Kasutaja  
Parool

Hea kasutaja!


Tallinna õigusaktide registris olevat teavet enam ei uuendata, siit leiate enne 17. septembrit 2020 vastu võetud aktid.

Ajakohased õigusaktid on kättesaadavad Tallinna õigusaktide infosüsteemis Teele.

Abi saate kasutajatoe telefonil 6411 511 või e-posti aadressil teeleabi@tallinnlv.ee.

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Sihtotstarbelise eraldise kasutamise lepingu projekti haekskiitmine ja volituse andmine Vahur Keldrimale
Tallinna Linnavalitsus 07.02.2007 korraldus number 219
Redaktsiooni kehtivus:07.02.2007 - ...

TALLINNA LINNAVALITSUS

 

KORRALDUS

 

 

Tallinn

7. veebruar 2007 nr 219-k

 

 

Sihtotstarbelise eraldise kasutamise lepingu projekti heakskiitmine ja volituse andmine Vahur Keldrimale

 

 

 

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lõike 5 ja § 65 lõike 1 ning Tallinna põhimääruse § 44 lõike 1 punkti 2 alusel:

 

 

1. Kiita heaks juurdelisatud Sotsiaalministeeriumi ja Tallinna linna vahel sõlmitav sihtotstarbelise eraldise kasutamise lepingu projekt.

2. Volitada Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhatajat Vahur Keldrimad Tallinna linna nimel alla kirjutama punktis 1 nimetatud sihtotstarbelise eraldise kasutamise lepingule.

3. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametil tagada sihtotstarbelise eraldise kasutamise lepingu täitmine.

4. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametil teha korraldus teatavaks Sotsiaalministeeriumile.

5. Korraldust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

 

Jüri Ratas

Linnapea

Toomas Sepp

 

Linnasekretär

 

 

 

Tallinna Linnavalitsuse

7. veebruari 2007

korralduse nr 219-k

LISA

 

SIHTOTSTARBELISE ERALDISE KASUTAMISE LEPING

 

 

 

Käesolev leping on sõlmitud Tallinnas ............. veebruaril 2007. a.

 

 

Sotsiaalministeerium, registrikood 70001952, asukoht Gonsiori tn 29, Tallinn (edaspidi Ministeerium), keda ministeeriumi põhimääruse alusel esindab kantsler Maarja Mändmaa 

ja

Tallinna linn, asukoht Vabaduse väljak 7, Tallinn (edaspidi  Eraldise saaja), keda Tallinna Linnavalitsuse   …. jaanuari 2007 nr……-k alusel esindab Vahur Keldrima,

keda edaspidi nimetatakse eraldi Pool või koos Pooled, leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi Leping):

 

1.         Lepingu objekt

1.1.      Leping sõlmitakse sotsiaalministri …. veebruari 2007. a käskkirja nr … „2007. a riigieelarve jao 11 artikligrupi 4 artikli 4 – sotsiaalkaitse eraldised jaotamine“ punkti …. alusel.

1.2.      Lepinguga eraldab Ministeerium Eraldise saajale 545 150 krooni (edaspidi Eraldis), mida Eraldise saaja kohustub kasutama sihtotstarbeliselt Ministeeriumile esitatud Projektis (Lepingu Lisa 1) sätestatud eesmärkide täitmiseks täpses vastavuses Projektis (edaspidi Projekt) sätestatud tegevustega, nende eelarve ja ajakavaga.

1.3.      Projekti raames tagatakse Tallinna linna haldusterritooriumil laste abi- ja infotelefoni teenuse pilootprojekti toimimine ja arendamine.

1.4.      Oodatav tulemus:

1.4.1   Eraldise saaja korraldab laste abi- ja infotelefoni teenuse osutamise lisas 1 „Laste abi- ja infotelefoni teenuse osutamise põhimõtted ja eelarve“ toodud põhimõtetel ja ulatuses tehes selleks koostööd Päästeametiga;

1.4.2  Päästeamet tagab laste abi- ja infotelefoni teenuse osutamiseks vajaliku tööjõu olemasolu vastavalt lepingu lisa 1 punktis 4 toodud põhimõtetele;

1.4.3   Eraldise saaja lahendab laste abi- ja infotelefoni teenuse osutamisega seotud kaebusi koostöös Päästeameti ja Sotsiaalministeeriumiga;

1.4.4  Eraldise saaja teeb koostöös Päästeametiga ettepanekuid laste abi- ja infotelefoni teenuse laiendamise ja töö parendamise osas ning vajadusel teavitab Sotsiaalministeeriumit probleemidest, mis esinevad laste abi- ja infotelefoni teenuse osutamisel.

 

2.         Eraldise saaja õigused ja kohustused

2.1.      Eraldise saajal on õigus kasutada Eraldist Lepingus ja selle lisas 1 kokkulepitud tingimustel ja korras.

2.2.            Eraldise saaja kohustub:

2.2.1.   kasutama Eraldist ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2007;

2.2.2.   kasutama Eraldist sihipäraselt ja ratsionaalselt Lepinguga kokkulepitud tingimus­tel ja korras;

2.2.3.  kooskõlastama jooksvalt Ministeeriumiga Lepingu Lisas 1 sätestatud tegevused ning arvestama Ministeeriumi poolt esitatud ettepanekutega; 

2.2.4.   säilitama Lepinguga seotud dokumente, sh Eraldise kasutamise kuludokumente õigus­aktides sätestatud tähtaja jooksul, kuid mitte vähem kui 3 aastat alates Lepingu lõppe­misest;

2.2.5.   võimaldama Lepinguga seotud dokumentidele, sh kuludokumentidele juurdepääsu Minis­teeriumi või Riigikontrolli esindajale nende nõudmisel eesmärgiga kontrollida Eraldise kasutamise sihipärasust;

2.2.6.   esitama 5 tööpäeva jooksul Ministeeriumi või Riigikontrolli nõudel kogu Lepinguga ja selle täit­mi­se­ga seotud informatsiooni (v.a informatsiooni, mis vastavalt õigusaktidele ei kuulu aval­damisele ja milles sisalduvad andmed on konfidentsiaalsed õigusaktidest tulenevalt) ja doku­mentatsiooni (sh raamatupidamis- ja finantsdokumendid Lepingu täitmise kohta);

2.2.7.   esitama Ministeeriumile Lepingu täitmise vahearuande (Lisas 2 toodud vormil) hiljemalt 15. juuniks 2007 ja Lepingu täitmise koondaruande (Lisas 3 toodud vormil) hiljemalt 31. jaanuariks 2008;

2.2.8.   informeerima Ministeeriumi viivitamatult Lepingu täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele;

2.2.9.   tagastama Ministeeriumile Lepingu lõppedes või ühepoolsel lõpetamisel Eraldisest kasu­tamata jäänud osa, samuti tagastama Eraldise osa, mille sihipärane kasutamine ei ole doku­­mentaalselt tõestatud neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul arvates Ministeeriumilt vastava­sisu­lise kirjaliku nõude saamisest.

2.3      Eraldise saaja tegutseb Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu. Ameti aadress on Narva mnt 11D, 10151 Tallinn, telefon 6457440, fax 6457444, e-post sotsiaal@tallinnlv.ee.

 

3.         Ministeeriumi õigused ja kohustused

3.1.      Ministeeriumil on õigus:

3.1.1.   kontrollida jooksvalt Lepingu täitmise käiku;

3.1.2.   kontrollida Eraldise sihipärast kasutamist ja teostada täisaudit Lepingu täitmise suhtes;

3.1.3.   teha ettepanekuid Lepingut puudutavate pressiavalduste ja sõnavõttude osas;

3.1.4.   ühepoolselt vähendada Eraldise suurust, kui vastava aasta riigieelarve seaduse muutmise tulemusena vähen­datakse riigieelarve mahtu selliselt, et see tingib Minis­teeriumi eelarves Lepingu jaoks ettenähtud rahaliste vahendite vähendamise. Minis­teerium teatab Eraldise suuruse vähen­damisest Eraldise saajale kirjalikult vähemalt 20 päeva ette. 

3.2.      Ministeerium kohustub kandma Eraldise saajale Lepingu punktis 4 sätestatud tingimustel ja korras.

 

4.            Finantseerimine

4.1.            Ministeerium kannab esimese makse 272 575 (kakssada seitsekümmend kaks tuhat viissada seitsekümmend viis) krooni Eraldise saaja arveldusarvele  10002026888003 aktsiaseltsis SEB Eesti Ühispank viieteistkümne (15) tööpäeva jooksul arvates Lepingu sõlmimisest.

4.2.            Teise osa Eraldisest, s.o 272 575 (kakssada seitsekümmend kaks tuhat viissada seitsekümmend viis) krooni kannab Ministeerium Eraldise saajale pärast punktis 2.2.7 nimetatud vahearuande esitamist viieteistkümne (15) tööpäeva jooksul arvates aruande esitamisest, kui Ministeeriumil ei ole pretensioone Lepingu täitmise ja/ või esitatud vahearuande kohta, samuti vajadusel pärast vahearuande esitamist kontrollimiseks nõutud ja esitatud kuludokumentide suhtes. Pärast Lepingu täitmises või vahearuandes esinenud puuduste kõrvaldamist kohustub Ministeerium Eraldise teise osa üle kandma hiljemalt 15 päeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist.

4.3.            Juhul kui Ministeeriumil on pretensioone Lepingu täitmise ja/või punktis 2.2.7 nimetatud aruannete, samuti kontrol­limiseks esitatud kuludokumentide suhtes, kohustub Eraldise saaja puudused kõrvaldama Ministeeriumi määratud tähtaja jooksul. Puuduste mittekõrvaldamise korral on Ministeeriumil õigus nõuda Eraldise, sh selle väljamakstud osa tagastamist proportsionaalses mahus vastavalt Projekti tegevuskavale ja eelarvele.

 

 

5.         Vastutus lepingu rikkumisel ja vääramatu jõud

5.1.      Pooled vastutavad oma Lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest võlaõigus­seaduses sätestatud alustel ning Poolel on õigus kasutada võlaõigusseaduses sätestatud õigus­kaitsevahendeid.

5.2.      Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui Pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Lepingus mõistetakse vääramatu jõuna ülestõusu, üldstreiki, massilisi rahutusi Poolte asukohajärgses haldusüksuses, mis oluliselt takistab Lepingu täitmist ning samuti muid Lepingus loetlemata asjaolusid, mida mõlemad Pooled kirjalikus vormis aktsepteerivad vääramatu jõuna.

5.3.      Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.       

 

6.         Lepingu lõpetamise tingimused ja kord

6.1.      Ministeeriumil on õigus Leping üles öelda, kui Eraldise saaja oluliselt rikub Lepingut. Oluliseks lepingurikkumiseks käesolevas Lepingus loetakse muuhulgas, kuid mitte ainult, alljärgnevaid asjaolusid:

6.1.1.   Eraldise saaja on taotluse esitamisel Ministeeriumile esitanud valeandmeid või muud oluliselt eksitavat teavet, mis on olnud otsuse tegemisel määrava tähtsusega või esitab võltsitud dokumente või valeandmeid või muud oluliselt eksitavat teavet Lepingu täitmise käigus või

6.1.2.   Eraldist või osa sellest ei kasutata sihipäraselt ja Lepinguga sätestatud tingimustel ja korras või

6.1.3.   Eraldise saaja ei esita õigeaegselt või ei esita üldse Lepingu täitmise aruandeid ja/ või Minis­teeriumi või Riigikontrolli nõudmisel Eraldise sihtotstarbelist kasutamist tõendavaid kuludokumente või

6.1.4.   Eraldise saaja ei esita tähtaegselt Lepingu punktis 2.2.6. sätestatud informatsiooni ja doku­mentatsiooni või

6.1.5.   Eraldise saaja ei hoia korras Lepinguga seotud dokumentatsiooni, mistõttu ei ole Minis­teeriumil võimalik veenduda, et Eraldist on kasutatud Lepinguga sätestatud tingimustel ja korras.

6.2.      Eraldise saaja kohustub Eraldise tagastama neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul arvates Minis­teeriumilt vastavasisulise nõude saamisest.

6.3.      Eraldise saajal on kohustus tagastada Ministeeriumi nõudel kogu Eraldis või osa sellest ka juhul, kui Eraldise mittesihipärane kasutamine või valeandmete või muu oluliselt eksitava teabe või võltsitud dokumentide esitamine saab Ministeeriumile teatavaks alles pärast Lepingu täitmist.

 

7.         Lepingu muutmine

7.1         Lepingu tingimusi võib muuta Poolte kirjaliku kokkuleppega. Kokkuleppe saavutamiseks esitab huvitatud Pool teisele Poolele kirjaliku taotluse Lepingu tingimuste muutmiseks. Teine Pool peab kümne (10) päeva jooksul arvates taotluse saamisest teatama huvitatud Poolele kirjalikult oma seisukoha.

7.2.      Lepingu muudatused ja täiendused vormistatakse kirjalikult ja kirjutatakse alla mõlema Poole poolt.

7.3.      Ministeerium võib Lepingu tingimusi ühepoolselt muuta Lepingu punktis 3.1.4 sätestatud tingimustel ja korras.

 

8.            Vaidluste lahendamise kord

8.1.            Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad Pooled vastava küsimuse seadus­järgsest regulatsioonist.

8.2.            Lepingust tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mitte­saavutamisel kuuluvad vaidlused lahendamisele kostja asukohajärgses kohtus.

 

9.         Teadete edastamine

9.1       Üks Pool edastab Lepinguga seotud teated teisele Poolele tema Lepingus märgitud aadressil. Aadressi muutusest on Pool kohustatud koheselt informeerima teist Poolt.

9.2.      Poolte vahelised Lepinguga seotud teated peavad olema kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatiivse iseloomuga, mille edastamisel teisele Poolele ei ole õiguslikke tagajärgi.

9.3.      Kirjalik teade loetakse teisele Poolele üle antuks, kui teade on üle antud allkirja vastu või saadetud tähitud postiga ja postitamisest on möödunud viis (5) kalendripäeva.

9.4.      Poole iga nõue teisele Poolele, millega teatatakse Lepingu rikkumisest, peab olema kirjalikus vormis.

9.5.      Informatsioonilist teadet võib edastada telefoni, faksi või e-posti kaudu.

 

10.       Lõppsätted

10.1.    Eraldise saajal ei ole õigust loovutada Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi  kolman­datele isikutele ilma Ministeeriumi vastavasisulise kirjaliku nõusolekuta.

10.3.    Leping jõustub allakirjutamise momendist ning kehtib kuni Poolte poolt oma Lepingust tule­nevate kohustuste täieliku ja nõuetekohase täitmiseni või Lepingu lõpetamiseni Lepingus sätestatud tingimustel ja korras.

10.4.    Leping on koostatud eesti keeles kahes eksemplaris, millest kummalegi Poolele jääb üks Lepingu eksemplar.

 

11.       Poolte kontaktisikud:

11.1.    Ministeeriumi esindajaks Lepingu täitmisel, samuti Lepingu täitmise aruannete kont­rollimisel ning vajadusel kuludokumentide esitamise nõudmisel on Piret Loorand (tel 626 9322, e-post: piret.loorand@sm.ee).

11.2.    Eraldise saaja esindajaks Lepingu täitmisel ning Ministeeriumile Lepingu täitmisega seon­duva informatsiooni andmisel, samuti Lepingu täitmise aruannete esitamisel on Reet Rääk  (tel 645 7802, e-post: reet.raak@tallinnlv.ee).

 

12.       Lepingu lisad

12.1     Lepingu lahutamatuteks osadeks on alljärgnevad lisad:

12.1.1. Lisa 1 – Laste abi- ja infotelefoni teenuse osutamise põhimõtted ja eelarve;

12.1.2. Lisa 2 – Vahearuande vorm;

12.1.3. Lisa 3 – Koondaruande vorm.

 

13.       Poolte allkirjad

 

Ministeerium:                                                                Eraldise saaja:

 

 

 

 

_____________________________                          ________________________________

Sotsiaalministeerium                                                      Tallinna linn

Registrikood 70001952                                               

Gonsiori tn 29, Tallinn 15027                                        Vabaduse väljak 7, Tallinn 15199

Tel 626 9301, faks 699 2209                                       Tel 645 7440, faks 645 7444

aktsiaselts Eesti Ühispank a/a 10220027689012           aktsiaselts SEB Eesti Ühispank

Rahandusministeerium                                                a/a10002026888003     

viitenumber 1200003097

 

 

Lisa 1

 

 

LASTE ABI- JA INFOTELEFONI TEENUSE OSUTAMISE PÕHIMÕTTED JA EELARVE

 

Laste abi- ja infotelefon luuakse Tallinna abitelefoni 1345 teenuse kõrvale ja rakendatakse abitelefoni 1345 teenuse toimimise põhimõttel.

Laste abi- ja infotelefoni dispetšerid (dispetšerteenistus) võtavad vastu helistajate teated ja suunavad need asjaomastele asutustele lahendamiseks.

Laste abi- ja infotelefon töötab lühinumbril 1345, helistamine maksab kohaliku kõne hinna.

Teenuse osutamiseks sõlmitakse leping Päästeametiga.

1.      Probleemide ja juhtumite menetlemise kord

 

Dispetšerteenistus:

-         vastab kõnedele 24 tundi ööpäevas;

-         lahendab ka e-maili aadressile 1345@rescue.ee saabunud probleeme;

-         võtab vastu teate, analüüsib kliendi probleemi sisu;

-         edastab probleemi vastavale asutusele või võimalusel ühendab kliendi tema probleemi lahendava asutusega;

-         iga probleem klassifitseeritakse vastavalt selle olemusele ja salvestatakse andmebaasi koos lühida sisukokkuvõttega ning tehakse märge kuhu on sama küsimusega enne pöördutud.

Helistajateks võivad olla kõik Tallinnas elavad ja viibivad inimesed.

 

  1. Info liikumise suunad

 

Laste abi- ja infotelefonile esitatud sündmused e. pöördumiste ajendid jaotuvad oma iseloomult kahte põhikategooriasse: juhtumid ja huvi.

 

Juhtumid suunatakse kas linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda (edaspidi SHO), Päästeametisse, politseisse, usaldustelefonidele või varjupaika. Kui esmalt on pöördutud mujale kui SHO-sse (näiteks töövälise aja tõttu), siis esimesel võimalusel teavitatakse juhtumist ka SHO-d.

 

Huvi väljendamise puhul antakse helistajale teavet laste abi- ja infotelefoni andmepangast või suunatakse kõne oma tegevusvaldkonnast teavet omavatesse asutustesse, kes annavad ise pöördujale vajaliku informatsiooni. Nendeks on:

- Linnainfo – informatsioon kõigi Tallinnas pakutavate teenuste kohta;

- Lastekaitse Liidu Infokeskus „Märka last“ – kogu lapsi puudutav informatsioon;

- Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet – hoolekande- ja tervishoiualane informatsioon;

- Tallinna Haridusamet – haridusasutusi puudutav informatsioon;

- Tallinna Noorte Infokeskus – noorte vaba aja veetmist puudutav informatsioon.

Huvi rahuldava informatsiooni edastamise kohta ei ole vaja SHO-d teavitada.

 

Juhtumid klassifitseeritakse järgnevalt:

hooletusse jäetus        kasimata, alatoitlustatud, järelevalveta lapsed (vaesus, suutmatus);

vägivaldsus                lapse suhtes või lapse poolt (vaimne, füüsiline);

konfliktsus                  kodus, koolis, tänaval (allumatu, kasvatamatu, kraaklev);

sõltuvus                     alkoholism, narkomaania, toksikomaania;

psüühika häiritus         elu- ja elamismured, suitsidaalsus.

Juhtumi e sündmuse iseloom jaotub järgnevalt:

 

Ilming - nähtus, sündmus või seisund, mida märgatakse (enamasti ühekordne).

Võib, aga ei pruugi vajada sekkumist, võib vajada asjatundlikumat ülevaatamist.

 

Probleem - teadvustatud nähtus, sündmus või seisund, millega ollakse pikema aja jooksul kokku puutunud või mida on pikema aja jooksul märgatud.

Vajab süvendatud professionaalset analüüsi ja/või sekkumist.

 

Erakorraline sündmus - harvaesinev, asjaga seotutele ilmselt ohtlik nähtus, sündmus või seisund.

Vajab kohest sekkumist.

 

Huvi - teabehuvi (teenused/toetused, haridus/vaba aeg).

Vajab teavitamist või teabeallika juurde suunamist.

 

Juhtumi iseloomu ja klassifikaatori alusel paigutub probleem ühte allolevatest kastidest

 

Ilming

Probleem

Erakorraline

sündmus

 

Hooletusse jäetus

 

 

SHO

SHO

U, V

SHO

U, V

112, 110

 

Vägivaldsus

 

 

SHO

SHO

U, V

SHO

U, V

112, 110

 

Konfliktsus

 

 

SHO

SHO

U, V

SHO

U, V

112, 110

 

Sõltuvus

 

 

SHO

SHO

U, V

SHO

U, V

112, 110

 

Psüühika häiritus

 

 

SHO

SHO

U, V

SHO

U, V

112, 110

Lähtuvalt juhtumi iseloomust ja klassifikaatorist suunatakse probleem tabelis toodud instantsidesse. Need on:

Päästeamet (kiirabi, tuletõrje)           112

politsei                                            110

sotsiaalhoolekande osakond (8)         SHO

usaldustelefonid (~3)                          U

varjupaik       V

Huvi klassifitseeritakse :

haridus ja vaba aeg - tegevuslik-arenduslikud võimalused

teenused ja toetused – abistavad – toetavad – suunavad.

 

3.                  Aruandlus

Aruandeid esitatakse vastavalt kokkuleppele  Sotsiaalministeeriumile ja/või Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile.

Aruannetes sisaldub:

- juhtumite jaotus ja arv vastavalt juhtumimaatriksile sündmuste iseloomu ja valdkonna alusel;

- laekunud probleemide arv vastavalt huvimaatriksile: haridus ja vaba aeg või teenused ja toetused.

 

4.                  Personal

 

Laste abi- ja infotelefoni teenuse käivitamiseks finantseeritakse 4 dispetšeri ametikohta, üks projektijuhi ja üks IT-spetsialisti ametikoht. Vastavalt teenuse tegelikule mahule korrigeeritakse laste abi- ja infotelefoni töötajate arvu igal uuel kalendriaastal. Laste hädaabitelefoni dispetšer räägib nii eesti kui vene keelt. Töötajatelt ei nõuta sotsiaaltööalast eriharidust. Laste abi- ja infotelefoni teenuse projektijuhil on soovitatavalt kõrgharidus sotsiaaltöö või sellega lähedasel erialal.

 

5.                  Eelarve

 

Kuluartikkel

Kogus

1 tk hind

Hind kokku

Personalikulud

 

 

545 150

  Töötasu

 

 

408 965

  Tööjõukuludega kaasnevad maksud ja    sotsiaalkindlustusmaksed

 

 

136 185

Majandamiskulud

 

 

70 000

Majandamiskulud finantseeritakse Tallinna linna eelarvest.

 

LISA 2

LISA 3