) Korterelamutega
aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib
jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult linnaosa valitsuse
loal ja tingimustel. Piirkondades, kus on rakendunud korraldatud jäätmevedu,
tohib väikeelamute jäätmemahutid lükata tühjenduspäeval väljapoole oma kinnistu
piire tänavaga piirnevale alale selliselt, et jäätmemahuti ei takistata
liiklust ega jalakäijaid.
(3) Territooriumide
haldajad, kinnisvarahalduse ja ‑hoolduse ettevõtted ja juriidilisest
isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke
või oma ettevõtete töötajaid linnas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning
eeskirja nõuetest.
3. jagu
Jäätmete kogumine
§ 6. Jäätmete
kogumise üldnõuded
(1) Jäätmete kogumise,
taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, v.a
korraldatud jäätmeveo korral.
(2) Kinnistul või
krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada
vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud oma kinnistul või krundil asuvasse
või jäätmekäitluslepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Suurjäätmed võib
ajutiselt paigutada mahutite vahetusse lähedusse korraldades nende äraveo
hiljemalt 3 päeva jooksul.
(3) Olmejäätmete
mahutisse ei või panna:
1) tule- ja
plahvatusohtlikke jäätmeid;
2) vedelaid jäätmeid;
3) ohtlikke jäätmeid;
4) käimlajäätmeid;
5) kogumiskaevude
setteid;
6) erikäitlust vajavaid
jäätmeid;
7) aineid ja esemeid,
mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat;
8) aineid ja esemeid,
mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada
mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete
kokkupressimist;
9) taaskasutatavaid
jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
10) ehitus- ja
lammutusjäätmeid.
(4) Liiva, tuhka ja
pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad
jäätmekäitleja kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud.
(5) Segunenud
olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb
paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et
need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.
(6) Eraldikogutavad
kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberi- või mõnest
muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult. Biolagunevate jäätmete
mahutisse ei tohi visata kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.
§ 7. Taaskasutatavate
jäätmete kogumine
(1) Elamumaa
sihtotstarbega kinnistutel (ridaelamutes, korterelamutes jne) tuleb
taaskasutatavaid jäätmeid koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse:
1) paberit ja pappi,
kui kinnistul on vähemalt 5 korterit;
2) kompostitavaid
biolagunevaid jäätmeid, kui kinnistul on vähemalt 10 korterit;
3) lepingu alusel ühismahuti kasutamise korral rakenduvad
käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustused kui antud
jäätmeliigi ühismahutit kasutavate korterite arv kokku on suurem kui käesoleva
paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korterite arv ning ühismahuti
kasutamise lepingus ei ole sätestatud teisiti.
(Tvk m 01.11.2007 nr 34 jõust. 08.11.2007)
(2) Kompostitavate
biolagunevate jäätmete liigiti kogumise kohustust elanikele ei rakendata
vähemalt 10 korteriga elamu puhul juhul, kui sellel kinnistul tekkivad
kompostitavad biolagunevad jäätmed kompostitakse nõuetekohaselt samal kinnistul
ja korraldatud jäätmeveo vanalinna piirkonnas.
(3) Mitteelamumaa
sihtotstarbega kinnistutel tuleb koguda eraldi paberit ja pappi, immutamata
puitu ning kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid, kui neid jäätmeliike tekib
kinnistul eraldivõetuna üle 25 kg nädalas. Paberiks käesoleva
eeskirjapunkti tähenduses ei loeta dokumente, mis tuleb hävitada vastavalt isikuandmete
kaitse seadusele ja arhiiviseadusele.
(4) Pakendijäätmeid
tuleb koguda vastavalt eeskirja paragrahvile 10.
(5) Võimaluse korral ja
kui see osutub otstarbekaks, tuleb käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4
nimetatud jäätmeliike koguda eraldi ka väiksema korterite arvuga ja väiksema
jäätmetekkega kinnistutel. Seejuures on eraldi kogutud biolagunevad jäätmed
soovitatav väikeelamute puhul kompostida oma kinnistul vastavalt eeskirja
paragrahvile 15.
(6) Taaskasutatavaid
jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks
ettenähtud mahutitesse. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo
erinevatel etappidel teiste jäätmeliikidega ühte kallata.
§ 8. Elektri- ja
elektroonikaseadmete jäätmete ja vanade autorehvide kogumine
(1) Elektri- ja
elektroonikaseadmed sh külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid või
neist tekkinud jäätmed, tuleb üle anda elektri- või elektroonikaseadmete
jäätmete kogumispunktidesse või uue toote ostmisel kauplusse kooskõlas
jäätmeseaduse § 23 või viima jäätmejaama. Jäätmeseaduse § 23 mõistes
elektri- ja elektroonikaseadmete tootja on kohustatud korraldama tema
valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta
vastuvõtmise.
(2) Vanad autorehvid
tuleb üle anda vanarehvide kogumispunktidesse või jäätmejaama või uue rehvi
ostmisel kauplusse või rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseaduse § 23 või viima
jäätmejaama. Jäätmeseaduse § 23 mõistes rehvide tootja on kohustatud
korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate
jäätmete tasuta vastuvõtmise.
(3) Käesoleva paragrahvi
lõigetes 1 ja 2 nimetatud tootjate kohustused laienevad ka neile elektri-
ja elektroonikaseadmete ja autorehvide jäätmetele, mis on tekkinud enne
vastuvõtukohustuse jõustumist (endisaegsed jäätmed). Kui tootja on juriidilise
isikuna likvideeritud või ei ole nende kohustuste rakendamine mingil muul
põhjusel võimalik, kanduvad kohustused üle jäätmeteks muutunud toodet asendava
samalaadse toote või samalaadset funktsiooni täitva toote tootjale või tootjate
ühendusele.
§ 9. Ohtlike
jäätmete kogumine
(1) Ohtlikud jäätmed
tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.
(2) Ohtlikke jäätmeid
võib käidelda jäätmeloa alusel keskkonnaministri väljastatud ohtlike jäätmete
käitlemise litsentsi omav isik.
(3) Mahutid ohtlike
jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad.
(4) Ohtlikud jäätmed,
välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne
üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud
korrale.
(5) Ohtlike jäätmete
kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised
kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike
jäätmete äraveo kord.
(6) Vedelaid ohtlikke
jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende
sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.
(7) Koduses
majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud
patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid
ning elavhõbedalambid ja ‑kraadiklaasid, tuleb viia ohtlike jäätmete
avalikesse kogumispunktidesse. Avalikud kogumispunktid on bensiinitanklate
juures või avalikes kohtades paiknevad erikonteinerid, patareide kogumiskastid
või kogumisreidide vastuvõtukohad. Avalikes kogumispunktides võetakse ohtlikke
jäätmeid vastu ainult elanikelt.
(8) Ettevõtjad peavad
oma ohtlikud jäätmed üle andma riikliku käitlussüsteemi Tallinna Ohtlike
Jäätmete Kogumiskeskusele või mõnele teisele jäätmeluba ja ohtlike jäätmete
litsentsi omavale jäätmekäitlejale.
(9) Ohtlike jäätmete
valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni
jäätmekäitlejale.
(10) Ettevõtja, kelle
valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule
informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.
4. jagu
Pakendite ja pakendijäätmete kogumine
§ 10. Pakendite ja
pakendijäätmete kogumise nõuded
(1) Pakendid ja
pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda tühjalt üle
selleks ettenähtud kogumispunktidesse või viia jäätmejaama. Üleantavad pakendid
peavad vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni
kehtestatud nõuetele.
(2) Pakendite ja
pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või
nende volitusel taaskasutusorganisatsioon.
(3) Pakendiettevõtja on
kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba
müügipakendi ja -pakendijäätmed. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille
tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja
selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohast
teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega.
Kui pakendiettevõtja ei ole müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtmist
korraldanud lepingu alusel pakendi taaskasutusorganisatsiooni kaudu, on ta
kohustatud müügipakendi ja -pakendijäätmed vastu võtma müügikohas või müügikoha
vahetus läheduses asuvas selleks otstarbeks kohandatud punktis müügikoha
kinnistu või teenindusmaa piires.
(4) Pakendi, millele on
kehtestatud tagatisraha, vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult
müügikohas või selle teenindusmaa piires. Tagatisrahaga pakendit ei pea tagasi
võtma tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik, kui müügikoha suurus
on alla 20 m2.
(5) Juhul, kui mingil põhjusel
ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma
kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, väljaarvatud tagatisrahaga
pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus
naabruses linnaosa valitsuse loal ja tingimustel.
(6) Tarbija paremaks
teenindamiseks korraldab taaskasutusorganisatsioon
pakendite ja pakendijäätmete, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid,
vastuvõtupunktid tihedusega keskmiselt üks punkt 1000‑1500 elaniku
kohta, sh üks punkt keskmiselt 450 korteri kohta korrus- ja ridaelamutega
linnaosades ja üks punkt keskmisel kandekaugusel 200 m väikeelamutega linnaosades.
Vastuvõtupunktides peavad olema eraldi mahutid vähemalt klaaspakendile,
paberpakendile ja segapakendile. Vastuvõtupunktide asukohad ja
paigaldamistingimused kooskõlastab taaskasutusorganisatsioon
linnaosade valitsustega.
(7) Pakendijäätmete veo
vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon ise või ühineb linna korraldatud
jäätmeveoga. Kui pakendiettevõtja ei ole ühinenud taaskasutusorganisatsiooniga,
peab ta vedama kogutud pakendijäätmed käitluskohta ise või kasutama selles
piirkonnas korraldatud jäätmeveoluba omava ettevõtja veoteenust.
(8) Pakendiettevõtja on
kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud
tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või
pakendimaterjalidega.
5. jagu
Jäätmete vedu
§ 11. Jäätmeveo
nõuded
(1) Jäätmeveo
jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja, väljaarvatud korraldatud
jäätmevedu.
(2) Isik, kes veab
jäätmeid, peab omama jäätmeseaduse tähenduses jäätmeluba või olema
registreeritud Harjumaa keskkonnateenistuses.
(3) Segunenud
olmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite
ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid üldjuhul
mitte harvemini, kui üks kord kahe nädala jooksul. Juhul, kui kuni kahe
korteriga väikeelamutes on korraldatud oma biolagunevate jäätmete kompostimine
vastavalt eeskirja paragrahvi 14 lõigetele 2, 3, 4 ja 5 ning
mahutitesse ei panda toidujäätmeid, on kuni 240 l mahuteid lubatud
tühjendada kord kuus tingimusel, et oleks välditud nende ületäitumine, haisu ja
kahjurite teke ning ümbruskonna reostus.
(4) Biolagunevate jäätmete
kogumismahuteid tuleb tühjendada vähemalt kord nädalas või tihedamini.
(5) Liigitikogutud
taaskasutatavate jäätmete, väljaarvatud kompostitavad biolagunevad jäätmed,
mahuteid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist.
(6) Jäätmed tuleb vedada
jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui territooriumi haldaja veab ise oma
jäätmeid, tuleb need, v.a eraldikogutavad taaskasutatavad jäätmed, vedada
nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta.
(7) Jäätmete vedamine
elurajoonidest öörahu ajal ei ole lubatud, välja arvatud juhul, kui
keskkonnaamet on andnud nõusoleku olmejäätmete vedamiseks öörahutundide ajal.
(Tvk m 01.11.2007 nr 34 jõust. 08.11.2007)
(8) Jäätmed, mille
säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele,
tuleb ära vedada koheselt.
(9) Kui kinnistul või
krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada
koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga,
korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või ‑hoolduse
ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.
(10) Jäätmeid peab
vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et
jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi,
ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.
§ 12. Korraldatud
jäätmevedu
(1) Korraldatud
jäätmeveo korraldab keskkonnaamet.
(2) Korraldatud
jäätmevedu hõlmab segunenud olmejäätmeid, vanapaberit ja ‑pappi,
kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid (väljaarvatud aia- ja haljastujäätmed) ja
ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse paigutatud suurjäätmeid. Kui seda tingib
oluline avalik huvi, võidakse korraldatud jäätmeveoga hõlmata ka teisi
jäätmeliike.
(3) Jäätmeliigid,
millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, jäätmeveo piirkonnad, vedamise
sagedus ja aeg ning teenustasu piirmäär kehtestatakse eraldi linnavolikogu
määrusega.
(4) Tallinna
haldusterritooriumil on korraldatud jäätmeveoga liitumine kohustuslik kõikidele
käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud olmejäätmete valdajatele.
Olmejäätmete valdaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja
omanik, millel asub garaaž, suvila, elu- või äriruum. Olmejäätmete valdajaks
loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise, garaaži või korteri
kui vallasasja omanik.
(Tvk m 01.11.2007 nr 34 jõust. 08.11.2007)
(5) Jäätmevaldaja
loetakse jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel liitunuks korraldatud elu-
või tegevuskoha järgses jäätmeveo piirkonnas sõltumata sellest, kas ta on
sõlminud kirjaliku jäätmeveolepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või
ei ole seda teinud.
(6) Linnavalitsus või
tema poolt volitatud isik võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja
lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel,
kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab
üks kord aastas keskkonnaametile kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise
kohta.
(Tvk m 01.11.2007 nr 34 jõust. 08.11.2007)
(7) Tallinna
haldusterritoorium kuulub tiheasustusalana tervikuna piirkonda, kus korraldatud
jäätmeveoga liitumine on kohustuslik. Jäätmeveo piirkondade arv ja loetelu
määratakse Tallinna korraldatud jäätmeveo rakendamise korraga. Piirkondades,
kus on rakendunud korraldatud jäätmevedu, on jäätmevaldajad kohustatud andma
olmejäätmeid üle vastavalt eeskirjas ja Tallinna korraldatud jäätmeveo
rakendamise korras sätestatud tingimustele.
(Tvk m 01.11.2007 nr 34 jõust. 08.11.2007)
(8) Piirkond, kust
jäätmed kokku kogutakse ning jäätmekäitluskohad ja isikud, kuhu ja kellele
jäätmed üle antakse, sealhulgas sortimisettevõtted ja prügila, määratakse
korraldatud jäätmeveoloaga.
§ 13. Jäätmekäitlus
Aegna saarel
(1) Aegna saar (edaspidi
saar) ei kuulu korraldatud jäätmeveo piirkonda.
(2) Jäätmevaldaja on
kohustatud sõlmima jäätmekäitluslepingu saare volitatud isikuga.
(3) Volitatud isik
käesoleva paragrahvi tähenduses on isik või ettevõtja, kes on linnaga sõlminud
lepingu saare heakorra tagamiseks ja jäätmekäitluse korraldamiseks. Volitatud
isiku õigused ja kohustused määratakse linna ja volitatud isiku vahelise
lepinguga.
(4) Jäätmevaldaja on
kohustatud oma kinnistul tekkivaid jäätmeid koguma liigiti:
1) biolagunevaid köögi-
ja sööklajäätmeid;
2) vanapaberit ja pappi;
3) pakendeid ja
pakendijäätmeid;
4) elektri- ja
elektroonikaseadmeid ja nendest tekkinud jäätmeid;
5) autoromusid ja nende
osi, sh vanarehve;
6) vanametalli;
7) ohtlikke jäätmeid;
8) aia- ja
pargijäätmeid;
9) puitu.
(5) Biolagunevad köögi-
ja sööklajäätmed ning aia- ja pargijäätmed tuleb kohapeal kompostida vastavalt
eeskirja nõuetele.
(6) Küttekolletes või
lahtisel tuleasemel tohib põletada üksnes immutamata puitu ning kiletamata
paberit.
(7) Jäätmevaldaja on
kohustatud viima liigiti kogutud jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, ja
liigiti kogumisest ülejäänud segaolmejäätmed saare volitatud isiku poolt
selleks rajatud jäätmejaama vastavalt jäätmekäitluslepingus sätestatud
tingimustele.
(8) Jäätmevaldaja on
kohustatud oma kinnistul viibivaid isikuid teavitama saarel kehtivatest
jäätmekäitlus- ja heakorranõuetest.
6. jagu
Jäätmete kõrvaldamine
§ 14. Jäätmete
kõrvaldamise nõuded
(1) Tekkivad
ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtet järgides nõuetekohases
tava- või ehitusjäätmete käitluskohas.
(2) Tallinna Prügilasse
võib Tallinnast viia kõrvaldamiseks igat liiki tavajäätmeid. Kopli püsijäätmete
käitluskohas võib pärast töötlemist kõrvaldada ehitus- ja lammutustöödel
tekkinud mitteohtlikke püsijäätmeid ning saastumata pinnast. Kõrvaldamiskõlblikkuse
hindamisel loetakse pinnas saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle
keskkonnaministri kehtestatud piirnormide.
(3) Jäätmekäitluskohti
käitavad ettevõtjad on kohustatud korras hoidma jäätmekäitluskoha
juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel rajatistel tolmu teket ja levikut
ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala.
(4) Jäätmete
kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja
arvatud oma kinnistu aiajäätmed.
7. jagu
Olmejäätmete kompostimine
§ 15. Olmejäätmete
kompostimise nõuded
(1) Eraldi kogutud
kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks Tallinna
Prügilasse või mõnda teise vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejasse.
(2) Väikeelamutes
tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides.
Väljaspool oma kinnistut, väljaarvatud jäätmeloaga jäätmekäitluskohad, on
biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult keskkonnaameti kirjalikul
nõusolekul ja tingimustel.
(3) Kompostitavat
materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale
kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket.
(4) Keelatud on
kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle
kasutamiskõlbmatuks.
(5) Väikeelamutes
tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud,
kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes. Aia- ja pargijäätmeid võib
kompostida lahtiselt aunades.
(6) Kompostimisnõud ja
-aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid
ei lepi kokku teisiti.
(7) Heitvee kogumis- ja
settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti
valmistamiseks ega laotada territooriumile.
(8) Linna haljasaladel
tekkivaid aia- ja pargijäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) ei ole lubatud
ladestada prügilasse. Need tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja kompostida
linnas selleks rajatavatel kompostimisväljakutel või teistes jäätmeloaga
jäätmekäitlusettevõtetes.
8. jagu
Jäätmekäitluse tehnilised nõuded
§ 16. Jäätmemahutite
tehnilised nõuded
(1) Jäätmemahutid peavad
olema korras. Need peavad olema terved, kuuma veega pestavad (v.a jäätmekotid)
ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust.
(2) Olmejäätmete
kogumiseks võib mahutitena kasutada:
1) ühe pere jäätmete
kogumiseks kuni 150‑liitriseid jäätmekotte, mis on aiaga piiratud
territooriumil paigutatud kaetud alustele nii, et jäätmekotid oleksid kaitstud
sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest. Jäätmekotid
peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust;
2) põhiliselt 80-, 140-,
240-, 370-, 600- või 800-liitriseid kaanega ning haaratavaid väikekonteinereid,
mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeveokisse;
(Tvk m 01.11.2007 nr 34 jõust. 08.11.2007)
3) kaanega varustatud
2,5 ja 4,5 m3 konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel
tühjendada jäätmeveokisse või toimetada käitluskohta;
4) kompaktoreid.
(3) Kinnistutel võib
kokkuleppel jäätmekäitlejaga kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei
põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele.
(4) Erinevate
jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid:
1) hall –
segunenud olmejäätmed;
2) pruun –
biolagunevad jäätmed;
3) roheline – muud
taaskasutatavad jäätmed;
4) punane –
ohtlikud jäätmed.
(5) Jäätmemahutil peab
olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale
jäätmeliigile.
(6) Kui jäätmemahuti
värv ei vasta kogutavale jäätmeliigile, peab selle esiküljele olema suurte
tähtedega ja hästi loetavalt kirjutatud kogutava jäätmeliigi nimetus.
(7) Jäätmeid tohib
paigutada:
1) jäätmekottidesse
mitte üle 10 kg;
2) väikekonteineritesse
ja konteineritesse vastavalt jäätmeveolepingule.
(8) Mahutite lukustamise
korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.
(9) Mahutid, mis ei ole
käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada
jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast.
§ 17. Jäätmemahutite
paiknemiskohtade ja juurdepääsuteede nõuded
(1) Kuni 800‑liitrised
käsitsi teisaldatavad ratastel väikekonteinerid tuleb paigutada neid tühjendava
jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt,
kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust
peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse
tühjendustingimused jäätmekäitluslepinguga.
(2) Suuremad kui 800‑liitrised
konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega
(betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki
vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.
(3) Väljas paiknevad
jäätmekotid peavad asetsema tasasel, tugeval ning maapinnast kõrgemal alusel.
Kotid peavad olema riputatud hoidjale ja kaitstud sademete vahetu mõju eest.
(4) Vajaduse korral
tuleb mahutid varjata näiteks aia või hekiga. Koht, kus mahutid paiknevad, peab
olema küllaldaselt valgustatud.
(5) Mahutid on soovitav
võimaluse korral paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või
aedikutesse. Kui jäätmemaja või katusealune tahetakse lukustada, tuleb
kindlustada prügivedajale sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule.
(6) Ligipääsuteed
mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama
mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. Ligipääsuteed peavad olema vähemalt 3,5 m
laiad ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 4,5 m. Need peavad
olema puhastatud lumest ja jääst, nende kalle ei tohi ületada 1:10.
(7) Mahutite
paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab
territooriumi haldaja. Juhul kui mahutid paiknevad linnaosa valitsuse loal
riigi- või linnamaal, tagab korrashoiu mahutite kasutaja.
(Tvk m 01.11.2007 nr 34 jõust. 08.11.2007)
2. peatükk
EHITUS- JA LAMMUTUSPRAHI KÄITLEMISE NÕUDED
§ 18. Ehitus- ja
lammutuspraht
(1) Ehitusjäätmete hulka
kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude
ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke
jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel
(edaspidi ehitamisel) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata.
(2) Käesolevas peatükis
sätestatu kohaldub juhul, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 1 m3
päevas või üle 10 m3 kogu ehitusperioodi kestel. Muudel
juhtudel tuleb ehitusjäätmete käitlemisel lähtuda 1. peatüki nõuetest.
(3) Kui ehitamise käigus
tekib käesoleva peatüki mõistes jäätmeid, tuleb nende käitlemine kooskõlastada
keskkonnaameti jäätmespetsialistiga.
(4) Ehitusprojektides
peab olema näidatud:
1) jäätmete
hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile;
2) pinnasetööde mahtude
bilanss;
3) selgitused jäätmete
liigiti kogumiseks ehitusplatsil;
4) jäätmete edasine
suunamine.
(5) Kui ehitamise käigus
tekib jäätmeid üle 10 m3, tuleb ehitise vastuvõtmiseks
esitatavatele dokumentidele kohustuslikult lisada keskkonnaametis kinnitatud
õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.
(6) Ehitiste
lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, mis on
kooskõlastatud keskkonnaameti jäätmespetsialistiga, ja lammutusluba. Kui
lammutatav ehitis on püstitatud enne Teist Maailmasõda, tuleb lammutusprojekt
kooskõlastada täiendavalt ka Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga (edaspidi
kultuuriväärtuste ametiga). Lammutustööde lõpetamisel tuleb vormistada
jäätmeõiend ja kinnitada see keskkonnaametis.
(7) Kui pinnasetööde
käigus avastatakse arheoloogilist kultuurkihti (muinsuskaitselisi objekte,
nende fragmente, ürikuid, inimsäilmeid jt), tuleb pinnasetööd koheselt peatada.
Tööde jätkamine kooskõlastatakse kultuuriväärtuste ametiga.
(8) Ehitusjäätmeid vedav
isik peab olema registreeritud Harjumaa keskkonnateenistuses.
(9) Tekkinud
ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides
mõnes vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmete käitlusettevõttes.
(10) Ehitusjäätmeid ei
tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel
puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud.
Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike
jäätmete käitluslitsentsi olemasolu.
§ 19. Ehitusjäätmete
valdaja kohustused jäätmekäitlusel
(1) Ehitusjäätmete
käitlemise eest vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele vastutab jäätmevaldaja.
(2) Ehitusjäätmete
valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja
vaheline leping ei näe ette teisiti, või muu isik, kelle valduses on jäätmed.
(3) Ehitise omanik on
eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse
või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on
välja antud ehitusluba.
(4) Ehitusettevõtja on
nõuetekohast registreeringut omav ehitustööde tegija või väikeelamu,
taluhoonete, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga garaaži
omanikust ehitaja.
(5) Ehitusjäätmete
valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse
jäätmekäitluslepinguga.
(6) Ehitusjäätmete
valdajal ja jäätmekäitlejal on õigus sõlmida täiendavaid mitmepoolseid lepinguid
ehitusjäätmete omaniku määratlemiseks ja taaskasutatavate jäätmete
realiseerimisel saadava tulu jaotamiseks.
(7) Ehitusjäätmete
valdajad on oma tegevuses kohustatud:
1) rakendama kõiki
tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks
tekkekohas;
2) korraldama oma
jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale
või jäätmevedajana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on
täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu;
3) rakendama kõiki
võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;
4) võtma tarvitusele
abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või
laadimisel veokitele;
5) valmistama ette
tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks;
6) kooskõlastama
linnaosa valitsusega ja kommunaalametiga jäätmekonteinerite paigutamise
tänavatele, sõidu- või kõnniteedele ning parklatesse;
7) kooskõlastama
linnaosa valitsusega jäätmekonteinerite paigutamise parkidesse või
haljasaladele;
8) tagama, et kinnistul
või krundil oleksid eraldi märgistatud konteinerid olmejäätmete ja ohtlike
jäätmete kogumiseks;
9) teavitama oma
töötajaid linnas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja
nõuetest.
§ 20. Mitteohtlike
ehitusjäätmete käitlemine
(1) Ehitusjäätmed tuleb
sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida:
1) puit;
2) kiletamata paber ja
papp;
3) metall (eraldi must-
ja värviline metall);
4) mineraalsed jäätmed
(kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);
5) raudbetoon- ja
betoondetailid;
6) tõrva mittesisaldav
asfalt;
7) kiled.
(2) Juhul, kui
ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sortimiseks või see osutub
majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastavale
jäätmeloaga jäätmekäitlejale, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb
ettevõtet, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise.
(3) Liikidesse sorditud
jäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda
taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.
Ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse
läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades või vastavalt käesoleva
paragrahvi lõikele 8. Konteinerid peavad olema tähistatud vastavalt
kogutavatele jäätmeliikidele.
(4) Mahukad
ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada
konteinerisse ja mida ei anta koheselt üle jäätmekäitlejale, paigutatakse
krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks
transportimiseks jäätmekäitluskohta.
(5) Mahukad
ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel
tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid,
metall- ja puittalad jne).
(6) Sortimisel ülejäänud
mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil, sh territooriumi planeerimiseks, on lubatud ainult
kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa või
kõrvaldamise asukohajärgse linnaosa valitsusega ja keskkonnaameti
jäätmespetsialistiga kooskõlastatud heakorraplaani alusel. Sortimisel ülejäänud
mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu valdaja kasutada oma kinnistu
heakorrastamiseks kooskõlastatult keskkonnaameti jäätmespetsialistiga.
(7) Ehitamisel maapõues
tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada
kooskõlastatult Harjumaa keskkonnateenistusega. Kaevise kasutamiseks väljaspool
kinnisasja tuleb Harjumaa keskkonnateenitusele esitatavale taotlusele lisada
väljavõte keskkonnaameti jäätmespetsialistiga kooskõlastatud projektist või
olemasoleva plaanimaterjali alusel koostatud ning kasutamise asukohajärgse
linnaosa valitsuse ja keskkonnaameti jäätmespetsialistiga kooskõlastatud
heakorraplaanist. Kaevis on looduslikust olekust eemaldatud mis tahes kivimi
või setendi tahke osis.
(8) Raudbetoon- ja
betoondetailide, asfaldi ja eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ning puidu
ladestamine prügilas või pinnasetäiteks väljaspool prügilat ei ole lubatud.
Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda
purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavale jäätmeluba omavale
jäätmekäitlejale. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada
ehituskividena ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide
taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Puhas puit
tuleb kas kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavale
jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Tõrva sisaldav asfalt tuleb käidelda
ohtliku ehitusjäätmena.
(9) Kasvupinnas tuleb
koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääva kasvupinnase
kasutamine tuleb kooskõlastada ehituse asukohajärgse linnaosa valitsusega või
anda üle käitlemiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.
§ 21. Ohtlike
ehitusjäätmete käitlemine
(1) Ohtlikud
ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu
võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust
nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri
kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
1) asbesti sisaldavad
jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud,
isolatsioonmaterjalid jne;
2) värvi-, laki-,
liimi- ja vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega
immutatud materjalid jne;
3) naftaprodukte sisaldavad
jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav
asfalt jne;
4) saastunud pinnas.
(2) Pinnas loetakse
saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud
piirnormide.
(3) Ohtlikud
ehitusjäätmed, väljaarvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi
konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt
kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata
vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne.
(4) Ohtlike
ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatavad või
valve all.
(5) Asbestitööde
tegemisel tuleb järgida asbestitöökaitse eeskirja ja tööandjal peab olema
Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni luba.
(6) Vedelad ohtlikud
jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende
jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt
suletavasse mahutisse.
(7) Ohtlikud
ehitusjäätmed, sh ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid ja saastunud
pinnas, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ettevõtjale, kellele on
väljastatud jäätmeluba vastavate ohtlike jäätmete käitlemiseks.
(8) Saastunud pinnast
võib kohapeal käidelda vastava projekti ja keskkonnaameti jäätmespetsialisti
kooskõlastuse alusel. Saastunud pinnase käitlemiseks peab olema jäätmeluba ja
ohtlike jäätmete litsents.
(9) Ohtlike
ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete
üleandmiseni jäätmekäitlejale.
(10) Isikud, kes tekitavad
või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma
järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.
3. peatükk
TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD
§ 22. Tervishoiu- ja
veterinaarteenuse osutaja jäätmekäitlus
(1) Käesolevas peatükis
sätestatud kord on kohustuslik kõikidele tervishoiu-, hooldus- ja
veterinaarasutustele ning nende laboratooriumitele ja uurimisasutustele
(edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmete, sealhulgas
ohtlike jäätmete nimistus (edaspidi jäätmenimistu) määratletud "inimeste
ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud
jäätmetena".
(2) Käesolevas peatükis
sätestatut ei kohaldata heitgaasidega ja heitvetega keskkonda suunatavate
jääkide suhtes.
§ 23. Olmejäätmete
käitlemise nõuded
(1) Olmejäätmed
käesoleva peatüki tähenduses on sellised tervishoiuasutustes tekkinud jäätmed,
mida ei ole võimalik taaskasutada ning mis ei vaja erikäitlust, sh
koristusjäätmed.
(2) Olmejäätmed tuleb
pakkida tekkekohas musta või halli värvi jäätmekotti, mis suletakse enne
äraviimist. Mahutid paigaldab selleks ettenähtud kohtadesse ja neid tühjendab
äravedu korraldav jäätmekäitlusettevõte.
(3) Väiksemad
jäätmekotid tuleb vajadusel pakkida suuremasse sama värvi jäätmekotti, mis
suletakse ning asetatakse olmejäätmete mahutisse.
§ 24. Taaskasutatavad
klaasijäätmed, vanapaber, papp ja kartong
(1) Klaasijäätmed on
terved või purunenud värvilised ja värvitud klaaspudelid, ‑purgid ja ‑anumad.
(2) Klaasijäätmed tuleb
paigutada vastavalt klaasi koguva jäätmekäitleja nõuetele eraldi mahutitesse.
Mahutid peavad olema kaanega suletavad ja valmistatud raskesti läbitorgatavast
materjalist. Täitunud mahutid tuleb jäätmete tekkekohast viia suletuina jäätmehoidlasse.
Kogutud klaas antakse sealt üle klaasikogumisettevõttele.
(3) Vanapaber tuleb
sortida tekkekohas. Kogumiseks võib kasutada paberi pakkekasti. Vanapaber
viiakse tekkekohast jäätmehoidlasse ning antakse seal üle vastavale
jäätmekäitlusettevõttele. Vajadusel võib majapidamis- ja kontoripaberi koguda
eraldi.
(4) Diskreetne vanapaber
on paberid patsiendi isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja
tervishoiuasutuse tööd puudutavate andmetega.
(5) Diskreetset
vanapaberit tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas
(lukustatud ruumis, kapis jne) ning purustada tervishoiuasutuses või saata
purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse.
(6) Tervishoiuasutuses
purustatud diskreetne vanapaber pannakse taaskasutatavate paberijäätmete
mahutisse. Purustatud mittetaaskasutatav diskreetne vanapaber pannakse
olmejäätmete mahutisse.
(7) Purustamiseks
saadetav diskreetne vanapaber pannakse lukustatud mahutisse, mis antakse üle
vastavale jäätmekäitlejale.
(8) Taaskasutatav papp
ja kartong on puhtad papp-pakendid, mis ei sisalda ümbertöötlemist segavaid
aineid (kile, plastmass).
(9) Papp-pakendid tuleb
suruda vajaduse korral tekkekohas kokku või lahti lõigata ja viia
jäätmehoidlasse. Jäätmehoidlast antakse need üle vastavale jäätmekäitlejale.
§ 25. Bioloogilised
jäätmed
(1) Bioloogilised
jäätmed on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja
elundid), vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid,
verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsiooni torud, kateetrid jt patsiendi
kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed ja katseloomade jäänused.
(2) Bioloogilised
jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering “Bioloogilised
jäätmed“. Vajadusel võib kasutada ka muud pakendit, millel on punane silt “Bioloogilised
jäätmed“. Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotid varustatakse
sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning
pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.
(3) Jäätmed viiakse
tekkekohast pakituna iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest
jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette ruumis, ning antakse üle vastavat
jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.
§ 26. Teravad ja
torkivad jäätmed
(1) Teravad ja torkivad
jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute
teravad osad, ühekordsed süstlad jms.
(2) Teravad ja torkivad
jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud
suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering “Teravad ja torkivad
jäätmed“. Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida
jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev.
(3) Kanistreid teravate
ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas eraldi lukustatavas ruumis,
kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering “Teravad ja
torkivad jäätmed“. Vajadusel võib jäätmekanistrid asetada mõnda teisse
pakendisse, millel on punane silt “Teravad ja torkivad jäätmed“.
(4) Teravad ja torkivad
jäätmed viiakse jäätmehoidlasse. Neid võib hoida ühes ruumis koos vastavalt
märgistatud nakkusohtlike ja bioloogiliste jäätmetega.
(5) Jäätmekotid või
teised jäätmepakendid suletakse ning antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega
vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.
§ 27. Nakkusohtlikud
jäätmed.
(1) Nakkusohtlikud
jäätmed, mis on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga, tuleb pakkida
kollasesse jäätmekotti, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed“.
Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning
pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.
(2) Nakkusohtlikke
jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev
jäätmehoidlasse selleks ettenähtud omaette lukustatavasse ruumi ning asetada
teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed“.
Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg.
(3) Nakkusohtlikud
jäätmed tuleb anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale ühe nädala
jooksul.
(4) Nakkusohtlike
jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi
jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.
(5) Eriolukorras, nt
epideemia piirkondades, tuleb toimida vastavalt Sotsiaalministeeriumi ja
Tervisekaitseinspektsiooni korraldusele.
§ 28. Mikrobioloogia
ja viroloogia laboratooriumide jäätmed
(1) Mikrobioloogia ja
viroloogia laboratooriumide jäätmed on vastavates laboratooriumides tekkinud
tervisele ohtlikud jäätmed (BK‑positiivne tuberkuloos, viirushepatiit,
HIV jt).
(2) Mikrobioloogia ja viroloogia
laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal.
Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud,
autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Peale autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid olmejäätmetena.
§ 29. Radioaktiivsed
jäätmed
(1) Radioaktiivsed
jäätmed on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega
radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed
(kindad, paber, linad jt).
(2) Radioaktiivsed
jäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on
markeering “Radioaktiivsed jäätmed“. Pakendile tuleb märkida ka
tervishoiuasutus ja osakond, kus jäätmed tekkisid ning pakkimiskuupäev.
(3) Radioaktiivseid
jäätmeid tuleb hoida väljaspool osakonda jäätmehoidlas omaette lukustatavas
ruumis. Sealt suunatakse need eritranspordiga radioaktiivsete jäätmete
matmiskohta.
(4) Vananenud, vähese
radioaktiivsusega jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid,
viiakse peale kiirguskontrolli prügimäele. Vedelad radioaktiivsed jäätmed, kui
nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, valatakse pärast kiirguskontrolli
kanalisatsiooni.
(5) Kui radioaktiivsed
jäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete klassi muude tunnuste järgi, siis käideldakse
neid pärast kiirguskontrolli ohtlike jäätmetena.
§ 30. Ravimijäätmed
(1) Ravimijäätmed on
ravimid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud.
(2) Ravimeid ei
eemaldata originaalpakenditest. Ravimijäätmed (v.a jäätmenimistus koodiga
18 01 09 nimetatud) pakitakse plastikkotti või ‑purki, mis
omakorda pakitakse lukustatavatesse kastidesse. Kastidele märgitakse asutuse
nimi ja markeeritakse sildiga “Ravimijäätmed“.
(3) Tsütostaatikumid
pakitakse eraldi ja tähistatakse märkega “Tsütostaatravimijäätmed“.
(4) Pakitud
ravimijäätmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse kastidesse ning antakse
üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale. Pakendile märgitakse ravimijäätmed
tekitanud tervishoiuasutus.
§ 31. Elavhõbedajäätmed
(1) Elavhõbedajäätmed
tekivad purunenud või vanadest kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning
mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest. Ka amalgaami jäätmed on
elavhõbedajäätmed.
(2) Erineval kujul
esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need
pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud.
(3) Metallilise
elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb
see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda.
(4) Pakend tähistatakse
markeeringuga “Elavhõbedajäätmed“. Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud
tervishoiuasutus ning jäätme kirjeldus.
(5) Pakendeid
elavhõbedajäätmetega tuleb hoida väljaspool osakonda jäätmehoidlas, kust need
saadetakse edasi vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.
§ 32. Kasutatud
elavhõbedalambid
(1) Kasutatud
elavhõbedalambid on kasutusest kõrvaldatud elavhõbedat sisaldavad halogeen- ja luminofoorlambid
ning lambid valgustitest.
(2) (Kasutatud (sh
katkised) elavhõbedalambid tuleb panna kaanega suletavasse kasti või originaalpakendisse,
nii et lambid ei puruneks. Pakendile märgitakse jäätmed tekitanud
tervishoiuasutus.
(3) Kasutatud
elavhõbedalampe hoitakse jäätmehoidlas selleks ettenähtud pakendites ning
antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.
(4) Lampidega ühte
pakendisse ei tohi panna teisi jäätmeid.
§ 33. Kemikaalide
jäätmed
(1) Kemikaalide jäätmed
on ohtlike kemikaalide jäägid.
(2) Kemikaalide jäätmed
tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei
reageeri kemikaaliga. Kasutada tuleb kemikaali originaalpakendit, millel on
vastavad märgistused.
(3) Pakendile tuleb
lisada märge “Kemikaalide jäätmed“ ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutus.
(4) Kemikaalide jäätmeid
tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas.
(5) Kemikaalide jäätmed
tuleb anda üle käitlemiseks vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.
(6) Ühiskanalisatsiooni
võib kemikaale juhtida ainult ühiskanalisatsiooni valdaja loa alusel ja
vastavuses Tallinna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirjadele.
§ 34. Vananenud
(kasutatud) akud ja patareid
Vananenud (kasutatud) akud ja patareid tuleb viia
jäätmehoidlasse ning panna sobivasse kogumisvahendisse. Sealt tuleb need anda
üle (koos akuvedelikuga) vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.
§ 35. Kasutusest
kõrvaldatud ilmuti, kinniti ja filmid
(1) Kasutusest
kõrvaldatud kinniti ja ilmuti tuleb valada jäätmekanistrisse ning hoida ohtlike
jäätmetena jäätmehoidlas. Pakendile tuleb märkida jäätmete nimetus ja tekitaja
(tervishoiuasutus, osakond). Kinniti, ilmuti ja filmid antakse üle vastavat
luba omavale jäätmekäitlejale.
(2) Ilmuteid võib
juhtida ühiskanalisatsiooni selle valdaja loal kemikaalidele kehtestatud nõuete
järgi.
§ 36. Naftasaadusi
sisaldavad jäätmed
(1) Naftasaadusi
sisaldavad jäätmed on seadmete hooldusel tekkinud õlide ja määrdeainete
jäätmed.
(2) Naftasaadusi
sisaldavad jäätmed tuleb koguda nende tekkekohas sobivatesse mahutitesse.
Täitumisel viiakse mahutid jäätmehoidlasse ning säilitatakse ohtlike
jäätmetena.
(3) Naftasaadusi
sisaldavad jäätmed tuleb anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.
§ 37. Tehnilised
nõuded tervishoiu- ja veterinaarasutuse jäätmehoidlatele
(1) Tervishoiuteenust
osutava asutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos- või
eraldiasuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele:
1) jäätmehoidla tuleb
võimaluse korral rajada tervishoiuasutuse keldrikorrusele, soovitavalt eraldi
väljapääsuga hoonest;
2) jäätmehoidlaks
kohaldatud ruum peab olema mitteköetav, varjatud päikese eest ning seal ei tohi
olla närilisi ega putukaid;
3) jäätmehoidla lagi,
seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus
peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite
kasutamist;
4) põranda ja seina
liitekoht peab olema teostatud ümarnurgana;
5) juhul, kui
jäätmehoidlal on aken, peab see asetsema ühes tasapinnas seinaga;
6) jäätmehoidlas tuleb
säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm);
7) jäätmehoidla ruum
peab olema ventileeritav;
8) jäätmehoidlal ei
tohi olla jäätmešahti;
9) jäätmehoidla ruum
peab olema lukustatav.
(2) Veterinaarteenust
osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa,
milles on loodud tekkivate jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud
tingimused. Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla peab vastama
Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskuse esitatud nõuetele.
4. peatükk
VASTUTUS
§ 38. Jäätmehoolduseeskirja
rikkumine
Jäätmehoolduseeskirja
nõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse § 120‑126 ja pakendiseaduse
§ 27‑32 alusel.
§ 39. Väärtegude
menetlejad
Paragrahvis 38
nimetatud alusel toimepandud väärteo kohtuvälised menetlejad on jäätmeseaduse
§ 127 lõikes 2 ja pakendiseaduse § 33 lõikes 2 nimetatud
isikud.
§ 40. Keskkonnareostuse
likvideerimine
(1) Ebaseaduslikult
keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse
likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi
saastaja) oma kulul linnaosa valitsuse ettekirjutuse alusel.
(2) Saastaja hüvitab
reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.
(3) Kui saastaja ei
täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust, korraldab
jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik
saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab
saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.
(4) Kui saastunud
kinnisasja omanik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud
kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete
ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul
linnaosa valitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
§ 41. Järelevalve
Järelevalvet
eeskirja täitmise üle teostavad keskkonnaamet, munitsipaalpolitsei ja
linnaosade valitsused vastavalt eeskirja paragrahvis 2 antud pädevusele.
5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 42. Eeskirja
rakendamine
(1) Paragrahvi 7
lõike 1 punktis 2 sätestatud kompostitavate biolagunevate jäätmete
eraldikogumise kohustus rakendub korraldatud jäätmeveo piirkondade kaupa alates
jäätmeveo korraldamisest piirkonnas, v.a Pirital, Nõmmel ja Mustamäe
jäätmeveopiirkonnas nr 7 (Szolnoki piirkond), kus nende jäätmete
eraldikogumise kohustus rakendub alates 2. aprillist 2007.
(2) Eelmise eeskirja
(16. septembri 2004 Tallinna Linnavolikogu määrus nr 34) alusel
algatatud väärteod menetletakse nimetatud eeskirja alusel nõuetekohaselt
lõpuni.
§ 43. Õigusaktide
kehtetuks tunnistamine
Tunnistada
kehtetuks Tallinna Linnavolikogu:
1) 16. septembri
2004 määrus nr 34 “Tallinna jäätmehoolduseeskirja kinnitamine“;
2) 9. detsembri
2004 määruse nr 51 “Tallinna linnas korraldatud jäätmeveo rakendamise
korra kinnitamine ja Tallinna jäätmehoolduseeskirja muutmine“ punkt 2;
3) 27. jaanuari
2005 määrus nr 5 “Tallinna Linnavolikogu 16. septembri 2004 määruse
nr 34 “Tallinna jäätmehoolduseeskirja kinnitamine“ muutmine“.
§ 44. Õigusaktide
muutmine
Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 51
kinnitatud “Tallinna linnas korraldatud jäätmeveo rakendamise korra kinnitamine
ja Tallinna jäätmehoolduseeeskirja muutmine“ punkti 8 alapunkti 8.1.2
muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“8.1.2 biolagunevad köögi- ja
sööklajäätmed – elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus on vähemalt 10 korterit,
vastavalt jäätmehoolduseeskirjas sätestatule“.
§ 45. Määruse
jõustumine
Määrus jõustub 15. märtsil 2007.
|
|
|
|
Toomas Vitsut
|
Tallinna Linnavolikogu esimees
|
