REDAKTSIOON:
Tvk o 09.09.2010 nr 193, jõustumine 01.01.2011,
lugeda euro kasutusele võtmisel õigusaktis märgitud kroonid eurodeks ümberarvestamise kursi alusel
TALLINNA LINNAVOLIKOGU
|
|
otsus
|
|
|
Tallinn
|
8. veebruar 2007 nr 31
|
|
|
|
|
Tallinna jäätmekava vastuvõtmine
aastateks 2006-2011
|
|
|
|
Kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 364
ja jäätmeseaduse § 39, § 42 ja § 59 lõike 1 ja Tallinna
Linnavolikogu 9. veebruari 2006 määruse nr 5 “Tallinna
arengudokumentide menetlemise kord“ § 17 lg 4, § 19 lg 4
alusel,
|
|
|
Tallinna Linnavolikogu
|
|
o t s u s t a b:
|
|
|
|
|
1. Võtta vastu Tallinna
jäätmekava aastateks 2006-2011 vastavalt lisale.
2. Arvestada Tallinna
jäätmekavaga Tallinna linna järgnevate aastate eelarvestrateegiate ja eelarvete
koostamisel vastavalt linna rahalistele võimalustele.
3. Tallinna
Keskkonnaametil avaldada punktis 1 nimetatud jäätmekava Tallinna
veebilehel.
4. Otsust on võimalik
vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7,
Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse
teatavakstegemisest.
|
|
|
|
Toomas Vitsut
|
Tallinna Linnavolikogu
esimees
|
Tallinna Linnavolikogu 8. veebruari 2007
otsuse nr 31
LISA
|
|
Tallinna jäätmekava
aastateks 2006-2011
|
|
|
|
Sisukord
Sissejuhatus. 4
1. Jäätmekava vajadus ja
üldeesmärk.. 4
1.1 Hinnang Tallinna jäätmekava 2001-2005
eesmärkide täitmisele. 4
1.2. Tallinna jäätmekava eesmärgid lühemaks
ajavahemikuks. 6
1.3. Tallinna jäätmekava eesmärgid pikemaks
ajavahemikuks (10 aastat ja rohkem) 7
2. Jäätmekava õiguslik taust.. 7
2.1. Euroopa Liidu direktiivide mõju linna
jäätmehoolduse korraldusele. 7
2.1.1. EL direktiivid: 7
2.2. Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused
jäätmehoolduse planeerimisel 8
2.3 Tallinna jäätmekava seos üleriigilise ja
Harjumaa jäätmekavaga.. 10
2.4. Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused.. 10
2.5. Tallinna Linnavolikogu määrused, otsused ja
muud dokumendid.. 11
2.6. Tallinna arengukava, üldplaneeringu ja
keskkonnastrateegia seisukohad 12
2.6.1 Arengukava
suhe jäätmekavasse. 12
2.6.2 Üldplaneeringu
suhe jäätmekavasse. 12
2.6.3 Tallinna
keskkonnastrateegia ja jäätmekava suhe. 16
3. Tallinna statistiline
iseloomustus. 17
3.1 Algallika valik.. 17
3.2 Tallinna territoriaal-administratiivne taust. 18
3.3 Tallinna demograafiline taust. 19
3.4 Majanduslikku tegevust kirjeldavad näitajad.. 21
3.4.1 Majandusliku
tegevuse paiknemine. 21
3.5 Looduslikud iseärasused ja keskkonnaseisundi
üldolukord.. 22
3.5.1 Tallinna
Keskkonnaameti kodulehekülg. 23
4. Ülevaade Tallinna
jäätmehooldusest.. 23
4.1 Jäätmehoolduse alus. 23
4.2 Viimaste aastate jäätmekogused ja –liigid.. 23
4.2.1 Jäätmekogused. 23
4.2.2 Olmejäätmete
koostis. 27
4.2.3 Biolagunevate
jäätmete teke. 28
4.2.4 Ohtlike
jäätmete teke. 29
4.2.5 Probleemtoodete
jäätmete teke. 29
4.2.6 Pakendijäätmete
teke. 30
4.2.7 Tervishoiu-
ja veterinaarasutuste jäätmete teke. 30
4.2.8 Kasutatavad
jäätmetöötlus ja –käitlustoimingud. 30
4.3 Linnakodaniku võimalused sorditud jäätmete
üleandmiseks. 30
4.3.1 Pakendijäätmed. 30
4.3.2 Biolagunevad
jäätmed. 31
4.3.3 Ohtlikud
jäätmed. 31
4.3.4 Probleemtoodete
jäätmed. 31
4.3.5 Muud
jäätmed. 32
4.4 Linna jäätmekäitlusturu kirjeldus. 32
4.4.1 Jäätmekäitlejad. 32
4.4.2 Jäätmekäitluskohad. 33
5. Tallinna jäätmemajanduse
probleemid.. 33
5.1 Ebapiisav jäätmete sorteerimine ja
risustatud liigitikogutavate jäätmete konteinerid.. 34
5.2 Käitlusvõimaluste vähesus. 34
5.3 Linna prahistamine. 34
5.4 Probleemid jäätmestatistikas. 34
5.5 Probleemid konteinerite paigutamisega.. 35
5.6 Keskkonnajärelevalve. 35
5.7 Madal keskkonnateadlikkus. 35
5.8 Rahaliste vahendite puudus. 36
5.9 Tervishoiu- ja veterinaarasutuste jäätmete
käitlus. 36
6. Tallinna jäätmehoolduse
arendamisvõimalused.. 36
6.1 Kavandamise lähtekohad.. 36
6.1.1 Olemasolevad
jäätmekäitlusalased võimalused. 36
6.1.2 Prügilasse
ladestatavate jäätmekoguste vähendamine. 38
6.1.3 Taaskasutus. 38
6.1.4 Kogumine
ja vedu. 39
6.2 Olulisemate jäätmeliikide
taaskasutusvõimalused.. 39
6.2.1 Biolagunevad
jäätmed. 39
6.2.2 Klaas. 40
6.2.3 Vanapaber
ja papp. 40
6.2.4 Vanametall 41
6.2.5 Plast 41
6.2.6 Puit 41
6.2.7 Ehitus-
ja lammutusjäätmed. 41
6.2.8 Ohtlikud
jäätmed ja probleemtooted. 42
6.2.9 Jäätmete
energiakasutus. 42
6.3 Jäätmehoolduse alternatiivsed
arenguvariandid Tallinnas aastateks 2006-2016 44
6.3.1 Jäätmete
sortimine. 44
6.3.2 Jäätmete
energiakasutus vs materjalina taaskasutuseks sobimatute jäätmete ladestamine
prügilasse 45
6.3.3 Madal
jäätmete ladestushind vs kõrge jäätmete ladestushind. 46
6.3.4 Tallinna
Prügila linnapoolse enamusosaluse taastamine vs senise olukorra jätkumine
Tallinna Prügila omanikeringis 46
6.3.5
Tallinna olmejäätmete käitlussüsteem.. 47
7. Jäätmekäitlusalased töösuunad
Tallinnas aastatel 2006 – 2011. 50
7.1 Keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste kujundamine
ja jäätmetekke ennetamine, jätkuv teavitustöö ja jäätmenõustamine. 51
7.1.1 Jäätmenõustamise
eesmärk ja ülesanded. 52
7.1.2
Jäätmenõustamise sihtgrupid. 53
7.1.3 Jäätmenõustamise
meetodid. 54
7.2 Ladestatavate jäätmete koguste ja ohtlikkuse
vähendamine ning taaskasutuse suurendamine. 55
7.2.1 Ehitus-
ja lammutusjäätmed. 56
7.2.2 Metallijäätmed. 57
7.2.3 Ohtlikud
jäätmed. 57
7.2.4 Tervishoiu-
ja veterinaarasutuste jäätmed. 58
7.2.5 Vanapaber,
-papp ja -kartong. 59
7.2.6 Kompostitavad
jäätmed. 59
7.2.7 Jäätmete
keskkonnaohutu kõrvaldamine. 60
7.3 Jäätmeveo optimeerimine. 61
7.4 Tootjavastutusega hõlmatud jäätmete
kogumisvõrkude väljaarendamine 63
7.4.1 Pakendijäätmed. 63
7.4.2 Probleemtooted. 65
7.5 Jäätmejaamade võrgustiku väljaarendamine. 67
7.6 Jäätmete energiakasutuse võimaluste uurimine. 67
7.7 Jäätmehoolduse kavandamine, statistika ja
järelevalve. 68
7.7.1 Jäätmehoolduse
kavandamine. 68
7.7.2 Jäätmehoolduse
rahastamine. 68
7.7.3 Omavalitsuste
vaheline koostöö. 69
7.7.4 Jäätmemajanduse
statistika korrastamine. 69
7.7.5 Järelevalve
jäätmekäitluse üle. 69
7.8 Tallinna Taaskasutuskeskuse ja linna ühise
institutsiooni loomine. 70
7.9 Tallinna ja Harjumaa Jäätmekeskuse loomine. 71
7.10 Pääsküla prügila nõuetekohase järelhoolduse
tagamine. 71
7.11 Jäätmekava teostusprogramm... 73
7.11.1
Ajagraafik. 73
7.11.2 Kulutused
ja investeeringute vajadus. 76
8. Jäätmekäitluse keskkonnamõju
ja jäätmekäitluseks vajamineva loodusvara mahu hinnang.. 78
8.1 Jäätmete tekke ja jäätmete kogumise
keskkonnamõjud.. 78
8.2 Jäätmeveo keskkonnamõjud.. 79
8.3 Jäätmete kõrvaldamise keskkonnamõju.. 79
8.4 Jäätmekäitluseks vajamineva loodusvara mahu
hinnang.. 80
Kasutatud kirjandus. 80
Lisa lisa 1. Jäätmekäitluse
taseme muutus. 82
Lisa lisa 2. Tallinna
korraldatud jäätmeveo veopiirkondade kirjeldused 87
Lisa lisa 3. Kokkuvõte
Tallinna jäätmekäitlusalternatiivide keskkonna- ja majanduskulude analüüsist.. 92
Jäätmehoolduse kavandamine on jäätmehoolduse
korraldamise aluseks. Jäätmeseadus nõuab kohalikult omavalitsuselt oma
territooriumil jäätmehoolduse kavandamist ning korraldamist. Jäätmekava
ülesandeks ongi jäätmehoolduse kavandamine ning jäätmehoolduse eesmärkide
püstitamine ning tegevussuundade seadmine.
Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava on maakonna
jäätmekavast juhindudes koostatud kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava osa,
mis käsitleb linna jäätmehoolduse arendamist. Käesolev dokument on Tallinna
jäätmekava, mis püstitab Tallinna jäätmehoolduse arendamise eesmärgid ja seab
tegevussuunad ajaperioodiks 2006-2011.
Tallinna jäätmekava 2006-2011 koostamise eesmärgiks on
analüüsida piirkonna jäätmehoolduse olukorda, määratleda õigusaktidest
tulenevad kohustused ja eesmärgid ning välja töötada Tallinna linna üldised
jäätmehooldusalased eesmärgid ja tegevuskava. Käesoleva jäätmekava koostamisel
on aluseks võetud riiklik jäätmekava ja Harjumaa jäätmekava, samuti on lähtutud
uuenenud jäätmehooldusalasest õigusruumist Eesti Vabariigis.
Jäätmekavas on esitatud andmed Tallinna jäätmealase olukorra
kohta ning püstitatud eesmärgid ja seatud tegevussuunad järgnevateks aastateks.
Samuti on analüüsitud Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2001 määrusega nr 39
kehtestatud Tallinna jäätmekavas püstitatud eesmärkide täitmist, toodud välja
Tallinna jäätmehoolduses esinevad probleemid ja pakutud välja meetmeid
edasiseks jäätmehoolduse arenguks.
Käesolev jäätmekava käsitleb selliseid jäätmeid, mis
on defineeritud jäätmetena jäätmeseaduse mõistes. Jäätmekava ei hõlma jäätmeid,
mis ei kuulu jäätmeseaduse § 1 lõike 2 kohaselt jäätmeseaduse
reguleerimisalasse:
1.
välisõhku suunatavad
saasteained;
2.
reovesi ja koos reoveega
käitlemisele või keskkonda suunatavad jäätmed (välja arvatud reoveesete);
3.
radioaktiivsed jäätmed;
4.
lõhkematerjalijääkidest
koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed;
5.
loomakorjused osas, mis on
reguleeritud muude õigusaktidega;
6.
mullaviljakuse parandamiseks või
mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud põllu- ja metsamajanduses
tekkinud loodussõbralikud tavajäätmed;
7. maavarade ja maa-ainese
uuringute, kaevandamise, töötlemise ja ladustamise tulemusena tekkivad jäätmed
ning karjääride tootmisjäägid niivõrd, kuivõrd need on reguleeritud muude
seadustega.
Jäätmemajanduse
põhieesmärgid on määratletud Eesti Keskkonnastrateegias ja need on:
·
jäätmetekke vältimine;
·
tekkivate jäätmekoguste ja nende
ohtlikkuse vähendamine;
·
jäätmete taaskasutamise
laiendamine;
·
keskkonnanõuete kohane
jäätmetöötlus;
·
jäätmete keskkonnaohutu
kõrvaldamine.
Eelmine Tallinna jäätmekava võeti vastu Tallinna
Linnavolikogu 6. septembri 2001 määrusega nr 39. Peamised eesmärgid Tallinna jäätmemajanduse arendamisel aastatel
2001-2005 olid alljärgnevad:
I Jäätmehoolduse taseme tõstmine
1. Luua
linnavalitsuses jäätmehoolduse korralduse eest vastutav struktuuriüksus.
2. Struktuuriüksusel
korraldada linnas jäätmekäitlust.
2.1 Käivitada
korraldatud olmejäätmete vedu.
2.1.1 Algatada
asjakohane teostatavusuuring.
2.1.2 Määratleda
korraldatud olmejäätmete veopiirkonnad.
2.1.3 Organiseerida
konkurss veopiirkondades jäätmete kogumise- ja veoteenuse osutamise ainuõiguse
taotlemiseks.
2.2 Tagada sünkroonsus
uues prügilas käitlustehnoloogiate rakendamise ja linnasisese liigitikogumise
arengu vahel.
2.3 Tõsta olmes tekkinud
ohtlike jäätmete kogumise tulemuslikkust ja olemasolevate kogumispunktide
kasutust linnaelanike poolt.
2.4 Aidata komposti
tootjaid kompostile turu leidmisel. Olenevalt olukorrast initsieerida muda ja
kompostitavate biolagunevate jäätmete kooskompostimist.
2.5 Uurida teisese
toorme nõudluse konjunktuuri tagamaks saavutatud jäätmete taaskasutuse tase ka
turgude ebastabiilsel toorme nõudlusel.
2.6 Välja arvutada ja
teha linnavalitsusele ettepanekuid jäätmehoolduse korraldamiseks seatava
reaalkoormatise suuruse ja kogumise mehhanismi kohta.
2.7 Algatada vajadusel
Tallinna jäätmehoolduseeskirja korrigeerimine vastavalt Euroopa Liidu uutele
direktiividele, muutunud olukorrale ja võimalustele jäätmete käitlemisel.
3. Töötada koos naaberomavalitsustega linna piiri
ületavates asumites jäätmehoolduse ja –käitluse probleemide lahendamisel.
Kaitsta seejuures Tallinna huve.
4. Üldistada suuremate jäätmetekitajate jäätmekavu
4.1 Avalikustada
üldistused ja soovitada neid käitlejatele.
5. Soosida
käitlejate initsiatiivi ebapiisavalt käideldud
jäätmeliikide käitlemiseks ning uute toimingute evitamiseks.
5.1 Juhtida käitlejate
tähelepanu uute jäätmekäitluskohtade rajamise vajadusele.
5.2 Osundada
Tallinna üldplaneeringu maakasutusplaanile, Nõmme ja Pirita linnaosa jäätmekavadele.
II Jäätmenõustamine
ja teabe levitamine
1. Käivitada
jäätmehoolduse alane nõustamine.
2. Töötada koos Eesti
Jäätmekäitlejate Liidu Tallinna ettevõtetega.
Alljärgnevalt
on esitatud kommentaarid Tallinna jäätmemajandusele 2001.- 2005. aastaks seatud
eesmärkide täitmise kohta. Jäätmehoolduse taseme tõstmiseks on enamasti
suudetud püstitatud eesmärke täita.
I 1. Linnavalitsuses
on loodud jäätmehoolduse korralduse eest vastutav struktuuriüksus.
– Kuni
2003. aastani kuulus jäätmehoolduse kavandamisega tegelev üksus Säästva Arengu
ja Planeerimise Ameti (SAPA) koosseisu. 2003.-2004. a. tegelesid
jäätmehooldusega Transpordi- ja Keskkonnaamet ning Kommunaalamet. Transpordi-
ja Keskkonnaamet korraldas jäätmehoolduse kavandamist, järelevalvet ja
jäätmelubade läbivaatamist, Kommunaalamet praktilist jäätmekäitlust. Alates
2005. a tegeleb jäätmehooldusega ainult Keskkonnaamet, mille koosseisu on
lülitatud ka Kommunaalameti heakorraosakonna jäätmespetsialistid.
– Arutusel on ettepanek luua linnaasutus, kellele
antakse üle jäätmehoolduse korraldusfunktsioonid lähtudes kehtivatest
õigusaktidest.
I 2. Vastav
struktuuriüksus on korraldanud linnas jäätmekäitlust.
– Korraldatud
jäätmeveo raames on läbiviidud asjakohane teostatavusuuring, on määratletud
korraldatud jäätmeveo piirkonnad ning septembri alguses 2005 kuulutati välja
konkurss viies piloot-veopiirkonnas korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks.
Konkursid pilootpiirkondades on edukalt lõpule viidud ning jäätmevedajad
valitud.
– Sünkroonsust
uues prügilas käitlustehnoloogiate rakendamise ja linnasisese liigitikogumise
arengu vahel ei ole täielikult võimalik tagada, kuna prügila tegeleb hetkel
peamiselt ladestamisega ning linnas liigitikogutud jäätmed suunatakse
taaskasutusse teisi kanaleid pidi. Osaliselt toimub prügilas siiski
biolagunevate jäätmete kompostimine avatud kompostimisplatsil ning vastu
võetakse liigitikogutud taaskasutatavaid jäätmeid. Ladestusalalt sorditakse
välja peamiselt metalli ja puitu, millest valmistatakse puiduhaket. 2006 aasta
auvel käivitati prügilas biojäätmete membraankompostimine
(membraankompostimistehnoloogia katsetustega alustati 2006. a alguses).
– Eesmärgiks
seati paigaldada pakendijäätmete kogumiseks konteinerid tihedusega vähemalt 1
konteiner 1000 - 1500 elaniku kohta, nagu näeb ette ka Tallinna
jäätmehoolduseeskiri. Pakendijäätmete kogumist korraldavad linnas alates
pakendiseaduse nõuete jõustumisest taaskasutusorganisatsioonid. See eesmärk
pole 2006. aastaks täies mahus täidetud.
– On
üritatud tõsta olmes tekkinud ohtlike jäätmete kogumise tulemuslikkust. Selle
tarbeks paigaldati septembris 2005 lisaks 19 olemasolevale patareide
kogumiskastile veel 100. Statoili ja Neste tanklaketid loobusid ohtlike
jäätmete kogumisest, mistõttu ohtlike jäätmete kogumispunktide hulk 2005.
aastal vähenes. Kogumisega jätkas Lukoili tanklakett, kelle tanklate juures on
5 ohtlike jäätmete kogumispunkti. Kogumispunktide vähenemist püütakse
kompenseerida statsionaarsete kogumispunktide lisamisega. Statsionaarseid
kogumispunkte oli 2006. aasta alguses linnas 15, aasta jooksul plaanitakse
lisada veel 4 kogumispunkti. Alustatud on kogumispunktide
elektrifitseerimisega.
– Komposti
tootjatele turu leidmine ei ole otseselt linna ülesanne. 2006. a käivitati
aia- ja pargijäätmete kompostimine Rahumäe tee 5a kompostimisplatsil ja tehti
ettevalmistusi Tallinna prügilas membraankompostimise rakendamiseks.
– Teisese
toorme nõudluse konjunktuuri uurimine ei ole samuti linna ülesanne, sellega
tegelevad jäätmekäitlejad.
– Seoses
uue jäätmeseaduse jõustumisega langes ära 2001. a kehtestatud Tallinna
jäätmekava eesmärk 2.6.
– Tallinna jäätmehoolduseeskirja korrigeeritakse
regulaarselt vastavalt muutuvatele seadustele ja nende rakendusaktidele,
olukorrale ja võimalustele jäätmete käitlemisel.
I 3. Koostöös
naaberomavalitsustega on osaletud Harjumaa Jäätmekeskuse loomisel, kuid selle
planeerimine on praeguseks hetkeks seiskunud.
I 4. Suuremate
jäätmetekitajate jäätmekavade koostamist saab jäätmeseaduse alusel nõuda vaid
linna jäätmekava koostamiseks. Seda tehakse vastavalt vajadusele.
I 5. Igakülgselt
on soositud käitlejate initsiatiivi ebapiisavalt käideldud jäätmeliikide
käitlemiseks ning uute toimingute evitamiseks.
II 1. Käivitatud
on jäätmehoolduse alane nõustamine.
– Info levitamine on korraldatud. Regulaarselt
korraldatakse kevadeti heakorrakuu- ja sügiseti Prügihundi
jäätmekäitluskampaaniat. Teavet levitatakse Interneti vahendusel,
ajakirjanduses, linnaosalehtedes ja infotrükiste kaudu. Lisaks on jäätmeinfo
levitamiseks ehitatud mobiilne jäätmeinfolava ning on toetatud ENLÜ
jäätmeteemalise nukuteatri asutamist ja tegevust. Koostöös
Mittetulundusühinguga Eesti Elektri- ja Elektroonikaseadmete Ringlus (edaspidi
MTÜ EES-Ringlus) toodi 2006. aasta heakorrakuu ajal Norrast nädalaks Tallinnasse
infobuss Ella.
– Samas ei ole jäätmenõustamise eesmärgid
täielikult täidetud: linnavalitsuse süsteemis ei ole loodud jäätmenõustajate
ametikohti ega rakendatud tööle vastava väljaõppe saanud jäätmenõustajaid.
II 2. Koos Eesti Jäätmekäitlejate Liidu Tallinna
ettevõtetega on tehtud mitmeid koostööprojekte.
Tallinna
jäätmehoolduse peamisteks eesmärkideks lähiajal (aastateks 2006 – 2011) on
järgmised:
– olmejäätmete
kogumisel korraldatud jäätmeveole üleminek 2007 a. jooksul;
– maksimaalselt
kõigi jäätmetekitajate haaramine jäätmekäitlussüsteemi;
– tekkivate
jäätmekoguste maksimaalne haaramine jäätmekäitlussüsteemi;
– biolagunevate
jäätmete kohtsorteerimise, kogumis- ja käitlussüsteemi väljaarendamine
eesmärgiga vähendada biolagunevate jäätmete osatähtsust ja maksimeerida
biolagunevate jäätmete taaskasutamist;
– tootjavastutuse
kogumisvõrkude väljaarendamine tootjavastutus-organisatsioonide poolt;
– tervishoiu-
ja veterinaarasutuste jäätmete kogumis- ja käitlussüsteemi nõuetekohane
väljaarendamine;
– jäätmejaamade
võrgustiku väljaarendamine;
– jäätmehooldust
korraldava linnaasutuse loomise vajalikkuse hinnang ja otstarbekuse korral
välja arendamine;
– pidada
õigeks jäätmekäitlusturgu valitsevate vertikaalsete monopolide tõkestamine
selliselt, et ühelt poolt jäätmete kogumine-vedamine ja teiselt poolt
töötlemine-põletamine-ladestamine ei oleks ühtede ja samade ettevõtete või
nende ettevõtetega seotud era- või institutsionaalsete investorite käes;
– Tallinna
Taaskasutuskeskuse väljaarendamine, soovitavalt Tallinna linna ja praeguse
Taaskasutuskeskuse ühisasutusena;
– jätkuv
jäätmealane teavitustöö ja jäätmenõustamine, sh 2 professionaalse
jäätmenõustaja palkamine;
– prügilasse
suunatavate jäätmekoguste vähendamine ning taaskasutusse suunatavate
jäätmekoguste suurendamine, sh taaskasutada olmejäätmetest 30-40 protsenti
aastaks 2009;
– jäätmekütuste
tootmise arendamise ja jäätmekütuste kasutamiseks erinevate võimaluste
uurimine, jäätmete ja jäätmekütuse põletamise otstarbekuse hindamine;
– jäätmekäitlusalase
järelevalve tõhustamine.
Tallinna linn on huvitatud, et järjest lisanduvate
uute jäätmekäitlussüsteemide rakendamise juures Tallinna Prügila osatähtsus
ladestuspaigana väheneb ja antud piirkonnas suureneb jäätmete taaskasutusprojektide
arendamine. Riigi ja maakonna jäätmekavad määratlevad Tallinna tervikuna
kuuluvaks Tallinna Prügila teeninduspiirkonda. Kõrvaldamisele suunatava
jäätmevoo vähendamine tagab prügila pikaajalise kasutuse jäätmekäitluskohana.
See tähendab, et linnaelanike tarbimise ja elatustaseme kasvuga ei tohiks
prügilasse kõrvaldamisele suunatav jäätmehulk suureneda.
Üleriigilise jäätmekava kohaselt on Tallinna uus
prügila regionaalprügila, mistõttu lisanduvad uue prügila teeninduspiirkonda ka
mitmed Tallinna ümbruskonna omavalitsused. Sellest tulenevalt on oluline, et
juurdetulevate omavalitsusüksuste jäätmehoolduse seisukohad kattuks Tallinna
omadega.
Jäätmekava üheks pikemaajaliseks eesmärgiks on
kujundada ühist jäätmekäitluse strateegiat ja taktikat Tallinna regioonis.
Sellega tagatakse uue prügila kestev kasutus ja langeb risk
keskkonnaprobleemide tekkeks.
Pikemas
perspektiivis on Tallinna jäätmekava eesmärkideks muuhulgas:
– jäätmete
ja jäätmekütuse põletamise juurutamine, kui uuringute tulemusel selgub, et see
osutub otstarbekaks;
– jäätmetekke
vähendamine ja jäätmete taaskasutamise suurendamine. Eesmärgiks on pikemas
perspektiivis suunata tekkivatest jäätmetest taaskasutusse üle 50 protsendi;
– naaberomavalitsustega
pikaajalise eduka koostöö loomine.
Enamus jäätmeseaduse alusel välja antud jäätmehooldust
korraldavaid Vabariigi Valitsuse ja keskkonnaministri määrusi (vt. osa 2.2)
toetuvad kas vastavale Euroopa Nõukogu direktiivile või Euroopa Komisjoni
otsusele.
Praeguseks ajaks koosneb Euroopa Liidu
keskkonnapoliitika mitmesajast õigusaktist. Jäätmehoolduse seisukohast on
olulisemad järgmised direktiivid.
·
Nõukogu direktiiv 75/442/EEÜ 15.
juulist 1975 jäätmete kohta (EÜT L 194, 25.7.1975), täiendatud
direktiiviga 91/156/EMÜ 18. märtsist 1991 (EÜT L 078, 26.03.1991);
·
Nõukogu direktiiv 91/689/EMÜ 12.
detsembrist 1991 ohtlike jäätmete kohta (EÜT L 377 31.12.1991),
täiendatud direktiiviga 94/31/EÜ 27. juunist 1994 (EÜT L 168, 2.7.1994).
Nimetatud baasdirektiividel
põhinevad mitmed spetsiifilised direktiivid, millistest tähtsamad on
järgmised.
Direktiivid eri jäätmeliikide kohta:
·
Nõukogu direktiiv 75/439/EMÜ 16.
juunist 1975 jääkõlide kõrvaldamise kohta (EÜT L 194, 25.07.1975),
täiendatud direktiiviga 87/101/EEÜ 22. detsembrist 1986 (EÜT L 042,
12.02.1987);
·
Nõukogu direktiiv 91/157/EMÜ 18. märtsist
1991 teatud ohtlikke aineid sisaldavate patareide ja akumulaatorite kohta
(EÜT L 078, 26.03.1991);
·
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
direktiiv 94/62/EÜ 20. detsembrist 1994 pakendi ja pakendijäätmete kohta
(EÜT L 365, 31.12.1994);
·
Nõukogu direktiiv 96/59/EÜ 16.
septembrist 1996 polüklooritud bifenüülide ja polüklooritud terfenüülide (PCB/PCT)
kohta (EÜT L 243, 24.09.1996);
·
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
direktiiv 2000/53/EÜ 18. septembrist 2000 romusõidukite kohta (EÜT L
269, 21.10.2000);
·
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
direktiiv 2002/95/EÜ 27. jaanuarist 2003 piirangute kohta teatud ohtlike
ainete kasutamise osas elektri- ja elektroonikaseadmetes (EÜT L 037,
13.02.2003);
·
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
direktiiv 2002/96/EÜ 27. jaanuarist 2003 elektri- ja elektroonikaseadmete
jäätmete kohta (EÜT L 037, 13.02.2003).
Jäätmekäitluse
protsessil valitsevate tehniliste tingimuste kohta, mis peavad tagama
jäätmekäitlusprotsessi ohutuse, on välja töötatud järgmised olulisemad
direktiivid:
·
Nõukogu direktiiv 86/278/EMÜ 12.
juunist 1986 keskkonna ja eriti pinnase kaitse kohta reoveesette kasutamisel
põllumajanduses (EÜT L 181 04.07.1986);
·
Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ 26.
aprillist 1999 prügilate kohta (EÜT L 182, 16.07.1999);
·
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
direktiiv 2000/59/EÜ 27. novembrist 2000 laevaheitmete ja lastijäätmete
vastuvõtmise seadmete kohta sadamates (EÜT L 332, 28.12.2000);
·
Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv 2000/76/EÜ 4. detsembrist 2000 jäätmete põletamise kohta (EÜT
L 332, 28.12.2000).
Oluline erinevaid keskkonnavaldkondi, sealhulgas ka
jäätmekäitlust, reguleeriv raamdirektiiv on “Reostuse kompleksse vältimise
ja kontrolli direktiiv“ (96/61/EÜ), mis näeb ette saasteainete emiteerimise
integreeritud komplekslubade väljaandmist.
Eesti
jäätmehooldust tervikuna reguleerib jäätmeseadus, mis jõustus 1. mail 2004. Jäätmeseadus on
kooskõlas Euroopa Liidu jäätmealaste õigusaktidega. Vastavalt jäätmeseadusele
on jäätmekäitluse planeerimine ja suunamine oma haldusterritooriumil
omavalitsuste ülesanne. Jäätmeseadusega on kohalikele omavalitsustele
kehtestatud järgmised õigused ja kohustused:
1.
Jäätmehoolduse arendamise
korraldamine oma haldusterritooriumil (§ 12 lg 2).
2.
Jäätmete liigitikogumise ja
sortimise edendamine, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures
ulatuses (§ 31).
3.
Kohaliku omavalitsuse jäätmekava
koostamine ja vajaliku teabe andmine maakonna ja üleriigilise kava koostamiseks
(§ 39 lg 1).
4.
Koostöö tegemine teiste kohalike
omavalitsustega jäätmeseaduse nõuete täitmiseks. Jäätmekava
võib koostada mitme kohaliku omavalitsuse üksuse kohta. (§ 42
lg 1).
5.
Jäätmekava koostamise käigus
kogutud teabe säilitamine seaduses sätestatud korras (§ 44 lg 5).
6.
Kohaliku omavalitsuse jäätmekava
avalikustamine, avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamine (§ 56-58).
7.
Jäätmekava avaliku väljapaneku ja
avaliku istungi tulemuste avaldamine kohalikus ajalehes (§ 58).
8.
Kohaliku omavalitsuse jäätmekava
ajakohastamine kui maakonna jäätmekava ajakohastamise käigus tehtud muudatused
puudutavad kohaliku omavalitsusüksuse jäätmekava ühe aasta jooksul maakonna
ajakohastatud jäätmekava kinnitamisest arvates (§ 43 lg 3 ja 4).
9.
Kohalik omavalitsus võib nõuda oma
haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt äriseadustiku tähenduses,
mittetulundusühingult, sihtasutuselt ja seaduse alusel asutatud muult asutuselt
jäätmekava koostamist oma kulul ning esitamist, kui see on vajalik kohaliku
omavalitsusüksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks (§ 44
lg 4).
10. Kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise
korraldamine, v.a probleemtoodete puhul tootjavastutuse rakendumisel (§ 65
lg 2).
11. Korraldatud jäätmeveo organiseerimine oma
haldusterritooriumil, mis hõlmab olmejäätmete veo ja kogumise korraldamist. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda
tingib oluline avalik huvi. (§ 66 lg 2).
12. Korraldatud jäätmeveo tingimuste kehtestamine
(korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide määramine, korraldatud
jäätmeveo piirkondade määramine, vedamise sageduse ja aja määramine, jäätmeveo
teenustasu piirmäära kehtestamine) (§ 66 lg 4).
13. Korraldatud jäätmeveo konkursi korraldamine
iseseisvalt või koostöös teiste omavalitsustega konkurentsiseaduse alusel
kehtestatud korras. (§ 67 lg 1 ja 2).
14. Jäätmevaldajate registri asutamine
ja registri pidamise korra kehtestamine (§ 69 lg 3).
15. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete
taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldamine. Kohaliku omavalitsuse organ võib
korraldada ka muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist. (§ 70).
16. Kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja
kehtestamine (§ 71).
17. Arvamuse avaldamine jäätmeloa taotlustele (§ 79).
18. Jäätmeseaduse rikkumistest tulenevate väärtegude
kohtuväline menetlemine (§ 127 lg 2 p 3).
19. Jäätmete ning nendest põhjustatud
saaste likvideerimine, kui saastatud kinnisasja omanik ei täida seadusejärgset
kohustust, saastatud kinnisasja omaniku kulul asendustäitmise ja sunniraha
seaduses sätestatud korras. (§ 128 lg 5).
20. Kui kohaliku omavalitsuse organ ei ole korraldanud oma
haldusterritooriumil korraldatud jäätmevedu, kuigi tal oli vastav kohustus ja
sellest tulenevalt on tekkinud keskkonnasaastus, kannab jäätmete ning nendest
põhjustatud saaste likvideerimise kuludest poole kohaliku omavalitsuse organ.
(§ 128 lg 6).
Pakendiseaduse
kohaselt on omavalitsuse ülesanne määrata
kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ja
sätestada need oma jäätmehoolduseeskirjas (§ 15 lg 1). Kohaliku
omavalitsuse üksuse jäätmekavas peab olema eraldi käsitletud pakendi ja
pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine, väljaarendamine ja
seatud eesmärkide saavutamise meetmed (§ 15 lg 2).
Eesti Vabariigis kehtiva keskkonnajärelevalve
seaduse kohaselt on kohalik omavalitsusorgan
või asutus üks keskkonnajärelevalve teostajatest (§ 3 lg 1).
Kohalik omavalitsusüksus:
1.
rakendab seaduses sätestatud
abinõusid ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ja kohustuslike
keskkonnakaitseabinõude elluviimiseks;
2.
teavitab Keskkonnainspektsiooni
keskkonda kahjustavast või ohustavast õigusvastasest tegevusest või loodusressursi
kasutamisega seotud õigusvastasest tegevusest, kui selline tegevus seab ohtu
inimeste elu, tervise või vara, ning Maa-ametit maakasutuse, maakorralduse,
maa-arvestuse ja maareformi toimingute nõuete rikkumise juhtumitest (§ 6 lg 3).
Vastavalt jäätmeseaduse §
39 ja 42 peab kohaliku omavalitsuse jäätmekava sisaldama järgmist
informatsiooni:
1.
jäätmehoolduse olemasoleva
olukorra, peamiste taaskasutatavate ja kõrvaldatavate jäätmeliikide ning
jäätmete päritolu kirjeldust ja nende koguseid;
2.
jäätmekäitluseks vajaliku
loodusvara, nagu vee, turba, savi, pinnase kasutamise mahu hinnangut;
3.
jäätmekava rakendamise mõju
keskkonnale;
4.
kavandatavaid eesmärke, nagu
jäätmetekke vältimine, jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine,
jäätmete taaskasutamine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine, jäätmeveo
optimeerimine;
5.
eesmärkide realiseerimise
vahendeid ja meetmeid, nagu jäätmekäitlustoimingu valik, jäätmekäitluskohtade
võrgustik, meetmed ohtlike ja muude peamiste jäätmeliikide käitlemiseks, vajalikud
halduskorralduslikud meetmed jäätmekava elluviimiseks, keskkonnakaitse- ja
tervisekaitsemeetmed ning nende tagamise tehnoloogilised vahendid, meetmete
rakendamise eeldatav maksumus;
6.
kohaliku omavalitsuse organi
korraldatava jäätmeveo arendamist tema haldusterritooriumil, sealhulgas
korraldatud jäätmeveo piirkonna või piirkondade määramist;
7.
jäätmete liigitikogumise ja
sortimise arendamist koos tähtaegadega konkreetsete jäätmeliikide kaupa;
8.
jäätmehoolduse rahastamist.
Üleriigiline
jäätmekava, mis on heaks kiidetud
Riigikogu 4. detsembri 2002 otsusega analüüsib jäätmehoolduse olukorda ja
püstitab jäätmehoolduse eesmärgid Eestis. Üleriigilisel jäätmekaval on samad
eesmärgid, mis Euroopa Liidu keskkonnaalastel tegevuskavadel ja “Ühtsel
jäätmekäitlusstrateegial“ (SEC/89/934):
·
tootmises ja jäätmekäitluses
jäätmetekke ennetamine, jäätmete koguse vähendamine;
·
parima võimaliku tehnika
kasutamine;
·
jäätmetes sisalduva materjali
taaskasutamise eelistamine jäätmetest energia tootmisele;
·
jäätmete taaskasutamine või
kõrvaldamine nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogia- ja
keskkonnakaitsenõuetele vastavas jäätmekäitluskohas.
Üleriigiline
jäätmekava toob välja rajatavate prügilate asukohad ja teeninduspiirkonnad.
Tallinna linn jääb koos Harjumaa idaosaga Tallinna Prügila teeninduspiirkonda.
Harjumaad
käsitleb põhjalikumalt Harjumaa jäätmekava (kinnitatud 22. veebruaril
2006). Maakondlik jäätmekava on maakondliku planeeringu osa ja on aluseks
omavalitsuste jäätmekavade koostamisel. Harjumaa jäätmehoolduse üldised
eesmärgid on:
1.
jäätmetekke ja jäätmete edasise
käitlemise ohjamine;
2.
omavalitsuste haldussuutlikkuse tõstmine
nii jäätmekäitluse korraldamise kui ka järelevalve osas;
3.
jäätmetekke vähendamine ja
tekkivate jäätmete taaskasutamise suurendamine;
4.
ladestatavate jäätmete koguse ja
selles sisalduvate biolagunevate jäätmete osatähtsuse vähendamine;
5.
optimaalse jäätmejaamade võrgu
rajamine ja kõige lähema keskkonnakaitseliselt sobiva jäätmekäitluskoha
kasutamine;
6.
ohtlike jäätmete kogumissüsteemi
väljatöötamine ja rakendamine;
7.
võimalikult suure arvu
jäätmetekitajate haaramine jäätmete kogumise ja käitlemise süsteemi;
8. vanade prügilate keskkonnaohutu sulgemine.
Harjumaa
jäätmekava seab lähemad eesmärgid, mis on vajalikud jäätmehoolduse üldiste
eesmärkide täitmiseks ning kirjeldab tegevusi, mille kaudu eesmärke täita.
Kesksemad teemad Harjumaa jäätmekavas on omavalitsuste haldussuutlikkuse
tõstmine jäätmemajanduse valdkonnas, jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine,
elanikkonna teadlikkuse tõstmine ja jäätmearuandluse täpsustamine.
Tallinna jäätmekava 2006-2011 koostamisel on
arvestatud kohalikule omavalitsusele õigusaktidega pandud kohustusi
jäätmehoolduse korraldamisel ning samuti üleriigilises jäätmekavas ja Harjumaa
jäätmekavas püstitatud eesmärke.
Jäätmeseaduse ja
pakendiseaduse alusel on välja antud mitmeid määrusi ja korraldusi, mis
täpsustavad nii jäätmekäitlust korraldavate ja kontrollivate instantside tööd
kui ka mõnede jäätmeliikide käitluse tingimusi. Olulisemad neist on toodud
järgnevalt:
– “Jäätmete,
sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu“
(Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004 määrus nr 102);
– “Jäätmete ohtlike
jäätmete hulka liigitamise kord“
(Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004 määrus nr 103);
– “Jäätmete
taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud“ (Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004 määrus
nr 104);
– “Riikliku
pakendiregistri põhimäärus“
(Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2004 määrus nr 346);
– “Mootorsõidukite
ja nende osade kogumise, tootjale tagastamise, taaskasutamise või kõrvaldamise
nõuded, kord ja sihtarvud ning rakendamise tähtajad“ (Vabariigi Valitsuse
13. detsembri 2004 määrus nr 352);
– “Elektri- ja
elektroonikaseadmete märgistamise viis ja kord ning elektri- ja
elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning
taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude
saavutamise tähtajad“ (Vabariigi
Valitsuse 24. detsembri 2004 määrus nr 376);
– “Vanaõli
käitlusnõuded“ (keskkonnaministri
22. aprilli 2004 määrus nr 25);
– “Polüklooritud
bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle sisaldavate jäätmete käitlusnõuded“ (keskkonnaministri 22. aprilli 2004
määrus nr 25);
– “Ohtlikke aineid
sisaldavate patareide ja akude käitlusnõuded (keskkonnaministri 26. aprilli 2004.a määrus nr 27);
– “Ohtlike jäätmete
ja nende pakendite märgistamise kord“
(keskkonnaministri 29. aprilli 2004 määrus nr 39);
– “Prügila rajamise, kasutamise ja
sulgemise nõuded“ (keskkonnaministri
29. aprilli 2004 määrus nr 38);
– “Jäätmepõletustehase
ja koospõletustehase rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ (keskkonnaministri 4. juuni 2004 määrus
nr 66);
– “Romusõidukite käitlusnõuded“ (keskkonnaministri 8. juuli 2004 määrus
nr 89);
– “Ohtlike
kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise
nõuded ja kord“ (sotsiaalministri
3. detsembri 2004 määrus nr 122);
– “Elektri- ja
elektroonikaseadmete romude käitlusnõuded“ (keskkonnaministri 9. veebruari 2005 määrus nr 9);
– “Elanikkonnale ja
loodusele ohtlike kemikaalide käitlemise piirangud“ (sotsiaalministri 28. veebruari 2005 määrus
nr 36).
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus sätestab alljärgnevad omavalitsusorganite (nii
volikogu kui linnavalitsus) õigusaktide liigid: üldaktidena määrus,
üksikaktidena kas otsus (linnavolikogu) või korraldus (linnavalitsus) (§ 7 lg 1
ja 2).
Tallinna põhimäärus (§ 86) fikseerib
linnasisese haldusüksusena ka linnaosa, mis on Tallinna maa-alal (territooriumil) ja koosseisus linnavolikogu poolt
kinnitatud linnaosa põhimääruse alusel tegutsev üksus. Linnaosa lahendab oma
haldusterritooriumil Tallinna õigusaktidega pandud ülesandeid (ka
jäätmemajanduse korraldamisega seotud ülesandeid). Nende ülesannete täitmiseks
on linnaosa vanemal õigus anda korraldusi.
Tallinna
Linnavolikogu määrustest on jäätmemajanduse seisukohast olulisemad järgmised:
– Tallinna
jäätmekava vastuvõtmine (Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2001 määrus
nr 39);
– Tallinna
linna heakorra eeskiri (Tallinna Linnavolikogu 22. juuni 2006 määrus
nr 45);
– Tallinna jäätmehoolduseeskirja kinnitamine (Tallinna
Linnavolikogu 16. septembri 2004 määrus nr 34);
– Tallinna
kalmistute arengusuunad aastani 2012 (Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri
2004 määrus nr 59);
– Tallinna
linnas korraldatud jäätmeveo rakendamise korra kinnitamine ja Tallinna
jäätmehoolduseeskirja muutmine (Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004
määrus nr 51);
– Tallinna
jäätmevaldajate registri asutamine (Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri
2004 määrus nr 52);
– Tallinna jäätmevaldajate registri pidamise
põhimäärus (Tallinna Linnavolikogu 25. augusti 2005 määrus nr 44).
Jäätmehoolduse korralduslikust aspektist on oluline
jäätmehoolduseeskirja punkt 3: “Jäätmehooldust Tallinnas
korraldavad ning kontrollivad keskkonnaamet ja linnaosade valitsused vastavalt oma
pädevusele“. Eeskirja lisa 1 kehtestab ehitus- ja lammutusjäätmete
käitlemise korra, lisa 2 tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete
käitlemise korra.
Jäätmehoolduse
kohta on Tallinna Linnavolikogu andnud välja järgmised olulised otsused:
– Tallinna Prügila
Aktsiaseltsi põhikirja muutmise kohta (Tallinna Linnavolikogu 20. aprilli
2000 otsus nr 129);
– Pääsküla prügilas
jäätmete vastuvõtu lõpetamise kohta (Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003
otsus nr 173).
– Tallinna Jäätmekeskuse
Aktsiaseltsi lõpetamine (Tallinna Linnavolikogu 5. oktoobri 2006 otsus
nr 299)
Tallinna arengut kirjeldavad hetkel kaks dokumenti: “Tallinna
arengukava 2006-2021“ ja “Tallinna linna üldplaneering“. On olemas
veel nn temaatilised arengukavad, näiteks magistraaltänavavõrgu
arengukava 2002 - 2006.
Tallinna põhimäärus
defineerib § 71 Tallinna arengukava mõiste:
“(4) Tallinna arengukava Tallinna pika- ja
lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav
dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja
kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja
vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja
koordineerimisele.
(5) Mis tahes eelarveaastal peab kehtiv Tallinna
arengukava hõlmama vähemalt kolme eelseisvat eelarveaastat. Kui linnal on
pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks,
peab arengukava olema nimetatud kohustusi käsitlevas osas kavandatud selleks
perioodiks.“
Arengukava on dokument, mis suunab linna keskkonnaseisundi
tagamise kontekstis ka linna jäätmehoolduse arengut.
Tallinna arengukava sätestab, et nüüdisaegne
jäätmekäitlus arendatakse välja järk-järgult, mis tähendab eelkõige jäätmetekke
vähendamist, liigitikogumise ehk kohtsortimise evitamist ja taaskasutamist
võimalikult suures ulatuses ning korraldatud jäätmeveo rakendamist. Tallinna
arengukava näeb ette kaasaja nõuetele vastava loodushoidliku jäätmekäitluse
väljaarendamise. Arengukava toob välja
järgmist:
“Vastavalt
riigi ja linna jäätmekavadele peab segaolmejäätmete taaskasutamine tõusma
lähiaastatel seniselt 5-10%-lt 35-40%-ni. See saavutatakse muuhulgas
biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete eraldikogumise ja kompostimise evitamisega
2006.-2009. aastatel.
2008. aastaks arendatakse välja neli
jäätmejaama, sh Mustjõe-Veskimetsa ristmiku piirkonnas ja Pääsküla prügila alal
2005.-2007. aastal, Lasnamäel Punase tn piirkonnas ja
Põhja-Tallinnas Paljassaare tn piirkonnas 2006.-2008. aastal.“
Tallinna põhimääruse § 73 lõike 1 kohaselt on Tallinna
üldplaneering seadusele ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud tingimustele
vastav planeering, mis koostatakse kogu linna territooriumi kohta ning mille
eesmärk on linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine ning
aluste ettevalmistamine detailplaneeringute koostamiseks. Üldplaneering
kehtestati Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3.
Üldplaneering seob arengukava linna territooriumiga ja
nad koos võimaldavad määrata investeeringute otstarvet ning tagada
linnapiirkondade tasakaalustatud arengut. Tallinna üldplaneering on aluseks
järgmise astme, linna väiksemaid osi hõlmavatele üldplaneeringutele või
teemaplaneeringutele olulisemates üksikküsimustes.
Üldplaneeringu koostamisel on üldeesmärgiks seatud
soodsate eelduste loomine Tallinna igakülgseks sotsiaalseks ja majanduslikuks
arenguks kultuuripärandit ja looduskeskkonda säästval viisil. Rõhuasetus on
kogu linna hõlmavatel või linna kui terviku arengut mõjutavatel valdkondadel ja
struktuurielementidel, nagu uued või muutuvad hoonestusalad, liikluslahendus,
sadamate, raudtee ja lennuvälja edasine areng, haljasmaade süsteem ning
keskkonnakaitse.
Jäätmekäitluse
arendamiseks tuleb arendajatel arvestada üldplaneeringu juurde kuuluvate
maakasutusplaanide ja järgmiste skeemidega:
·
skeem 5: Tallinna linna maaomandi
skeem;
·
skeem 11: Ettevõtluse piirkonnad;
·
skeem 30: Piiravad tehnogeensed
tegurid.
Tabelis 1
on toodud Tallinna üldplaneeringu mõju Tallinna jäätmekavale.
Segaolmejäätmed ei ole koostiselt
ühtsed. Jäätmete koostise määravad paljud tegurid, nagu tarbimisharjumused,
kohapealne sorteerimise määr, aastaaeg, elamu tüüp jne. Erinevates
elamupiirkondades võib peale koostise suuresti erineda ka tekkiv jäätmekogus,
näiteks korterelamute jäätmeid iseloomustab suurem kompostitava materjali
sisaldus. Uuselamupiirkondades on tekkiv jäätmete kogus üldjuhul suurem kui
mujal, sest sealsetel elanikel on suurem sissetulek ning teistsugused tarbimisharjumused.
Tallinna kodumajapidamistes tekkivate
segaolmejäätmete koostise hindamisel on aluseks võetud olmejäätmete uuring
(aktsiaselts Entec, 2004).
Tabelis 8 on olmejäätmete uuringu
andmetele tuginedes arvutatud kodumajapidamistes tekkivate jäätmete kogus
jäätmeliikide kaupa. Arvutustes on kasutatud olmejäätmete uuringu kaalutud
keskmist osakaalu erinevatele jäätmeliikidele kogu Tallinna linna läbilõikes.
Tabel 8 Kodumajapidamistes tekkivate jäätmete kogused
liikide kaupa
Jäätmeliik
|
%
|
t/a
|
Köögijäätmed
|
30,43
|
25 128
|
Aiajäätmed ja muud
biojäätmed
|
10,69
|
8 827
|
Pehmepaber
|
1,73
|
1 429
|
Vanapaber, -papp ja kartong
|
12,18
|
10 058
|
Muu paber, papp ja kartong
|
1,58
|
1 305
|
Plastid
|
9,10
|
7 514
|
Klaas
|
8,91
|
7 358
|
Metall
|
3,04
|
2 510
|
Elektri- ja
elektroonikaseadmed
|
0,70
|
578
|
Puidust jäätmed
|
1,83
|
1 511
|
Tekstiil ja rõivad
|
6,07
|
5 012
|
Mähkmed ja hügieenisidemed
|
3,47
|
2 865
|
Segamaterjalist pakendid
|
0,90
|
743
|
Muu põlev materjal
|
1,81
|
1 495
|
Muu mittepõlev materjal sh
tuhk
|
6,30
|
5 202
|
Segajäätmed
|
0,49
|
405
|
Ohtlikud jäätmed
|
0,77
|
636
|
Kokku
|
100
|
82 576
|
2005. a. valmis aktsiaseltsi
Entec uuring “Tallinna asutustes ja ettevõtetes tekkivate olmejäätmete
koostis ja kogused“, kuhu olid kaasatud jaemüügi kauplused, kus on ülekaalus
toidukaubad; jaemüügi kauplused, kus on ülekaalus tööstuskaubad;
majutusasutused ning toitlustusasutused. Toidukaupluste ja kaubanduskeskuste
olmejäätmetes oli kõige rohkem toidujäätmeid, kokku 37%. Palju oli ka
taaskasutatavat paberi-, papi- ja kartongijäätmeid (17%), kile- ja
plastijäätmeid, puidust jäätmeid ning pehmet paberit. Tööstuskaupade kaupluste
olmejäätmetes oli taaskasutatavat paberit, pappi ja kartongi kokku 35%, millest
21% moodustas vanapapp. Palju oli ka kile- ja plastijäätmeid (24%) ning
metallijäätmeid (14%). Majutusasutuste olmejäätmetes oli enim toidujäätmeid
(29%), palju oli ka aiajäätmeid puulehtede näol (15%) ning paberi-, papi- ja
kartongijäätmeid, pehmet paberit, kile- ja plastijäätmeid ning klaaspakendeid.
Toitlustusasutuste olmejäätmete koostis oli küllalt sarnane majutusasutuste
jäätmete koostisega. Kõige rohkem oli toidujäätmeid (39%). Palju oli ka
paberit, pappi ja kartongi, pehmet paberit ning kile- ja plastijäätmeid.
Aiajäätmeid oli lausa 11% jäätmete kogukaalust.
Teostatud uuringu põhjal on aga raske teha üldistusi kogu
ettevõtluses tekkivate olmejäätmete hinnanguliste koguste ja koostise osas,
kuna ettevõtted on sõltuvalt tegevusala eripärast ning muudest faktoritest
lähtuvalt ka jäätmetekkelt väga erinevad.
Biolagunevate jäätmete sisaldus oli
kodumajapidamistes olmejäätmete uuringu alusel 58% ehk 116 kg elaniku kohta
aastas. Biolagunevad jäätmed jagunevad biojäätmeteks (köögi-, aiajäätmed ja
muud biojäätmed), paberi-, papi- ja kartongijäätmeteks ning puidust jäätmeteks
(joonis 7).
Joonis 7 Biolagunevate jäätmete kogused ja
jagunemine olmejäätmetes (aktsiaselts Entec, 2004)
Biolagunevate jäätmete osa võib olmejäätmetes olla
kõrge seetõttu, et viimastel aastatel elanikkonna sotsiaalsel kihistumisel
tekkinud nn asotsiaalsed isikud eraldavad olmejäätmetest põhilised
taaskasutatavad jäätmeliigid (klaas, metall, plastpakend). Kuna biolagunev
materjal on tunduvalt raskem kui pakendimaterjal, kasvab biolaguneva materjali
suhteline sisaldus.
Biolagunevate jäätmete eraldamiseks on kaks
põhivarianti: tekkekohas sortimine või eraldamine segajäätmetest
sortimisettevõttes. Neist reaalselt rakendatav on siiski vaid tekkekohas
sortimine, kuna kompostimiseks sobiva biolaguneva materjali eraldamine muust
jäätmemassist sorteerimistehases on äärmiselt keeruline ning sel moel eraldatud
biojäätmetest toodetud kompost ei ole piisavalt kvaliteetne ja selle
turustusvõimalused on piiratud.
Biojäätmed
Biojäätmeid tekkis Tallinna kodumajapidamistes 42,8%
ehk 87 kg elaniku kohta aastas. Köögijäätmete tekke poolest ületab Tallinna
elanik Helsingi elanikku keskmiselt 16 kg aastas ning aia- ja muid biojäätmeid
tekib Tallinna elanikel keskmiselt 8 kg rohkem kui Helsingi elanikel (Tallinna
Keskkonnaamet, 2005.). Olmejäätmete uuringu kohaselt tekkis toidujäätmeid kõige
rohkem talvel ja kõige vähem suvel. Aiajäätmete teke oli kõige suurem sügisel
peamiselt lehtede ja okste arvelt, kuid märkimisväärselt tekkis aiajäätmeid ka
kevadel ja suvel. Antud jäätmete teke oli vaieldamatult kõige suurem
väikeelamute piirkondades ja kõige vähem tekkis kõnealuseid jäätmeid
suurpaneelelamute rajoonides.
Paber,
papp ja kartong
Paberi-, papi- ja kartongijäätmed
moodustavad segaolmejäätmete hulgast keskmiselt umbes 14% (aktsiaselts Entec,
2004). Seejuures on ahikütte või kaminaga elamutes paberi osakaal väiksem ja
kaugküttega elamutes suurem. Reaalselt tekkivad paberijäätmete hulgad on
suuremad kui 14% olmejäätmetest, seda nii põletatava kui eraldikogutava
vanapaberi arvelt.
Puit
Puitu
leidus olmejäätmetes keskmiselt 1,83% ehk u. 3,5 kg elaniku kohta aastas.
Aastaajaliselt tekkis enim puidujäätmeid kevadel ja suvel.
Olmejäätmete uuringu tulemuste põhjal leidus
segaolmejäätmetes ohtlike jäätmetena põhiliselt täis või pooltühjasid värvi-,
laki- ja õlipurke, patareisid ja ravimeid. Keskmiselt oli olmejäätmetes 0,77%
ehk 1,61 kg ohtlikke jäätmeid elaniku kohta aastas.
Tallinna Linnavalitsuselt saadud statistika kohaselt
kogutakse elanikkonnalt aasta-aastalt aina rohkem ohtlikke jäätmeid. Ülevaate
viimastel aastatel Tallinna ohtlike jäätmete kogumiskonteinerisse kogutud
jäätmetest annab tabel 9.
Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või
võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna
ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid ja akud,
polüklooritud bifenüüle (PCB) jms sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende
osad ning elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad.
Elektri- ja
elektroonikaseadmed
Olmejäätmete uuringu (aktsiaselts Entec, 2004)
kohaselt oli elektri- ja
elektroonikaseadmete jäätmete (EES-jäätmed) sisaldus kodumajapidamiste
olmejäätmetes 0,7% ehk 1,3 kg elaniku kohta aastas. Võib aga arvata, et kuna
uurimuse aluseks olid ainult jäätmekogumise autodesse paigutatud olmejäätmed,
ei ole see osakaal piisav hindamaks kogu EES-jäätmete tegelikku osakaalu
olmejäätmetes. Teises, vanemaid andmeid kasutavas uuringus (Eksperthinnang
Tallinnas tekkivate elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete koguste ja
käitlemise korraldamise kohta, HFT Network OY, 2004) antakse ülevaade aastas
Tallinna kodumajapidamistes tekkivatest EES-jäätmekogustest. Selle kohaselt
tekib Tallinna kodumajapidamistes vähemalt 2392 t EES-jäätmeid aastas, mis teeb
inimese kohta keskmiselt 6,3 kg.
HFT Network OY hinnangul on EES-jäätmete oodatav kasv
tulevikus vähemalt 3-5 % aastas. EES-jäätmete koguste kasv on 3 korda kõrgem
kui keskmine segaolmejäätmete tekke kasv. EES-jäätmed sisaldavad ohtlikke
aineid ja suur osa segaolmejäätmetes sisalduvatest ohtlikest ainetest on pärit
just EES-jäätmetest.
2005. a koguti Tallinnas perioodil 13.08.2005 -
31.12.2005 hinnanguliselt 100-150 tonni EES-jäätmeid.
Patareid ja akud
Patareide kogumiskonteineritesse on aastatega üha
rohkem patareisid toodud (vt. tabel 9). Arvestades erinevate
elektroonikaseadmete järjest laialdasemat levikut, võib järeldada, et kasutatud
patareide teke on kasvanud. Kindlasti on aga suurenenud ka elanikkonna
teadlikkus ning järjest rohkem patareisid antakse üle eraldikogutuna.
Lähtudes kogumispunktide andmetest on pliiakude
kogumine eelnevatel aastatel olnud samuti muutlik, hakates viimastel aastatel
pigem mõnevõrra vähenema.
Tabel
9 Tallinnas ohtlike jäätmete
kogumiskonteineritesse ja kogumisreidide ajal kogutud ohtlike jäätmete kogused
Aasta
|
Plii-akud (kg)
|
Pata-reid (kg)
|
Hg-lambid (tk)
|
Ravimi-jäätmed (kg)
|
Värvi-jäätmed (l)
|
Õli-jäätmed (l)
|
Õli-filtrid (kg)
|
Pakendi-jäätmed (kg)
|
Kemi-kaalid, väetis (kg)
|
Hg (kg)
|
2002
|
24 316
|
1074
|
12 054
|
364
|
5209
|
5610
|
425
|
252
|
922
|
13
|
2003
|
30 960
|
1141
|
9312
|
369
|
8945
|
4831
|
153
|
386
|
835
|
9
|
2004
|
30 223
|
1651
|
11 679
|
552
|
10 563
|
7307
|
157
|
1085
|
873
|
12
|
2005
|
26 500
|
1482
|
7497
|
801
|
16 279
|
8480
|
205
|
3720
|
1273
|
25
|
Kokku
|
111 999
|
5348
|
40 542
|
2086
|
40 996
|
26 228
|
940
|
5443
|
3903
|
59
|
Pakendijäätmeid iseloomustab väike
tihedus: olmejäätmete massist moodustavad nad umbes 30%, mahust aga kuni 60%.
Pakendijäätmete puhul tekib enim paberist ja papist valmistatud pakendeid, mis
moodustavad poole kõigist olmejäätmete koostises olevatest paberijäätmetest.
Palju tekib ka klaas- ja plastikpakendeid. Klaaspakend moodustab seejuures
peaaegu 100% olmejäätmete hulgas olevast klaasist ja plastpakend 80%
olmejäätmete hulgas olevast plastikust. Eelnevatest vähem tekib tavaliselt
komposiit-, metall- ja puitpakendeid. Tallinna kodumajapidamistes tekkivatest
olmejäätmetest peaaegu veerandi moodustavad pakendijäätmed (24%, 49 kg/in*a).
Enim on pakendijäätmetest värvitut klaasi ja kilesid. Järgnevad värviline klaas
ja kõva plast.
Tervishoiuasutustele
(tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarasutustele ning nende laboratooriumitele ja
uurimisasutustele) iseloomulikud jäätmed on:
·
bioloogilised jäätmed –
operatsioonide jäätmed, veresäilituskotid jm;
·
teravad ja torkivad jäätmed –
süstlad, skalpellid, ampullid jm;
·
nakkusohtlikud jäätmed;
·
mikrobioloogia ja viroloogia
laboratooriumite jäätmed;
·
ravimijäätmed.
Tallinnas ei ole tervishoiu- ja veterinaarjäätmete
tekke ja käitluse kohta uuringuid tehtud. Ka jäätmearuannete põhjal koostatud
koondaruanded ei anna täielikku ülevaadet tervishoiuasutuste jäätmete tekkest,
kuna Tallinna tervishoiuasutused ei ole jäätmeloa kohuslased ning otsest
jäätmearuande esitamise kohustust neil ei ole. Keskkonnateenistus võib
põhimõtteliselt neilt, kui ohtlike jäätmete tekitajatelt, jäätmearuannet
küsida. Seetõttu ongi näiteks sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla esitanud
jäätmearuande, mistõttu jäätmestatistika koondaruannetes kajastatud
tervishoiujäätmed pärinevadki suuremas osas regionaalhaigla jäätmearuandlusest.
Teised tervishoiuasutused aga kajastuvad läbi jäätmekäitlusettevõtete, mistõttu
nende tervishoiujäätmed ei pruugi koondaruannetes olla eraldi välja toodud. Täpsemate andmete saamiseks Tallinna tervishoiu- ja veterinaarjäätmete tekke ja käitluse kohta on
vajalik läbi viia vastav uuring.
Koondaruannetest
võib olemasoleva info põhjal siiski järeldada, et võrreldes 2003. aastat
2002. aastaga on tervishoiu- ja veterinaarjäätmete hulk suurenenud
1838 tonnilt 2295 tonnile aastas. 2004. aasta järsult vähenenud
kogust oskas sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla oma jäätmetekke puhul põhjendada
bioloogiliste jäätmete (kehaosad, elundid) kogumiseks spetsiaalse
presskonteineri muretsemisega, mistõttu jäätmetekke kohta peetud aruandlus
muutus täpsemaks.
Tallinna jäätmete käitlemisel on põhitoiminguks olnud
ja on seda ka käesoleval ajal kogumine kõrvaldamise ja taaskasutamise
eesmärgil. Kõrvaldamistoimingutest peamine on endiselt ladestamine prügilatesse.
Tallinnas taaskasutati Keskkonnaministeeriumi Info- ja
Tehnokeskuse andmetel 2004. aastal kokku 834 809 tonni jäätmeid,
mis on oluliselt parem tulemus kui 2002. aastal – 746 801 tonni.
Tänu sellele langes ka ladestatavate jäätmete kogus: 2002. aastal oli see
kogus 341 123 tonni ja 2004. aastal 288 539 tonni.
Liigitikogutud jäätmeid on Tallinna elanikel võimalik
üle anda erinevates kogumispunktides üle linna. Samuti on sorditud jäätmete
üleandmiseks loodud neli ajutist jäätmejaama, mis on käigus alaliste
jäätmejaamade valmimiseni. 2006. aasta mais avati ajutised jäätmejaamad Artelli
15, Suur- Sõjamäe 48 ning Paljasaare põik 9a. Juuni keskel 2006 avati ajutine
jäätmejaam Pääsküla prügila juures.
Pandipakendeid on Tallinnas võimalik ära anda
mitmetesse kauplustesse, taarapunktidesse ning kaubanduskeskustes asuvatesse
automaatvastuvõtumasinatesse. Pandipakendite kogumisega tegeleb OÜ Eesti
Pandipakend.
Pandimärgiga märgistamata pakendeid saab tasuta viia
suuremate kaupluste, kaubanduskeskuste ja elamurajoonide läheduses asuvatesse
konteineritesse (varustatud vastavate infotähistega), samuti jäätmejaamadesse.
Hetkel haldavad Eestis pandiga koormamata pakendite kogumissüsteemi kaks
organisatsiooni - Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (edaspidi ETO MTÜ) ja
Mittetulundusühing Eesti Pakendiringlus. Mittetulundusühingul Eesti
Pakendiringlus on Tallinnas 2006. a kevadise seisuga avalikke
pakendikogumispunkte 125. Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ on paigaldanud 64
pakendijäätmete konteinerit kaupluste ning 215 konteinerit korteriühistute
juurde. Kokku on seega Tallinnas 404 pakendijäätmete kogumiskonteinerit.
Täiendavalt on võimalik pakendijäätmeid üle anda 4 ajutises jäätmejaamas.
Biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid (puulehed,
oksarisu jm) võtab vastu Aktsiaselts Mustamäe Haljastus Rahumäe tee 5a, Eesti
Jäätmeringluse OÜ Jõelähtme kiriku juures ning Tallinna Prügila Looväljal
Rebala külas. Risustamata puulehti ja oksi võetakse kompostimiseks vastu ka
Aktsiaselts Tallinna Vesi Paljassaare heitveepuhastusseadmete
mudakompostimisväljakul. Alustatud on aia- ja pargijäätmete kompostimisväljaku
projekteerimisega Pirita linnaosas Pärnamäe kalmistu piirkonnas. Valikuliselt
kogutud biolagundatavaid köögi- ja toiduainejäätmeid kompostitakse Tallinna
Prügila kompostimisväljakul.
Põhimõtteliselt on aiajäätmeid (ja toidujäätmeid)
võimalik kompostida ka kodus. Aiajäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas,
toidujäätmeid võib kompostida ainult suletud kompostimisnõudes. Sellega
vähendatakse biolagunevate jäätmete osa üldises jäätmevoos ja edasist
jäätmekäitluse mahtu. Praeguse elu- ja ehitusstiili juures, kus eraaiad on
valdavalt sillutatud või muruga kaetud, puudub aga kompostimise vajadus ja ka
võimalus; seda näitab ka 2002. aastal tehtud vastav küsitlus (Osaühing
Alkranel, 2002).
Linn on korraldanud linnaelanikele ohtlike
jäätmete tasuta vastuvõtu. Linna hanke alusel võtab ohtlikke jäätmeid elanikelt tasuta vastu OÜ
KESTO. Viie Lukoili bensiinijaama (Vabaduse pst 158, Õismäe tee 155a, Sõpruse
pst 261, Kivila 28 ja Tammsaare tee 53) juurde on paigaldatud
kogumiskonteinerid, milles on märgistatud mahutid erinevate jäätmete
vastuvõtmiseks. Bensiinijaamade
juures ei võeta vastu ohtlikke jäätmeid asutustelt ega ettevõtjatelt. Asutused
ja ettevõtjad peavad andma oma jäätmed otselepingutega vastavatele
jäätmekäitlusettevõtetele.
Lisaks tanklates paiknevatele ohtlike jäätmete
kogumispunktidele on statsionaarseid ohtlike jäätmete vastuvõtupunkte Tallinnas
15 (taaskasutuskeskus, parklad, kaubanduskeskused). Alustatud on nende punktide
elektrifitseerimisega. 2005 ühendati elektrivarustusega 5 statsionaarset
vastuvõtupunkti. Lisaks saab kodumajapidamises tekkinud ohtlikke jäätmeid ära
anda jäätmejaamades.
Kasutamiskõlbmatute
patareide kogumispunkte on 2006. a kevade seisuga 119.
Elektri- ja
elektroonikaseadmed
Elektri- ja elektroonikatoodete jäätmeid võetakse
tasuta vastu Mittetulundusühingu
Eesti Elektri- ja Elektroonikaseadmete Ringlus 7 vastuvõtupunktis, Mittetulundusühingu Eesti Elektroonikaromu 4 punktis ning 4 ajutises jäätmejaamas.
Rasketele esemetele (külmkapp, pesumasin, elektripliit jne) võib järgi kutsuda
Tallinna Taaskasutuskeskuse (Paide tn 7) poolt tellitava kaubiku või
mittetulundusühingute Eesti Elektroonikaromu, Eesti Pakendiringlus ja Eesti
Rehviliit koostöös korraldatud Kolatakso. Juhul, kui füüsiline isik ostab uue
seadme, siis on tal õigus anda vana sama liiki ja otstarvet täitev seade ka
samasse kauplusesse tagasi, kui 10 km raadiuses pole ühtki EES-jäätmete kogumispunkti.
Mootorsõidukid
ja nende osad
Romusõidukite kogumise ja käitlemisega tegeleb
Mittetulundusühing ELV (Eesti Lammutuskodade Liit), kes korraldab romusõidukite
käitlemist vastavalt Euroopa Liidu direktiivi 2000/53EC nõuetele. Samuti
tegeletakse varuosade korduvkasutamiseks müügiga. Mittetulundusühing ELV
ühendab Eesti 29 suuremat romusõidukite käitluskoda.
Vanu
rehve võtavad tasu eest vastu OÜ Utileek, Osaühing Slops, AS Kuusakoski,
RAGN-SELLS AS ja OÜ KESTO. Rehvivahetustöökojad võtavad enamasti tasuta tagasi
vanu rehve uute rehvide ostmisel. MTÜ Eesti Rehviliit võtab Tallinna Prügilas
elanikelt vanarehve vastu tasuta (kuni 8 sõiduauto rehvi). Samuti saab
tasuta anda vanu rehve üle ajutistes jäätmejaamades.
Tallinna Taaskasutuskeskus võtab vastu lisaks
kodutehnikale vana mööblit, riideid, raamatuid, köögi- ja muid tarbeesemeid,
mänguasju ning muud sellist, mis praeguse omaniku jaoks võivad olla küll
moraalselt vananenud, kuid kellelegi teisele vajalikud ja kasutuskõlblikud.
Vajadusel abistab taaskasutuskeskus transpordiga.
Jäätmejaamades on lisaks eelpool nimetatule võimalik
linnaelanikul tasuta üle anda veel: immutamata puitu, plaste, vanametalli,
suuremõõtmelisi ehitusjäätmeid (kivid, betoon jne), kasutuskõlblikku
vanamööblit ja lehtklaasi.
Tallinnas tegutseb umbes paarsada ettevõtet, kellel on
Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt väljastatud jäätmeluba. Neist suurema osa
põhitegevuseks on siiski kas kommunaal- või üldehitus, kinnisvarahooldus või
muu tegevusvaldkond, mis on seotud suures koguses jäätmete tekkega, nagu
haljastus või tänavahooldus. Põhitegevusalaga jäätmekäitlusettevõtteid on
Tallinnas siiski vaid paar-kolmkümmend, tähtsamad neist on loetletud
alljärgnevalt:
1.
OÜ Adelan Prügiveod, Suur-Sõjamäe
31, (olme-, suuremõõtmeliste-, ehitus- paber-, papp- ja kilejäätmete vedu);
2.
ATI Grupp osaühing, Peterburi mnt
94, (ehitusjäätmete vedu);
3.
AS Cleanaway, Artelli 15, (olme-,
kaubandus-, tööstus- ja ehitusjäätmete vedu ja käitlemine);
4.
AS Tallinna Sekto, Vana-Narva mnt
26, (vanapaberi vastuvõtt);
5.
Eesti Jäätmeringluse OÜ,
Suur-Karja 4/6, (biolagunevate jäätmete kompostimine);
6.
INFOKAITSESÜSTEEMIDE OSAÜHING,
Veerenni 56, (vanade andmekandjate hävitamine);
7.
aktsiaselts Jaakson & KO, Laki
13, (heakorrateenused, prügi vedu, randade hooldus);
8.
OÜ KESTO, Paljassaare põik 9a,
(ohtlike jäätmete käitlemine);
9.
AS Kuusakoski, Betooni 12,
(vanametalli kokkuost, pliiakude, vanade rehvide ja ehitus- ning
lammutusjäätmete käitlemine);
10. Osaühing Lustrum, Maleva 4, (lammutustööd,
ehitusjäätmete vedu ja käitlemine);
11. Osaühing M.R. Projekt, Asula 3, Tallinn, (lammutustöö,
asbesti ohutu eemaldamine, jäätmete vedu ja käitlemine);
12. Osaühing PRÜGIVEDU GRUPP , Kalmistu tee 22, (olme-,
ehitus-ja suuremõõtmeliste jäätmete ning vanapaberi, taara kogumine ja vedu);
13. RAGN-SELLS AS, Suur-Sõjamäe 50, (olme-, tööstus- ja ohtlike
jäätmete käitlemine, ehitus/lammutus, -koristusjäätmete käitlemine, jäätmete
valikkogumine ja taaskasutus. Tootjavastutuse teenused (pakend, elektroonika,
vanarehvid) ning konsultatsioonid);
14. Osaühing Slops, Maleva 4, (ehitusjäätmete käitlemine);
15. SURVEPESU OSAÜHING, Laki 12, (lammutustööd,
ehitusjäätmete vedu);
16. Tallinna Jäätmete Sorteerimise Tehas Osaühing,
Suur-Sõjamäe 31a, (segaolmejäätmete sorteerimine);
17. Tallinna Prügila Aktsiaselts, Loovälja, Rebala küla,
Jõelähtme vald, (tavajäätmete vastuvõtt ja ladestamine);
18. AKTSIASELTS TALLINNA VESI, Ädala 10, (reoveesette
anaeroobne töötlus ja järelkompostimine);
19. OÜ Utileek , Tatari 23/25, (puit- ja
plastijäätmete käitlemine);
20. Aktsiaselts VSA Eesti, Peterburi tee 2F, (olme- ja
ehitusjäätmete kogumine, loomsete- ja ohtlike jäätmete käitlemine).
Täielikku
ülevaadet Tallinnas prügi vedavatest juriidilistest ja füüsilistest isikutest
pole võimalik koostada, kuna jäätmeluba väljastatakse tegevuskohaga Tallinn ja
Harjumaa ning enamus suurematest jäätmeveo firmadest tegutsevad ka väljaspool
Tallinnat. Lisaks tegutseb linnas palju firmasid, kes oma põhitegevuse kõrval
osutavad ka prügiveoteenust. Samuti esineb veel teataval määral ka nn
piraat-prügivedajaid, kellel puudub vastav tegevusluba.
Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis
jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on
ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust,
maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi. Jäätmekäitluskohaks ei
loeta jäätmekogumisnõu, -konteinerit või muud jäätmemahutit, mis on ette nähtud
olmejäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajatelt, samuti ehitisi, kuhu
eelnimetatud mahutid on paigutatud või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud
pakendijäätmete esmakogumiseks. Tallinna ja selle lähiümbruse põhilised
jäätmekäitluskohad on toodud tabelis 10.
Tabel
10 Tallinna ja selle lähiümbruse
põhiliste jäätmekäitluskohtade kirjeldus
Käitleja
|
Käitluskoha aadress
|
Põhilised
käitlustoimingud
|
ATI Grupp osaühing
|
Peterburi tee 94, Väo
paekarjäär
|
ehitusjäätmete käitlemine
|
AS Cleanaway
|
Artelli 15
|
olme-, kaubandus-, tööstus-
ja ehitusjäätmete vedu ja käitlemine
|
AS Tallinna Sekto
|
Vana-Narva mnt 26,
Maardu linn
|
vanapaberi vastuvõtt
|
Eesti Jäätmeringluse OÜ
|
Loo, Jõelähtme kiriku
juures
|
biolagunevate jäätmete
kompostimine
|
INFOKAITSESÜSTEEMIDE
OSAÜHING
|
Vana-Narva mnt 26,
Maardu
|
vanade andmekandjate
hävitamine
|
OÜ KESTO
|
Paljassaare põik 9a
|
ohtlike jäätmete käitlemine
|
AS Kuusakoski
|
Betooni 12
|
musta ja värvilise
vanametalli käitlemine
|
Aktsiaselts Mustamäe
Haljastus
|
Rahumäe tee 5a
|
biolagunevate jäätmete
kompostimine
|
Osaühing Prügivedu Grupp
|
Silikaltsiidi 7
|
ehitusjäätmete sorteerimine
|
RAGN-SELLS AS
|
Suur-Sõjamäe 50
|
olme-, tööstus- ja ohtlike
jäätmete käitlemine, ehitus/lammutus,-koristusjäätmete käitlemine, jäätmete
valikkogumine, sorteerimine ja taaskasutus
|
Osaühing Slops
|
Maleva 4
|
ehitusjäätmete käitlemine
|
Tallinna Jäätmete
Sorteerimise Tehas Osaühing
|
Suur-Sõjamäe 31a
|
segaolmejäätmete
sorteerimine
|
Tallinna Prügila
Aktsiaselts
|
Loovälja, Rebala küla,
Jõelähtme vald
|
tavajäätmete vastuvõtt ja
ladestamine, liigitikogutud jäätmete vastuvõtt ning biojäätmete kompostimine
|
AKTSIASELTSi TALLINNA
VESI Paljassaare reovee-puhastusjaam
|
Paljassaare põik
14
|
reovee mehhaaniline,
keemiline ja bioloogiline puhastamine; reoveesette anaeroobne töötlus ja
järelkompostimine
|
AKTSIASELTSi TALLINNA
VESI kompostimisplats
|
Liikva küla, Harku vald, Harjumaa
|
reoveesette
järelkompostimine ja aia- ning haljastusjäätmete kompostimine
|
5. Tallinna jäätmemajanduse probleemid
Alljärgnevalt
on välja toodud Tallinna jäätmemajanduses lahendamist vajavad probleemid ja
olulisemad valupunktid, millele peab jäätmehoolduse arendamisel Tallinnas
järgnevatel aastatel enam tähelepanu pöörama.
Jäätmekäitlejate andmetel satub
elumajade juurde paigutatud pakendijäätmete konteineritesse lisaks
pakendijäätmetele endiselt palju ka segaolmejäätmeid, mistõttu on materjal
sageli rikutud. Ligi 90% liigitikogutud pakendijäätmetest tuleb tagasi
ettevõtetest rühma- ja veopakendina (nt trükikodadelt ja kaubanduselt) ning
elanikkonnapoolne jäätmete sorteerimine on endiselt ebapiisav.
Ebapiisav
jäätmete sorteerimine ja liigitikogutavate jäätmete konteinerite risustamine on
põhjustatud eelkõige inimeste enda tahte ja motivatsiooni puudumisest ning
kindlasti ka madalast keskkonnateadlikkusest. Jäätmete vähese sorteerimise
üheks põhjuseks on seni osutunud ka liigitikogutavate jäätmete konteinerite
vähesus, mis oli tingitud uue kogumissüsteemi varajasest arengustaadiumist.
Selles osas on olukord oluliselt paranenud ning alates 2005. a suvest on
pakendijäätmete kogumissüsteem jõudsalt arenenud. 2006. a kevadise seisuga on
üle linna paigaldatud 125 pakendijäätmete kogumiskonteinerit Mittetulundusühing
Eesti Pakendiringlus poolt. Lisaks sellele on Eesti Taaskasutusorganisatsioon
MTÜ paigaldanud 64 pakendijäätmete konteinerit kaupluste ning 215 konteinerit
korteriühistute juurde. Alates 2002. aastast arendatakse vanapaberi kogumist
korterelamute juures.
Mitmetel jäätmeliikidel puudub täna Eestis
taaskasutusvõimalus. Nii puudub näiteks reaalne käitlusvõimalus hetkel paljude
plastpakendite (nt jogurtitopsid, võikarbid, ka ketðupipudelid), rohelise
klaasi jmt jaoks. Erinevate jäätmekäitlusvõimaluste arendamist takistab
peamiselt väike jäätmekäitlusturg.
Üheks
alternatiiviks antud probleemi puhul oleks jäätmekütuse põletamine, kuid
sellega seoses on veel palju lahendamist vajavaid küsimusi. Esiteks puudub
selleks sobiv jäätmekäitluskoht, suureks probleemiks on jäätmekütuse
põletamisest tekkiv õhusaaste, mille vältimise meetmed on väga kallid. Samuti
on huvi jäätmekütuste kasutamise vastu seni vähene, kuid nafta ja elektri hinna
ning prügila väravahinna tõustes võib huvi jäätmekütuste kasutuselevõtuks
kasvada.
Üheks tõsiseks probleemiks Tallinnas on nn
isetekkelised prügimäed, kas siis kõrvalistes kohtades või avalikel haljasaladel.
Peamiseks põhjuseks on inimestes juurdunud hoiakud, mille kohaselt on prügiveo
eest tasumine kellegi teise mure.
Senini
on elanikel olnud võimalus valida erinevate jäätmekäitlusfirmade teenuste
vahel, samuti on lubatud tekkinud jäätmed ka ise prügilasse transportida.
Valikuvabadusega kaasnes aga olukord, kus osa Tallinna linna elanikest ei ole
sõlminud lepinguid ühegi jäätmekäitlusfirmaga ning jäätmeid ei transpordita ka
ise prügilasse. Seni puudub täpne ülevaade, kui suur on selliste elanike hulk
(hinnatud on, et jäätmekäitlusteenusega pole liitunud ligikaudu 20%
väikeelamute elanikest). Kuna osadel linnaelanikel jäätmekäitluslepingut pole,
sokutatakse oma prügi kas avalikesse prügikastidesse, teiste elamute
konteineritesse või siis lihtsalt kuskile linna tühermaale või metsa. Kohati
esineb endiselt probleeme ka nn piraat-prügivedajatega, kes osutavad odavat
jäätmeveoteenust, kuid ei oma samal ajal jäätmeluba ja ladestavad jäätmeid
keskkonnanõuetele mittevastavatesse väikeprügilatesse. Linna prahistamise
probleemile pakub leevendust korraldatud jäätmeveo rakendamine.
Hetkel puudub täpne ülevaade nii elanikkonna kui
ettevõtete jäätmetekkest jäätmeliikide kaupa. Paljud elanikud ei kasuta jäätmeveo
teenust, mistõttu puudub täielik ülevaade nende poolt tekitatavate jäätmete
hulgast. Ettevõtted ei esita alati jäätmearuandeid või on need puudulikult
täidetud: ei ole toodud eraldi välja kõiki tekkivaid jäätmeliike või on jäätmed
deklareeritud vale jäätmekoodiga (nt segaolmejäätmete nimistus on deklareeritud
ka teisi jäätmeliike). Tõenäoliselt on osaliselt ettevõtetes tekkinud jäätmeid
ladestatud elanike poolt tekitatud jäätmete nime all ning ka vastupidi.
Jäätmestatistikas ei kajastu samuti ebaseaduslikult ladestatud ja metsa alla
visatud jäätmed. Jäätmetekkest Tallinnas (eriti kodumajapidamistes) annavad
siiski ülevaate üsna detailsed jäätmete koostise ja koguse uuringud.
Kuna
jäätmestatistika andmed on omavalitsustele kättesaadavad Keskkonnaministeeriumi
Info- ja Tehnokeskuse koondaruandena, ei võimalda see teha täpseid väljavõtteid
jäätmetekke ja taaskasutamise kohta jäätmeliikide lõikes. Samuti ei ole
olemasoleva jäätmestatistika põhjal võimalik eraldada ettevõtetes ning
kodumajapidamistes tekkinud jäätmevoogusid. Lisaks
on aastate jooksul korduvalt muudetud riikliku jäätmestatistika
arvestusmetoodikat, mille tõttu ei ole erinevate aastate jäätmestatistika
andmed täies ulatuses võrreldavad.
Piirkonniti esineb probleeme jäätmekonteinerite paigutamisega, mida
võivad takistada nt parkivad autod. Teatud piirkondades ei ole korterelamute
juures piisavalt ruumi jäätmekonteinerite paigutamiseks (nt vanalinn ja
osaliselt nn mägede rajoonid), kuna korterelamutega aladel on elamute juurde
tihti moodustatud minimaalse suurusega kinnistud. See raskendab konteineritele
vajalike asukohtade leidmist, jäätmevedajate tööd ning muudab keeruliseks
jäätmete liigitikogumise arendamise.
Tõenäoliselt tegutseb Tallinna jäätmekäitlusturul
endiselt jäätmeloata jäätmevedajaid, kes pakuvad erinevaid
jäätmekäitlusteenuseid keskkonnanõudeid arvestamata. Puudub ülevaade, kuivõrd
suures ulatuses sellist tegevust praktiseeritakse.
Tallinna Linnavalitsusel puudavad võimalused ja ka
inimressurss kogu jäätmekäitlussüsteemi absoluutseks kontrolliks. Kui
ettevõtteid suudetakse kontrollida suhteliselt efektiivselt ja
keskkonnajärelevalve toimib ettevõtete üle hästi, siis elanike (eeskätt eramute
elanikud) tegevuse kohta täpne ülevaade puudub. Näiteks puudub informatsioon,
kui palju Tallinna elanikkonnast ei ole senini jäätmekäitlussüsteemiga
liitunud. Selles osas toob leevendust korraldatud jäätmeveo rakendamine, millega
püütakse jäätmekäitlussüsteemi haarata kõik jäätmetekitajad Tallinnas. Alates
2005. aastast tegeleb keskkonnajärelevalve ja väärtegude menetlemisega Tallinna
Keskkonnaameti koosseisu lülitatud korrakaitseüksus Tallinna
Munitsipaalpolitsei. 1. jaanuarist 2007 on Tallinna Munitsipaalpolitsei
muudetud eraldiseisvaks ametiasutuseks Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet.
Esineb
probleeme ka ehitusjäätmete käitlemisel ja järelevalves selle üle. Tallinna
jäätmehoolduseeskiri nõuab ehitusjäätmete liigitikogumist. Vaatamata sellele ei
teostata sageli ehitusobjektidel jäätmete liigitikogumist ning ehitusettevõtja
tellib jäätmevedajalt vaid ühe ehitusjäätmete konteineri, kuhu kõik jäätmed
kokku kogutakse. Leevendavaks on asjaolu, et ehitusjäätmed sorteeritakse siiski
vähemalt Osaühingu Slops ja ATI GRUPP osaühingu ehitusjäätmete käitluskohtades.
Sortimise protsent läheneb Osaühingus Slops
50-le ja ATI GRUPP osaühingus on see veelgi kõrgem, kuna seal võetakse vastu
ainult taaskasutatavaid jäätmeid.
Elanike teavitamiseks on küll pidevalt erinevaid
aktsioone ja kampaaniaid korraldatud (heakorrakampaania kevadeti, “Prügihundi“
kampaania sügiseti), kuid suurt osa linnaelanikest pole senini õnnestunud
piisavalt jäätmete sorteerimise vajalikkuses ja otstarbekuses veenda. Inimesed
tihti ei taha või ei suuda oma jäätmete kogumise ja käitlemise eest maksta.
Juurdunud on arusaam, et need kulud peab kandma keegi teine. Linnaelanikel
puudub tihti teave, kuidas ja milliseid jäätmeid nad sortima peavad, kuhu oma
sorditud jäätmeid viia jne. Probleemiks on ka linnaelanike huvipuudus
jäätmekäitlusteemade vastu. Jäätmemajanduse arenguvõti on elanike aktiivne
kaasamine. Kui linnaelanike keskkonnateadlikkust ei suudeta piisavalt tõsta, on
raske jäätmemajanduse edasisi tegevusplaane ellu rakendada.
Siiski
võib tõdeda, et nii jäätmeteadlikkust edastav kampaania „Prügihunt“ kui ka
kevadine heakorrakampaania on saavutanud aasta-aastalt aina suuremat kõlapinda
ning teavitustöö jõuab üha rohkemate linnaelanikeni. Keskkonnateadlikkuse
arendamine on pikaajaline protsess ning sellega tuleb jätkuvalt tegeleda.
Lääneriigid, eriti just põhjamaad, võlgnevad oma
eeskujuliku jäätmehoolduse korralduse suures osas just riiklikule
regulatsioonile ning kehtestatud jäätmemaksule. Eestis toimib küll jäätmete
kõrvaldamisel “saastaja maksab“ põhimõte ja ka saastetasu suureneb
aasta-aastalt, kuid senini pole see asendanud jäätmemaksu, kuna selle laekumine
ja kasutamine on piiratud.
Jäätmete keskkonda viimise eest maksatavast
saastetasust läheb vastavalt keskkonnatasude seadusele 75% jäätmete päritolukoha
kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 25% riigieelarvesse. Alates 2005. aasta 1.
jaanuarist oli saastetasu suuruseks tavajäätmete keskkonda viimisel 30 krooni
tonni kohta. Keskkonnatasude seaduse kohaselt on saastetasu suuruseks
tavajäätmete ladestamisel prügilasse alates 2006. aasta algusest 122 kr/t,
alates 2008. aasta algusest 133 kr/t ja alates 2009. aasta algusest 156,5 kr/t.
Alates 2006. aastast peaks seega laekuma Tallinna prügilasse ladestatavatelt
jäätmetelt Tallinnasse saastetasust hinnanguliselt üle 13 miljoni krooni.
(122 kr/t x ~150 000 t ladestatavaid jäätmeid).
Keskkonnatasude
seaduse alusel laekuv summa on piisavalt suur jäätmehoolduse korraldamiseks
Tallinna linnas ja rahaliste vahendite puudus ei tohiks edaspidi enam
probleemiks olla. Jäätmeseaduse § 72 kohaselt rahastatakse olmejäätmete
keskkonda viimise eest makstavast saastetasust jäätmehoolduse arendamist.
Jäätmeseaduse kohaselt on jäätmehoolduse arendamine jäätmealase teabe
levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu
tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta
jäätmehoolduse taset. Oluline on, et jäätmete kõrvaldamisel omavalitsusele
laekuvat saastetasu kasutataks sihtotstarbeliselt jäätmehoolduse arendamiseks.
Hetkel puuduvad täpsed andmed, kuidas toimub
erinevates Tallinna tervishoiu- ja veterinaarasutustes bioloogiliste ja
nakkusohtlike jäätmete kahjutuks muutmine. Tallinna haiglates ja teistes
tervishoiuasutustes toimub vähesel määral tervishoiujäätmete eeltöötlus
(autoklaavimine, kipsi valamine, desinfitseerimine), kuid ühtne käitlussüsteem
puudub. Jäätmed kõrvaldatakse prügilas.
Vastavalt keskkonnaministri 29. aprilli 2004
määrusele nr 38 “Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ on
kahjutustamata tervishoiu- ja veterinaarasutuste nakkusttekitavate jäätmete
ladestamine prügilatesse keelatud alates 31. detsembrist 2004. Need jäätmed
peavad kõigepealt läbima autoklaavi, kus nad steriliseeritakse teatud
temperatuuril ja rõhul, siis purustatakse ning alles seejärel võib neid
ladestada (matta). Seega vajab Tallinna tervishoiu- ja veterinaarjäätmete
käitlussüsteem põhjalikku ülevaatamist ja täiustamist.
Põhiliseks
jäätmehoolduse arendamise lähtekohaks on olemasolev jäätmehoolduse tase,
olemasolevad jäätmekäitlusvõimalused, puudujäägid ja seatud jäätmehooldusalased
eesmärgid. Jäätmekavas esitatavad lahendused Tallinna jäätmehooldustaseme
tõstmiseks peavad olema kooskõlas Tallinna keskkonnastrateegias kavandatud
tegevustega ja Tallinna üldplaneeringu võimalustega.
Olemasoleva jäätmehoolduse taseme määravad olulisel
määral olemasolevad jäätmekäitlusvõimalused. Alljärgnevalt on lühidalt
kirjeldatud Tallinnas 2005. a lõpu seisuga olemasolevaid jäätmekäitluse
võimalusi.
Tallinna
Prügila
2. juunil 2003 avati kõiki Euroopa Liidu
keskkonnanõudeid arvestav Tallinna Prügila 3 drenaaþialaga (kogupindala
5,1 ha) ja lõppladestusala (prügila kogupindala 67 ha). See on hetkel
Eesti suurim tavajäätmete prügila, mis võtab vastu rohkem kui ühe kolmandiku
Eestis tekkivatest olmejäätmetest. Tallinna Prügila peamisteks tegevusaladeks
on tavajäätmete vastuvõtmine ja ladestamine ning biolagunevate jäätmete
kompostimine. Vähesel määral sorditakse ladestusalalt välja taaskasutatavaid
jäätmeid, põhiliselt metalli ja puitu.
Prügila teine ehitusetapp algas aastal 2005 ning
kestab 2013. aastani. Teisel etapil valmib kaheksa drenaaþiala kogupinnaga
14,3 hektarit. 2006. aasta kevadel toimus Tallinna Prügilas
membraankompostimissüsteemi katsetamine. 2006. aastal käivitati
membraankompostimissüsteem, mis võimaldab kompostida erinevaid biolagunevaid
jäätmeid.
Tallinna Prügila on planeeritud Tallinna linna
lähilinnade ja -valdade (kuni 500 000 elanikku) jäätmeid
käitlema 40 aastaks, seejärel prügila maht ammendub. 20 aastat peale
prügilas jäätmete vastuvõtu lõpetamist kulub prügila sulgemisele, prügilagaas
kogumisele ja järelevalvele.
Tallinna
Jäätmete Sorteerimise Tehas
17. veebruaril 2003 alustas oma tegevust Tallinna
Jäätmete Sorteerimise Tehas Osaühing (edaspidi TJST OÜ). Tehase
põhitegevusalaks on segaolmejäätmete sorteerimine. Jäätmeid kogutakse ja
sorteeritakse Tallinna linnast ja Tallinnaga piirnevate Harju maakonna aladelt.
Segaolmejäätmete sorteerimise lõppeesmärk on vähendada ladestamisele minevate
jäätmete kogust. Taaskasutatavaid materjale sorteeritakse tehases välja segaolmejäätmete
massi hulgast. Sorteerimisprotsessi tulemusena võetakse välja ja suunatakse
töötlemisse (ka põletamiseks) järgmised materjalid: metall, klaas, kartong,
paber, erinevad plastikud (PET, PE-HD/LD, PP, PE), puit, tekstiil ja muud
materjalid. Probleemiks on taaskasutatava materjali segaolmejäätmete massist
väljasorteerimisel see, et materjali kvaliteet on segaolmejäätmete hulgas
langenud ning materjalide taaskasutusvõimalused piiratumad.
Tehas kavatseb lähiajal oma tootmisvõimsusi
suurendada, et tõsta praegust olmejäätmete sorteerimise võimsust
(320 tonni ööpäevas) 500 tonnini ööpäevas ning kindlustada kogu
Tallinna olmejäätmete vastuvõtt. Senises praktikas on suudetud tehase poolt
välja sorteerida ja taaskasutusse suunata 15-17% vastuvõetud segaolmejäätmete
massist.
Jäätmekäitlejate
jäätmete sorteerimisjaamad
RAGN-SELLS AS avas 17. jaanuaril 2005 Tallinnas
Suur-Sõjamäe 50 liigitikogutud jäätmete sorteerimisjaama, mis võimaldab
teostada liigitikogutud jäätmete järelsorteerimist. Sorteerimisjaama võimsus on
kuni 30 000 tonni aastas ja seal on võimalik sorteerida üheksat eri
liiki materjale (paber, papp, kile, joogipakend jm). RAGN-SELLSI AS
sorteerimisjaam võimaldas 2005. aastal taaskasutusse suunata
22 100 tonni jäätmeid, kuid 2008. aastaks loodab ettevõte
taaskasutada juba 70 000 tonni jäätmeid aastas. Hinnanguliselt suudab
jaam taaskasutamisse suunata kuni 90% RAGN-SELLSI AS poolt liigitikogutud
jäätmetest.
Oma sorteerimisjaama arendab ka AS Cleanaway, mis loob
täiendavaid võimalusi taaskasutatavate jäätmete käitluse korraldamiseks
Tallinnas.
Ehitusjäätmete
käitluskohad
Tallinna linna territooriumile jääb kaks
ehitusjäätmete käitluskohta: Osaühing Slops poolt hallatav Kopli ehitusjäätmete
käitluskoht, Maleva tn 4 ning Väo paekarjääris Ati Grupp osaühingu poolt
hallatav ehitusjäätmete käitluskoht.
Tallinna
Ohtlike Jäätmete Kogumiskeskus
Aktsiaseltsi EcoPro poolt hallatav Tallinna Ohtlike
Jäätmete Kogumiskeskus asub Rae valla territooriumil Soodevahe külas aadressil
Suur-Sõjamäe 37/39. Kompleksi ehitiste hulka kuuluvad jäätmehoidla, alajaam,
katlamaja, kontorihoone ja õlijäätmete hoiustamise/töötlemise mahutipark koos
lisarajatistega (vastuvõtuala koos vastavate mahutitega; vee-, muda- ja
ohutusbasseinid ning torustik pumpadega). Tallinna ohtlike jäätmete
kogumiskeskus alustas oma tegevust 1. juulil 1998. Tallinna Ohtlike Jäätmete
Kogumiskeskuse eesmärgiks on osutada Põhja-Eesti regioonis (Harjumaa koos
Tallinnaga, Hiiumaa, Läänemaa, Raplamaa ja Järvamaa) asuvatele ettevõtetele ja
asutustele ohtlike jäätmete käitlemise teenust.
Kompostimisplatsid
Tallinnas
Tallinnas ja selle lähiümbruses on
biolagunevaid aia- ja pargijäätmeid võimalik kompostida neljal
kompostimisplatsil. Esimene asub Lool, Jõelähtme kiriku juures. Teine avati
oktoobris 2005 Rahumäe tee 5a. Tegutsev kompostimisplats on samuti Tallinna
Prügilas ning risustamata puulehti võetakse kompostimiseks vastu ka
AKTSIASELTSi TALLINNA VESI Paljassaare heitveepuhastusseadmete muda
kompostimisväljakul ning AKTSIASELTSi TALLINNA VESI Liikva külas, Harku vallas asuval kompostimisväljakul. Tallinna Prügilas käivitati 2006.
aastal membraankompostimine. Membraankompostimise käivitumise järel on võimalik
efektiivselt tagada ka Tallinnas tekkivate toidujäätmete kompostimine lisaks
aia- ja pargijäätmetele. Lähiaastatel plaanitakse rajada aia- ja pargijäätmete
kompostimisplats ka Pirita linnaossa Pärnamäe kalmistuga piirnevale alale.
Tootjavastutussüsteemide
käivitumine
Tootjavastutus pakendijäätmete kogumisel käivitus
1. mail 2005. Sellega tegelevad hetkel Eesti Taaskasutusorganisatsioon
MTÜ, Mittetulundusühing Eesti Pakendiringlus ning OÜ Eesti Pandipakend.
Tootjavastutus elektri- ja elektroonikajäätmete
kogumisel rakendus 13. augustil 2005. Kodutehnika kogumist Tallinnas
korraldavad Mittetulundusühing
Eesti Elektri- ja Elektroonikaseadmete Ringlus ja Mittetulundusühing Eesti Elektroonikaromu.
Vanarehvide kogumist korraldab alates 01.01.2006 MTÜ
Eesti Rehviliit ning romusõidukite kogumise ja käitlemisega tegeleb
Mittetulundusühing ELV (Eesti Lammutuskodade Liit).
6.1.2 Prügilasse
ladestatavate jäätmekoguste vähendamine
Eesti
keskkonnastrateegias on esitatud jäätmekäitluse korrastamise praktiliste
lahendite pingerida:
·
jäätmetekke vältimine;
·
tekkivate jäätmekoguste ja nende
ohtlikkuse vähendamine;
·
jäätmete taaskasutamise
laiendamine;
– otseses ringluses (korduvkasutamine),
– materjaliringluses,
– bioloogilistes protsessides (kompostimine),
– energiakasutuses (jäätmete põletamine energia tootmiseks);
·
keskkonnanõuetekohane
jäätmetöötlus;
·
jäätmete keskkonnaohutu
kõrvaldamine.
Jäätmetekke vähendamise esmaseid võtteid on toodete
pikaealisuse tagamine ja jäätmete korduv- ning taaskasutus. Tööstuses on
jäätmetekke vähendamine võimalik siis, kui seda on arvestatud tootmisprotsessi
väljatöötamisel. Investeeringud, mis on suunatud jäätmetekke vähendamisse
maksavad end tagasi tooraine kokkuhoius ja langenud saastetasus. See motiveerib
ettevõtteid majanduslikult jäätmeteket vähendama.
Olmejäätmete tekke mõjutamine majanduslike vahenditega
on raskem ja ka raskemini kontrollitav. Olmest tekkiv jäätmekogus on
proportsioonis elatustaseme kasvuga ja on vähetõenäoline, et jäätmete
tekkekogused majanduskasvu olukorras väheneksid. Pigem on lähiaastatel oodata
tekkivate jäätmekoguste kasvu.
Seetõttu on Tallinna jäätmemajanduse korralduses
reaalselt rakendatavaks meetmeks prügilasse kõrvaldamisele suunatavate
jäätmekoguste vähendamine ning maksimaalselt suure hulga jäätmete taaskasutusse
suunamine. Prügilasse ladestatavad jäätmekogused saavad hakata vähenema vaid
siis, kui taaskasutusse suudetakse võtta rohkem jäätmeid ning tõsta jäätmete
sortimise taset. Kõige kvaliteetsem jäätmematerjal saadakse jäätmeid nende
tekkekohas sortides.
Euroopa Liidu jäätmehoolduse direktiivides on jäätmete
taaskasutuse juures põhimõtteks see, et rakendatakse sobilikke toiminguid,
kusjuures need toimingud soosivad materjali ja energia taaskasutust saavutamaks
lõppladestatava jäätmekoguse minimeerimist. Jäätmete taaskasutamisel on
eelistatav pingerida järgmine: korduvkasutus, ringlussevõtt materjali või toormena,
energiakasutus (põletamine).
Jäätmete
taaskasutamise eeldused on:
– jäätmete
liigitikogumine ja kohtsortimine,
– jäätmete
segunemise vältimine,
– tavajäätmete
ja inertsete jäätmete segunemise vältimine ohtlike jäätmetega,
– elanike teavitamine liigitikogumise ja
sortimise vajalikkusest, põhimõtetest ning võimalustest.
Jäätmeseadusega on kohalikele omavalitsustele pandud
kohustus jäätmete sortimise korraldamiseks, et võimaldada jäätmete taaskasutust
võimalikult suures ulatuses. Jäätmeseaduse kohaselt on keelatud töötlemata
jäätmete ladestamine prügilatesse. Kuni 1. jaanuarini 2008 laieneb töötlemata
jäätmete vastuvõtu keeld prügilatele, mille asukohajärgses maakonnas on loodud
olmejäätmete käitluskoht. Tallinnas on selliseks jäätmekäitluskohaks Tallinna
Jäätmete Sorteerimise Tehas.
Alates 1. jaanuarist 2008 ei või prügilad sortimata
jäätmeid vastu võtta. Jäätmete sortimisena käsitletakse ka jäätmete tekkekohas
liigitikogumist, mis on parim võimalus jäätmete taaskasutamiseks. Seda on
rõhutatud erinevates uuringutes, samuti Euroopa Liidu kuuendas
keskkonntegevuskavas aastani 2012. Euroopa Komisjoni hinnangul on
kohtsorteerimise arendamine oluline. Kui taaskasutatav materjal satub
segaolmejäätmete massi, on tehnologiliselt väga keeruline kvaliteetse
taaskasutatava materjali segaolmejäätmete massist välja sortimine. Seetõttu on
prioriteetne jäätmete liigitikogumise arendamine, et oleks võimalik suunata
materjaliringlusesse kvaliteetseid ning puhtaid materjale. Kohtsortimise
edendamine on seatud prioriteediks ka üleriigilises jäätmekavas. Jäätmeseadus
nõuab liigitikogutud jäätmetele vajadusel järelsortimist, kui see on
tehniliselt teostatav ja pole ülemäära kulukas.
Üleriigilises jäätmekavas on olmejäätmehoolduse
eesmärgiks seatud suurendada olmejäätmete taaskasutamist (korduvkasutamist, materjaliringlust, kompostimist);
eesmärk on taaskasutada 30-40% jäätmetest.
Jäätmete taaskasutamisel on prioriteediks nendes
sisalduva materjali kasutamise eelistamine energiakasutusele. Siiski on
jäätmete energiakasutus eelistatum käitlusmoodus võrreldes jäätmete
kõrvaldamisega prügilas. Kuni Eestis pole loodud võimalusi kõigi
liigitikogutavate jäätmete materjalina taaskasutusse suunamiseks (kas töötlus
kohapeal või eksport), jääb mõnede jäätmeliikide, näiteks ketðupipudelid,
jogurti- ja võitopsid jmt, taaskasutus materjalina äärmiselt madalaks ning need
jäätmed ladestatakse prügilasse. Seetõttu on vajalik uurida materjalina
taaskasutuseks sobimatute jäätmete kasutamist energia saamiseks.
Euroopa
Liidu põhimõtete alusel tuleb kogumis- ja veosüsteeme rajades arvestada elanike
ja jäätmekäitluses töötavate inimeste tervisega, keskkonnaga, majanduslike
võimaluste ning sortimise efektiivsusega. Direktiivides on nõutud, et kogumis-
ja veosüsteem, kogumispiirkondade moodustamine, veo- ja sortimisettevõtete
paigutus tuleb optimeerida. Eestis ja ka Tallinnas on nõuete täitmiseks
käivitamisjärgus korraldatud jäätmevedu.
6.2.1 Biolagunevad jäätmed
Võimalikeks biolagunevate jäätmete käitlusmeetoditeks
on aeroobne (kompostimine) ja anaeroobne (metaankääritus) töötlus. Biojäätmete eraldikogumise rakendamisel saadakse
nende kompostimise tulemusena kvaliteetne kompost, mida saab edukalt kasutada
aianduses ja põllumajanduses. Segunenud jäätmete stabiliseerimisel saadakse aga
materjal, mis kvaliteedilt sobib enamasti vaid haljastusse ning prügilakatte
tarbeks.
Aeroobne
töötlus (kompostimine)
Tööstuslikuks kompostimiseks on kaks alternatiivi:
aunkompostimine ja reaktorkompostimine. Aunkompostimise protsess on suhteliselt
aeglane, nõuab suurt maa-ala ning on halvasti kontrollitav.
Reaktorkompostimiseks seevastu kulub palju energiat ning see nõuab oluliselt
suuremaid kapitalimahutusi, kuid on kiirem ning kergemini kontrollitav.
Tallinna Prügilasse rajatava membraankompostimise
süsteemi puhul on samuti tegemist aeroobse kompostimisega. Kompostiaunad on
pealt kaetud membraaniga, mis isoleerib aunad väliskeskkonnast (väheneb
sademevee läbiimbumine kompostmaterjalist, temperatuurimõju, lindudepoolne
kompostitavate toidujäätmete laialikandmine ja haisuprobleemid).
Kompostimisreþiimidest kinnipidamine on automaatselt jälgitav. Toimub
kompostmisaunade aereerimine, mis kiirendab kompostimisprotsessi.
Kodune kompostimine on sobiv meetod, millega saab
samuti oluliselt vähendada kõrvaldavate olmejäätmete kogust. Kompostimine
võimaldab koduses majapidamises tekkivatest toidu- ja aiajäätmetest kergesti
valmistada kompostmulda, mida saab kasutada aias väetisena ja mulla omaduste
parandamiseks.
Anaeroobne
töötlus (metaankääritus)
Alternatiivne orgaaniliste jäätmete bioloogiline
käitlusviis on nende anaeroobne lagundamine. Bioloogilisel lagunemisel saadavat
gaasi võidakse akumuleerida. Tahke produkt on ligilähedane kompostile, kuid
sõltuvalt tooraine kvaliteedist nõuab produkt järelkäitlemist enne turustamist.
Tallinnas
Paljassaare reoveepuhastusjaamas toimub reoveesette anaeroobne töötlus ning
materjali järelkäitlus kompostimisväljakul. Kompostimisväljakul kompostitud
reoveesetet kasutatakse kasvumulla valmistamiseks, mida kasutatakse
linnahaljastuses ja müüakse ka eratarbijale.
Anaeroobseks lagundamiseks sobib hästi peen
segaolmejäätmete fraktsioon, millest on eraldatud ringlusse minevad
jäätmeliigid. Ka heitveepuhastuse jääkmuda, kas eraldi või koos ülalnimetatud
jäätmetega, saab anaeroobselt lagundada ning protsessis eralduvat metaani
energiatootmiseks kasutada. Tallinna reoveepuhastis rakendataksegi reoveemuda
anaeroobset töötlust.
Jäätmete
anaeroobse käitlemise tasuvus sõltub võimalusest kasutada käitlemise käigus üle
jäävat energiat. Kui biogaasile ei leidu nõudlust, on anaeroobse käitlusviisi
otstarbekust raske põhjendada, kuna anaeroobse töötluse käivitamine nõuab suuri
investeeringuid.
Karastusjookide ja lahjade alkohoolsete jookide
klaastaarale kehtib pandiraha ning nimetatud materjal ringleb korduvkasutuses.
Korduvkasutuseks sobimatud klaastaarajäätmed sulatatakse ja nendest toodetakse
uusi pudeleid ja purke, aga ka klaasvilla. Samuti kasutavad tooret väheses
mahus klaasikunstnikud. Eestis purustab ja sulatab klaastaarat ümber AS
Järvakandi Klaas, osa klaasi viiakse ümbertöötlemiseks Lätti. Klaasi tootmisel
klaasipurust kulub palju vähem energiat kui esmase tooraine kasutamsel.
Eestis
kogutakse ka rohelist klaasi, kuid seda aktsiaselts JÄRVAKANDI KLAAS praegu
olulisel määral ümber ei töötle, kuna puuduvad turustamisvõimalused.
Probleemiks on see, et värvilisest klaasipurust ei saa toota valget klaasi. Klaasi ümbertöötlemisel
tekitavad probleeme ka mõned lisandid, näiteks portselan ja kristall.
Lehtklaasi (klaasitöökodade jäätmed) võtab aktsiaselts JÄRVAKANDI KLAAS vastu
ainult piiratud kogustes pudeliklaasi hulka segamiseks. Klaasiressurss OÜ võtab
vastu igasugust klaasmaterjali ning saadab selle ümbertöötlemiseks Ukrainasse
ja Venemaale.
Paberi ja papi tootmine vanapaberist on palju odavam,
kui teha seda uuest toorainest. Eestis on aga vanapaberi ümbertöötlemise
võimalused piiratud. Praegu töödeldakse vanapaberit kahes väikses
paberivabrikus. Väike osa paberi- ja papijääkidest, peamiselt kaupluste
pakkejäägid ja trükimajade tööstusjäägid viiakse Räpina paberivabrikusse, kus
valmistatakse tarbepaberit ja sellest omakorda joonistusplokke jms. Räpina
paberivabrikusse suunatakse vähesel määral ka vanad ajalehed ja ajakirjad. AS
Tallinna Sekto vanapaberi ümbertöötlemistehases toodetakse vanapaberist vähesel
määral soojusisolatsioonimaterjali nn tselluvilla.
Eestis kogutud vanapaber, mida siin ümber töödelda ei
ole võimalik, sorteeritakse paberitüüpide alusel, pakendatakse ja müüakse
välismaale. Suurem osa sellest viidi varem Klaipeda paberivabrikusse Leedus,
kuid praegu on tehas oma tegevuse lõpetanud. Nüüd on uueks väljundiks Saksamaa,
kus materjal purustatakse ja suunataks edasi Hiinasse, kus sellest
valmistatakse tarbe-, tualettpaberit jms. Osa paberist ja papist läheb ka Soome
paberivabrikutesse, kus sellest valmistatakse lainepappi ja paberit.
Kihilised
joogipakendid ehk komposiitpakendid (nn tetrapakid) sisaldavad peale
tselluloosikihtide veel plastik- ja metallkilet. Taaskasutusse lähevad nendest
piimatoodete- ja mahlapakid. Praegu võtab kogu pakendi vastu Örebro tehas
Rootsis. Enne ümbertöötlemist mõõdetakse joogikartongi osakaal üldises
jäätmevoos, sest Rootsis kogutakse joogipakend koos paberiga. Mida kuivem ja
puhtam on materjal, seda paremini ta säilib, seetõttu peaks pakendi enne
konteinerisse viimist kergelt seest loputama. Örebro tehas toodab spetsiaalset
kartongpaberit, mida kasutatakse näiteks kipsplaatide valmistamisel. Samast
joogipakendist valmistatakse Saksamaal ja Türgis mööblit. Kartong purustatakse,
pannakse kuumade presside vahele, sisalduv plastik sulatab materjali ühtlaseks
paneeliks, millest valmistatakse joonlaudu, koolimööblit, prügikaste ja
diplomaadikohvreid.
Kogutud
metallijäätmed on väga hästi kasutatavad uute metallesemete tootmiseks.
Vanametalli ümbertöötlemine võtab palju vähem energiat kui metallimaagi
kasutamine, näiteks alumiiniumi puhul on energiasääst 95%. Eestis vanametalli
kasutamise võimalused puuduvad, siin kogutud jäätmed eksporditakse.
Metallpakendid
jagunevad laias laastus teras- ja alumiiniumpakendiks. Kokku kogutud pakendid
pressitakse ja suunatakse metalli kokkuostufirmadesse. Seal pressitakse see
omakorda ja saadetakse sulatusahjudesse Skandinaaviasse ja Aasiasse. Alumiinium
saadetakse Inglismaale.
Plastijäätmete taaskasutamine ei ole iseenesest kuigi
tasuv, sorteerimis- ja veokulud on suured, materjali väärtus aga suhteliselt
väike. Taaskasutatavus sõltub plasti liigist. Plasti taaskasutamise muudab keerukaks
asjaolu, et ümbertöötlemisel materjali kvaliteet halveneb. Kuna plasti liike on
väga palju ja nende sorteerimine kallis, on enamik EL riike keskendunud PEHD,
PET ja PVC plasti kasutamisele ja kogumisele. Kõige efektiivsem on PET ja PE
pudelite kogumine ja taaskasutamine.
Valdav osa Eestis kogutud plastist (karastusjookide
PET-pudelid) pestakse, purustatakse või pressitakse kokku kuubikuteks
ning müüakse Lätti ja teistesse välisriikidesse, kus nendest valmistatakse nt
mööblipolstrit ja isegi rõivaid. Osa materjali kasutatakse kohapeal
pakenditootjate poolt.
Teistest
plastikmaterjalidest kogutakse Eestis ümbertöötlemiseks pakkekilet. Muude
kilede ümbertöötlemisega ei tegeleta, kuna materjalid on erinevad ja kogused
väikesed. Pakkekile, mis on valdavalt puhas, kogutakse kokku ja viiakse kas
Eesti Plastitehasesse või Lätti. Plast helvestatakse ning sellest sulatatakse
graanulid, mis eksporditakse edasi näiteks Hiinasse, kus sellest tehakse uut
kilet. Ettevõtete toormepakendplasti (näiteks kohapeal ümber villitavate
jookide mahutid, põllumeeste taimekaitsevahendite pakendid jms) võtab vastu
Lipland OÜ tehas Tartus, kes plastiku helvestab ja toodab sellest kaablilinti.
Segaplasti
(nt ketðupipudelid, jogurtitopsid) ning madalama kvaliteediga plasti, kus on
hulgas toidujäätmed või ohtlikud ained, saab taaskasutusse suunata põletamise
kaudu, ehk siis energiaks muundades. Täna veel sellist võimalust Eestis ei
rakendata ning seetõttu puudub segaplastile väljund. Seega kogutakse kokku
suurem kogus madalakvaliteedilist materjali ja saadetakse ümbertöötlemiseks
Taani või Rootsi, osa materjalist ladestatakse endiselt prügilasse.
Puitpakenditest
moodustavad suure osa transpordialused, kasutatud puuviljakastid, aga sinna
alla kuuluvad näiteks ka sigarikarbid ja erinevad müügipakendid. Taaskasutamine
toimub kas energiana (metallist puhastatud ja hakitud puit suunatakse
katlamajadesse) või bioloogilise lagundamise kaudu (kompostimine).
Ehitusjäätmete
ladestuspaikades võetakse vastu järgmisi jäätmeid: tellise– ja betoonijäätmed,
vana asfalt, ehitus– ja lammutusjäätmete segu, pinnas ja kivid. Teostatakse
ehitusjäätmete purustamist ja toodetakse ning müüakse vanast asfaldist,
tellistest ja betoonist purustatud killustikku ning haljastusmulda.
Vastuvõetavatest ehitusjäätmetest sorteeritakse valikuliselt välja
kasutuskõlblikud tellised, puit, vanametall ja pinnas. Vastavalt jäätmete
materjalile toimub edasine käitlus: puit läheb katlamajadesse kütteks või
kasutatakse väikeehitiste juures, metall kokkuostu, sorteerimisel ülejäänud
mineraalsete püsijäätmete segu pinnasetäiteks
või purustatud kujul suletavate prügilate kattematerjaliks ning teede
ehituseks, rekultiveerimiseks jne.
Ka ohtlike jäätmete ja probleemtoodete käitlemiseks ja
taaskasutamiseks on erinevaid võimalusi sõltuvalt jäätmete iseloomust ja
koostistest. Eesti suurim ohtlike jäätmete käitluskeskus Vaivara Ohtlike
Jäätmete Kogumiskeskus (VOJK) asub Ida-Virumaal Vaivara vallas, kus lisaks ohtlike
jäätmete kogumisele toimub ka nende ümberlaadimine edasiseks töötlemiseks ning
lõppladustamine.
Ohtlikud
jäätmed
Vanad õlid ja õlised jäätmed kasutatakse kütusena
tootmisprotsessis (näiteks tsemendi valmistamine, telliste põletamine) või
kõrvaldatakse põletamise teel spetsiaalsetes ahjudes. Õlijäätmeid käideldakse
Eestis ja ka välismaal, kuhu välisfirmade osalusega hooldejaamad vanaõli
regenereerimiseks saadavad.
Värvi-, liimi-, ja lahustijäätmed sobivad samuti
kütuseks või põletatakse spetsiaalsetes ahjudes, ka Eestis. Värvi ja lahusti
tootmisjäätmete puhul on võimalik ka taaskasutamine, aga see on kallis ja toote
kvaliteet halveneb.
Vanad ravimid ja kemikaalid põletatakse, vajadusel
kasutatakse selleks lisakütust. Elavhõbedat sisaldavatest jäätmetest
eemaldatakse elavhõbe, mida kasutakse uuesti.
Probleemtooted
Akud ja patareid vajavad erikäitlust, kuna sisaldavad
keskkonnaohtlikke aineid. Taaskasutatavatest materjalidest eraldatakse nii plii
kui ka muu metall. Vanade pliiakude ümbertöötlemisega tegeleb Eestis
aktsiaselts Ecometal Sillamäel, kes kogub akusid lisaks Eestile ka Balti
riikidest, osaliselt Soomest ja Venemaa lähipiirkondadest. Ümbertöötamise
tulemusena saadud plii ja pliisulamid ning polüpropüleen müüakse valdavalt
Euroopa akutööstustele tagasi.
Vanad mootorsõidukid lammutatakse ja eraldatud
jäätmetest on võimalik kasutada põletamiseks järgmisi komponente: plast, kummi,
tekstiil, puit, polster jmt. Eraldatud metall läheb kokkuostu. Vanarehve on
võimalik taaskasutada mitmel moel. Vähekasutatud kumme saab
korduvkasutada (mis liiklusohutuse seisukohalt ei ole siiski soovitatav). Purustatud
rehve (rehvipurusti on nii AS Kuusakoskil kui ka mittetulundusühingul Eesti
Rehviliit) võib kasutada prügilates vahekihtidena, aga
ka prügila aluse ehitamisel, nagu tehti Paikusel. Peen
kummipuru on taaskasutatav asfaldisegudes, ülipeen kummipuru aga uute rehvide
tootmisel. Rehve põletatakse tsemendiahjudes, samuti on neist võimalik
pürolüüsi teel toota gaasi ja õli.
Elektri-
ja elektroonikatoodete jäätmetest eraldatakse ohtlikud ained ja komponendid,
metall läheb materjaliringlusesse ning ülejäänud materjalid nagu plast, puit,
papp jmt sobivad põhimõtteliselt põletamiseks.
Eestis on mitmeid tahkekütuse katlamaju, mis kasutavad
kütusena puidujäätmeid. Katlamajades on põletatud ka plastijäätmeid. Eestis ei
ole seniajani kavandatud suurema jäätmete põletustehase rajamist, küll aga on
kaalutud sobivate jäätmete kasutamist lisakütusena, nn jäätmekütusena
soojusenergia saamiseks. Et kavandada pakendijäätmete kasutamist
jäätmekütusena, tuleb lähtuda eeldatavatest nõuetest ja piirangutest, mis
tulenevad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi jäätmete põletamise kohta
(2000/76/EÜ) ülevõtmisest Eesti õigusaktidesse. Jäätmete põletamise direktiivi
reguleerimisalasse ei kuulu immutamata ja katmata puidujäätmete põletamine.
Muude jäätmete põletamine ja koospõletamine eeldab rangete nõuete kehtestamist
ja järgimist (Üleriigiline jäätmekava).
2006. a seisuga on jäätmekütuse kasutamine Eestis
võimalik tahkekütuse katlamajades. Selleks sobivad puidust pakendijäätmed, mis
ei ole immutatud või kaetud ohtlikke aineid sisaldavate materjalidega, paberist
ja papist ning teatud liiki plastidest pakendijäätmed, samuti kihilised
komposiitmaterjalist joogikartongid, kui nad ei eralda põletamisel ohtlikke
aineid.
Jäätmete sortimisel on tähtis osa nende põletamiseks
ettevalmistamisel. Jäätmete kui kütuse omadused olenevad nende koostisest, mis
suurelt osalt määratakse sortimisega. Kütuse omaduste järgi saab valida
energiakasutuseks sobivad tehnoloogilised lahendused.
Kuna vastavalt kehtivale jäätmeseadusele peavad
kohalikud omavalitsused arendama jäätmete sh olmejäätmete liigitikogumist, võib
tulevikuks prognoosida potentsiaalselt põletatavate olmejäätmete koguste
vähenemist. Liigitikogutud jäätmed on enamuses kas korduvkasutavad või
taaskasutavad toormaterjalina, mitte aga võimaliku jäätmekütusena (Tallinna
Tehnikaülikool, 2004-2005).
Jäätmete energiakasutuseks
alternatiivsed võimalused on järgmised:
·
Jäätmete lauspõletamine
(masspõletamine);
·
Jäätmekütuse koospõletamine
puiduhakke ja/või turbaga keevkihttehnoloogial;
·
Jäätmete gaasistamine või
pürolüüs.
Lauspõletamine
Kogu sorteerimata jäätmete mass suunatakse
põletusseadme koldesse, eemaldatakse vaid väga suured mittepõlevad komponendid
nagu majapidamisest kõrvaldatud tarbetud seadmed. Enamasti kasutatakse
lauspõletamisel restkoldeid. Põletamiseks sobivad segaolmejäätmed, nende
sarnased jäätmed ja muud põlevmaterjale sisaldavad mitteohtlikud jäätmed, mis
on piisavalt kõrge kütteväärtusega.
Põletatav kütus on väga heterogeense koostisega ning
võib sisaldada mittepõlevaid, ohtlikke ning põlemisel ohtlikke ühendeid
tekitavaid materjale. Põlemisel eralduvad suitsugaasid võivad sisaldada suures
koguses saasteaineid ja vajavad enne atmosfääri paiskamist puhastamist.
Jäätmekütuse põletamine
Jäätmekütuse (refuse derived fuel, RDF)
tootmisel sorteeritakse jäätmetest (enamasti segaolmejäätmed ja nende sarnased
jäätmed, aga näiteks ka ehitusjäätmed) välja kasutuskõlblik osa ja eraldatakse
kütuse tootmiseks sobivad põlevad materjalid, mida vastavalt vajadusele
kuivatatakse, pressitakse, purustatakse ja jahvatatakse. Jäätmekütus on kindla
koostise, tüki suuruse ja tihedusega ning ei sisalda nii suurel hulgal
ohtlikke või põlemisprotsessi käigus ohtlikke ühendeid moodustavaid materjale
kui sorteerimata jäätmed. Sarnaselt saab käsitleda ka spetsiifilisi
tööstusprotsesside käigus tekkinud jäätmed, mida tekib suures koguses ja
täiendav sorteerimine ei ole vajalik (nt paberijäätmed, puidujäätmed jne).
Jäätmekütuse tootmiseks
sobivad järgmised materjalid:
– kartong ja paber;
– plastid;
– puit;
– tekstiil.
Keevkihttehnoloogia kasutamine võimaldab efektiivsemat
põlemisprotsessi. Klooril põhinevaid saasteaineid, dioksiine ja furaane, tekib
stabiilse põlemisprotsessi käigus ja sobival temperatuuril vähe ning
raskemetallide sisaldus põlemissaadustes on väiksem kui masspõletamisel, sest
sorteerimise tulemusena on neid kütuses vähem. Kui jäätmed ei sisalda suures
koguses korrosiooni põhjustavaid aineid, on energia tootmise efektiivsus suurem
kui lauspõletamisel. Siiski hoitakse jäätmete koostisest tulenevate probleemide
vältimiseks (nt korrosioon ja inertse kihi tükistumine) jäätmekütuse osa
enamasti alla 10 %. (Wilén et. al., 2004)
Keevkihttehnoloogia omab võrreldes masspõletamisega
eeliseid saasteainete emissioonide kontrollimisel. Keevkiht on ka vähem tundlik
kütteväärtuse varieerumise osas. Jäätmete eelnev töötlemine tõstab
kütteväärtust ja energia tootmine on seetõttu efektiivsem. Põletusseadmed ise
võivad olla väiksemad kui masspõletuse puhul ja seeläbi on ka kapitalikulud
madalamad (European Comission – Directorate General Environment, 2003).
Gaasistamine ja pürolüüs
Gaasistamine ja pürolüüs toimuvad madalamal
temperatuuril kui põlemine, gaasistamise puhul vähese hapniku juuresolekul ja pürolüüsi
puhul hapniku puudumisel. Saaduseks on sünteetiline gaas, mis enne edasist
kasutamist puhastatakse. Gaasi saab kasutada nii energia tootmiseks kui
keemiatööstuse toorainena.
Gaasistamiseks sobivad
järgmised jäätmeliigid:
– biolagunevad jäätmed;
– kartong ja paber;
– plastid;
– puidust jäätmed;
– tekstiil ja rõivad;
– muu
põlev materjal.
Jäätmetest toodetud gaasi kogus moodustab vaid 30%
põletamisel tekkivate suitsugaaside hulgast (Morris and Waldheim 1998, cit.
Lindman 1992) ja gaasi puhastamiseks on vaja palju väiksemaid seadmeid (Morris
and Waldheim 1998, cit. Lindman 1992, Malkow 2004). Kuna gaas puhastatakse enne
selle põletamist, saab kütuse koostisest tulenevaid probleeme põletusseadmes
(näiteks HCl sisaldus) vähendada või vältida. Gaasi eelnev puhastamine vähendab
kõrgel temperatuuril toimuvat korrosiooni boileris ja võimaldab tõsta auru
temperatuuri, mis suurendab energeetilist efektiivsust (Morris and Waldheim
1998, cit. Lindman 1992). Gaasi puhastamine annab võimaluse kasutada seda
tehnoloogiat ka selliste jäätmekütuste puhul, mis sisaldavad suuremas koguses
raskemetalle ja kloori. (Wilén et. al., 2004).
Uuringud näitavad, et gaasistamine on kokkuvõttes
odavam kui lauspõletamine (Murphy and McKeogh 2004), seda nii kapitali kui
käitamiskulude osas (Morris and Waldheim 1998, cit. Lindman 1992).
Katlamaju, kus oleksid täidetud kõik keskkonnaministri
4. juuni 2004 määruses nr 66 jäätmepõletusele kehtestatud nõuded (vt samas
peatükis toodud kriteeriume) Eestis 2006. aasta alguses ei ole. Samuti
puuduvad Eestis jäätmete gaasistamist võimaldavad seadmed. Aktsiaselts Kunda
Nordic Tsement on teinud ettevalmistusi jäätmekütuste põletamiseks oma
tsemenditehases.
Jäätmemajanduse arendamisel ja jäätmehoolduse
korraldamisel kohaliku omavalitsuse territooriumil peab lähtuma eeskätt Eesti
Vabariigi ja Euroopa Liidu jäätmekäitlusalastes õigusaktides sätestatud
nõuetest. Nimetatud nõuded määravad kohustused jäätmete käitlemiseks
(korduvkasutus, taaskasutus, energiakasutus, ladestamine). Sätestatud nõuete
täitmiseks leidub aga alternatiivseid võimalusi.
Alates 1. jaanuarist 2008 ei või prügilad
jäätmeseaduse kohaselt sortimata jäätmeid vastu võtta. Jäätmete sortimiseks on
sisuliselt kaks võimalust: koguda jäätmeid tekkekohas liigiti või eraldada
erinevad jäätmeliigid segajäätmete massist sorteerimistehases. Tekkekohas
liigitikogutud jäätmetele võib täiendavalt rakendada järelsortimist. Tallinnas
on olemas võimalused mõlema skeemi rakendamiseks.
Jäätmete tekkekohas liigitikogumine on parim võimalus
jäätmete taaskasutamiseks. Seda on rõhutatud erinevates uuringutes, samuti
Euroopa kuuendas keskkonntegevuskavas aastani 2012. Samuti on kohtsortimine
läbivalt eesmärgiks üleriigilises jäätmekavas ning Harjumaa jäätmekavas.
Kogudes jäätmeid liigiti tekkekohas, on võimalik tagada eraldikogutud jäätmete
parem kvaliteet ning seega ka paremad taaskasutusvõimalused. Sorteerides
eriliigilisi jäätmeid välja vaid sorteerimistehases segajäätmete massist, on
suur osa materjalist määrdunud ning selle taaskasutusväärtus ja -võimalused
vähenevad. Euroopa riikides peetakse segunenud olmejäätmetest taaskasutatava
materjali väljasortimist tehniliselt keerukaks ja majanduslikult kalliks
ettevõtmiseks. EL on prioriteediks seadnud maksimaalselt jäätmete kohtsortimise
ning liigitikogumise, mis tagab taaskasutuse suurema efektiivsuse.
Tallinnas on lähtuvalt jäätmehoolduseeskirjast seatud
prioriteediks jäätmete liigitikogumine tekkekohas. Täiendavalt teostatakse
tekkekohas liigitikogutud jäätmetele järelsortimist. Segaolmejäätmed läbivad
enne prügilasse ladestamist mõistliku tehasehinna puhul ka Tallinna Jäätmete
Sorteerimise Tehase sortimisliini, kus korjatakse täiendavalt välja erinevad
taaskasutatavad jäätmed.
Tulevikus
peab jätkuma jäätmete liigitikogumine Tallinnas järgnevalt:
1.
Esmatasandil toimub jäätmete
kohtsortimine nende tekkekohas ja kohtsorditud jäätmete kogumine elanikelt,
ettevõtetelt, asutustelt ja ühiskondlike hoonete juurest. Kohtsortimine peaks
hõlmama ka koduskompostimist eramutes. Kohtsortimise võimalikult laialdane
ja efektiivne arendamine on esmane prioriteet.
2.
Teisel tasandil toimub
liigitikogutud jäätmete järelsorteerimine ja edasisse käitlusesse suunamine.
Teisel tasandil toimub samuti segaolmejäätmete massi jäänud taaskasutatava
materjali väljasortimine sorteerimistehases.
3.
Kolmandal
tasandil toimub
kas jäätmete taaskasutamine mõnes jäätmete taaskasutusettevõttes või
kõrvaldamine prügilas. Tulevikus võib sellele lisanduda ka jäätmekütuste
põletamine (jäätmete taaskasutus energiakasutuse eesmärgil).
Eestis on endiselt peamiseks jäätmete kõrvaldamise
viisiks jäätmete ladestamine prügilasse. Säästvast arengust lähtuvalt peab
oluliselt vähendama jäätmete prügilasse ladestamist ning suurendama jäätmete
taaskasutamist. Prügilatesse ladestamise asemel tuleb jäätmete käitlemisel
tõsiselt arvestada nende põletamise võimalusega. Üldiselt
tuleks jäätmete põletamist siiski kaaluda alles siis, kui jäätmete tekke vältimiseks
või taaskasutamiseks materjalina puudub võimalus.
Jäätmekütuse põletamine või jäätmete gaasistamine on
võrreldes jäätmete masspõletusega eelistatum (vt ka ptk 6.2.9), kuna
materjalina taaskasutatavad jäätmed suunatakse eelnevalt materjaliringlusesse
ning põletusse suunatakse vaid muul moel kasutuskõlbmatud jäätmed. Vastavalt on
ka mõeldav Tallinnas ning Eestis laiemalt arendada jäätmekütuste
põletamist või jäätmete gaasistamist. Probleemiks võib seejuures kujuneda
jällegi jäätmekäitlusturu väiksus. Kuna jäätmete energiakasutuse rakendamine on
investeeringumahukas, ei pruugi jäätmete energiakasutuseks sobivaid jäätmeid
(jäätmed, mis ei sobi taaskasutuseks materjaliringluses) olla piisavas koguses,
et investeeringud end ära tasuks.
Energiakasutuseks
sobivate jäätmekoguste hinnang
Tabelis 11 toodud energiakasutuseks sobivate
jäätmekoguste hindamiseks on kasutatud 2004. aasta riikliku
jäätmestatistika andmeid jäätmete ladestamise kohta prügilatesse Tallinnast ja
Harjumaalt ning AS TJST andmeid käideldud segaolmejäätmete ja väljakorjatud
taaskasutatavate materjalide kohta. Segaolmejäätmetes olevate põlevjäätmete
koguseid on hinnatud tuginedes Tallinna olmejäätmete uuringu andmetele
(aktsiaselts Entec, 2004). Energiakasutuseks sobivate jäätmete hulka ei ole arvestatud
reoveesetteid, mille käitlemiseks on Tallinnas reoveepuhasti juures lahendus
olemas, ehitus- ja lammutussegaprahti, mis on kasutatav, kuid vajab eelnevat
sorteerimist ning vanarehve, mis sisaldavad suures koguses saasteaineid, kuid
sobiva tehnoloogia puhul sobivad gaasistamise tooraineks.
Tabel 11 Hinnangulised energiakasutuseks sobivad jäätmekogused
Tallinnas ja Harjumaal (2004. aasta andmete põhjal)
|
ladestatud
segaolmejäätmetest
|
muudest ladestatud
jäätmetest
|
kokku
|
|
t/a
|
t/h (1)
|
t/a
|
t/h (1)
|
t/a
|
t/h (1)
|
lauspõletamine
|
161400
|
18,4
|
11300
|
1,3
|
172700
|
19,7
|
jäätmekütus
|
49900
|
5,7
|
10200
|
1,2
|
60100
|
6,9
|
gaasistamine
|
119000
|
13,6
|
10500(2)
|
1,2
|
129500
|
14,8
|
(1) - arvestatud 365 päevale
aastas, 24 h ööpäevas
(2)
- arvestatud ei ole turgudes tekkivaid jäätmeid, mis vajavad eelnevat
sorteerimist
Tallinnas on vajalik hinnata
jäätmete energiakasutuse võimalusi ja otstarbekust, samuti valida jäätmete
energiakasutuseks sobivaimad tehnoloogilised lahendused (jäätmekütuste
põletamine või jäätmete gaasistamine). Jäätmete energiakasutust peaks eelistama
jäätmete ladestamisele prügilasse. Jäätmete masspõletust lähi-aastatel
Tallinnas ei kavandata.
Uudne võimalus jäätmete prügilasse ladestamise
vähendamiseks
OÜ-l EcoCleaner on kavatsus rajada
Tartusse Raadile Tila külla ainulaadne kompostimisväljak, mille eripäraks on see, et kõiki
segaolmejäätmeid saab kompostida eelnevalt sorteerimata, st auna lähevad
läbisegi nii biolagunevad jäätmed kui ka näiteks kilekotid ja mahlapakid. Tehnoloogia vajab veel põhjalikku
uurimist, kuid võib olla edukaks osutumise korral ka alternatiivseks
jäätmekäitlusmeetodiks pikemas perspektiivis Tallinnas. Tartusse on kavandatud
kolmele
hektarile rajatav kompostimisväljak, mis suudaks aastas töödelda umbes
35 000 tonni olmejäätmeid, mistõttu väheneb ladestamisele viidav prügimass oluliselt. Saksamaal juba kasutusel olev nn kaminaereerimismeetod on
efektiivseim võimalus vähendada jäätmemassi, aga ka jäätmete lagunemisel
tekkivat kahjulikku kasvuhoonegaasi ja nõrgvett. Kuna temperatuur kompostimisaunas
kerkib 75 kraadini, muutub vee aurumise ja ka süsihappegaasi lendumise
tagajärjel jäätmemass suhteliselt kuivaks ja 20% kergemaks. Kogu
kompostimisprotsess kestab pealt kaetud aunades kolm kuud, misjärel valmis mass
sõelutakse kaheks fraktsiooniks: peeneks ja jämedaks. Peenfraktsioon on
kasutatav prügilate kattematerjalina või ladestatav prügilasse. Jämefraktsioon
on potentsiaalselt hea jäätmekütus. Miinuseks on, et 2006. a seisuga pole
Eestis sellisele jäätmekütusele veel tarbijat.
Tehnoloogia praeguses arengujärgus pole veel võimalik
Tallinna jäätmekäitluse kavandamisel nn kaminaereerimismeetodi rakendamisele
panustada, kuid pikemas perspektiivis võib nimetatud meetod leida rakendust ka
Tallinna jäätmekäitluse korraldamisel.
Eesti peab suutma täita võetud
kohustusi jäätmete taaskasutusse suunamise osas. Kui jäätmete ladestustasu
prügilasse on kõrge, siis tekib majanduslik motivatsioon jäätmete sortimiseks
ja taaskasutamiseks.
Prügi kõrge ladestushinna puhul
peavad kaasnema igakülgsed võimalused liigitikogutud jäätmete oluliselt
odavamalt üle andmiseks. Elanikel ja ka ettevõtetel peavad olema võimalused
mugavalt üle anda pakendijäätmeid, vanapaberit ja pappi, biolagunevaid
jäätmeid, ohtlikke jäätmeid ja segaolmejäätmeid. Kui taaskasutusse suunatavaid
jäätmeid on võimalik üle anda kas tasuta (toimib pakendijäätmete ja ohtlike
jäätmete puhul, mõnikord ka paberijäätmete puhul) või oluliselt odavamalt
(vanapaber ja biolagunevad jäätmed) ning segaolmejäätmete üleandmine on kallis,
tekib motivatsioon erinevaid jäätmeliike maksimaalselt eraldi koguda.
Kõrge prügila väravahind võib aga
kaasa tuua ka probleeme: võib tekkida olukord, kus jäätmekoguste vähendamiseks
püütakse jäätmetest vabaneda ebaseaduslikul teel (jäätmeid teiste prügikasti
või metsa alla viies, koduses küttekoldes selleks sobimatuid jäätmeid põletades
jmt). Kõrge prügilahinna eesmärgiks on motiveerida jäätmeid liigiti koguma. Kui
liigitikogumise nõudeid täidetakse, ei pruugi prügilahinna kasv tuua kaasa
käitluskulude kasvu jäätmevaldajale. Prügilahinna motiveeriv kasv saavutatakse
Eestis saastetasude tõstmisega ja selliselt kogutud raha kasutatakse
jäätmehoolduse arendamiseks.
Jäätmete liigitikogumisel majandusliku motivatsiooni
tekkimiseks peaks taaskasutatava materjali konteineri tühjendushind olla enam
kui 50% võrra segaolmejäätmete konteineri tühjendushinnast odavam. Reaalselt on
võimalik seda saavutada prügila vastuvõtuhindade diferentseerimisega, mille
puhul kõrgem kompostimishind kaetakse ladestatavate jäätmete ladestustasude
arvelt. Saastetasu suurenemine ladestatavatele jäätmetele annab teise
motivatsiooniteguri. Kindlasti ei tohi hindade diferentseerimine kaasa tuua
prügila haldajale põhjendamatut lisateenimisvõimalust.
Tallinna Linnavolikogu
8. veebruari 1996 otsusega nr 6 otsustati rajada Tallinna uus prügila
Jõelähtme valla territooriumile Maardu ammendunud fosforiidikarjääri alale.
1. aprillil 1998 asutati 100% linna omandis oleva Tallinna Jäätmekeskuse
Aktsiaseltsi otsusega Jõelähtmesse rajatava prügila projektiarenduseks Tallinna
Prügila Aktsiaselts. Tallinna Linnavolikogu 29. oktoobri 1998
otsusega nr 150 jäeti linnale 34%-line osalus.
Tallinna uue prügila investor-operaatori leidmiseks
korraldati rahvusvaheline konkurss. Tallinna Prügila Aktsiaseltsi nõukogu
ettepanekul kinnitati Tallinna Linnavolikogu 20. mai 1999 otsusega
nr 106 konkursi võitjaks Saksa jäätmekäitluskontsern SKP Recycling AG
& Co. SKP Recycling AG & Co omanikuks on rahvusvaheline
jäätmekäitluskontsern Cleanaway.
Tallinna Prügila on seni Eestisse
rajatud prügilatest ainus, mille enamusosalus ei kuulu kohalikule
omavalitsusele või omavalitsustele. See asjaolu on tekitanud lahkehelisid
Tallinna linna ja Tallinna Prügila vahel. Üheks peamiseks vaidlusteemaks on
kujunenud prügi ladestushind.
Kaaluda võib linna enamusosaluse
taastamist Tallinna Prügila Aktsiaseltsis kas üksi või koos ümbritsevate
valdadega ning prügila alusel Tallinna (ja selle lähiümbruse) jäätmekäitluse
korraldamisüksuse (jäätmekeskuse) moodustamist. See võimaldaks prügila tegevuse
korraldamist vastavalt linna ja ka teiste omavalitsuste jäätmemajanduse
arendamise vajadustele ning suunata prügila hinnapoliitikat, samuti väheneks
surve kasuminumbritele. Hetkel valitseb olukord, kus maakonna omavalitsused,
kelle prügi samuti Jõelähtme prügilasse ladestatakse, ei saa prügiladestushinna
osas kaasa rääkida. Loomulikult eeldab linnapoolse prügila enamusosaluse
taastamine kokkuleppe saavutamist praeguste osanike vahel.
Vajalik on analüüsi teostamine,
kas ja millisel viisil osutuks prügila linnapoolse enamusosaluse taastamine
otstarbekaks. Vastused on vaja leida küsimustele, mis enamusosaluse
taastamisega kaasneb, mil viisil on võimalik prügila omanikeringi kaasata teisi
omavalitsusi, kas enamusosaluse taastamine annaks soovitud tulemuse jm.
Seejärel saab vastavalt analüüsi tulemustele asuda läbi rääkima prügila
enamusosanikuga.
Juhul, kui enamusosaluse taastamine
osutub otstarbekaks, tuleb arvestada linnapoolsete lisakuludega. Tegelike
kulude suurus sõltub läbirääkimistel. Ettevõtlusameti hinnangul on õiglane kulu
100 miljonit krooni. Enamusosaluse taastamine võiks toimuda 2008.-2009.a.
Joonistel 8 ja 9 on esitatud
võimalikud alternatiivsed olmejäätmete käitlussüsteemide arenguvariandid
Tallinnas. Jäätmete põletamise või jäätmekütuste kasutuselevõtu otstarbekuse
korral on eelisarendatavaks arenguvariandiks ARENGUVARIANT NR 1,
mis tagab maksimaalse jäätmete taaskasutamise nii materjaliringluses, kui ka
energiatootmises. ARENGUVARIANT NR 2 paneb peamise rõhu jäätmete
taaskasutamiseks materjaliringluses ja antud arenguvariandi puhul ei rakendu
jäätmekütuste kasutamine.
Kui jäätmete energiakasutuse osas
osutub otstarbekaks jäätmete gaasistamise või pürolüüsi rakendamine, on võimalik
ARENGUVARIANDI NR 1 täiendamine suunates energiakasutusse ka biolagunevaid
jäätmeid ja teisi jäätmete gaasistamiseks sobilikke jäätmeid.
Võimalike Tallinna
jäätmekäitlussüsteemi arenguvariantide keskkonna- ja majanduskulude analüüsi
(vt lisa 3) tulemused toetavad samuti ARENGUVARIANDI NR 1
rakendamist.
ARENGUVARIANT NR 1 – jäätmete maksimaalne
taaskasutamine läbi materjaliringluse ja energiatootmise.
ARENGUVARIANT NR 2 – jäätmete maksimaalne
taaskasutamine läbi materjaliringluse. Energiatootmist ei kasutata.
Joonis 8
Tallinna olmejäätmete käitlussüsteemi
ARENGUVARIANT NR 1.
Joonis 9
Tallinna olmejäätmete käitlussüsteemi
ARENGUVARIANT NR 2
Kehtiva
jäätmeseaduse kohaselt defineeritakse jäätmehooldus kui jäätmekäitlus,
järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus.
Jäätmehoolduse eesmärgiks on hoida ära jäätmetest tulenevaid kahjulikke mõjusid
keskkonnale. Jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine,
jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille
eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset.
Seega tuleb jäätmehoolduse peamise eesmärgi täitmiseks:
·
Vältida jäätmeteket, kus võimalik:
– rakendades rajatavates
ja rekonstrueeritavates ettevõtetes jäätmevaeseid tehnoloogiaid ja kasutades
parimat võimalikku tehnoloogiat.
·
Vähendada tekkivaid jäätmekoguseid
ja nende ohtlikkust:
– vähendades elaniku
kohta tekkivat jäätmehulka;
– tagades ohtlike
jäätmete eraldikogumise.
·
Jäätmeid võimalikult suures ulatuses
taaskasutada:
– kogudes
taaskasutatavaid jäätmeid liigiti segajäätmetest eraldi;
– soodustades
taaskasutatavate jäätmete liigitikogumist;
– soodustades segunenud
olmejäätmete sorteerimist;
– rakendades jäätmete
energiakasutust, juhul kui see osutub otstarbekaks.
·
Ladestada tekkivad jäätmed
keskkonda ohustamata:
– haarates kõik
jäätmetekitajad jäätmekäitlussüsteemi;
– tagades järelevalve
kõikide jäätmekäitlusaspektide üle.
·
Arendada välja professionaalne
ning toimiv jäätmenõustamine:
– võttes tööle 1-2
professionaalset põhikohaga jäätmenõustajat;
– töötades
välja Tallinna jäätmemajanduse teavitusstrateegia.
Tallinna jäätmehoolduse korraldamise peamised
eesmärgid lähiajal (aastateks 2006-2011) on välja toodud jäätmekava
peatükis 1.2 ning pikemaajalised eesmärgid on püstitatud jäätmekava
peatükis 1.3. Jäätmekava lisas 1 on esitatud jäätmekava töösuundade
ellurakendamisel eesmärgiks seatud jäätmekäitluse taseme muutus.
Lähtudes Tallinna jäätmehoolduse olukorrast,
probleemidest ning püstitatud eesmärkidest, on järgnevalt toodud
jäätmekäitlusalased töösuunad aastateks 2006–2011. Töösuundade püstitamisel on
arvestatud Eesti jäätmemajanduses toimuvaid muudatusi. Neist olulisemad
lähtuvalt jäätmeseadusest ja pakendiseadusest on pakendiettevõtjatele seatud
kohustus müügipakendite tagasivõtu kohta ja joogipakendile tagatisraha süsteemi
käivitamine, korraldatud jäätmeveo sisseseadmine ning tootjavastutuse
rakendamine probleemtoodetele. Nimetamisväärseid muutuseid jäätmemajanduse
arengusse on toonud uue Tallinna Prügila avamine ning sellest tulenevalt
Pääsküla prügila sulgemine.
Tallinna
jäätmemajanduse töösuunad aastateks 2006-2011 on:
1.
keskkonnasäästlike
tarbimisharjumuste kujundamine ja jäätmetekke ennetamine, jätkuv teavitustöö ja
jäätmenõustamine;
2.
ladestatavate jäätmete koguste ja
ohtlikkuse vähendamine ning taaskasutuse suurendamine;
3.
jäätmeveo optimeerimine;
4.
tootjavastutuse kogumisvõrkude
väljaarendamine:
·
pakendijäätmed,
·
probleemtooted.
5.
jäätmejaamade võrgustiku
väljaarendamine;
6.
jäätmekütuse võimaluste uurimine,
otstarbekuse hindamine ning tootmise arendamine;
7.
jäätmehoolduse kavandamine ja
järelevalve:
·
jäätmehoolduse kavandamine,
·
jäätmehoolduse rahastamine,
·
omavalitsuste vaheline koostöö,
·
jäätmestatistika korrastamine,
·
järelevalve jäätmekäitluse üle;
8.
Tallinna Taaskasutuskeskuse ja
linna ühise taaskasutuskeskuse loomine;
9.
jäätmehooldust korraldava
linnaasutuse loomise vajalikkuse hinnang ja otstarbekuse korral
väljaarendamine;
10. Pääsküla prügila nõuetekohase järelhoolduse tagamine.
Statistikaameti andmetel kasvab tarbimine iga aastaga.
Tarbimise kasvu põhilisteks eeldusteks on järjest laienenud tarbekaupade valik
ning ostukohtade arvu kasv. Samuti on sellele kaasa aidanud sissetulekute
suurenemine ja krediidivõimaluste parenemine. Tarbimise kasv suurendab
paratamatult ka jäätmeteket.
Jäätmeteke saab vähenema hakata alles siis, kui elanike
tarbimisharjumused muutuvad loodussõbralikumaks ja keskkonnasäästlikumaks.
Keskkonnasäästlik tarbimine tähendab inimeste teadlikku valikut võimalikult
väikese keskkonnamõjuga kauba või teenuse kasuks, eelistades ökoloogiliste
tehnoloogiate kasutamist, pikka kasutusiga, korduvkasutust, minimaalset
pakendamist, soodsaid uuendamise või ümbertöötlemise võimalusi, või
ühiskasutust.
Et lihtsustada tarbijal valikute tegemist toodete ja
teenuste seas, mis on keskkonnale vähem kahjulikud, on kasutusele võetud ökomärgised.
Ökomärgis on teatud keskkonnanõuetele vastav toote (ka selle pakendi) või
teenuse tähis. Toode, mis kannab ökomärgist, on keskkonnasõbralikum ja avaldab
keskkonnale vähem mõju kui samaväärset funktsiooni täitev ning sama kvaliteetne
konkureeriv toode.
Tarbimist
võib muuta säästlikumaks kahel põhilisel viisil:
·
materjalikulu vähendamine
efektiivsema tarbimise korraldusega;
·
mõistliku ja keskkonda säästva
tarbimise teadmiste levitamine.
Seega on jäätmetekke ennetamiseks väga oluline
teavitada elanikke keskkonnasäästliku tarbimise põhimõtetest ja nende
rakendamisvõimalustest igapäevaelus. Samuti tuleks keskkonnasäästlik tarbimine
võtta üheks lähtepunktiks Tallinna jäätmemajanduse teavitusstrateegia välja
töötamisel.
Jäätmekavas püstitatud jäätmehoolduse eesmärkide
elluviimiseks on tingimata vajalik elanikkonna kaasamine. See eeldab
jäätmenõustamist.
Jäätmenõustamine – jäätmehooldust toetav tegevus,
kus sihtgruppidele antakse nõu, teavet ja selgitusi, mistõttu kasvab üldine
jäätmehoolduse tase. Nõustamine on osa üldisest keskkonnaharidusest ja -kasvatusest,
mis aitab kaasa elanikkonna keskkonnateadlikkuse kasvule.
Jäätmehoolduse arendamine ja jäätmealane nõustamine on
tihedalt omavahel seotud. Uus jäätmehooldussüsteem ei tööta, kui elanikel
puuduvad selle kohta positiivsed hoiakud ja tahe selle toimimisele kaasa
aidata. Samuti ei ole nõustamine tulemuslik, kui puudub võimalus rakendada
saadud teavet praktikas.
Elanikkonna
keskkonnaalase harimise võib jagada kahte etappi:
·
üldise keskkonnateadlikkuse
tõstmine;
·
konkreetse jäätmekäitlusinfo
jagamine.
Üldine keskkonnateadlikkuse edendamine on vajalik
keskkonnasõbralike tarbimisharjumuste juurutamiseks, jäätmete sorteerimise
edendamiseks ja keskkonda kahjustavate jäätmekäitlusmeetodite vältimiseks.
Selleks tuleb jagada infot jäätmemajanduse üldiste põhimõtete ja nõuete kohta,
võimalike jäätmetest tulenevate ohtude kohta, jäätmete liigitikogumisest
saadava kasu kohta jne.
Konkreetne jäätmekäitlusinfo aitab elanikel korraldada
oma jäätmete käitlust. Oluline on tutvustada jäätmete sorteerimispõhimõtteid,
liigitikogutud jäätmete üleandmisvõimalusi nii statsionaarsete kogumispunktide
kui kogumiskampaaniate osas, korraldatud jäätmevedu puudutavat infot jne.
Osaühingu Alkranel poolt 2004 a läbi viidud
uuring: “Tallinna elanike suhtumine ja käitumine jäätmekäitluses 2004“ andis
ülevaate Tallinna linna elanike keskkonnateadlikkusest ja jäätmealasest käitumisest ning oleks ka üheks
alusmaterjaliks Tallinna jäätmemajanduse
teavitusstrateegia välja töötamisel. Elanikkonna
jäätmealast teadlikkust ei saa hinnata selle järgi, kui palju on teatud infot
jagatud, vaid pigem selle järgi, kas ja mil määral on edastatud teave
inimesteni jõudnud ja seetõttu jäätmekäitluses ka reaalselt midagi muutunud.
Antud jäätmeküsitlusest selgus, et kõige rohkem olid küsitluses osalenud inimesed uut
jäätmekäitlusalast infot saanud jäätmete liigituspõhimõtete (41%) ja jäätmete
üleandmiskohtade osas (26%). Puudulikuks
peeti info jagamist jäätmekäitlusnõuete kohta (14%). Teavet sooviti edaspidi saada kõige enam kogumispunktide asupaikade ja kogumisaktsioonide
kohta (50%), samuti aga jäätmete sorteerimise ja ohtlikkuse kohta. Liigselt tasuta kogumisaktsioonide korraldamisele
rõhuda ei ole aga harivas mõttes kõige parem, kuna elanikud harjuvad sellega,
et neil on võimalik jäätmeid kellegi teise kulul üle anda ja ei teadvusta
endale vajadust tekitatud jäätmete käitlemise eest ise maksta.
Enamasti olid Tallinna elanikud jäätmekäitluse kohta
teavet saanud meedia (raadio, TV ja ajakirjandus) ning erinevate infovoldikute
kaudu. Neid infokanaleid peeti parimateks
info levitamisel ka edaspidi. Teavitustöö käigus peaks nimetatud kanalitele
senisest enam tähelepanu pöörama, et tagada teavitustöö suurem efektiivsus.
38% küsitluses osalenuist sorteeris oma jäätmeid.
Põhilisteks jäätmeliikideks olid vanapaber
ja papp ning klaastaara. Madal sortimismäär tulenes peamiselt sellest, et
sorditud jäätmeid oli keeruline üle anda. Samuti nimetati põhjuseks aja- ja
ruumipuudust ning asjaolu, et sortimist vajavaid jäätmeid tekib liiga vähe. Edasise teavitustöö käigus tuleks linnakodanikele
kindlasti selgitada, et jäätmete sortimine on alati vajalik, ükskõik, kui palju
või vähe jäätmeid tekib. Väikeelamus või ridaelamus elavatest vastajatest
kompostis oma jäätmeid kõigest 33% ja põhiliselt tehti seda lahtiselt aunas.
Ahiküttega elamutes põletas jäätmeid (peamiselt
paberit) 40% vastanutest.
Uuringust
selgus, et Tallinna elanike üldine teadlikkus jäätmekäitluse vallas ei olnud
veel piisavalt kõrge. Märgatavad olid vajakajäämised jäätmete sorteerimisel
ning jäätmekäitlusalases suhtumises. Arvestada tuleks aga kindlasti asjaoluga,
et uuringust möödunud aja jooksul on jäätmemajanduses päris palju muudatusi
sisse viidud ja teatud küsitlusest välja tulnud vajakajäämiste osas olukorda
parandatud (nt kogumispunktide puudus). Samuti on lisandunud uusi
jäätmekäitluse aspekte, mis elanike seas segadust ja probleeme võivad tekitada
(nt pakendijäätmete kogumis- ja tagastussüsteem, korraldatud jäätmeveo rakendumine
jne).
Jäätmenõustamise üldine eesmärk on muu
keskkonnahariduse kõrval edendada inimese igapäevast tegevust nii, et tekkivad
jäätmed ei põhjustaks kahju keskkonnale ja inimeste tervisele nüüd ja
tulevikus.
Tallinnas käivitatava jäätmenõustamise eesmärk on
aidata kaasa uude prügilasse ladestatavate jäätmete hulga vähenemisele ja nende
ohtlikkuse alanemisele ning selle kaudu jäätmetekke poolt põhjustatud
keskkonnakasutuse alanemisele.
Jäätmenõustamise konkreetsemad eesmärgid on:
1.
tutvustada jäätmekava seisukohti
ja jäätmehoolduseeskirja;
2.
propageerida jäätmete tekke ja
ohtlikkuse vähendamisele suunatud käitumist ja tegutsemist
3.
väärtustada jäätmenõustamisel
rohkem personaalset ja kogukonnapõhist lähenemist inimestele, mis eeldab küll
suuremat jõupingutust, kuid tagab paremad tulemused käitumise muutumisel;
4.
pöörata suuremat tähelepanu vähem
informeeritud elanikegruppidele, eelkõige venekeelsele elanikkonnale;
5.
laiendada jäätmenõustamisega
tegelevate huvigruppide ringi ja süvendada nendevahelist koostööd.
Tallinna
linnaelanike keskkonnateadlikkuse tõstmiseks on vajalik tagada nende
teavitamine jäätmekäitluses toimuvatest muudatustest ning kaasata ettevõtteid,
haridusasutusi ja kolmandat sektorit sel määral, et jäätmekavas ettenähtud
eesmärgid saavad täidetud erinevate osapoolte huve ja vajadusi arvestades.
Tulemuse saavutamiseks on püstitatud järgnevad konkreetsed jäätmenõustamise
ülesanded.
·
informeerida elanikke keskkonnasäästliku
tarbimise põhimõtetest ja veenda neid selle olulisuses jäätmetekke ennetamisel;
·
selgitada olmejäätmete
eraldikogumise põhimõtteid;
·
rõhutada sorteerimise kasulikkust
nii elanikele (materiaalne kasu) kui ka ühiskonnale ja keskkonnale;
·
tõendada elanikele läbi statistika
ja visualiseeritud info sorteeritud jäätmete teekonda taaskasutusse ning veenda
neid eraldikogumissüsteemi toimimises ja jätkusuutlikkuses;
·
veenda elanikke, et
eraldikogumisega alustanud inimeste arv tõuseb pidevalt (vastavalt reaalsetele
andmetele) ja iga lisandunud üksikisiku panus antud süsteemi on väga oluline,
muutes olukorda märkimisväärselt;
·
teavitada elanikke erinevate
jäätmeliikide ringlusest kõrvaldamisega kaasnevatest kohustustest ning
vastutuse jagunemisest nende, kui jäätmetekitajate, ning tootjate vahel;
·
selgitada korraldatud jäätmeveo
põhimõtteid, sellega kaasnevat konkurentsi ja konkursitingimusi tagamaks
usalduse jäätmekäitleja ja kohaliku omavalitsuse vastu;
·
luua inimestele lihtsamad ja
paremad infosaamise ja -edastamise võimalused liites erinevate
jäätmealaste teavitajate võimalused;
·
tagada paralleelne muukeelse
elanikkonna jäätmealane teavitus;
·
tagada linnaelanike informeerimine
jäätmevaldajat puudutavatest muudatustest jäätmekäitluses, nt kogumispunktide
lisandumisest.
Ülesannete
täitmiseks on vajalik:
·
saavutada kokkulepped erinevate
osapoolte (esmajärjekorras kohalik omavalitsus, tootjavastutus-organisatsioonid
ja jäätmekäitlejad, aga ka kolmas sektor) vahel püstitatud eesmärkide ja
ülesannete elluviimiseks, määratleda konkreetsed tegevused;
·
määratleda tegevustele kindlad
tähtajad;
·
leppida kokku teavituslikes
prioriteetides – millistest jäätmekäitluse probleemidest ja põhimõtetest
elanikke või sihtgruppe teavitada, mil viisil ning millal seda teha.
Elanikel on uusi käitumisharjumusi lihtsam omandada,
kui propageeritavad käitluskohad – jäätmete kogumispunktid on puhtad ning
töötavad häireteta (jäätmenõud ei aja üle, pandipakendeid saab üle anda
puhastes ja hästitoimivates kogumispunktides), juhendid ja selgitused on
arusaadavad ning teenindamine sõbralik.
Jäätmenõustamise puhul on oluline tema õigeaegsus.
Elanikud vajavad uute käitumisharjumuste omandamiseks aega, eriti kui toimunud
muudatus on suur ja uus käitumistava vajab pikemat sisseharjumist. Seetõttu
tuleb uuendustest teavitamist alustada varakult ja võimalikult laialdaselt, et
vajalik info sihtgrupini jõuaks ja oleks aega uue olukorraga harjuda.
Iga inimene puutub igapäevaselt vähemal või rohkemal
määral kokku jäätmetega, olgu siis kodus, tööl või avalikes kohtades. Seega
vajab teatud määral nõustamist kogu Tallinna elanikkond, ettevõtted ning muud
asutused. Siiski tuleb keskkonnateadlikkuse edendamiseks välja selgitada konkreetsed
sihtgrupid, igale sihtgrupile vajalik informatsioon ning leida sobiv viis selle
info edastamiseks. Jäätmenõustamise sihtgruppideks oleksid:
·
Tallinna elanikud:
– eramajade elanikud,
– kortermajade elanikud;
·
korteriühistud, kinnisvarahalduse
ettevõtted;
·
ettevõtted ja asutused;
·
lapsed ja noored (lasteaiad ja
haridusasutused).
Jäätmenõustamise
eesmärgid sihtrühmadega seotuna on:
1.
jäätmehoolduse korraldamise eest
vastutavad isikud peavad tundma elanike hoiakuid ja valmidust muuta käitluspraktikat
ning tegutsema sellele vastavalt;
2.
tarbijad ja hulgiostjad (sh
ametnikud) peavad olema teadlikud, millised tooted tekitavad palju ja millised
vähe jäätmeid ning arvestama seda kaupade valikul;
3.
tarbijad ja hulgiostjad peavad
olema teadlikud toodete elutsükli (üksteisele järgnevate ning omavahel seotud
etappide ahel alates toote või teenuse kavandamisest kuni selle kasutusest
kõrvaldamiseni) tähendusest ja selle mõjust keskkonnale (läbi ökomärgistuse)
ning eelistama teadlikult keskkonda säästvaid tooteid;
4.
elanikud ja ettevõtted peavad
tundma jäätmehoolduseeskirja, jäätmete käitlustasu kujundamise põhimõtteid,
jäätmete sortimise korraldust ja kogumispunktide asukohti ning nende teadmiste
kohaselt ka käituma;
5.
eramute elanikud peavad oskama
selleks sobivaid jäätmeid kompostida ja teadma milliseid jäätmeid võib koduses
küttekoldes keskkonnaohutult põletada ning tegutsema vastavalt sellele
teadmisele;
6.
elanikud ja ettevõtted peavad
teadma, millised jäätmed on ohtlikud ja kuhu neid võib viia ning teadma ohtlike
jäätmete ohutu käitluse põhimõtteid;
7.
lastele ja noortele tuleb anda
algteadmisi toodete elutsüklist ning jäätmete keskkonnaohutu käitluse
põhimõtetest.
Kõigi
jäätmenõustamise meetodite juures on edu tagamiseks oluline vastata esmalt
järgmistele küsimustele:
– mis on nõustamise eesmärk igal üksikjuhul?
– kes on sihtrühm?
– milline on nõustatavate teadmiste tase?
– millised on sihtrühma huvid?
– millised
mõjurid toimivad sihtrühmale stiimulina?
Kasutatavad
nõustamisviisid oleksid alljärgnevad.
·
Isiklik nõustamine
Jäätmenõustamisel on oluline isiklik kontakt.
Nõustamise ajal toimub suhtlemine nõustatavatega ja kasutada võib näitlikke
vahendeid. Nõustatavatel on võimalus esitada küsimusi. Isikliku nõustamise
meetoditeks on loengud, koolitus, telefoninõustamine, erinevate ürituste
korraldamine ja infotahvli kasutamine.
Koostöös
kolmanda sektoriga tuleks läbi viia jäätmekäitluse infopäevi asutustes ja
ettevõtetes, sh haridusasutustes. Alustada tuleks linnavalitsusest ja
linnaosavalitsustest ning linna poolt hallatavatest asutustest (ka koolid ja
lasteaiad). Infopäevadel saab tutvustada jäätmetega ümberkäimist nii tööl kui
ka kodus.
·
Juhendite, teatmike, infokirjade
ja -voldikute levitamine
Traditsiooniline
ja tõhus jäätmenõustamise vorm on teatmike, juhendite ja erinevate
infovoldikute koostamine ning levitamine. Need nõustamisviisid täidavad oma
eesmärki kõige paremini siis, kui elanikud on juba piisavalt asjast huvitatud.
Infomaterjale võib jagada kohtades, kus liigub palju inimesi
(kaubanduskeskustes, ametiasutustes, erinevatel üritustel), samuti koolitustel
ja koolides õppetöö abivahendina. Vastav teave tuleb teha kättesaadavaks ka
Internetis, kus on võimalik pidevalt sisse viia vajalikke muudatusi ja
täiendusi (selleks sobib hästi nii Tallinna Keskkonnaameti kodulehekülg, kui ka
Prügihundi kampaania lehekülg). Mida väljapaistvam ja tähelepanutõmbavam on
jagatav materjal, seda rohkem see huvi inimestes äratab. Silmapaistvus on ka
jäätmehoolduses edu eelduseks.
·
Meedia kasutamine
Meedia laialdane kasutamine on üheks olulisemaks
kanaliks jäätmealase info levitamisel ning võimaldab efektiivselt tõmmata
tähelepanu kavandatavatele muudatustele ja uuendustele. Sel viisil saab
elanikke teavitada juba muudatuste algetapil ja neid varakult eesootavaks ette
valmistada. Meedia abil on võimalik suunata elanikke hankima ka lisateavet
jäätmealase info kohta.
·
Ürituste ja kampaaniate
korraldamine
Üritused ja kampaaniad võimaldavad kasutada väga
erinevaid vahendeid üheaegselt, kuid seejuures saab hõlmata korraga mitmeid
sihtrühmi. Meedia kaudu saab inimesi panna huvituma korraldatavatest
üritustest, kus on seejärel võimalik kasutada isiklikku nõustamist ja jagada
teatmikke ning juhendeid. Ka infostend võimaldab elanikega suhelda erinevatel
üritustel. Elanikud ja ettevõtete esindajad tulevad üritustele meelsamini, kui
neil on sellest ka otsene kasu, nt saavad seal ära anda oma ohtlikke jäätmeid.
Üritustest ja kampaaniatest on enim kasu siis, kui
nendest tehakse eriline sündmus, millesse kaasatakse ka koostööpartnereid.
Et
vajalik info jõuaks õigete sihtgruppideni, tuleks kasutada mitmeid erinevaid
infokanaleid. Erinevate jäätmekäitluspõhimõtete ja -tegevuste
propageerimiseks ja edastamiseks võiks kasutada järgnevaid nõustamismeetodeid:
·
olmejäätmete sorteerimist ja
sorteeritud jäätmete üleandmisvõimalusi puudutava info jagamine – kohaliku
omavalitsuse ajalehed, infokirjad ja -voldikud, infotahvlid
kogumispunktide juures;
·
korraldatud jäätmevedu puudutava
info jagamine – kohaliku omavalitsuse ajalehed, infopäevad, infokirjad ja -voldikud;
·
ohtlike jäätmete sorteerimist ja
üleandmist puudutava info jagamine – kohaliku omavalitsuse ajalehed,
infokirjad ja -voldikud, infotahvlid jäätmejaamas, info jagamine
kogumisaktsioonide käigus;
·
pakendijäätmete sorteerimist ja
kogumist puudutava info jagamine – kohaliku omavalitsuse ajalehed,
infopäevad, infokirjad ja -voldikud;
·
eramute juures haljastus- ja
toidujäätmete kompostimist puudutava info jagamine – kohaliku omavalitsuse
ajalehed, infokirjad ja -voldikud, kohaliku omavalitsuse veebileheküljed;
·
ehitusjäätmete käitlemise nõudeid
ja sorteerimisvõimalusi puudutava info jagamine – kohaliku omavalitsuse
ajalehed, kohaliku omavalitsuse veebileheküljed, infokirjad ja -voldikud;
·
metallijäätmete ja
suuremõõtmeliste jäätmete üleandmisvõimalusi puudutava info jagamine –
kohaliku omavalitsuse ajalehed, kohaliku omavalitsuse veebileheküljed,
kuulutused;
·
üldise keskkonnahariduse jagamine
kõigile sihtgruppidele – kampaaniad, kohaliku omavalitsuse ajalehed,
infovoldikud, võistlused ja mängud;
·
ettevõtetele ja asutustele
jäätmekäitluse info jagamine – infopäevad, infokirjad ja -voldikud;
·
koolidega seotud
keskkonnateadlikkuse projektide, koolisiseste õpilasprojektide (keskkonnapäev,
säästva tarbimise nädal jne) propageerimine, ellukutsumine ja toetamine;
·
linna veebilehekülje varustamine
ja pidev kaasajastamine korrektseks jäätmekäitumiseks vajaliku
informatsiooniga.
Jäätmenõustamise eesmärk:
·
aidata kaasa uude prügilasse
ladestatavate jäätmete hulga vähenemisele ja nende ohtlikkuse alanemisele
tõstes inimeste üldist keskkonnateadlikkust ja jagades konkreetset
jäätmekäitlusinfot.
Vajalikud meetmed:
1.
Tallinna jäätmemajanduse
teavitusstrateegia välja töötamine (aastal 2006-2007), kus lepitakse
kokku eri osapoolte ülesanded jäätmenõustamisel, tegevused ja taktikad eri
sihtgruppidele ja tähtajad tegevuste elluviimiseks;
2.
teavitusstrateegia jaoks rahaliste
vahendite eraldamine Tallinna linnale laekuvast saastetasust jäätmete
ladestamise eest;
3.
professionaalse põhikohaga
jäätmenõustaja töölevõtmine keskkonnaametisse või jäätmehooldust korraldavasse
linnaasutusse;
4.
teavitusstrateegia ellu
rakendamine aastatel 2007 - 2011.
Prügilasse ladestatavate jäätmete kogused ja ohtlikkus
hakkavad vähenema vaid siis, kui taaskasutusse suunatakse võimalikult suur kogus
jäätmeid, tõstetakse jäätmete sortimise taset ning käideldakse ohtlikke
jäätmeid keskkonda ohtu seadmata. Kõige kvaliteetsem jäätmematerjal saadakse
jäätmeid nende tekkekohas eraldi kogudes. Kohtsortimise edendamine on
prioriteediks ka üleriigilises jäätmekavas ning Harjumaa jäätmekavas. Seega
tuleb igati soodustada jäätmete sortimist kodudes ja ettevõtetes ning luua head
võimalused nende jäätmete üleandmiseks.
Jäätmetekke vähendamiseks ja jäätmete liigitikogumise
suurendamiseks saab kasutada ka majanduslikke mõjutusvahendeid. Jäätmekäitluse
tasu olmejäätmete ja liigitikogutud jäätmete vahel tuleb diferentseerida nii,
et liigitikogutud jäätmeid on tunduvalt odavam üle anda ja käitlusesse suunata.
See motiveerib elanikke ja ettevõtteid kulude vähendamiseks oma jäätmeteket
jälgima ning erinevaid jäätmeliike suuremal määral eraldi koguma.
Jäätmekoguste
vähendamise eesmärgid on järgmised:
·
vähendada ladestatavate
olmejäätmete koguseid 15-20% aastaks 2009;
·
taaskasutada 30-40%
tekkivatest olmejäätmetest aastaks 2009;
·
juurutada jäätmete (vanapaber ja
–papp, pakendijäätmed, ohtlikud jäätmed, probleemtooted) kohtsortimine
kodumajapidamistes ja ettevõtetes aastaks 2007;
·
käivitada biolagunevate jäätmete
kohtsortimine järk-järgult korraldatud jäätmeveo piirkondade kaupa aastatel
2006-2009.
Vajalikud
tegevused püstitatud eesmärkide saavutamiseks ning nende tegevustega kaasnevad
alleesmärgid on esitatud töö järgmistes punktides.
Ehitus- ja lammutusjäätmeid tekib pidevalt ehitustel,
lammutus- ja remondiobjektidel, tee-ehituse ja pinnasetööde käigus. Tekkivad
kogused olenevad objektist, nagu ka jäätmematerjalid. Ehitusjäätmete
taaskasutamise suurendamiseks, tuleb nad sortida liikidesse nende tekkekohal ja
võimalikult suurel määral taaskasutada ehituse käigus.
Eraldi
tuleb ehitus- ja lammutusjäätmetest sortida:
·
puit;
·
kiletamata paber ja papp;
·
metall (eraldi must- ja värviline
metall);
·
mineraalsed jäätmed (kivid,
ehituskivid, tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);
·
raudbetoon ja betoondetailid;
·
tõrva mittesisaldav asfalt;
·
kiled.
Eraldatud materjalid saab
suunata taaskasutusse, näiteks võib puidujäätmeid (lauad, prussid) kasutada
ehitusmaterjali või küttematerjalina. Ehitusmaterjalidena saab kasutusse võtta
ka näiteks telliseid, plokke, raudbetoonelemente jmt. Inertseid jäätmeid saab
ladestada selleks ettenähtud pinnasetäitekohtades.
Tallinna jäätmehoolduseeskirja
lisa 1 määrab kindlaks ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate
jäätmete käitlemise nõuded juhul, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle
1 kuupmeetri päevas või üle 10 kuupmeetri kogu ehitusperioodi kestel.
Ehitusjäätmete käitlemine tuleb kooskõlastada Keskkonnaameti jäätmespetsialistiga. Ehitusprojektides
peab olema näidatud jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale
jäätmeloendile; pinnasetööde mahtude bilanss; selgitused jäätmete
liigitikogumiseks ehitusplatsil ja jäätmete edasine suunamine.
Juhul, kui ehitusjäätmete
tekkekohas puudub võimalus nende sortimiseks või see osutub majanduslikult
ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed sortimiseks üle anda vastavale jäätmeloaga
jäätmekäitlusettevõttele.
Ohtlikud ehitusjäätmed (asbesti
sisaldavad jäätmed; värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh nende kasutatud
tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jms; naftaprodukte
sisaldavad jäätmed; saastunud pinnas) tuleb koguda liikide kaupa eraldi ja anda
üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.
Ehitus-
ja lammutusjäätmete käitlemise eesmärgid on:
·
taaskasutada ehitusjäätmeid
vähemalt 80 protsendi ulatuses aastaks 2011;
·
eraldada ehitusjäätmetest ohtlikud
jäätmed;
·
saavutada kontroll ehitusjäätmete
tekke ja kogumise üle (sageli ei toimu ehitusobjektidel ehitusjäätmete
liigitikogumist).
Meetmed:
1.
ehitusjäätmete maksimaalne
liigitikogumine;
2.
korduvkasutatavate materjalide
kasutamise suurendamine;
3.
materjalide raiskamise vähendamine
tööde kõikidel etappidel;
4.
teavitustöö ehitus- ja
lammutusjäätmete liigitikogumise kohta;
5.
ohtlike ehitusjäätmete
eraldikogumine ning vastavale käitluslitsentsi omavale ettevõttele üleandmine;
6.
järelevalve tugevdamine
ehitusjäätmete tekke ja liigitikogumise üle.
Metallijäätmed on
põhikoostiselt mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende
sulamitest koosnevad jäätmed. Metallijäätmete täpsustatud nimistu on
kehtestatud keskkonnaministri 15. aprilli 2004 määrusega nr 17.
Kuna metallijäätmete puhul on
tegemist väärtusliku toorainega, on metallijäätmete kogumisel seni Tallinnas ja
ka mujal Eestis hästi toiminud ekspordile suunatud metallijäätmete
kogumissüsteem. Metallijäätmete kokkuostuhinnad on olnud piisavalt suured
motiveerimaks nende üleandmist vastavate jäätmete kogumisega tegelevatele
ettevõtetele. Seetõttu on otstarbekas jätkata metallijäätmete kogumist senisel
viisil, kus ettevõtted ja eraisikud saavad viia metallijäätmed vanametalli
kokkuostupunkti. Lisaks sellele tuleks tagada linna rajatavates jäätmejaamades
võimalus mugavalt üle anda väiksemates kogustes metallijäätmeid, mille
kokkuostu viimiseks ei ole majanduslikku motivatsiooni.
Metallijäätmete käitlemise eesmärgid on
·
jätkata metallijäätmete kogumist
kokkuostusüsteemi põhimõttel;
·
koguda metallijäätmeid
maksimaalselt liigiti.
Meetmed:
1.
metallijäätmete teistest
jäätmeliikidest eraldikogumine;
2.
jäätmejaamades väiksemate
metallikoguste üleandmisvõimaluste tagamine;
3.
teavitustöö metallijäätmete
üleandmisvõimaluste osas.
Ohtlike jäätmete eraldamine
jäätmevoost on üks efektiivsemaid vahendeid keskkonda viidavate jäätmete
ohtlikkuse vähendamiseks. Oluline on jätkata ohtlike jäätmete kogumist
tavajäätmetest eraldi ja vajadusel täiustada kogumissüsteemi. Jäätmeseaduse
põhjal on Tallinna linna kodumajapidamistest ohtlike jäätmete (v.a
probleemtoodete jäätmed) kogumise korraldamine Tallinna Linnavalitsuse
ülesanne.
Koduses majapidamises
tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid,
akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning
elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid, tuleb viia ohtlike jäätmete
avalikesse kogumispunktidesse. Avalikud kogumispunktid on tanklate juures või
avalikes kohtades paiknevad erikonteinerid, patareide kogumiskastid või
kogumisreidide vastuvõtukohad. Avalikes kogumispunktides võetakse ohtlikke
jäätmeid vastu ainult elanikelt. Praeguseks on Tallinna linn ohtlike jäätmete
kogumispunktidega piisava tihedusega kaetud (ohtlike jäätmete kogumispunkte on
koos jäätmejaamadega 24). Alustatud on ka kogumispunktide
elektrifitseerimisega, mida tuleks kindlasti jätkata. Vanade patareide
kogumiskaste on Tallinnas kokku 119, mida võib samuti lugeda piisavaks.
Vanu ravimeid peaks elanikel
olema võimalik üle anda suuremates apteekides. Selleks on vaja saavutada
kokkulepped ohtlike jäätmete käitlusettevõtete ja apteekidega, kes on nõus
paigaldama ravimite kogumiskastid. Vanade ravimite kogumise rahastamise asjus
tuleb sõlmida kokkulepped Ravimiametiga.
Ettevõtjad peavad oma
ohtlikud jäätmed üle andma riikliku käitlussüsteemi Tallinna Ohtlike Jäätmete
Kogumiskeskusele või mõnele teisele jäätmeluba ja ohtlike jäätmete
käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlike jäätmete valdaja
vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni
jäätmekäitlusettevõttele.
Ohtlike jäätmete käitlemise eesmärgid on:
·
koguda maksimaalselt suur hulk
ohtlikke jäätmeid eraldi ja vältida nende sattumist keskkonda ja ladestamist
prügilasse;
·
tagada jätkuvalt elanikele ohtlike
jäätmete mugavad üleandmisvõimalused.
Meetmed:
1.
jätkuv ohtlike jäätmete kogumine
bensiinijaamades ja statsionaarsetes vastuvõtupunktides ning patareide kogumine
vastavates kogumiskohtades;
2.
ohtlike jäätmete kogumine
jäätmejaamades;
3.
ohtlike jäätmete kogumisreidide
jätkumine kaks korda aastas;
4.
ravimikogumispunktide loomine
suurematesse apteekidesse (5–10 apteegis) alates 2007. aastast;
5.
teavitustöö ohtlike jäätmete
liigitikogumise edendamiseks.
Tervishoiu- ja veterinaarasutuste jäätmete (nakkusohtlikud jäätmed, teravad-torkivad jäätmed,
bioloogilised jäätmed) käitlemine on Eestis olnud pikka aega sisuliselt
korraldamata. Neid on ladestatud prügilatesse koos teiste olmejäätmetega või ka
põletatud selleks spetsiaalselt kohandamata küttekolletes. Tallinna haiglates
ja teistes terviseasutustes toimub vähesel määral tervishoiujäätmete eeltöötlus
(autoklaavimine, kipsi valamine, desinfitseerimine), kuid ühtne käitlussüsteem
puudub. Jäätmed kõrvaldatakse sageli prügilas.
Vastavalt keskkonnaministri 29. aprilli 2004
määrusele nr 38 “Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ on
kahjutustamata tervishoiu- ja veterinaarasutuste nakkusttekitavate jäätmete
ladestamine prügilatesse keelatud alates 31. detsembrist 2004. Tallinna
jäätmehoolduseeskirja lisa 2 sätestab, kuidas tuleb tervishoiuasutustes
käidelda tekkivaid asutusele omaseid spetsiifilisi jäätmeid.
Tallinnasse on seega vajalik tervishoiu- ja
veterinaarjäätmete käitluskeskuse rajamine, kuhu suunataks käitlemiseks
erinevates tervishoiuasutustes tekkivad nakkusttekitavad jäätmed.
Käitluskeskuse rajamine ei ole küll linna kohustus, kuid linn võib osaleda
protsessis koordineeriva üksusena. Tervishoiu- ja veterinaarjäätmete käitlemise
eest vastutavad Sotsiaalministeerium koostöös Keskkonnaministeeriumiga.
Üheks sobivaimaks käitlusmeetodiks on autoklaavimine,
kus nakkusttekitavad jäätmed steriliseeritakse teatud temperatuuril ja rõhul
ning seejärel purustatakse. Steriliseeritud tervishoiujäätmeid võib käsitleda
kui tavalisi olmejäätmeid ja ladestada need prügilasse koos teiste
olmejäätmetega. Teiseks levinumaks alternatiiviks on nakkusttekitavate jäätmete
põletamine selleks spetsiaalselt ettevalmistatud põletusseadmes. Võimalikud
käitlusviisid on veel mikrolaine tehnoloogia, mis põhineb mikrolainete omadusel tekitada auru ja keemiline
käitlemine, kuid neid meetodeid kasutatakse üldjuhul vähem. Üheks
alternatiivseks võimaluseks Tallinnas oleks tervishoiu- ja veterinaarasutuste
jäätmete kahjutuks tegemine (autoklaavimine või põletamine) Tallinna Prügilas,
kasutades auru tootmiseks või põletamiseks lisakütusena prügilagaasi, kuid
seegi alternatiiv vajab eeluurimist.
Tervishoiu- ja veterinaarasutuste jäätmete
käitlemise eesmärgid on:
·
vähendada tervishoiuasutuste
jäätmete poolt põhjustatud terviseriski oluliselt;
·
lõpetada nakkusttekitavate
tervishoiujäätmete prügilasse ladestamine;
·
rajada nakkusttekitavate
tervishoiu- ja veterinaarasutuste jäätmete käitluskeskus koostöös
tervishoiuasutustega ja tagada tervishoiu- ja veterinaarasutuste jäätmete
nõuetekohane käitlus.
Meetmed:
1.
tervishoiu- ja veterinaarasutuste
jäätmevoogude analüüsi koostamine aastal 2006-2007;
2.
tervishoiu- ja veterinaarasutuste
jäätmete käitluskeskuse tehnoloogia valik aastal 2007;
3.
tervishoiu- ja veterinaarasutuste
jäätmete käitluskeskuse rajamine aastaks 2008;
4.
tervishoiu- ja veterinaarasutuste
jäätmete suunamine kahjutuks tegemisele kõigist Tallinna tervishoiuasutustest;
5.
tervishoiu- ja veterinaarasutuste
jäätmete nõuetekohane eraldikogumine personali poolt tervishoiuasutustes
kohapeal;
6.
igasse tervishoiuasutusse
vastavalt vajadusele kas jäätmehoidla loomine või tekkivate tervishoiu ja
veterinaarasutuste jäätmete vastavasse kogumiskohta toimetamine;
7.
järelevalve tervishoiu- ja
veterinaarasutuste jäätmete nõuetekohase käitluse üle (tervishoiuasutustes ja
jäätmekäitleja valduses).
Vanapaberi ja -papi ladestamist prügilasse tuleb
Euroopa Liidu prügiladirektiivi (1999/31/EC) alusel piirata, kuna
vanapaberit ja -pappi saab edukalt materjalina taaskasutada. Vanapaber on oluline ka selles mõttes, et tegemist
on biolaguneva materjaliga ning biolagunevate jäätmete ladestamist prügilasse
tuleb aasta-aastalt piirata.
Tallinna jäätmehoolduseeskiri näeb ette
korterelamutes, ridaelamutes jne vanapaberi ja -papi eraldi mahutitesse
kogumist, kui kinnistul on vähemalt 5 korterit. Mitteelamumaa sihtotstarbega
kinnistutel (ettevõtetes ja asutustes) peab vanapaberit ja -pappi koguma
eraldi, kui neid jäätmeliike tekib kinnistul eraldivõetuna üle 50 kg
nädalas.
Tallinnas 2004. aastal läbi viidud jäätmeuuringu
põhjal sisaldavad majapidamistes tekkinud segaolmejäätmed keskmiselt 14%
vanapaberit, -pappi ja -kartongi. Lisaks tekib hulgaliselt paberi-
ja papijäätmeid ka ettevõtetes. Tekkivatest vanapaberi ja -papi kogustest
suure hulga moodustavad pakendijäätmed, samuti vanad ajalehed, ajakirjad ning
kontorijäätmed. Hinnanguliselt moodustavad segaolmejäämetes paberist ja papist
pakendijäätmed vanapaberi ja -papi kogustest ligikaudu 50 protsenti.
Suur osa vanapaberist on materjalina taaskasutatav,
juhul kui see kogutakse kokku kuiva ja puhtana. Vanapaberi määrdumise ja
märgumise vältimiseks tuleb see tekkekohas eraldi koguda ja vältida paberi- ja
papijäätmete segunemist teiste jäätmetega. Hilisemal olmejäätmete sortimisel
eraldatav vanapaber reeglina ei sobi enam materjalina taaskasutuseks.
Vanapaberi ja -papi kogumisel on oluline teavitada elanikke, millist
vanapaberit võib kogumispunkti viia ja millist mitte.
Lisaks kodumajapidamistes tekkivatele paberi- ja
papijäätmetele on oluline suunata taaskasutusse ka ettevõtetes tekkiv
vanapaber. Kaubanduses tekivad paberi- ja papijäätmed peamiselt pakenditest.
Pakendimaterjali eraldikogumine kaubandusettevõtetes on ettevõtetele
kohustuslik.
Kui kortermajades, kus on üle 5 korteri on kohustuslik
vanapaberit koguda, siis eramurajoonides vanapaberi eraldikogumise kohustus
Tallinnas puudub. Siiski on eesmärk pakkuda ka eramute piirkondade elanikele
võimalust vanapaberi- ja papijäätmete eraldikogumiseks ja üleandmiseks.
Arvestades, et olmejäätmete hulgas leiduvast vanapaberist ja -papist
moodustavad ~50% pakendijäätmed ja ~50% vanad ajalehed ja ajakirjad, siis on
otstarbekas eramurajoonides vanapaberi kogumispunktide loomisel teha koostööd
pakendiorganisatsioonidega. Vastavalt on vajalik tagada lisaks paberist ja
papist pakendijäätmetele teiste vanapaberi- ja papijäätmete üleandmisvõimalused
pakendijäätmete kogumispunktides. Selleks on vaja sõlmida kokkulepped
pakendiorganisatsioonidega. Vanapaberit ja -pappi saab üle anda ka linna
jäätmejaamades.
Vanapaberi, -papi ja -kartongi käitlemise
eesmärgid:
·
taaskasutada 40 protsenti
tekkivast vanapaberist, -papist ja -kartongist aastaks 2009;
·
juurutada vanapaberi ja -papi
eraldikogumine kodumajapidamistes ja ettevõtetes.
Meetmed:
1.
vanapaberi, -papi ja -kartongi
eraldikogumine korraldatud jäätmeveo raames korterelamutes, ridaelamutes jm,
kui kinnistul on vähemalt 5 korterit;
2.
eramajade ja alla 5 korteriga
korterelamute piirkondades vanapaberi, -papi ja -kartongi
eraldikogumiseks kogumispunktide loomine koostöös
pakendiorganisatsioonidega
3.
ettevõtetelt nõutakse
eraldiseisvate vanapaberi, -papi ja -kartongi kogumiskonteinerite
paigaldamist, kui neid jäätmeliike tekib üle 50 kg nädalas;
kaubandusettevõtted koguvad paberist, papist ja kartongist pakendimaterjalid
eraldi;
4.
teavitustöö vanapaberi, -papi ja
-kartongi liigitikogumise edendamiseks.
Hetkel on prügilasse ladestatavate
jäätmete hulgas 60-70 protsenti biolagunevaid jäätmeid.
Jäätmeseaduse kohaselt on seatud piirangud biolagunevate jäätmete sisaldusele
prügilasse ladestavates olmejäätmetes järgmiselt:
1.
mitte üle 45 massiprotsendi
alates 2010. aasta 16. juulist;
2.
mitte üle 30 massiprotsendi
alates 2013. aasta 16. juulist;
3.
mitte üle 20 massiprotsendi
alates 2020. aasta 16. juulist.
Lähtudes sellest, et biolagunevaid jäätmeid on
hinnanguliselt segaolmejäätmete hulgas 60%, peab 2010. aastal eraldi
koguma minimaalselt 25% tekkivatest biolagunevatest jäätmetest,
2013. aastal 50% tekkivatest biolagunevatest jäätmetest ning
2020. aastal juba 2/3 tekkivatest biolagunevatest jäätmetest.
Tallinnas ja selle ümbruses võetakse hetkel aia- ja
haljastusjäätmeid vastu neljal kompostimisplatsil ning reoveesetet
kompostitakse AKTSIASELTSi TALLINNA VESI Paljassaare heitveepuhastusseadmete
muda kompostimisväljakul (kus võetakse vastu ka risustamata aiaprahti).
Vastavalt riiklikule statistikale (tabel 7) kompostitakse
haljastusjäätmeid Tallinnas umbes 7-15%. Lisaks eelnimetatud
biolagunevatele jäätmetele on vaja võimalusi toiduainetööstuses, kaubanduses,
toitlustus- ja majutusettevõtetes ning kodumajapidamistes tekkivate biojäätmete käitlemiseks.
Tallinna jäätmehoolduseeskiri näeb ette
korterelamutes, ridaelamutes jne kompostitavate biolagunevate jäätmete eraldi
mahutitesse kogumist, kui kinnistul on vähemalt 10 korterit.
Ettevõtted peavad biolagunevaid jäätmeid eraldi koguma, kui
neid jäätmeliike tekib eraldivõetuna üle 50 kg nädalas. Biolagunevate
jäätmete eraldikogumisele ja kompostimisele minnakse järk-järgult kogumispiirkondade
kaupa üle vastavalt korraldatud jäätmeveo rakendumisele nendes piirkondades
ajavahemikus 2006-2008. Toidujäätmete kompostimise tarbeks arendatakse
Tallinna Prügila territooriumil välja membraankompostimissüsteem, mis võimaldab
kompostida ka asutuste (nt toitlustus-, kaubandus- ja majutusasutuste)
bioloogilisi jäätmeid.
Biolagunevate jäätmete kogumist korterelamute ja
ettevõtete juurest korraldatud jäätmeveo raames peab alustama võimalikult
kiiresti, et kogumis- ja käitlussüsteemi oleks piisavalt aega arendada.
Kriitiline kompostimisele suunatavate biolagunevate jäätmete kogus on vajalik
ka Tallinna Prügilas membraankompostimistehnoloogia käivitamiseks.
Äärmiselt oluline on teavitustöö eramaja elanike seas,
kuna eramutes tuleks biolagunevaid jäätmeid võimalikult suures osas eraldi
koguda ja kohapeal kompostida. Eramutes on otstarbekam biolagunevate jäätmete
kohtkompostimise juurutamine, kui biolagunevate jäätmete veo organiseerimine
korraldatud jäätmeveo raames, kuna kohtkompostimine on elanikkonnale oluliselt
odavam. Seejuures võib väikeelamutes tekkivaid toidujäätmeid kompostida ainult
selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes. Aiajäätmeid võib
kompostida ka lahtiselt aunades. Probleemiks on aga see, et paljud
linnaelanikud pole veel valmis kohtkompostimisega tegelema. Seetõttu on
kohtkompostimise propageerimine ja selle majanduslike eeliste selgitamine väga
oluline.
Haljastusjäätmete ja kalmistujäätmete eraldikogumist
ja kompostimist tuleb kindlasti jätkata ja nende ladestamist prügilasse tuleks
maksimaalselt vältida. Koostamisel on kalmistujäätmete uuring, mis käsitleb
antud jäätmete teket, käitlusviisi ja investeeringute vajadust.
Kompostitavate
jäätmete käitlemise eesmärgid:
·
vähendada biolagunevate jäätmete
ladestamist prügilasse vähemalt 25% ulatuses aastaks 2010;
·
saavutada linnas tekkivate
haljastusjäätmete kompostimine vähemalt 60% ulatuses aastaks 2010;
·
saavutada väikeelamutes tekkinud
biolagunevate jäätmete (koht)kompostimine vähemalt 25% ulatuses
aastaks 2010.
Meetmed:
1.
haljastusjäätmete maksimaalne
kompostimisele suunamine;
2.
biolagunevate jäätmete kogumise
järk-järguline käivitamine korraldatud jäätmeveo raames 2006.-2009.a.
3.
biojäätmete sorteerimise
edendamine vajaliku teabe jagamise ja erinevate kampaaniate kaudu;
4.
väikeelamutes tekkinud
biolagunevate jäätmete (koht)kompostimise propageerimine.
Jäätmekäitluse lõppetapina on reaalseks teeks jäätmete
ladestamine prügilatesse. Jäätmeseadus, Euroopa Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ
prügilate kohta ja keskkonnaministri 29. aprilli 2004 määrus nr 38
“Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ sätestavad prügilate
rajamise, kasutamise, sulgemise ja järelhoolde nõuded. Lähtuvalt määruses antud
tähtaegadest peavad Eesti prügilad vastama nõuetele 16. juulil 2009.
Euroopa direktiivile vastavaid tavajäätmete prügilaid on Harjumaal üks –
Tallinna prügila Jõelähtme vallas. Pääsküla prügila, mis ei vastanud esitatud
keskkonnanõuetele, on nüüdseks suletud.
Jäätmeseaduse kohaselt on keelatud eelnevalt
töötlemata jäätmete ladustamine prügilasse juhul kui töötlemise teel on
võimalik jäätmete kogust ning ohtlikkust vähendada. Jäätmeseaduse mõistes on
jäätmete töötlemine nende mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline
mõjutamine, kaasa arvatud (koht)sortimine ja pakendamine. Jäätmete töötlemiseks
ei loeta nende kokkupressimist jäätmete mahu vähendamise eesmärgil, nagu
vedamisel või ladestamisel prügilasse.
Seetõttu
on oluline võimalikult laialdane jäätmete liigitikogumine, biokäitluse
juurutamine ning jäätmekütuste kasutuselevõtt (juhul kui viimane osutub
uuringute alusel otstarbekaks).
Vastavalt jäätmeseadusele on kohalikul omavalitsusel
kohustus organiseerida oma haldusterritooriumil korraldatud jäätmevedu.
Tallinna haldusterritoorium kuulub tiheasustusalana tervikuna piirkonda (v.a
Aegna saar), kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on jäätmevaldajatele
kohustuslik. Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine
määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta(desse) kohaliku omavalitsuse
organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Uue süsteemi eelis
on jäätmete optimeeritud ning logistiliselt otstarbekas vedu ning kõikide
kinnistute haaramine jäätmeveo süsteemi.
Korraldatud jäätmeveo
plussid:
– aitab vältida illegaalset prügistamist;
– saastaja maksab ja tunnetab seeläbi oma
vastutust;
– jäätmete kogumine toimub logistiliselt
otstarbekalt;
– parem kontroll jäätmete tekke ja käitlemise
üle;
– hõlbustab
jäätmete liigitikogumist.
Tallinna haldusterritoorium on jagatud 33 jäätmeveo
piirkonnaks. Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud Aegna saar. Piirkondade
suurused on linnaositi erinevad: kõige suurem piirkond –
20 220 elanikku (Pääsküla-Hiiu), kõige väiksem –
2 811 elanikku (vanalinn), keskmiselt on piirkondades
10 000 - 14 000 elanikku (Tallinnas jäätmeveo
piirkondade jagunemist vt jooniselt 10 ja lisast 2). Igas piirkonnas
korraldatakse vedaja leidmiseks avalikud konkursid, mille edukaks tunnistatud
pakkujale antakse kolmeks aastaks ainuõigus antud piirkonnas jäätmete
vedamiseks.
Joonis 10
Tallinna jäätmeveo piirkonnad
Jäätmeveo piirkondade kirjeldused on esitatud jäätmekava
lisas 2. Jäätmeveo piirkonnad on määratud Tallinna Linnavolikogu
9. detsembri 2004 määruse nr 51 “Tallinna linnas korraldatud
jäätmeveo rakendamise korra kinnitamine ja Tallinna jäätmehoolduseeskirja
muutmine“ lisas 2.
Korraldatud
jäätmeveoga hõlmatud jäätmed on Tallinnas:
– paber ja kartong (jäätmeloendi kood
20 01 01);
– biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed
(20 01 08);
– segaolmejäätmed (20 03 01);
– suurjäätmed
(20 03 07).
Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud ohtlikud
jäätmed ja pakendijäätmed ning ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes
parkides, kalmistutel ja haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite
tühjendamine, samuti tootmismaa sihtotstarbega kinnistutel
ning avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad
jäätmed.
Jäätmevaldajad koguvad liigiti
järgmisi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmeid:
– paber ja kartong – elamumaa sihtotstarbega
kinnistul, kus asub vähemalt 5 korterit;
– kompostitavad biolagunevad jäätmed –
elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus asub vähemalt 10 korterit
ajavahemikus 2006-2009; konkreetsed tähtajad määratakse korraldatud
jäätmeveo pakkumise kutse dokumentides;
– paber ja kartong ning kompostitavad
biolagunevad jäätmed – mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul, kui neid
jäätmeliike tekib eraldivõetuna üle 50 kg nädalas;
– segaolmejäätmed –
elamumaa sihtotstarbega kinnistul ja mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul.
2005. a septembri alguses kuulutati välja
jäätmeveo konkurss viiele piloot-veopiirkonnale (Pirita, Nõmme mõlemad
piirkonnad, vanalinn ja Szolnoki Mustamäel) jäätmete kogumise- ja veoteenuse
osutamise ainuõiguse andmiseks. Nõmme kahes piirkonnas tegi parima pakkumise
RAGN-SELLS AS, Pirital Osaühing Resk, Mustamäel Szolnoki piirkonnas OÜ Adelan
Prügiveod ja Tallinna vanalinnas AS Cleanaway. vanalinna piirkonnas jõustus
leping 1. juulil, ülejäänud neljas piirkonnas juba alates 1. juunist
2006.aastal.
2006. a korraldati konkursid Põhja-Tallinna,
Kristiine, Kesklinna ja Haabersti linnaosade piirkondades ning 2007. a
toimub konkursside korraldamine järelejäänud piirkondades. 2008 a alguseks
on Tallinnas üle mindud korraldatud jäätmeveole. Biolagunevate jäätmete
kogumine korraldatud jäätmeveo süsteemis rakendub järk-järgult 2006.-2009. a,
välja arvatud vanalinnas, kus biolagunevate jäätmete eraldikogumise kohustust
ei rakendata.
Tallinna
jäätmevaldajate register
Tallinna jäätmevaldajate registri pidamise
põhimäärusega sätestatakse registri vastutava ja volitatud töötlejate õigused
ja kohustused, registri andmekoosseis ja struktuur, andmete sisestamise,
töötlemise ja väljastamise kord ning registri tegevuse lõpetamise kord.
Korraldatud jäätmeveo käivitumisel võimaldab
jäätmeregister jälgida jäätmeteket linnas ja saada täpsemaid andmeid
jäätmekoguste kohta veopiirkondade lõikes.
Korraldatud jäätmeveo
eesmärgid:
·
tagada maksimaalselt kõikide
jäätmetekitajate liitmine korraldatud jäätmeveo süsteemi;
·
koguda kokku võimalikult suur osa
tekitatud jäätmetest ja minimeerida ebaseaduslikku jäätmekäitlust;
·
jäätmete tekkekohas
liigitikogumise ja jäätmete taaskasutuse tagamine.
Meetmed:
1.
korraldatud jäätmeveo rakendamine
viies pilootpiirkonnas (alates 1. juunist, vanalinnas 1. juulist
2006);
2.
korraldatud jäätmeveo tingimuste täpsustamine
lähtuvalt pilootpiirkondadest saadavatest kogemustest (2006. a
I pool);
3.
korraldatud jäätmeveo konkursside
väljakuulutamine järk-järgult ülejäänud 28 veopiirkonnas (alates
2006. a maist);
4.
korraldatud jäätmeveo
järk-järguline rakendamine ülejäänud piirkondades (2007. a);
5.
biolagunevate jäätmete kogumise
käivitamine korraldatud jäätmeveo süsteemis (2006.-2009. a).
Pakendijäätmeid käsitleb Riigikogu 21. aprillil
2004 vastuvõetud pakendiseadus. Seadus sätestab pakendile ja pakendi
kasutamisele esitatavad üldnõuded, pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete
vältimise ja vähendamise meetmed, pakendi ja pakendijäätmete
taaskasutussüsteemi korralduse ning vastutuse kehtestatud nõuete täitmata
jätmise eest. Prioriteediks on seatud pakendijäätmete vältimine, tekkivate
jäätmekoguste ning nende ohtlikkuse vähendamine, pakendi korduvkasutus ja
pakendijäätmete taaskasutus, sh nende süsteemne kogumine.
Prügilasse
ladestatavate olmejäätmete hulga vähendamiseks tuleb tagada pakendite ja
pakendijäätmete kokku kogumine ning nende korduv- ja taaskasutus.
Pakendiseaduses on määratud pakendijäätmete korduv- ja taaskasutamise
sihtarvud. Alates 1. maist 2004 peab pakendiettevõtja, välja arvatud isik,
kes müüb pakendatud kaupa, tagama oma pakendatud kauba ja sisseveetud
pakendatud kauba pakendijäätmete korduv- ja taaskasutamise järgmises ulatuses:
– pakendijäätmete kogumassist vähemalt
50 protsenti aastas;
– pakendijäätmete kogumassist ringlussevõtuna
vähemalt 25 protsenti aastas;
– iga
pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15 protsenti aastas.
Vastavalt EL pakendidirektiivi nõuetele peab
pakendijäätmete taaskasutamise määr aasta-aastalt suurenema ning
31. detsembriks 2010 peab taaskasutama vähemalt 60% pakendijäätmete
kogumassist aastas.
Alates 1. maist 2005 peavad kõik
pakendiettevõtjad tarbijalt tasuta tagasi võtma oma kauba müügi-, veo- ja
rühmapakendi. Pakendijäätmete tagasivõtmise kohustuse võivad pakendiettevõtjad
üle anda ka taaskasutusorganisatsioonidele, v.a
tagatisrahaga pakendid.
Pakendiseadus näeb ühe pakendijäätmete kogumist ja
taaskasutamist edendava majandusmeetmena ette ka pakendiaktsiisi rakendamist.
Alates 1. juulist 2005 laienes pakendiaktsiis lisaks alkoholi- ja
karastusjoogipakendile ka muule müügipakendile, mis maksustatakse aktsiisiga
vastavalt pakendimaterjali liigile. Ettevõtetel on võimalik saada
aktsiisimaksust vabastust juhul, kui nad korraldavad oma pakendi või
pakendijäätmete kogumist ja taaskasutamist seaduses sätestatud määras.
Pakendiettevõtjad saavad hetkel vabastuse aktsiisist kui nad korjavad tagasi
alates 2006. aastast vähemalt 63% pakenditest (sihtarv tõuseb
2009. aastaks 75%-ni).
Motiveerimaks inimesi pakendeid ja pakendijäätmeid
eraldi koguma ning pakendiettevõtjale tagastama, on pakendiseaduses ette nähtud
tagatisraha ehk pandi kehtestamine. Tagatisraha on kehtestatud õlle, vähese
etanoolisisaldusega alkohoolse joogi ja karastusjoogi korduvkasutuspakendile
(klaas- ja plastpakendile) ning õlle, vähese etanoolisisaldusega alkohoolse
joogi ja karastusjoogi ühekorrapakendile (klaas-, plast- ja metallpakendile).
Tarbijad on kohustatud pakendid ja pakendijäätmed eraldi koguma ja vastavates kogumispunktides
üle andma.
Tagatisrahata
pakendite kogumissüsteem
Kogumiskonteinerite ja -punktide võrgu kaudu
kogutakse pakendijäätmeid, millele ei ole tagatisraha määratud ning mida ei saa
linnas tegutsevatesse müügi ja kokkuostukohtadesse tagastada.
Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või
tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed.
Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad
selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava
kauba pakendile. Tagasivõtmise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale
seatud arusaadava kirjaliku teatega. Kui pakendiettevõtja ei ole müügipakendi
ja -pakendijäätmete tagasivõtmist korraldanud lepingu alusel pakendi
taaskasutusorganisatsiooni kaudu, on ta kohustatud müügipakendi ja -pakendijäätmed
vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses asuvas selleks
otstarbeks kohandatud punktis müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires.
Ohtlike ainetega saastunud pakendid ja pakendijäätmed
tuleb üle anda ohtlike jäätmete kogumispunktides ja kogumiskeskuses.
2006. a kevadise seisuga on Mittetulundusühing
Pakendiringlus üle linna paigaldanud 125 pakendijäätmete kogumispunkti
ning Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ on paigaldanud 64 pakendijäätmete
konteinerit kaupluste ning 215 konteinerit korteriühistute juurde. Kokku
on seega Tallinnas 404 pakendijäätmete kogumiskonteinerit.
Tallinna jäätmehoolduseeskirja p 46 kohaselt on
ette nähtud Tallinnasse pakendijäätmete kogumispunkte paigaldada tihedusega
keskmiselt üks punkt 1 000-1 500 elaniku kohta, sh üks
punkt keskmiselt 450 korteri kohta korrus- ja ridaelamutega linnaosades ja
üks punkt keskmisel kandekaugusel 200 m väikeelamutega linnaosades. Seejuures
on eesmärgiks, et igas pakendijäätmete kogumispunktis saab üle anda kõiki
pakendijäätmete liike.
2006. a kevadeks on pakendijäätmete konteinereid
Tallinnas 1 kogumispunkt ~1 000 elaniku kohta. Seega on
kogumisvõrgustiku tiheduse osas püstitatud eesmärgid justkui täidetud. Siiski
pole paljud kogumispunktidest sellised, kus saab korraga üle anda kõiki
erinevaid pakendijäätmete liike. Kohati on paigutatud kogumiskohtadesse ainult
segapakendikonteinerid, kohati on segapakendikonteinerid kõrvuti paber- ja
papp-pakendi konteinerite või klaasikonteineritega. Süsteemi on vaja edasi
arendada. Vajalik on saavutada olukord, kus kõikides pakendijäätmete
kogumispunktides saab üle anda kõiki erinevaid pakendijäätmete liike. Samuti on
vajalik kogumispunktide võrgustiku tihedust tõsta, seda eeskätt väikeelamutega
linnaosades (kandekaugus keskmiselt 200-400 m).
Rakendada tuleb vähemalt kahe pakendikonteineriga
kogumissüsteemi: paber- ja papp-pakendi konteiner ning segapakendi konteiner.
Selle süsteemi eeliseks on see, et valdavalt on sel kujul pakendite kogumine
Tallinnas ja ka mujal Eestis juba rakendunud.
Alates 1. jaanuarist 2008 peab rakendama vähemalt
kolme pakendikonteineriga kogumissüsteem: paber- ja papp-pakendi konteiner,
klaaspakendi konteiner ja segapakendi konteiner. Alternatiiviks on nelja
pakendikonteineriga kogumissüsteem, kus on eraldi konteinerid valgele klaasile
ja värvilisele klaasile.
Elanikkonna jaoks on segadust tekitavaks asjaoluks
kahe erineva taaskasutusorganisatsiooni poolt kasutatavad erinevat tüüpi
pakendijäätmete kogumiskonteinerid ja nende kujundus. Vajalik on
pakendikogumissüsteemi jätkuv arendamine ja taaskasutusorganisatsioonide
vahelise koostöö arendamine pakendikogumispunktide visuaalse ühtlustamise
suunas. Ühtne ja selge visuaalne kujundus, sh konteinerite tüübid, värvused ja
märgistus, lihtsustab elanikkonnal pakendijäätmete tagastussüsteemis osalemist
ja suurendab eeldatavasti tagastatavate pakendite koguseid. Ühtne peab samuti
olema igas punktis, sõltumata selle operaatorist, vastuvõetavate
pakendijäätmete jaotus liigiti. Hiljemalt alates 1. jaanuarist 2008 peavad
pakendi kogumiskonteinerid Tallinnas kandma ühtset kujundust ja märgistust.
Konteineri tähistusel ei tohi liigselt domineerida taaskasutusorganisatsiooni
või jäätmevedaja reklaam või nimetus, konteineritel peab selgelt ja
arusaadavalt olema tekstiliselt märgitud pakendimaterjali liik. Konteinerite
tähistused peavad olema järgmist värvi:
·
paber- ja papp-pakendi konteiner –
sinine;
·
segapakendi konteiner – kollane;
·
klaaspakendi konteiner (valge
klaas) – valge;
·
klaaspakendi konteiner (värviline
klaas) – roheline.
Tagatisrahaga
pakendi kogumissüsteem
Pakendiseaduse kohaselt on kauplus (pakendiettevõtja) kohustatud tarbijalt oma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed
vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses asuvas selleks
otstarbeks kohandatud punktis. Pandipakendeid ei pea
tagasi võtma ainult müügikoht, mille suurus on alla 20 m2 ja
mis paikneb tiheasustusalal. Seadus aga ei sätesta, kui mitme meetri
kaugusel see “vahetu lähedus“ asub. Seega on taara vastuvõtupunkti asukoht
tõlgendamise küsimus.
Kauplused on seda olukorda ilmselgelt enda huvides ära
kasutanud, kuna tarbijad suunatakse vahel taara vastuvõtupunkti, mis asub mitme
kvartali kaugusel. Pakendiseaduses sätestatu mõte ongi selles, et inimene, kes
sooritab ostud ühes kaupluses, saab mugavalt samasse kauplusesse või selle
lähedusse ära anda ka oma panditaara.
Vastavalt sellele peab Tallinnas tagatisrahaga pakendi
vastuvõtmine olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa
piires. Tagatisrahaga pakendit ei pea tagasi võtma tagatisrahaga pakendisse
pakendatud kaupa müüv isik, kui müügikoha suurus on alla 20 m2.
Oluline on parandada pandipakendi tagasivõtukohtade tihedust
ja kvaliteeti, nt suurendada taaraautomaatide arvu ning sulgeda tervishoiu- ja
hügieeninõuetele mittevastavad taarapunktid või viia need nõuetega vastavusse.
Eesmärgiks on, et suuremates kauplustes ja kaubanduskeskustes,
kus pandiga märgistatud pakendis kaupa müüakse, oleks võimalik pandipakendeid
üle anda. Tagatisrahaga varustatud pakendeid peab kindlasti tagasi võtma
kauplustes, mille kaubanduspind ületab 200 m2.
Pakendijäätmete
käitlemise eesmärgid:
·
taaskasutada pakendijäätmeid 60%
ulatuses aastaks 2010;
·
tagada pakendijäätmete mugavad
üleandmisvõimalused.
Meetmed:
1.
pakendijäätmete kogumisvõrgustiku
täiendamine taaskasutusorganisatsioonide poolt;
2.
tagada, et igas pakendijäätmete
kogumispunktis saab üle anda kõiki pakendijäätmete liike;
3.
pakendijäätmete kogumispunktide
tiheduse tõstmine väikeelamutega linnaosades;
4.
pakendijäätmete kogumispunktidele
ühtse visuaalse väljanägemise andmine aastaks 2008;
5.
tagatisrahaga koormatud
pakendijäätmete kogumisvõrgustiku korrastamine selliselt, et suuremates
kaupluses on tagatud tagatisrahaga pakendite üleandmise võimalused;
6.
järelevalve tagatisrahaga
koormatud pakendijäätmete kogumisvõrgustiku üle;
7.
pakendijäätmete liigitikogumise
propageerimine ja vastav teavitustöö.
Probleemtoodete kogumise ja käitlemise peavad
korraldama tootjad (seaduse mõistes ka maaletoojad ja müüjad). Tallinna
Linnavalitsus saab probleemtoodete eraldikogumist soodustada elanikke
teavitades ja tootjatega koostööd tehes.
Mootorsõidukid
ja nende osad
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt vastu
võetud direktiivile 2000/53/EÜ vanasõidukite kohta peab hiljemalt
1. jaanuariks 2006 kõigi kasutuselt kõrvaldatud sõidukite aastane korduv-
ja taaskasutamine hõlmama vähemalt 85 protsenti sõiduki keskmisest massist
ning aastane korduvkasutus ja ringlussevõtt vähemalt 80 protsenti sõiduki
keskmisest massist. Alates 1. jaanuarist 2015 on tootja kohustatud
romusõidukist taaskasutama vähemalt 95% romusõiduki aastasest keskmisest massist.
Korduvkasutusse ja ringlusse võetavate materjalide kogus on vähemalt
85% romusõiduki keskmisest massist.
Vastavalt jäätmeseaduse paragrahvile 133 ei tohi
prügilasse ladestada tükeldamata vanasid autorehve, kuna need takistavad
jäätmekihi kokkusurumist. Alates 16. juulist 2006 on vanarehvide
ladestamine prügilasse täielikult keelatud. Jäätmeseaduse § 23 mõistes on
mootorsõidukite ja nende osade (sh rehvide) tootja (sh maaletooja ja
edasimüüja) kohustatud korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud
toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise. Vanad autorehvid tuleb üle
anda vanarehvide kogumispunktidesse või uue rehvi ostmisel kauplusesse või
rehviettevõttesse.
Mootorsõiduki omanikul on õigus oma romusõiduk tasuta
üle anda tootja poolt korraldatud kogumissüsteemi, mis peab paiknema
romusõiduki omaniku elukohajärgse maakonna piires või 50 km raadiuses.
Sama kehtib vanarehvide kogumispunkti kauguse kohta.
Elektri-
ja elektroonikaseadmed ja nende osad
EL elektri- ja elektroonikaseadmete direktiiv on püstitanud
eesmärgi koguda kodumajapidamistest 31. detsembriks 2006 neli kilogrammi
elektri- ja elektroonikajäätmeid inimese kohta aastas.
Elektri- ja elektroonikaseadmete (EE-seadmetete)
tootjad on kohustatud tagama nende poolt pärast 13. augustit 2005 Eesti
turule lastud EE-seadmetest tekkiva nn uue elektroonikaromu tasuta
tagasivõtmise lõpptarbijalt ning korraldama ja finantseerima seadmete edasise
taaskasutuse ja kõrvaldamise.
Enne 13. augustit 2005 turustatud EE-seadmetest
tekkinud jäätmed ehk nn vana elektroonikaromu kogumise kohustus laieneb ainult
kodumajapidamise elektroonikajäätmetele. Seejuures lõpptarbijate poolt
tagastatud nn vana romu kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamisega seotud kulud
kannavad tootjad proportsionaalselt oma turuosale vastavat liiki EE-seadmete
müügis. Enne 13. augustit 2005 turustatud muu kui kodumajapidamise romu
kogumise ja käitluse korraldavad ja finantseerivad nende jäätmete valdajad ise.
Elektroonikaromu kogumiseks ja tagasivõtmiseks peavad
EE-seadmete tootjad looma üleriigilise elektroonikaromu kogumissüsteemi
(kogumispunktid ja EE-seadmeid müüvad kauplused). Kauplused on kohustatud
EE-seadmete lõpptarbijatelt arvulise vastavuse alusel tasuta tagasi võtma
müüdava seadmega sama liiki ja otstarvet täitvast seadmest tekkinud
elektroonikaromu. Juhul kui 10 km raadiuses müügikohast puudub
elektroonikaromu kogumiskoht, peab kauplus lõpptarbijalt tasuta tagasi võtma ka
rohkem elektroonikajäätmeid, sõltumata sellest, kas temalt ostetakse uus
EE-seade või mitte.
Vastavalt
Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2005 määrusele nr 376 on EE-seadmete
jäätmete taaskasutusmäärad 31. detsembriks 2008 järgmised:
1.
suured kodumasinad ja
automaadid – vähemalt 80% ulatuses seadmete keskmisest massist ning
korduvkasutatavaid ja ringlussevõetavaid komponente, materjale ja aineid
vähemalt 75% ulatuses seadmete keskmisest massist;
2.
IT ja telekommunikatsiooni- ning
tavatarbijale määratud seadmed – vähemalt 75% ulatuses seadmete keskmisest
massist ning korduvkasutatavaid ja ringlussevõetavaid komponente, materjale ja
aineid vähemalt 65% ulatuses seadmete keskmisest massist;
3.
väikesed kodumasinad,
valgustusseadmed, elektri- ja elektroonikatööriistad, mänguasjad, vaba aja
veetmise ja spordivahendid, seire- ja valveseadmed – vähemalt 70% ulatuses
seadmete keskmisest massist ning korduvkasutatavaid ja ringlussevõetavaid
komponente, materjale ja aineid vähemalt 50% ulatuses seadmete keskmisest
massist;
4.
gaaslahenduslambid –
korduvkasutatavaid ja ringlussevõetavaid komponente, materjale ja aineid
vähemalt 80% ulatuses lampide keskmisest massist.
Tallinnas on 2006. a kevade seisuga
11 elektri- ja elektroonikatoodete jäätmete vastuvõtupunkti, millele
lisanduvad 4 jäätmejaama, kus on samuti võimalik EES-jäätmeid üle anda.
Kui arvesse võtta Tallinna pindala (159 km2), olemasolevad
kogumiskohad ja asjaolu, et üks kogumispunkt võiks paikneda 10 km
raadiuses müügikohast, võib järeldada, et linn on kogumispunktidega piisava
tihedusega kaetud.
Patareid ja akud
Kasutamiskõlbmatud patareid ja akud tuleb viia kas
bensiinijaamade juurde paigaldatud kogumiskonteineritesse või teistesse
statsionaarsetesse vastuvõtupunktidesse. Patareisid võib viia
ka spetsiaalsetesse patareide kogumiskastidesse, mis asuvad kõikjal üle linna.
Tootjavastutuse rakendumisel on otstarbekas jätkata
patareide ja akude kogumist senises süsteemis, kuid kogumisvõrgustiku
ülalpidamiskulusid hakkaksid edaspidi katma tootjad.
PCB sisaldavad seadmed
PCB sisaldavaid tooteid kasutatakse Eestis vähe ja
väga spetsiifilistel aladel. PCB sisaldavad peamiselt trafopunktides
kasutatavad õlid. Polüklooritud bifenüüle ja terfenüüle (PCB ja PCT)
sisaldavate jäätmete osas tuleb järgida inventariseerimise ja keskkonnaohutu
kõrvaldamise nõudeid, mis on esitatud keskkonnaministri 22. aprilli 2004
määruses nr 25 “Polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle
sisaldavate jäätmete käitlusnõuded“.
Probleemtoodete
käitlemise eesmärgid:
·
tagada probleemtoodete võimalikult
suur tagastusmäär.
Meetmed:
1.
probleemtoodete kogumisvõrgustiku
väljaarendamine tootjavastutus-organisatsioonide poolt;
2.
probleemtoodete kogumissüsteemi
juurutamine elanike seas – teavitustöö;
3.
probleemtoodete üleandmise
võimaldamine rajatavates jäätmejaamades (kogumist finantseerivad
tootjavastutus-organisatsioonid), tagades samal ajal
tootjavastutus-organisatsioonide võrdse kohtlemise;
4.
järelevalve Tallinnas ettevõtete
üle, keda tootjavastutus puudutab.
Jäätmejaam on spetsiaalselt rajatud tehniliselt
varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigutatud taaskasutatavate jäätmete
kogumiseks kogumiskonteinerid sh. ohtlike jäätmete kogumiseks. Jäätmejaamas on
ka olmehoone ning toimub kasutuskõlblike ja suuregabariidiliste jäätmete (nt.
mööbli) kogumine ja jaotamine.
Jäätmejaamade eesmärgiks on jäätmete taaskasutamise
suurendamine, seda nii kodumajapidamistes kui ka väikeettevõtete jäätmete
suhtes. Jäätmejaamade kasutamine on majanduslikult kasulik ka jäätmetekitajale,
kuna sel viisil peaksid vähenema tema jäätmekäitluskulutused.
Jäätmejaamas kogutavad jäätmed on järgmised:
·
paberi-, papi-, klaasi-, metalli-,
plastijäätmed;
·
pakendijäätmed (erinevast
materjalist pakendid);
·
ehitus-ja lammutusjäätmed;
·
elektri- ja elektroonikaseadmete
jäätmed;
·
vanarehvid;
·
pargijäätmed, oksad;
·
ohtlikud jäätmed
(kodumajapidamistest vanaõli, päevavalguslambid, patareid, akud jm).
·
suuremõõtmelised jäätmed, sh vana
mööbel.
Tallinnasse rajatavad jäätmejaamad ei võta vastu sortimata
olmejäätmeid, sorditud või sortimata biojäätmeid (aia- ja pargijäätmeid,
toidujäätmeid), mitmesuguseid tööstusjäätmeid, saepuru ja tööstustes tekkivaid
puidujäätmeid ning väljakaevepinnast (nii reostunud kui ka reostamata).
Jäätmejaamad saavad olema põhiliselt jäätmete kogumiskohad. Järelsortimist
teostatakse vajadusel vaid väikeses mahus, et parandada liigitikogutud jäätmete
taaskasutusväärtust.
Eelnevalt sorditud jäätmeid võetakse vastu nii
kodumajapidamistest kui ka väikeettevõtetest. Elanikele on taaskasutatavate
jäätmete üleandmine tasuta, väikeettevõtted peavad teenuse eest maksma. Elanike
ja väikeettevõtete eristamine toimub jäätmekoguste alusel.
Tallinnas arendatakse 2009. aastaks välja neli
jäätmejaama, sh Pääsküla prügila alal 2007. aastal, Mustjõe-Veskimetsa
ristmiku piirkonnas 2007.-2008. ning Lasnamäel Punase tn piirkonnas
ja Põhja-Tallinnas Paljassaare tn. piirkonnas 2008.-2009. aastal.
Uute jaamade valmimiseni avati 2006. a suvel
arengukavas ettenähtud piirkondades ajutised jäätmejaamad. Jaamad on paigutatud
jäätmekäitleja territooriumile ja nad on töös kuni põhijaama valmimiseni.
2006. aasta mais avati ajutised jäätmejaamad
Artelli 15 (AS Cleanaway), Suur- Sõjamäe 48 (RAGN-SELLS AS) ning Paljasaare
põik 9a (OÜ KESTO). Juunis 2006 avati ajutine jäätmejaam Pääsküla prügila
juures. Pääsküla prügila (Tallinna Jäätmekeskuse Aktsiaselts) püsijäätmejaama
jaoks on koostatud eelprojekt, kuid ehitama hakatakse jäätmejaama peale prügila
sulgemistööde lõppemist.
Jäätmejaamade rajamise eesmärgid:
·
jäätmete liigitikogumiseks seatud
eesmärkide täitmise soodustamine;
·
linnaelanikele mugava jäätmete
üleandmisvõimaluse tagamine.
Meetmed:
1.
arendada välja 4 alalist
jäätmejaama 2009. aastaks, sh Pääsküla prügila alal 2007. aastal,
Mustjõe-Veskimetsa ristmiku piirkonnas 2007.-2008 ja Lasnamäel
Punase tn piirkonnas ja Põhja-Tallinnas Paljassaare tn piirkonnas 2008.-2009.
aastal.
2.
Elanike teavitamine jäätmejaamade
asukohtadest ja kasutusvõimalustest.
Jäätmete taaskasutamise eelistusjärjekord
on järgmine: korduvkasutus, ringlussevõtt materjali või toormena,
energiakasutus (põletamine). Prügilatesse ladestamise asemel tuleb jäätmete
käitlemisel tõsiselt arvestada nende põletamise võimalusega.
Jäätmete sortimisel on tähtis osa nende põletamiseks
ettevalmistamisel. Jäätmete kui kütuse omadused olenevad nende koostisest, mis
suurelt osalt määratakse sortimisega. Kütuse omaduste järgi saab valida
energiakasutuse viisi ja põletusseadmed.
Kuna vastavalt kehtivale jäätmeseadusele
peavad kohalikud omavalitsused arendama jäätmete sh olmejäätmete
liigitikogumist, võib tulevikuks prognoosida potentsiaalselt põletatavate
olmejäätmete koguste vähenemist. Liigitikogutud jäätmed on enamuses kas korduvkasutavad
või taaskasutavad toormaterjalina, mitte aga võimaliku jäätmekütusena (Tallinna
Tehnikaülikool, 2004-2005).
Kuna jäätmete energiakasutus on siiski
jäätmete prügilasse ladestamisest eelistatum jäätmekäitlusmeetod, siis on
vajalik jäätmete energiakasutuse võimaluste täpsem analüüs ja selle
otstarbekuse hindamine. Linnapoolne tugi jäätmete energiakasutuse rakendamisele
seisnebki vastavasisulise uurimistegevuse toetamises ja energiakasutuse
otstarbekuse hindamises. Täpsemate uuringute koostamine annab võimalikele
arendajatele täpsemad suunised jäätmete energiakasutuse arendamiseks. Kui
jäätmete energiakasutus osutub otstarbekaks ja põletusvõimalused on loodud,
võib osutuda vajalikuks korraldada jäätmekütuse toorme eraldikogumist näiteks
jäätmejaamade juures. Jäätmekütuste tootmiseks omavad täna potentsiaali
eelkõige RAGN-SELLS AS ja Tallinna Jäätmete Sorteerimise Tehas Osaühing.
Jäätmekütuste tootmist ja põletamist tuleb eelistada nn masspõletamisele.
Eesmärgid:
·
veenduda jäätmete energiakasutuse
rakendamise otstarbekuses, selgitada välja täpsemad võimalused, sobivamad
tehnoloogilised lahendused ja kaasneda võivad probleemid.
Meetmed:
1.
jäätmete energiakasutuseks
reaalselt kasutatavate jäätmete tekkekoguste hindamine;
2.
jäätmete energiakasutuse otstarbekuse
hindamine ja sobivaima energiakasutuse meetodi valik;
3.
jäätmete energiakasutuse
otstarbekuse korral vastava arendustegevuse toetamine.
Tallinna linna jäätmehoolduse kavandamisel on aluseks
linna jäätmekava, mis on linna arengukava osa. Jäätmekava peab olema
kooskõlas kehtivate õigusaktide ning üleriigilise ja maakondliku jäätmekavaga.
Samuti peab Tallinna jäätmekava arvestama reaalse jäätmemajanduse olukorraga.
Selle tagamiseks tuleb jäätmekava perioodiliselt üle vaadata ning vajadusel
täiendada.
Jäätmekäitlemisel kehtib põhimõte, et
jäätmetekitaja maksab oma jäätmete käitlemise eest ise. Jäätmetekitaja maksab
jäätmete veo eest teenustasu, mille eest kaetakse jäätmekäitluskoha rajamis-,
kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning samuti jäätmete
veokulud.
Kohaliku omavalitsuse organid korraldavad
oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete (v.a
probleemtooted) kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele.
Kodumajapidamistel peab olema seega võimalik ohtlikke jäätmeid tasuta üle anda,
kuid teenustasu peavad nad maksma korraldatud jäätmeveo raames, aga ka muude
jäätmete veo eest (nagu ehitus- ja lammutusjäätmed). Ettevõtted kattavad ise
kõik jäätmekäitlusega seotud kulutused.
Pakendijäätmete ja probleemtoodete
kogumise ja käitlemise kulud peavad jäätmeseaduse kohaselt katma tootjad.
Tarbijale on jäätmete üleandmine tasuta, reaalselt aga makstakse jäätmete
käitluskulud kinni toote ostmisel.
Jäätmete keskkonda viimise eest
maksatavast saastetasust läheb vastavalt keskkonnatasude seadusele 75% jäätmete
päritolukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 25% riigieelarvesse. Alates
1. jaanuarist 2005 oli saastetasu suuruseks tavajäätmete keskkonda
viimisel 30 krooni tonni kohta. Keskkonnatasude seaduse kohaselt on
saastetasu suuruseks tavajäätmete ladestamisel prügilasse alates
2006. aasta algusest 122 kr/t, alates 2008. aasta algusest
133 kr/t ja alates 2009. aasta algusest 156,5 kr/t. Alates
2006. aastast peaks seega laekuma Tallinna prügilasse ladestatavatelt
jäätmetelt Tallinnasse saastetasust hinnanguliselt üle 13 miljoni krooni
(122 kr/t x ~150000 t ladestatavaid jäätmeid).
Saastetasust laekuv summa on piisavalt
suur jäätmekäitluse korraldamiseks Tallinna linnas. Jäätmeseaduse § 72
kohaselt rahastatakse olmejäätmete keskkonda viimise eest makstavast
saastetasust jäätmehoolduse arendamist. Jäätmeseaduse kohaselt on
jäätmehoolduse arendamine jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine
ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või
vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset. Oluline on, et
jäätmete kõrvaldamisel omavalitsusele laekuv saastetasu kasutataks
sihtotstarbeliselt jäätmehoolduse arendamiseks.
Muud
jäätmehoolduse finantseerimisallikad on:
– riik – riiklike investeeringute programm
(RIP);
– Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK);
– EL struktuurifondid ja muud fondid;
– kohalikud ettevõtjad – võib kaasata
keskkonnateadlikkuse suurendamiseks suunatud kampaaniate läbiviimisesse;
– jäätmekäitlejad.
Naaberomavalitsustega teeb Tallinn jäätmekäitluse
korraldamiseks tihedat koostööd. Viimane suurematest ühisprojektidest on
kindlasti Tallinna Prügila, mis valmis Tallinna Linnavalitsuse ja Jõelähtme
Vallavalitsuse koostöös.
Koostöö võib osutuda kasulikuks
jäätmekäitlusprobleemide optimaalseks lahendamiseks ning jäätmehoolduse
arendamiseks (nt jäätmehoolduse nõuete ühtlustamisel, ehitusjäätmete
pinnasetäitekoha või jäätmete ümberlaadimisjaama rajamisel). Koostöö on samuti
oluline jäätmete taaskasutusse suunamisel ning jäätmete põletamise arendamisel.
Üheks võimalikuks koostöövormiks on naaberomavalitsustega koostöös Tallinna
(Harjumaa) Jäätmekeskuse loomine.
Koostöös
on võimalik läbi viia ka laialdasemaid teavitusprojekte ning teisi
jäätmekäitlust puudutavaid kampaaniaid. Samuti võimaldab koostöö kokku hoida
ressursse.
Jäätmemajanduse statistika
korrastamine on peamiselt riigi ja Keskkonnaministeeriumi struktuuride
ülesanne. Jäätmeseaduse § 118 kohaselt hoitakse ja töödeldakse
jäätmearuandlusega kogutud andmeid keskkonnaregistris. Kohalikul omavalitsusel
on võimalus teha oma territooriumil toimuva kohta järelepärimisi. Samuti saab
iga asjast huvitatud isik avalikku teavet keskkonnaregistrist.
Vastavalt jäätmeseadusele on
Tallinna Linnavolikogu asutanud Tallinna jäätmevaldajate registri, mille
eesmärgiks on andmete kogumine Tallinnas asuvate jäätmevaldajate ja
jäätmetekkekohtade kohta. Registri pidamisel on lubatud registri andmete
ristkasutus teiste Tallinna registrite ning riiklike andmekogudega, mis
lihtsustab andmete mõistmist ja nende kasutust ning võimaldab saada kompleksse
ülevaate korraldatud jäätmeveo rakendumisest. Korraldatud jäätmeveoga
hõlmatakse kõik olmejäätmete valdajad. Korraldatud jäätmeveo käivitamisel ja
jäätmevaldajate registrit kasutades saab parema ülevaate linnas valitsevast
jäätmealasest olukorrast ja probleemidest ning täpsemaid andmeid jäätmekäitluse
paremaks organiseerimiseks.
Peale korraldatud jäätmeveo
ja ka tootjavastutussüsteemide mõne-aastast toimimist, on otstarbekas
elanikkonna ja ettevõtete olmejäätmete koostise uuringute läbiviimine, mis
annab ülevaate, kuidas jäätmekäitluse korralduse muudatused on mõjutanud
jäätmeteket ja jäätmete koostist Tallinnas.
Jäätmemajanduse statistika
korrastamise eesmärgid:
·
saada täpne ülevaade Tallinnas
tekkivate jäätmekoguste, -liikide ja nende käitlemise kohta.
Meetmed:
1.
Tallinna jäätmevaldajate registri
pidamine;
2.
korraldatud jäätmeveo aruannete
esitamine jäätmevedajate poolt;
3.
jäätmearuannete esitamine
korraldatud jäätmeveoga mitteliitunute poolt;
4.
elanikkonna ja ettevõtete
segaolmejäätmete tekke ja koostise uuringute läbiviimine 2010. a.
Järelevalvet jäätmekäitluse üle teostab
Keskkonnainspektsioon ja tema piirkondlikud osakonnad ning kohaliku
omavalitsuse organid. Kohalikus omavalitsuses teostavad
keskkonnajärelevalve seaduse kohaselt järelevalvet volikogu poolt selleks
volitatud isikud või nende puudumisel valla- või linnavalitsus. Jäätmehooldust
Tallinnas korraldavad ning keskkonnajärelevalvet teostavad Keskkonnaamet ja
linnaosade valitsused vastavalt oma pädevusele. 1. jaanuarist 2007 loodi
Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet (Korrakaitseüksus Tallinna
Munitsipaalpolitsei kuulus 1. jaanuarini 2007 Tallinna Keskkonnaameti
koosseisu), kes hakkab teostama üldist järelevalvet ja menetlema väärtegusid.
Keskkonnajärelevalvega tegeleb edasi Tallinna Keskkonnaamet
Jäätmekäitlusalane järelevalve ei toimi siiski praegu
vajalikul määral. Keskkonnajärelevalve korraldamisel tuleks teha tihedamat
koostööd omavalitsuste vahel, keskkonnainspektsiooni, maakonna keskkonnateenistuse
ja jäätmevedajatega. Järelevalve aktiivsem korraldamine aitab vähendada
jäätmekäitlusalaseid rikkumisi, võimaldab jäätmevaldajaid maksimaalselt kaasata
jäätmeveosüsteemi ja suurendab kohusetundlikumat jäätmekäitlust
jäätmetekitajate seas. Järelevalve korraldamisele aitab kaasa korraldatud
jäätmeveo rakendumine, millega kõik jäätmevaldajad haaratakse
jäätmekäitlussüsteemi.
Jäätmekäitlusalases järelevalves peaks rohkem
tähelepanu pöörama põhimõtteliste jäätmekäitlusnõuete täitmise kontrollimisele,
nt teha kindlaks, kas vanapaberikonteinereid on vajalikul määral paigaldatud,
kas ehitusettevõtted sordivad ja koguvad oma jäätmeid eraldi konteineritesse
ning kas korraldatud jäätmeveoga ollakse liitunud jne. Korteriühistute
trahvimine konteineri kõrvale jäetud prügikoti pärast ei peaks olema esmatähtis
järelevalvetegevus. Lisaks tuleb järelevalves tähelepanu pöörata ehitus-,
tervishoiu- ning pakendi jäätmete ja probleemtoodete jäätmete kogumisele ja
käitlusele.
Jäätmehoolduse kavandamise ja
järelevalve tõhustamise eesmärgid:
·
tagada, et jäätmehoolduse
kavandamine oleks ajakohane;
·
saada Tallinna linna
jäätmevaldajatest ülevaade;
·
kaasata kõik olmejäätmeid
tekitavad jäätmevaldajad korraldatud jäätmeveo süsteemi;
·
vähendada jäätmekäitlusalaseid rikkumisi;
·
tagada nõuetele vastav
jäätmekäitlus erinevate jäätmeliikide osas.
Meetmed:
1.
linna jäätmekava perioodiline
ülevaatamine ja täiendamine;
2.
korraldatud jäätmeveo rakendamine
ja jäätmevaldajate registri tööleseadmine ning pidev täiendamine;
3.
ettevõtete ja eraisikute
jäätmekäitluse üle kontrolli tõhustamine ning nõuete mittetäitmise korral nende
karistamine;
4.
omavoliliste prügi
mahapanekukohtade likvideerimine ja prügi koristamine.
Tallinna Taaskasutuskeskus on sotsiaalne ettevõte,
mille on asutanud MTÜ CARITAS EESTI, Sihtasutus Eestimaa Looduse Fond ja Heateo
Sihtasutus. Taaskasutuskeskuse ettevõtlustulud suunatakse heategevuslikesse
projektidesse, eesmärgiga edendada loodussäästlikku tarbimist ja
taaskasutamisele suunatud mõtteviisi.
Tallinnas, Paide tänav 7 on avatud keskuse
esimesed ajutised ruumid, kuhu elanikud saavad tuua neile enam mittevajalikke,
kuid kasutamiskõlblikke esemeid. Kohapeal sorteerivad taaskasutuskeskuse
töötajad toodud esemed ja suunavad need korrastamisse ja müüki või otse
abivajajatele.
Taaskasutuskeskuse hoovile on loodud jäätmejaam kõige
selle tarvis, mida olemasoleval kujul enam kasutada ei saa. Vastu võetakse
vanapaberit, -pappi, -kartongi; plastik-, klaas-, ja plekktaarat
ning tetrapakendeid; vanametalli ja koduelektroonikat. Jäätmejaam võtab vastu
ka ohtlikke jäätmeid nagu patareid, õlid, värvid, elavhõbedat sisaldavad
jäätmed, kasutuskõlbmatud ravimid, olmekemikaalid ja tõrjevahendid. Kuusakoski
AS (kes abistas alguses tasuta konteinerite paigaldamisega) ja Tallinna
Keskkonnaameti koostöös loodud jäätmejaamast liiguvad kogutud materjalid edasi
ümbertöötlemisse.
Kaaluda tuleks Tallinna Taaskasutuskeskuse ja linna
ühise institutsiooni loomist, kuna linn on toetanud taaskasutuskeskuse
asutamist ja tegevust ning asunud aktiivselt kaasa aitama uue püsiva asukoha
leidmisel. Linn võiks osaleda institutsioonis kinnisvaraga. Linna toel on
võimalik taaskasutuskeskust aktiivsemalt arendada ning efektiivsemalt käigus
hoida. Taaskasutuskeskuse üks põhitegevusi on jäätmekäitlusalase info
levitamine ja spetsiaalne sellesuunalise tegevuse arendamine.
Taaskasutuskeskuse ja linna
ühise institutsiooni loomise eesmärk:
·
tagada taaskasutuskeskusele uue
maa-ala leidmine;
·
tagada uuel maa-alal keskusele
vajaliku hoonestuse korrastamine või rajamine;
·
jäätmekäitlus- ja tarbimisalase
info levitamine ja koolituste läbiviimine Tallinna Taaskasutuskeskuses.
Meetmed:
1.
Taaskasutuskeskuse ja linna ühise
institutsiooni loomine;
2.
Taaskasutuskeskusele uue maa-ala
ja ruumide leidmine kesklinnas või sellele lähedases piirkonnas;
3.
koostöö linna ja
Taaskasutuskeskuse vahel keskuse arendamisel ja jäätmekäitlus- ja tarbimisalase
info jagamisel.
Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL) jäätmehooldusprojekt sai
alguse 2000. aastal. Rootsi partneri, Stockholmi Kommuunide Liidu (Kommunförbundet
Stockholms Län, KSL) poolsel toetusel viidi 2001. a läbi Tallinna ja
Harjumaa Jäätmekeskuse (edaspidi THJK) teostatavusuuring (uuringu läbiviijaks
oli Aktsiaselts Tallmac), mis valmis 2001. a oktoobris. Järgnenud
arutelude tulemusel peeti jäätmehoolduse alase ühistegevuse sobivaimaks vormiks
mittetulundusühingu Tallinna ja Harjumaa Jäätmekeskuse loomist.
27. novembril 2001 HOLi poolt läbiviidud Harjumaa
Jäätmekonverentsil deklareeris 15 Harjumaa 26 kohalikust omavalitsusest
oma põhimõttelisest huvitatusest THJK-s osalemise vastu. 2002. aasta
kevadel algatas HOL projekti THJK loomiseks, mis jõudis sellesse faasi, kus
Harjumaa linnad ja vallad pidid otsustama oma osalemise loodavas
jäätmekeskuses.
Tallinna ja Harjumaa Jäätmekeskus jäi siiski
loomata, kuna projekti vedaja Harjumaa Omavalitsuste Liit ei suutnud
omavalitsusi ühise tegevuse alla kaasata ning tänaseks on tegevus soikunud.
Tallinna Jäätmekeskuse Aktsiaselts on oma senised funktsioonid ammendanud. Ühe
võimaliku arenguvariandina kaalutakse linna asutuse loomist, kes võtaks enda
kanda linna jäätmehoolduse korraldusülesanded, sh jäätmejaamade ja ohtlike
jäätmete kogumisvõrgustiku opereerimise. Kui jäätmehooldust korraldav
linnaasutus on loodud, on ühe arenguvariandina võimalik, et ka teised
omavalitsused sellega liituvad, et piirkonnas ühiselt jäätmehooldust arendada
ja korraldada.
Eesmärgid:
·
jäätmehoolduse optimaalne
korraldus;
·
jäätmehoolduse korraldamisel hea
koostöö saavutamine Tallinna ja teiste Harjumaa omavalitsuste vahel.
Meetmed:
1.
linnaasutusele jäätmehoolduse
korralduslike funktsioonide üleandmise õigusliku analüüsi teostamine ning
otstarbekuse hindamine;
2.
linnaasutuse loomise otstarbekuse
korral selle funktsioonide määratlemine ja loomise algatamine;
3.
jäätmehoolduse
korraldusfunktsioonide ülevõtmine linnaasutusse;
4.
läbirääkimised teiste Harjumaa
omavalitsustega linnaasutuse töösse kaasamiseks;
5.
koostöö teiste Harjumaa
omavalitsustega jäätmehoolduse arendamisel ja korraldamisel.
Pääsküla prügilas lõpetati jäätmete ladestamine
2003. a seoses Tallinna Prügila käikuandmisega. Pääsküla prügila sulgemise
ja korrastamise aluseks on keskkonnaministri 29. aprilli 2004 määrus
nr 38 “Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“.
Pääsküla prügila sulgemiskava, mille osaks on ka prügila järelhoolduse seirekava, koostas Skanksa EMV Aktsiaselts vastavalt Tallinna linna ja Skanska EMV Aktsiaseltsi vahel 8. aprillil 2004 allkirjastatud töövõtulepingule. Harjumaa Keskkonnateenistus kinnitas 28.10.2004 kirjaga nr 30-7-1/3540-4 Pääsküla prügila sulgemiskava. Vastavalt töövõtulepingule on sulgemistööde lõpptähtaeg prügilas 31. oktoober 2006.
Prügila ala kasutusse võtmist ei plaanita enne ladestu stabiliseerumist, mis kestab hinnanguliselt 20-50 aastat. Sel ajaperioodil toimub ka prügila järelhooldus, mis hõlmab peamiselt järgmisi tegevusi:
·
nõrgveekäitlus;
·
prügilagaasi kogumine;
·
seire (nõrg-, põhja- ja
pinnasevesi; prügilagaasi topograafiline seire);
·
seadmete ja süsteemide hooldus;
·
avatud kanalite ja basseinide
regulaarne puhastamine;
·
prügila katendi läbivajumiste,
lõhenemiste-pragunemiste ja erosioonist tingitud kahjustuste likvideerimine.