Kasutaja  
Parool

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Tallinna linna välisvalgustuse suunad aastateks 2006-2015
Tallinna Linnavolikogu 16.11.2006 otsus number 330
Redaktsiooni kehtivus:01.01.2011 - ...

 Redaktsioonid

REDAKTSIOON:

Tvk o 09.09.2010 nr 193, jõustumine 01.01.2011,
lugeda euro kasutusele võtmisel õigusaktis märgitud kroonid eurodeks ümberarvestamise kursi alusel

 

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

OTSUS

 

 

Tallinn

16. november 2006 nr 330

 

 

 

 

Tallinna linna välisvalgustuse suunad aastateks 2006-2015

 

 

 

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja § 37 lg 4 p 2 ning Tallinna Linnavolikogu 9. veebruari 2006 määruse nr 5 “Tallinna arengudokumentide menetlemise kord“ § 17 lg 4 alusel,

 

 

Tallinna Linnavolikogu

 

o t s u s t a b:

 

1. Kinnitada Tallinna linna välisvalgustuse suunad aastateks 2006-2015 vastavalt lisale.

2. Arvestada Tallinna välisvalgustuse suundadega Tallinna linna järgnevate aastate eelarvestrateegiate ja eelarvete koostamisel vastavalt linna eelarve võimalustele.

3. Tallinna Linnavolikogu Kantseleil teha otsus teatavaks Tallinna Kommunaalametile.

4. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

 

 

Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006
otsuse nr 330
LISA

 

Tallinna linna välisvalgustuse suunad aastateks 2006-2015

 

 

 

Sisukord

1. Sissejuhatus. 3

1.1 Linna välisvalgustusvõrk ja selle areng kuni Eesti taasiseseisvumiseni 5

1.2 Välisvalgustuse areng alates Eesti taasiseseisvumisest 5

1.3 Välisvalgustusvõrgu tehniline seisukord. 7

1.3.1 Lülitus-jaotusseadmed. 7

1.3.2 Paljasjuheõhuliinid. 7

1.3.3 Õhukaabelliinid. 8

1.3.4 Maakaabelliinid. 8

1.3.5 Juhtmed-kaablid tänavavalgustusliinidest valgustiteni 9

1.3.6 Valgustuspostid. 9

1.3.7 Kesktänavaliinid. 10

1.3.8 Trolli- ja trammiliinipostidel olev tänavavalgustus. 10

1.4 Vandalism välisvalgustusvõrgus. 11

1.5 Välisvalgustusvõrgu seire, turvamine ja juhtimine. 12

2. Teevalgustus. 13

2.1 Valgustustehniline olukord. 13

2.2 Kasutatavad valgusallikad. 13

2.3 Eesmärgid ja projekteerimise alusdokumendid. 14

2.4 Teevalgustuse kujundamine. 14

2.4.1 Magistraalteed. 14

2.4.2 Juurdepääsuteed. 15

2.4.3 Jalakäijate reguleerimata ülekäigurajad. 15

3. Pargivalgustus. 16

3.1 Valgusallikad. 17

3.2 Valgustuse olukord ja kavandatavad tegevused. 17

3.2.1 Kadrioru park. 17

3.2.2 Vanalinna bastionivööndi ja selle lähiümbruse pargid. 19

3.2.3 Renoveeritavad pargid. 20

3.2.4 Muud pargid. 20

4. Vanalinna valgustus. 21

4.1 Ülevaade. 21

4.1.1 Vanalinna tänavad. 21

4.1.2 Hoonete fassaadid. 21

4.1.3 Kirikud. 22

4.1.4 Linnamüür 22

4.2 Vanalinna valgustuse kujundamine. 23

4.2.1 Vanalinna lähi-, kesk- ja kaugvaade. 23

4.2.2 Prioriteetsed objektid. 24

5. Monumentide ja skulptuuride valgustus. 28

6. Miljööväärtuslike piirkondade valgustus. 30

7. Muude objektide valgustus. 31

8. Ehitus-ja renoveerimistööd ning vajalikud investeeringud. 31

8.1 Pimedad tänavad. 32

8.2 Paljasjuheõhuliinide asendamine rippkeerdkaabelliinidega. 32

8.3 Kesktänavaliinide ja trammi-trollibussi kontaktliinidega ühistel postidel olevate õhuliinide renoveerimine  33

8.4 Majaseintel olevate valgustite üleviimine postidele. 33

8.5 Raudbetoonpostidega tänavavalgustusvõrgu renoveerimine. 34

8.6 Amortiseerunud õhuliinvõrgu asendamine kaabelvõrguga. 34

8.7 Pargivalgustus. 35

8.8 Vanalinna kujundusvalgustus. 35

8.9 Skulptuurid. 36

8.10 Miljööväärtuslikud piirkonnad. 37

8.11 Muud objektid. 37

9. Välisvalgustuse alased kohustused ja kulud. 37

10. Kokkuvõte. 38

 

1                  Sissejuhatus

Tallinna linna välisvalgustuse suunad

Kvaliteetsed ja eesmärgikohased välisvalgustuslahendused on Tallinna linna arengus prioriteetsel kohal.

Käesolevad Tallinna linna välisvalgustuse suunad (edaspidi välisvalgustuse suunad) hõlmavad linnavalgustuse strateegiat, mis on suunatud nii funktsionaalse kui esteetilise välisvalgustuse parandamiseks linnas. Välisvalgustuse suunad ei ole lõplik linnavalgustust käsitlev dokument, vaid pigem suunav nõuannete ja juhiste kogum, mida võtta aluseks konkreetsete valgustuslahenduste koostamisel.

Välisvalgustuse suunad on koostanud Tallinna Kommunaalameti tellimusel Aktsiaselts KH Energia-Konsult.

Välisvalgustuse suundade koostamise alused

Välisvalgustuse suunad põhinevad järgnevatel arengukavadel, normidel ja standarditel:

1)   Tallinna Linnavolikogu 6. oktoobri 2005 määrusega nr 53 kinnitatud “Tallinna arengukava 2006-2015“;

Linna arengukava eesmärkides on tähtsustatud atraktiivse välisilmega linna ja ajaloolise pärandi, k.a muinsuskaitseliste väärtuste säilitamine. Samuti on tähelepanu pööratud turvalisele ja liiklusohutule elukeskkonnale. Nende eesmärkide saavutamisele aitab kindlasti kaasa linna välisvalgustuskava väljatöötamine.

2)   Tallinna Linnavalitsuse 24. märtsi 2004 määrusega nr 26 kinnitatud “Tallinna linna teevalgustusnormid“;

Kuna välisvalgustuses on vajalik eelkõige inimesele turvalisuse ja mugavuse tagamine (kõnniteed, jalgrattateed, ülekäigurajad), siis on siinkohal abiks linnavalgustuse arengusuundi määratlevad välisvalgustuse suunad.

3)   Tallinna Linnavolikogu 3. märtsi 2005 määrusega nr 17 kinnitatud “Tallinna haljastuse arengukava“;

Tallinna haljastuse arengukava sisaldab linnahaljastuse arenguvisiooni aastani 2015 ning linnaosade haljastuse prioriteete, mille hulka kuulub ka parkide ja haljasalade valgustus.

4)   Tallinna Linnavolikogu 17. juuni 2004 määrusega nr 26 kinnitatud “Kadrioru Pargi arengusuunad aastani 2018“;

Kvaliteetne valgustuslahendus omab Kadrioru pargi arengus prioriteetset kohta.

5)   Euroopa standard EVS-EN 13201 Road Lighting, 20.02.2004;

Rahvusvahelises standardis kehtestatud välisvalgustuse eesmärgid ja normid on aluseks linnade valgustuskavade koostamisel.

6)   Tallinna Linnavalitsuse 4. mai 2005 määrusega nr 50 kehtestatud “Jalakäijate reguleerimata ülekäiguradade valgustuse tüüpmoodulid“.

Välisvalgustuse suundade eesmärgid

Tallinna linna välisvalgustuse suundade eesmärgid jaotuvad põhinedes kolmele peamisele valgustusele seatud ülesandele.

Funktsionaalse valgustuse temaatika seondub välisvalgustuse suundade esimese eesmärgiga, milleks on linnakodanike ja turistide turvalisuse ja liikumispiiride suurendamine. Antud temaatika all leiavad välisvalgustuse suundades käsitlemist tee- ja pargivalgustus.

Valgus, mis tagab eelkõige esteetilise naudingu, on tihedates seostes välisvalgustuse suundade teise eesmärgiga, mis on Tallinna linna identiteedi tugevdamine ja kultuuripärandi säilitamine. Tallinna vanalinna ja linna mitmete monumentide ja linnaskulptuuride unikaalsuse rõhutamisel on võimalik kasutada erinevaid valguslahendusi, mis tõstavad Eesti kultuuripärandit vastavalt esile. Välisvalgustuse suundades on pööratud tähelepanu ka modernsete objektide valgustuslahendustele, need leiavad käsitlemist muude objektide temaatika all.

Tallinna Kommunaalamet korraldab iga-aastaselt, novembrikuus arhitektuuri- ja kujundusvalgustuse hindamise konkursi “Põhjala valguspärl“. Tallinnas on tekkinud ja tekkimas objekte, mis disainvalgustuse abil on muudetud atraktiivseks ja pilkupüüdvaks. Et innustada tegijaid selles suunas edasi liikuma, on Kommunaalamet välja töötanud arhitektuuri- ja kujundusvalgustusalaste tööde hindamise alused, et selgitada välja igal aastal parim valgustusalane lahendus. Arhitektuuri- ja kujundusvalgustuse hindamisel lähtutakse kolmest märksõnast: 1. esteetiline disain ja projekt; 2. tehniline disain; 3. projekti maksumus. Igal aastal saab komisjoni poolt parimaks objektiks tunnistatud valgustuslahendus linnavalitsuse istungil tunnustatud ning autasustatud tiitliga “Põhjala valguspärl“.

2006. aastal käivitas Kommunaalamet koostöös Kadrioru Pargi ja mitmete koostööpartneritega projekti “Valgus kõnnib mööda Kadrioru parki“. Projekti käigus olid pargi käiguteed piiritletud küünalde ja tõrvikutega ning teatud objektid olid valgustatud kasutades erinevaid iluvalgustuslahendusi. Käivitatud projekt vääris linnakodanike suure tähelepanu ning kavas on muuta vähemalt ühe samasisulise valgustusürituse toimumine linnas heaks tavaks.

Keskkonnasõbralikkus koos kvaliteetsema valgusega on välisvalgustuse suundade kolmandaks eesmärgiks. Välisvalgustuse arengus püütakse leida sümbioos energiasäästliku, kuid samas kvaliteetsema ja linnaolustikku mitmekesisemaks, sealhulgas värvilisemaks muutva valguse kasutamise vahel. Linnaolustiku valgustuse mitmekesistamisel on vajalik otsustada, milliseid objekte, mil määral ning kuidas valgustada, sest kvaliteetsemad valgustuslahendused on kallimad ning vajavad täiendavaid kulutusi nii energiale kui paigaldiste hooldamisele. Toimiva kooskõla leidmises peitub eesmärgi saavutamise võti.

Välisvalgustuse suundade struktuur ja koostamise meetod

Välisvalgustuse suundade eesmärkidest lähtuvalt on koostatud välisvalgustuse suundade struktuur. Välisvalgustuse suundade esimeses alajaotuses käsitletakse teevalgustust; teises jaotuses pargivalgustust, edasi vanalinna ja monumentide valgustust, miljööväärtuslike piirkondade ja muude objektide valgustust. Välisvalgustuse suundade koostamisel on lähedalt tutvutud ja ideid kogutud järgnevate linnade valgustuskavadest: Lyon, Glasgow, Liege, Sydney, Melbourne ja Belfast.

Lisaks eelpoolnimetatutele on suundade koostamisel lähtutud ka Rahvusvahelise Linnavalgustuse Liidu (LUCI liit) korraldatavatel seminaridel ja konverentsidel käsitletust. Tallinna linn on Rahvusvahelise Linnavalgustuse Liidu liige alates 2004. aastast. Liit pakub võimalusi kokku viia linnade valgustusega tegelevaid spetsialiste ja teisi asjast huvitatud isikuid ning organisatsioone, et diskuteerida teemal kuidas paremini kasutada valgustust tänapäeva linnapildis ning omandada uusi teadmisi valgustustehnika alal toimuvatest tehnilistest muutustest, samuti teaduspõhise valgustustehnika arengu saavutustest ja arengusuundadest.

Arengusuundade koostamise meetodiks valiti nii kirjeldav kui võrdlev analüüs, mis tähendab, et lisaks konkreetsetele juhistele ja nõuannetele, kuidas luua või muuta valgustust kõigis eelpoolnimetatud valdkondades, eelneb alati hetkeolukorra analüüs. Antud ülesehitus tagab selgema arusaama vajaminevatest töödest ja nende mahtudest. Võimalikke valgustuslahendusi illustreeriv fotomaterjal on samuti võimaluse korral esitatud paralleelselt ehk antud hetkel olevana ja võimalikuna. Kasutatud on fotomontaaži.

Välisvalgustuse suundade täitmise edukuse määramise mõõdikud ja riskid püstitatud eesmärkide saavutamisel.

Välisvalgustuse suundade täitmise edukus sõltub linna võimalustest linnavalgustuse alaseid vajalikke töid finantseerida. Tinglikult võib teevalgustuse valdkonnas planeeritava tegevuse jaotada esmatähtsusega tegevuseks nagu kõigi teeregistris olevate ja veel pimedate tänavate valgustamine, täielikult amortiseerunud tänavavalgustuse elementide (postide, kaabelliinide, õhuliinide jne) väljavahetamine st tegevus millest sõltub otseselt linnavalgustuse olemasolu ja selle töökindluse tagamine ning tegevuseks mille eesmärk on linnaruumi valgustuse abil muuta huvitavamaks, atraktiivsemaks, keskkonnasõbralikumaks jne. Mõlemad suunad on üldises kontekstis vajalikud. Kuna kava on koostatud pika perspektiiviga ning konkreetsete osade kaupa on välja toodud kõik linnavalgustuse valdkonda puudutavad vajalikud tööd, siis selle tegevuse täitmise mõõdikuteks on konkreetsed “tükid“, “meetrid“, “üksikud objektid“ jne, mis iga-aastaselt planeeritakse ja mis jäävad ka mõõdikuteks kava realiseerimise hindamisel.

Välisvalgustuse suundades sisalduva konkreetse tegevuse realiseerimine sisaldab teatud riske juhul, kui linnal puuduvad vahendid kava rahastamiseks. Tuleb arvestada olukorraga, kus igaaastase inflatsiooni tõttu suurenevad tõenäoliselt kulutused materjalidele, kütusele, tööjõule jne.

1.1           Linna välisvalgustusvõrk ja selle areng kuni Eesti taasiseseisvumiseni

Tallinna tänavaid hakati regulaarselt valgustama 1787. aastast. 1865. aastal paigaldati Tallinna tänavaile esimesed gaasilaternad, mida linnavaht pidi igal õhtul eraldi süütama ja hommikul kustutama. Esimesed kaks elektrilist välisvalgustit Tallinnasse paigaldati Balti jaama ette 1883. aastal. Laiem üleminek elektrivalgustusele algas 1915. aastal, mil aasta lõpuks oli linna 1 365 gaasilaternast asendatud elektrivalgustitega 186. Sellest ajast algas linna välisvalgustuse tormiline areng ning 1939. aastaks oli Tallinna tänavatel 1 464 elektrilist välisvalgustit ja 549 gaasilaternat, mida tuli igal õhtul ükshaaval sisse ja hommikul välja lülitada. Tänavate valgustamist polnud võimalik teostada elamute ja hoonete elektrivarustuseks rajatud üldisest elektrivõrgust, vaid selleks oli vajalik välja ehitada omaette elektrivõrk. Välisvalgustuse elektrivõrk koosneb toite- ja juhtimisseadmetest, elektriliinidest (kas õhuliinidest või maakaabelliinidest), postidest, traaversitest, kronsteinidest, kandetrossidest, maandusseadmetest ning valgustitest. 1963. aastaks ulatus Tallinna välisvalgustusvõrgu elektriliinide pikkus juba 347 kilomeetrini ning valgustusvõrku oli selleks ajaks ühendatud 8 496 valgustit. Koos intensiivse ehitustegevusega, sealhulgas uute elamurajoonide rajamisega Mustamäele, Õismäele ja Lasnamäele järgnevatel aastakümnetel, toimus ka linna välisvalgustuse elektrivõrgu intensiivne arendamine. Eesti taasiseseisvumise ajaks 1991. aastal oli Tallinnas (koos Saue ja Maardu linnadega) 29 346 välisvalgustit ja 1 187 kilomeetrit elektriliine, millest 688 kilomeetrit (ligikaudu 58%) olid paljasjuheõhuliinid. Viimasel aastakümnel on Tallinna linna välisvalgustus saanud kvalitatiivselt uue taseme, kuid jätkunud on ka kvantitatiivne areng.

1.2           Välisvalgustuse areng alates Eesti taasiseseisvumisest

Taasiseseisvunud Eesti pealinna välisvalgustuse kvalitatiivne areng algas 1994. aastal, mil tolleaegse munitsipaalettevõtte Tallinna Tänavavalgustus poolt paigaldati Vabaduse väljakule ja Pärnu maanteele 400 W elavhõbevalgustite asemele 122 esimest 250 W naatriumkõrgrõhuvalgustit. Võrreldes 1996. aastaga on Tallinna välisvalgustite arv kasvanud 1,5 korda ja on 2006. aasta alguseks jõudnud 42 000 piirile (vt joonis 1).

 

Joonis 1 Välisvalgustite arvu muutus aastatel 1996-2006

 

Kuni 1997. aastani oli valgustite juurdekasv praktiliselt olematu, ajavahemikul 1999-2000 lisandus Tallinna teedele ligikaudu 1 000 valgustit aastas. Alates 2001. aastast on lisandunud üle 1 500 valgusti ning areng on kulmineerunud 2004. ja 2005. aastal, mil linnapilti ilmus juba üle 2 000 valgusti (vt joonis 2).

 

Joonis 2 Välisvalgustite juurdekasv aastatel 1996-2006

 

Välisvalgustuse areng kajastub meie igapäevases linnapildis. Kui 2000. aasta alguses oli linna haldusele kuuluvatest tänavatest valgustamata 83,8 kilomeetrit, siis 2006. aastaks oli valgustamata tänavate hulk kahanenud 22,5 kilomeetrile. Seni halvasti valgustatud tänavad on saanud tänapäeva nõuetele vastava valgustuse, valgustatud on mitmed pargid ning rajatud valgustatud terviseradu. Sellise arengu jätkudes võib loota, et Tallinnat saab varsti kutsuda valguselinnaks.

Ülevaade Tallinna välisvalgustusvõrgu mahust seisuga 1. jaanuar 2006 on toodud tabelis 1.

Tabel 1 Tallinna välisvalgustusvõrk seisuga 1. jaanuar 2006

Nimetus

Ühik

Kogus

Valgusteid kokku,

sealhulgas enne 1994. a. paigaldatuid

tk

41 990

1 373

Valgustatud tänavate ja teede kogupikkus,

selleks rajatud välisvalgustusliinide kogupikkus,

 neist

  • paljasjuheõhuliine
  • õhukaabelliine
  • maakaabelliine

km

 

1 728

1 496

 

206

582

708

Välisvalgustuseks kasutatavaid poste kokku

Postide kuuluvus

- Tallinna Kommunaalamet

sealhulgas

  • metallposte
  • raudbetoonposte
  • puitposte

- trammi ja trollibussi kontaktvõrk

- Eesti Energia Jaotusvõrk

tk

 

 

35 272

 

25 392

 

9 115

12 767

3 510

2 141

7 739

Lülitus- jaotusseadmeid kokku

sealhulgas tsentraaljuhtimisel ja seirel

tk

516

508

Linna välisvalgustuse töökindluse tõstmiseks, valgustustehnilise ja ohutustehnilise olukorra parandamiseks on viimasel aastakümnel tehtud ära märkimisväärne töö. Olulisimat tehtust:

1)   enamik Nõukogude Liidu aegsed välisvalgusteid on vahetatud energiasäästlike ja kaasaegsete vastu, murranguliseks oli siin 2001. aasta, mil AS KH Energia-Konsult vahetas kaasaegsete energiasäästlike valgustite vastu ligikaudu 26% linna välisvalgustitest. 2006. aasta alguseks oli linna 41 990 valgustist alles jäänud veel 1 373 valgustit, mis olid paigaldatud enne 1994. aastat;

2)   ligi 600 kilomeetrist isoleerimata juhtmetega paljasjuhtmelisest õhuliinist oli 2006. aasta alguseks alles jäänud 206 kilomeetrit;

3)   tänavavalgustuse kõik 516 lülitus-jaotusseadet on kaasaegsed, neist 508 on varustatud distantsjuhtimis- ja kontrolliseadmetega;

4)   puuteohutuks on tehtud vanalinna majaseintes olevad ligikaudu 500 valgustuskilpi.

1.3           Välisvalgustusvõrgu tehniline seisukord

Välisvalgustusvõrku iseloomustab kõige paremini tema ehitusaeg, sest ajaga on kaasas käinud ja arenenud nii ehituskvaliteet kui paigaldatud seadmed ning rajamisel kasutatud materjalid.

Järgnevalt käsitletakse Tallinna välisvalgustusvõrgu põhikomponentide vanuselist jaotust (lähtudes rajamise-paigalduse aastast) ning tuuakse välja hinnang üldolukorrale.

Lülitus-jaotusseadmed

Kõik lülitus-jaotusseadmed on alates 1997. aastast vahetatud uute vastu, sealjuures esimesel kahel (1997-1998) aastal kasutati selleks nn ABB-kilpe, järgnevatel aastatel on kilpe ise komplekteeritud, arvestades juba konkreetset tänavavalgustuse spetsiifikat. Ülevaade välisvalgustusvõrgu lülitus-jaotusseadmete uuendamisest on tabelis 2.

Aastal 2000 varustas AS KH Energia-Konsult 400 lülitus-jaotusseadet ja 2001. aastal ülejäänud lülitus-jaotusseadmed oma välisvalgustuse juhtimis- ja turvasüsteemi elektroonsete plokkidega, mis võimaldas seadmete turvamise ning kogu välisvalgustusvõrgu igapäevase töökorralduse viia kvalitatiivselt uuele tasemele.

Tabel 2 Välisvalgustusvõrgu lülitus-jaotusseadmete vanuseline jaotus

Paigaldusaasta

Kogus tk

1997

218

1998

117

1999

48

2000

28

2001

16

2002

23

2003

19

2004

29

2005

18

Kokku

516

Käesolevaks ajaks vajavad lülitus-jaotusseadmed jälle täiendamist ning osaliselt ka renoveerimist. Seda järgmistel põhjustel ja ulatuses:

·        seoses paljasjuheõhuliinide asendamisega õhukaabelliinidega vajavad 150 lülitus-jaotusseadet, millele on ühendatud või ühendatakse õhukaabelliine (vt alapunkti 1.3.2), vastavalt ohutustehnilistele nõuetele täiendamist liinide ette paigaldatavate nähtava lahutuskohaga lülititega (kokku on vajalik paigaldada ligikaudu 800 turvalülitit, mille paigaldus tingib omakorda ümberehitusi osades seadmetes);

·        lülitus-jaotusseadmetesse 2000. ja 2001. aastal paigaldatud juhtimisplokkide ressurss on ammendumas amortiseerumise tõttu; seoses elektroonika ja infotehnoloogia valdkonna tormilise arenguga tuleb olemasolevad juhtimisplokid asendada järgmise põlvkonna seadmetega; AS KH Energia-Konsult, kes on Tallinna linnale valgustusteenuse osutaja 2014. aastani, käivitas 2005. aasta teisel poolaastal töö uue tarkvara väljatöötamiseks ning juhtimisseadmete ja -plokkide asendamiseks uute ning kaasaegsetega; arendustööd realiseeritakse täies mahus 2006. ja 2007. aasta jooksul.

Paljasjuheõhuliinid

Paljasjuheõhuliinide vanuseline jaotus Tallinna linna välisvalgustusvõrgus on toodud tabelis 3. Pärast 1990. aastat Tallinnas välisvalgustuse tarbeks uusi paljasjuheõhuliine rajatud ei ole.

Nii töökindluse näitajate kui elektriohutuse seisukohast (ohtlikkus linnaelanikele) vajavad paljasjuheõhuliinid asendamist õhukaabelliinidega (Eesti Energia Jaotusvõrk asendas kõik Tallinna välisvalgustusvõrguga ühistel postidel olevad oma paljasjuheõhuliinid õhukaabelliinidega juba aastatel 1994-2003).

Tabel 3 Välisvalgustusvõrgu paljasjuheõhuliinide vanuseline jaotus

Paigaldusaasta

Kogus km

kuni 1970

34

1971 – 1980

93

1981 – 1990

79

Kokku

206

Õhukaabelliinid

Esimene õhukaabelliin Tallinna välisvalgustusvõrku rajati 1994. aastal. Tänaseks on Tallinna välisvalgustusvõrgus õhukaabelliine 582 kilomeetrit, mis moodustab peaaegu 40% valgustusvõrgu liinide üldpikkusest. Õhukaabelliinidest umbes 2/3 moodustavad rekonstrueeritud liinid – need on liinid, kus paljasjuhtmed on asendatud õhukaablitega. 1/3 liinide kogupikkusest on uusrajatised.

Kõik õhukaabelliinid on elektriliselt heas tehnilises seisukorras ning lisaks korralistele hooldustöödele lisakulutusi vaadeldaval perioodil ei vaja. Rekonstrueeritud liinide puhul tuleb arvestada asjaoluga, et uued õhukaablid paigaldati olemasolevatele vanadele postidele.

Maakaabelliinid

Valgustusvõrgu maakaabelliinide vanuseline jaotus on toodud tabelis 4.

Tabel 4 Välisvalgustusvõrgu maakaabelliinide vanuseline jaotus

Paigaldusaasta

Kogus km.

kuni 1970

143

1971 – 1980

169

1981 – 1990

145

1991 – 2000

58

alates 2001

193

Kokku

708

Maakaabelliinid on välisvalgustusvõrgu rajamise eelistatuim viis kahel põhjusel:

·        maakaabelliin jääb visuaalselt nähtamatuks ja ei risusta linna elukeskkonda;

·        on kõige töökindlam ja ka ohutum.

Eeltoodust teine väide kehtib, kui rajatud liini tsoonis ei teostata kaevetöid. Linna keskkonnas see kahjuks nii ei ole. Kuna välisvalgustuskaablid on võrreldes teiste kommunikatsioonide ja elektrivõrgu kaablitega väiksema ristlõikega, siis vigastatakse neid kaevetööde teostamisel võrdlemisi sageli. Maakaabli parandustöö on aga suhteliselt suuremahuline ning kallis ja kuni kaasaegsete kaablimuhvide kasutuselevõtuni viimasel aastakümnel ka väheefektiivne, sest parandatud kaabli muhvi niiskumine ning sellest tulenev lühis oli ja on reeglina vaid ajaküsimus. Vananenud kaablimuhvid vähendavad tunduvalt kaabelliinide töökindlust. Tallinna vanalinna ja ka kesklinna välisvalgustusliinidel on kaablite jätkumuhve rohkesti. Osa kaablimuhvidest tehti juba välisvalgustusvõrgu rajamisel hargnemisteks majaseintel olevate valgustikilpideni. Üle 30 aasta pinnases olnud maakaablid vajavad väljavahetamist. Reeglina on nimetatud töid otstarbekas teostada vaid tänava teiste kommunikatsioonide rekonstrueerimisega samaaegselt.

Omaette probleemiks on kaabelliinid 3 x 220 V välisvalgustusvõrgus. Nimetatud pingesüsteem hõlmab põhiliselt vanalinna, on välja ehitatud enne 1960. aastat ning hetkel toidetakse sellest süsteemist 56 lülitus-jaotusseadet, mille liinidele on ühendatud 3 914 põhiliselt vanalinna (kuid ka mõningate Vana-Kalamaja ja Pelgulinna tänavate) valgustit. Selles kolmejuhtmelises pingesüsteemis on reeglina kasutatud ainult kolmejuhtmelisi metallmantliga (tänaseks suures osas läbiroostetanud) kaableid, kus valgustid ja muud metalltarindid peaksid omama kohalikke maandusseadmeid, mis on aga jäetud tegemata või käesolevaks ajaks läbi roostetanud. Nende piirkondade kogu välisvalgustusvõrgu elektripaigaldiste mittevastavusele ohutusnõuetele on juhitud tähelepanu juba 2000. aasta elektrivõrgu korralise kontrolli aktis. Kiired lahendused antud küsimuses puuduvad. Neid piirkondi saab rekonstrueerida järk-järguliselt vaid koos Eesti Energia Jaotusvõrgu alajaamade pingesüsteemide muutmisega ning uute liinide paigaldamisega.

Juhtmed-kaablid tänavavalgustusliinidest valgustiteni

Nendeks juhtmeteks-kaabliteks on liinilõigud, mis hargnevad toiteliinidest ühe-kahe valgustini. Nende nn juhtmelõikude kogupikkus Tallinna välisvalgustusliinidel on ligikaudu 400 kilomeetrit, need on liinipikkused, mida koondaruanne (vt tabel 1) ei arvesta, sest statistikas arvestatakse vaid toiteliine, mis kulgevad mööda teid ja tänavaid.

Õhuliinide puhul on juhe või kaabel välisvalgustusliinist valgustini lühike, ligikaudu ühe- või mõnemeetrine, olenevalt postil oleva valgustikonsooli pikkusest. Lühidusele vaatamata peab ka see juhtme- või kaablilõik olema nõuetekohase isolatsiooniga. Alates 2000. aastast teostatud valgustite vahetusel on reeglina uuendatud ka need juhtmelõigud ning on tänu kaasaegsetele isolatsioonimaterjalidele heas seisukorras.

Maakaabelliinide puhul on vaadeldavad juhtme-kaablilõigud tunduvalt pikemad: kas võrdsed posti kõrgusega või posti ja konsooli kõrgusega. Need postides olevad juhtmed-kaablid pärinevad nende postide paigaldamisajast. Seega maakaabelliinidel, mille vanus ületab 30 aastat, arvestades juhtmete-kaablite teostusaegseid isolatsioonimaterjale (levinuim oli immutatud puuvillpunutis pluss kumm), vajavad postiviigud lähiaastatel ümberjuhtmestamist.

Kapitaalmahutuste kokkuhoiu eesmärgil loobuti 1960.-1970. aastatel uusehitusrajoonide sisekvartalites sageli (Tallinnas enim Mustamäel) välisvalgustusvõrgu teostusest postidel. Värvilise metalli, postide ja mullatööde kokkuhoiu eesmärgil loobuti traditsioonilisest välisvalgustusvõrgu ehitamisest ning nii liinid kui valgustid paigaldati majaseintele. Seejuures rajati välisvalgustusliinid väikeseristlõikeliste (4 kuni 6 mm2) alumiinium-kaablitega. Tänaseks on elamud erastatud, teostatakse hoonete fassaadide remonttöid. Seejuures on majaseintel olevad liinid ja valgustid oma kronsteinidega kujunenud suureks probleemiks nii uutele omanikele kui välisvalgustuse hooldusfirmale. Ühelt poolt on nii liinid kui valgustid rekonstrueerimis- ja remonditöödel ees, teiselt poolt lõhutakse liine nende väikese ristlõike tõttu ning liinide parandamine olukorras, kus nad on jäänud soojustus- või krohvikihi sisse, on suureks probleemiks. Ka ei vasta majaseintel olevate valgustitega sisekvartalite valgustatus reeglina kaasaja normidele – ei ole piisav tulenevalt valgustite paigutuse ja teedevõrgu mitteühildumisest.

Majaseintes ja -seintel kulgevad välisvalgustusvõrgu juhtmed liinist valgustini (kas alt üles või piki majaseinu) ka enamusel vanalinna ja paljudel kesklinna majadel. Sõltuvalt liinide paigaldusaastast on nende tehniline seisukord väga erinev, sest neid on vahetanud vaid üksikud majavaldajad. Siinkohal oleks otstarbekas lahendus, et hoonete valdajad peavad hoonetel olevaid valgusteid ja valgustusvõrgu elemente taluma, valgustusvõrgu omanik aga hea seisma nende korrasoleku eest.

Valgustuspostid

Linna ligi 42 000 valgustist ligikaudu 38 000 on postidel, kuigi postide arv on 35 272. Erinevus tuleb sellest, et osal postidest on mitu valgustit – kaks kuni kaheksa. Eeltoodud enam kui 35 000 postist kuuluvad Tallinna linnale ja on Tallinna Kommunaalameti valitsemisel vaid 25 392 posti, ülejäänud on kas Eesti Energia Jaotusvõrgu postid või ühistranspordi elektrivõrgu postid, millel asuvad ka välisvalgustid (vt tabel 1).

Välisvalgustusvõrgu postid jagunevad:

·        metallpostideks – 9 115 tk ehk 35,9%,

·        raudbetoonpostideks – 12 767 tk ehk 50,3%,

·        puitpostideks – 3 510 tk ehk 13,8% postide üldarvust.

Metallpostid on valdavalt tsingitud teraspostid, kuid vähesel määral on ka malmposte ja alumiiniumposte. Metallpostide osakaal on märgatavalt suurenenud viimasel aastakümnel. Metallpostide vanuseline jaotus nende paigaldusaja järgi on toodud tabelis 5.

Tabel 5 Välisvalgustusvõrgu metallpostide vanuseline jaotus

Paigaldusaasta

Kogus tk

kuni 1993

1 405

1994 – 2000

1 932

alates 2001

5 778

Kokku

9 115

Alates 1994. aastast paigaldatud metallpostide seisukorda võib lugeda heaks. Varem paigaldatud metallpostidest suur osa on nn teraspostid plekkümbrisega alaosas (näiteks Suur-Karja tänaval vana postkontori ümbruses ja Tammsaare pargis) või malmvalupostid (näiteks Kalamajas). Teraspostid on amortiseerunud ja vajavad lähiaastatel väljavahetamist. Sama tuleb teha osa malmpostidega, mis on pragunenud.

Raudbetoonpostide vanuseline jaotus on toodud tabelis 6.

Tabel 6 Välisvalgustusvõrgu raudbetoonpostide vanuseline jaotus

Paigaldusaasta

Kogus tk

kuni 1970

4 717

1971 – 1980

4 431

1981 – 1990

3 397

1991 – 2000

222

Kokku

12 767

Raudbetoonpostide arv viimasel kümnendil ei ole praktiliselt muutunud. Uusi raudbetoonposte on paigaldatud vaid üksikutel juhtudel ja vanade postide asendamiseks. Raudbetoonpostide üldine olukord on postidest halvim. Selle peamiseks põhjuseks on nende vanus ning sellest tulenev raudbetooni pudenemine ja metallarmatuuri kõrge korrodeerumisaste, mida on intensiivistanud kloriidide kasutamine tänavatel. Amortiseerunud raudbetoonpostid on käesolevaks ajaks linna välisvalgustuse üheks ohtlikumaks elemendiks. Ei tohi unustada, et üks purunev raudbetoonpost võib kaasa tõmmata ka teised selle liini postid ning nende langemine on ohtlik nii inimestele kui sõidukeile. Mõningaid niisuguseid juhuseid on viimastel aastatel juba esinenud. Seetõttu on amortiseerunud raudbetoonpostide vahetus lähiaastate üks tähtsamaid välisvalgustusvõrgu ohutuse tagamise komponente.

Välisvalgustusvõrgus kasutatavast 11 249 puitpostist kuulub linnale vaid 3 510. Linnale kuuluvate puitpostide seisukord on rahuldav.

Kesktänavaliinid

Kesktänavaliinid on välisvalgustusvõrk, mis on teostatud sõidutee kohale kandetrossidele riputatud valgustitega. Kesktänavaliine on kasutatud ja kasutatakse kui:

·              tänav või tee ei võimalda postide kasutamist (näiteks Raua tänav);

·              valgustite paigaldus tänava servale ei taga tänava küllaldast valgustamist tulenevalt tänava laiusest (näiteks Endla tänav);

·              teeäärsete puude võrad varjavad valguse.

Kesktänavaliinide teostus ja hooldus on märgatavalt kallimad ja komplitseeritumad postidele rajatud välisvalgustusest, seda järgmistel põhjustel:

·              kesktänavavalgustid on kuni kolm korda kallimad kohtkindlalt paigaldatavatest valgustitest;

·              kesktänavavalgustite trossid jm kinnituselemendid on pidevas liikumises ning seetõttu suhteliselt kiirelt amortiseeruvad. Kui trossid kinnitatakse hoonetele ja rajatistele, siis sõltub trosside püsivus mitte ainult liinielementide püsivusest vaid ka hoone või ehitise konstruktsioonist;

·              kesktänavavalgustite hooldus toimub reeglina intensiivse liiklusega tänava-alal, mitte teeservas või esimesel sõidurajal.

Eeltoodud põhjustel on kesktänavaliinide osatähtsus Tallinna välisvalgustuses küllalt väike, neid on vaid 3,4% valgustite üldarvust ning kesktänavaliine ei ole viimasel kümnendil praktiliselt juurde ehitatud. Kuid olemasolevaid liine ei ole ka renoveeritud (v.a Luise tänaval). Põhjus on lihtne: kesktänavaliini renoveerimise kilomeeter on tunduvalt kallim näiteks välisvalgustuse õhuliini renoveerimise kilomeetrist. Sellest tulenevalt on välisvalgustuse kesktänavaliinide olukord märgatavalt halvem keskmisest, seda just kesktänavaliinide kinnitustrosside ja nende kinnituselementide osas. Erilist tähelepanu nõuavad kesktänavaliinid ühistranspordiliinidega tänavatel, sest trossidel ja kinnituselementidel täheldatakse kohati uitvooludest põhjustatud ristlõike vähenemisi ja nende esinemiskohad ei ole prognoositavad.

Trolli- ja trammiliinipostidel olev tänavavalgustus

Trolli- ja trammiliinide postidel on ligikaudu 3 000 valgustit, mis asuvad 1 833 trolli- ja 308 trammiliini kontaktvõrgu postil. Need ühistranspordiliinide postid on ohutustehniliste konfliktsituatsioonide tekkekohad, kus saavad kokku kaks väga erinevate funktsioonidega ning väga erinevatest toitepunktidest lähtuvat elektrivõrku ja kus ühe süsteemi rike või käitlusfirma personali vale tegevus võib seada ohtu nii teise süsteemi säilivuse, töövõime kui personali tööohutuse. Välisvalgustuse hooldusfirma personal peab oma tegevuses alati arvestama pingestatud trolli- või trammiliinijuhtmete ja -seadmete mitte ainult olemasoluga, vaid ka nende pinge all olekuga. Erinevate süsteemide lähedus eeldab ka erinõudeid välisvalgustusvõrgu ehitamisele. Postidele paigaldatavad valgustid ja muud välisvalgustusvõrgu seadmed ning liinid peavad olema kahekordse isolatsiooniga ning kaitsejuhte ei tohi ühendada postidega. Kahjuks ei ole selle nõude täitmist valdavas osas järgitud, mistõttu ei ole välistatud kümnete valgustite rivist väljalangemine põhjustatuna ühistranspordi pinge juhuslikust kandumisest välisvalgustusvõrku.

1.4           Vandalism välisvalgustusvõrgus

Välisvalgusvõrgus aset leidnud vandalismijuhtumite arv alates 2000. aastast on esitatud joonisel 3. Jooniselt nähtub, et vandalismijuhtumite arv Tallinnas on alates 2001. aastast märgatavalt vähenenud. Juhtumite analüüsist selgub, et küllalt lühikese aja jooksul pärast välisvalgustuse juhtimis-, seire- ja turvasüsteemi rakendamisest praktiliselt lakkasid sissetungid lülitus-jaotusseadmetesse ja nende seadmete lõhkumised välisvalgustuse väljalülitamiseks, et pimeduse varjus midagi lõhkuda või kuhugi sisse murda, sest lülitus-jaotusseadme ukse omavolilisel avamisel toimib lisaks dispetšeri informeerimisele koheselt kohalik helisignaal. Nimetatud turvasüsteemi ja uudsete tehniliste meetmete abil on viimastel aastatel suudetud ära hoida ka linna parkmetsadesse rajatud terviseradade valgustuse suuremad rüüsted.

Aasta keskmine vandalismijuhtumite arv linnaosades aastatel 2001-2005 on esitatud joonisel 4, vandalismikahjud linna ulatuses tuhandetes kroonides joonisel 5.

 

Joonis 3 Vandalismijuhtumite arv välisvalgustusvõrgus (alates 2000. aastast)

 

Joonis 4 Vandalismijuhtumite keskmine arv välisvalgustusvõrgus linnaositi

 

Joonis 5 Vandalismikahjud välisvalgustusvõrgus aastatel 2001-2005 (tuhandetes kroonides)

 

Vandalismist tulenevad kahjud välisvalgustusele on märgatavad ning nii võrgu valdajal, hooldajatel kui korrakaitse struktuuridel on lähiaastatel vaja rakendada võitlusele sellega täiendavaid organisatsioonilisi ja tehnilisi meetmeid.

1.5           Välisvalgustusvõrgu seire, turvamine ja juhtimine

Välisvalgustusvõrk erineb harilikust tarbijaid varustavast elektrivõrgust selle poolest, et tema kõik või enamik tarbijaid tuleb igal õhtul pimenemisel sisse lülitada, et valgus süttiks, ning hommikul valgenemisel välja lülitada, et valgus kustuks. Välisvalgustuse rakendamise esimestel aastakümnetel süütasid-kustutasid valgusteid selleks otstarbeks palgatud linnavahid. Üleminekul elektrivalgustusele asuti otsima vähem tööjõukulu nõudvaid lahendusi. Kahekümnenda sajandi esimesel poolel kasutati selleks valgustuse piirkonniti kellaaja järgi sisse-väljalülitamist. Sajandi teisel poolel asendati kellaaja järgi lülitamine valgustusolukorda enam arvestava valgustundlikul fotoelemendil põhineva nn fotosilmaga. Kuna iga valgusti varustamine fotosilmaga oli kallis, siis kasutati üht fotosilma valgustirühma kohta. Selleks, et lülitamisi korrastada ning elektrivõrgu sisse-väljalülitatuse olukorrast ülevaadet luua, rajati nn välisvalgustuse juhtimisliinid. Kuna õhuliinides kasutati isolaatoreil paljasjuhtmeid, siis võis veel hiljaaegu näiteks Peterburi maanteel ja Endla tänaval, aga ka mujal linna magistraalteedel, näha 5-, 6- ja 7-juhtmelisi tänavavalgustusliine, kus kuni nelja elektrivarustusjuhet täiendasid kuni kolm juhtimisjuhet. Niisuguse juhtmete-signaallampide süsteemi ulatus linnas oli siiski suhteliselt lokaalne ning väikese teabe mahuga valgustusvõrgu töö korraldamisel. Põhilise teabe allikaks välisvalgustuse mittepõlemise (aga ka valel ajal põlemise) kohta oli siiski linnakodanik, kuid seda harilikult mitme päevase viivitusega, siis kui tal oli tekkinud veendumus, et valgustus ilma sekkumiseta ei taastu. Mõningat leevendust probleemile püüti leida öötundidel sõitvate järelvaatajate-informaatorite abil. Kuid ka selle meetme efektiivsus ei olnud kuigi kõrge. Lokaalsetel fotosilmadel põhinev valgustuse sisse-väljalülitamine kujunes kaootiliseks tulenevalt fotoelementide suhtelisest väikesest reguleerimistäpsusest, nende parameetrite hajuvusest ja kergest häiritavusest (näiteks kõrvalise valguse poolt). Väljalülitamistest (näiteks kõrvaliste isikute poolt) ning kuritarvitustest välisvalgustusvõrgu toiteseadmetes ülevaade puudus, mis tingis ka valgustuse põlemise väikese töökindluse ja suhteliselt suure vandalismiaktide arvu (vt jaotist 1.4)

Tänapäeva nõuetele vastav Tallinna välisvalgustusvõrgu juhtimise, seire ja turvasüsteem töötati välja Tallinna Kommunaalameti tellimusel AS KH Energia-Konsult poolt, kes selle 2000. aasta teisel poolaastal ka rakendas. Süsteem põhineb GSM andmesidel, mille kaudu keskarvuti kontrollib reaalajas välisvalgustusvõrgu olukorda enam kui 3 000 punktis ning etteantud parameetrite ning programmi järgi teostab lülitus-jaotusseadmete ja liinide sisse-välja lülitamisi. Etteantud järjekorras kogu linna välisvalgustuse sisse või välja lülitamise 508 lülitus-jaotusseadmest realiseerib süsteem vähem kui 6 minuti jooksul korralduse saabumisest. Juhtimissüsteemi üheks ülesandeks on välisvalgustusvõrgu seadmete ja turvanõuetele vastavate liinide (milleks on linna liikumisradade välisvalgustusliinid Pirital, Hiiul, Mustamäel jm) kontrolli funktsioon, mis seisneb selles, et kui kontrollitavat seadet püütakse omavoliliselt avada või kontrollitavat liini lõhkuda, tekib ahelas katkestus, käivitub alarm ning kontroller saadab viivitamatult sellekohase teate probleemi olemuse ja asukoha kohta ööpäevaringselt funktsioneerivale AS KH Energia-Konsult dispetšerile, kes rakendab operatiivseid meetmeid lähtuvalt Tallinna linna välisvalgustusvõrgu huvidest. Lisaks dispetšerile saavad jälgida süsteemi olekut ja tööd ning sisse-välja lülitada vajalikke seadmeid või liine mistahes asukohast kas hooldustööde teostamiseks või muudel vajadustel, töid korraldavad ja süsteemi hooldavad selleks volitatud isikud.

2                  Teevalgustus

2.1           Valgustustehniline olukord

Alates 1999. aastast on teevalgustuse projekteerimisel rakendatud rahvusvahelise elektrotehnikakomisjoni soovitusi, millega on arvestatud ka praegu kehtivas standardis EVS-EN 13201 ning selle standardi alusel kehtestatud “Tallinna linna teevalgustusnormides“. Seega, alates 1999. aastast koostatud projektide alusel ehitatud teevalgustus Tallinnas vastab kaasaja nõuetele. Olemasoleva välisvalgustuse osalisel renoveerimisel on valgustite valikul eesmärgiks seatud saavutada maksimaalselt normilähedane tulemus, kuivõrd olemasolevate postide vahekaugus on seda võimaldanud. Kokkuvõtteks võib Tallinna suuremate tänavate valgustust lugeda heaks või rahuldavaks. Kehtivatele normidele ei vasta väiksemate tänavate valgustatuse ühtlus tihti Nõmme, Kristiine, Pirita ja Põhja-Tallinna linnaosades, kus teevalgustus on valdavalt Eesti Energia Jaotusvõrgu elektriliinidega ühistel postidel. Valgustatuse ebaühtlus linna neis piirkondades tuleneb kas liiga suurest postisammust (postide vahelisest kaugusest) või aastakümnetega kasvanud kõrghaljastusest.

2.2           Kasutatavad valgusallikad

Teevalgustuses enamkasutatavateks valgusallikateks on:

·        madalsurvenaatriumlambid – kõige energiasäästlikumad, kuid teevalgustuseks linnas vähesobilikud, sest kiirgavad monokromaatset kollast valgust, mille tõttu värvid ei ole eristatavad, värviedastusindeks on 0, Tallinnas ei ole kasutusel;

·        kõrgsurvenaatriumlambid – energiasäästlikud, tööiga keskmiselt neli aastat, teevalgustuses kõige enam kasutatavad lambid, värvieraldusindeks 20, värvitemperatuur 2 000 kelvinit (kollase valgusega);

·        kõrgsurveelavhõbelambid – kõrgsurveelavhõbelampide valgusviljakus on ligi kaks korda väiksem kõrgsurvenaatriumlampide valgusviljakusest, elavhõbelampide tööiga on keskmiselt kolm aastat, värvieraldusindeks 40 kuni 60, värvitemperatuur 4 000 kelvinit (külma valge valgusega);

·        metallhaliidlambid – metallhaliidlampide valgusviljakus on kõrgsurvenaatriumlampidest 15% väiksem, metallhaliidlampide tööiga 3 aastat, nad on väga hea värvieraldusindeksiga (80 kuni 90), nende värvitemperatuur sõltuvalt lambi tüübist on 2 800 (soe valge valgus) kuni 4 500 kelvinit (külm valge valgus). Metallhaliidlambid on eeltoodud lampidest oluliselt kõrgema hinnaga ja 2 800 kelviniliste lampide võimsuse valik on suhteliselt väike.

Tallinna linna teevalgustuses on kasutusel kõrgsurvenaatriumlampidega valgustid. Teede valgustamiseks on kõrgsurvenaatriumlampide kasutamine igati õigustatud, kuna lambid on energiasäästlikud, pika tööeaga, teevalgustuseks piisava valguse kvaliteediga ning soodsa hinna ja kvaliteedi suhtega.

2.3           Eesmärgid ja projekteerimise alusdokumendid

Teevalgustuse peamised eesmärgid on:

·        suurendada liikluse turvalisust kõikide Tallinna sõiduteede normikohase valgustuse tagamisega;

·        suurendada jalakäijate turvalisust reguleerimata ülekäiguradadel spetsiaalse ülekäiguradade valgustuse kasutuselevõtuga;

·        suurendada jalakäijate ja jalgratturite turvalisust kõnni- ja kergliiklusteede normikohase valgustatuse tagamisega;

·        kasutada kaasaegseid ja energiasäästlikke valgustusseadmeid;

·        vältida valgussaastet;

·        minimiseerida tänavavalgustusseadmeid kasutades teevalgustuseks ja liikluskorralduseks ühiseid poste.

Teevalgustuse projekteerimisel tuleb juhinduda järgmistest dokumentidest:

·        standard EVS-EN 13201 Road Lighting;

·        standard EVS-EN 843:2003 Linnatänavad;

·        Tallinna Linnavalitsuse 24. märtsi 2004 määrusega nr 26 kehtestatud “Tallinna linna teevalgustusnormid“;

·        Tallinna Linnavalitsuse 4. mai 2005 määrusega nr 50 kehtestatud “Jalakäijate reguleerimata ülekäiguradade valgustuse tüüpmoodulid“.

2.4           Teevalgustuse kujundamine

Magistraalteed

Magistraaltee käesoleva arengukava mõistes on linna tee, mis vastavalt “Tallinna linna teevalgustusnormidele“ on põhiliiklejate suure (üle 60 km/h) või keskmise (30-60 km/h) liikluskiirusega ja valgustusolukorra klassiga A või B.

Magistraalteede teevalgustuse ehitamine ja renoveerimine toimub vastavalt Tallinna magistraaltänavavõrgu arengukavale, üldjuhul üheaegselt teeehituse, -remondi või renoveerimisega. Tallinna valgustatud magistraalteede plaan on toodud joonisel 6.

 

Joonis 6 Tallinna valgustatud magistraalteed

 

Magistraalteed valgustatakse 10 meetri kõrgustel koonilistel ning konsooliga metallpostidel. Postide asetus kuni 15 meeteri laiustel teedel (koos kõnniteega) on üherealine, laiematel teedel kaherealine või tee keskel asuval eraldusribal üherealiste T-konsoolidega. Erijuhtudel võib osutuda vajalikuks rohkem kui kahe postirea kasutus. Sõiduteega vahetult külgnev kõnnitee tavaliselt erivalgustust ei vaja. Kui kõnnitee asub sõiduteest eemal või takistavad kõnnitee valgustust sõidutee ja kõnnitee vahelisel eraldusribal kasvavad puud, siis vajab kõnnitee täiendavat valgustust. Sellisel juhul valgustatakse kõnnitee sõiduteevalgustusega ühistel või eraldiseisvatel koonilistel metallpostidel kõrgusega 4 kuni 6 meetrit.

Suurel osal Tallinna magistraalteedest liigub ühistransport. Kui selleks on elektriline ühistransport, siis kasutatakse teevalgustuseks trammi ja trollibussi kontaktvõrgu poste. Teevalgustuse identiteedi suurendamiseks Kesklinna piirkonnas on soovitav kasutada spetsiaalselt Tallinna linna jaoks disainitud poste. Magistraalteede valgustuseks kasutatakse üldjuhul kõrgsurvenaatriumlampe. Suure jalakäijate intensiivsusega piirkondades tuleb valgustuse rekonstrueerimisprojektide koostamisel tõsiselt kaaluda kõnniteede valgustamist metallhaliidlampidega, suurendamaks kvaliteetvalguse kasutamisega pimedal ajal jalakäijate visuaalset mugavust, eriti Kesklinna piirkonnas.

Juurdepääsuteed

Juurdepääsuteedeks on kõrvaltänavad, veotänavad, kvartalisisesed teed, jalgtänavad ja jalgteed, mis vastavalt “Tallinna linna teevalgustusnormidele“ on valgustusolukorra klassiga C, D või E, mõningatel juhtudel ka klassiga B.

Ka Tallinna juurdepääsuteede teevalgustuseks on valitud kõrgsurvenaatriumlamp kui parima ökonoomsuse ja valguskvaliteedi suhtega valgusallikas. Lähtudes tee gabariitide ning posti kõrguse proportsioonist ning valgustustehnilistest aspektidest, kasutatakse juurdepääsude valgustuseks poste valgustite paigalduskõrgusega 8, 6 või 4 meetrit. Miljööväärtuslikes piirkondades on linnaehituslikult sobilik kasutada piirkonnale iseloomulikku valgustust. Miljööväärtuslike piirkondade teemat käsitletakse allpool eraldi.

Jalakäijate reguleerimata ülekäigurajad

Enamik linnas olevaid jalakäijate reguleerimata ülekäiguradasid ei oma tänava üldisest valgusfoonist eristuvat valgustust, sest valgustuse rajamise ajal kehtinud normdokumendid ei esitanud ülekäiguradade valgustusele erinõudeid. Kõrgendatud nõuded jalakäijate liikumisteede valgustamisele kehtestati alles 2004. aastal jõustunud “Tallinna linna teevalgustusnormidega“, konkreetsed nõuded jalakäijate reguleerimata ülekäiguradade valgustusele aga Tallinna Linnavalitsuse 4. mai 2005 määrusega nr 50 “Jalakäijate reguleerimata ülekäiguradade valgustuse tüüpmoodulid“. Nimetatud määruse vastuvõtmisest möödunud aasta jooksul on Tallinnasse rajatud 20 tüüpmoodulite kohast hea valgustusega ülekäigurada. Tüüpmooduli kohane jalakäijate ülekäiguraja lahendus on fotol 1.

 

Foto 1 Tüüpmooduli kohane ülekäiguraja valgustus Pirita tee ühel sõidusuunal

 

Tüüpmooduli kohase ülekäiguraja valgustus on lahendatud spetsiaalvalgustitega, mille tüübi ja asukoha valik on tehtud selliselt, et ülekäigurajal on püstpinna valgustustihedus oluliselt suurem ülejäänud teepinna rõhttasandilisest valgustustihedusest, ülekäigurajal tekib positiivne kontrast ning ei suurene sõidukijuhtidele toimiv räigus. Sõidukijuhi tähelepanu suunamise ülekäigurajale tagab külma valgusega lambi kasutamine spetsiaalvalgustis, millega saavutatakse ülekäigurajal sooja ja külma valguse värvikontrast. Enamus Tallinna teid on käesolevaks ajaks eeltoodud viisil lahendamata, kuid kavandatud on kõigi jalakäijate reguleerimata ülekäigukohtade sellekohane valgustamine.

3                  Pargivalgustus

Pargivalgustus on äärmiselt komplitseeritud ning eeldab iga üksikjuhtumi eraldi käsitlemist, kuna eksisteerib mitmeid erinevaid pargivalgustuse rajamise võimalusi. Oluline on nii turvalisuse tagamine, mis eeldab rohket valgustust, kui ka pargikujunduslik külg ja taimedele sobilike kasvutingimuste tagamine, mis omakorda ei tähenda väga külluslikku valgustamist.

Pargivalgustus peab tagama inimeste turvalisuse, tooma esile maastikuarhitektuuri ning võimalikult vähe rikkuma taimede normaalseid kasvutingimusi. Pargivalgustus võib hõlmata nii maastiku iseärasuste, taimestiku, veekogude, monumentide ja teede valgustamist. Lausvalgustamine, kontuurvalgustamine, nn kuuvalgus, peegeldamine ja varjutamine on vaid valikloetelu pargivalgustuse võimalikest lahendustest (fotod 2-6).

Foto 2 Lausvalgustus

Foto 3 Kontuurvalgustus

Foto 4 Kuuvalgus

Foto 5 Peegeldamine

Foto 6 Varjutamine

Tallinna pargivalgustuse areng on toimunud eelkõige lähtuvalt turvalisuse tagamisest, vähem on pööratud tähelepanu maastikuarhitektuurile. Maastikuarhitektuuri vähese rõhutamise põhjused on ühelt poolt tehnilised, teiselt poolt sotsiaalsed. Maastiku elementide esiletoomine eeldab laialdast süvisvalgustite, maapinnale paigaldatud valgustite ja pollarvalgustite kasutamist. Paraku puudusid seni meie kliimatingimustesse sobivad süvisvalgustid ning kõikide eelpoolnimetatud valgustite kasutamist on takistanud sotsiaalsed-kriminaalsed põhjused, nagu vandalism ja vargused. Vandalismi suhteline vähenemine loob eeldused maastikuarhitektuuri enamaks esiletõstmiseks pargivalgustuses.

3.1           Valgusallikad

Tallinna parkide valgustuses on kasutatud:

·        kõrgsurveelavhõbelampe (vt foto 7);

·        kõrgsurvenaatriumlampe (vt foto 8);

·        ja paaril viimasel aastal ka metallhaliidlampe (vt foto 9).

Foto 7 Kõrgsurveelavhõbelambid

Foto 8 Kõrgsurvenaatriumlambid

Foto 9 Metallhaliidlambid

Kõrgsurvenaatriumlampide kasutamine sobib teevalgustuseks ja haljasalade kõnniteede valgustamiseks, kuid parkide valgustamiseks on kõrgsurvenaatriumlamp täiesti sobimatu oma madala värvieristuse poolest – seda eriti rohelise värvuse osas.

3.2           Valgustuse olukord ja kavandatavad tegevused

Valgustusolukorra analüüsil on pargid jagatud nelja rühma:

·        Kadrioru park;

·        vanalinna bastionivööndi ja selle lähiümbruse pargid;

·        pargid, kuhu on kavandatud olulise mahuga renoveerimis- või ehitustööd;

·        muud pargid.

Kadrioru park

Eesti üks silmapaistvamaid ehitusmälestisi – Kadrioru barokne ansambel – omab meie ehituspärandi üldisel taustal ainulaadset tähtsust. 18. sajandi algul ehitati loss ning barokkpark. Lossi ümbritsevad kõrvalhooned ja keskne regulaarsete võtetega kujundatud pargiala olid ühe kunstilis-planeeringulise terviku lahutamatuteks koostisosadeks; 19. sajandi lõpus kujundati vabakujunduslik pargiosa, mis ümbritses regulaarsete võtetega kujundatud barokkparki; 20. sajandi 30. aastatel kujundati Luigetiigi - Kõlakoja telg, nn Rahvapark. Sajandite vältel kujunenud kompleks on omamoodi park-muuseum, kus kajastuvad pargikunsti kõik ajaloolised kujundusvõtted.

“Kadrioru Pargi arengusuunad aastani 2018“ on kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 17. juuni 2004 määrusega nr 26. Sellest tulenevalt on toimunud ja toimuvad Kadrioru pargis suuremahulised renoveerimistööd, mis hõlmavad ka pargi valgustust, nii pargi olemasoleva valgustuse renoveerimist kui uute pargialade täiendavat valgustamist.

Kadrioru pargi valgustusest, nii olemasolevast kui planeeritavast, annab ülevaate pargiala joonis 7.

 

Joonis 7 Kadrioru pargi valgustus

 

Barokkpargi ülemise aia (joonisel ala 1) restaureerimisel on aia-ala hämaraks jäetud ning seda valgustatakse vaid purskkaevude ja miraažiseina valgustusega, millega on püütud saavutada salapärasuse miljöö.

Barokkpargi alumine aed (joonisel ala 2) on valgustamata. Pargiosa valgustus on kavandatud rajada koos pargi restaureerimistöödega. Vastavalt “Kadrioru Pargi arengusuundadele aastani 2018“ on selle pargiosa restaureerimistööd planeeritud ajavahemikku 2005-2006, kuid töödega ei ole seni alustatud. Alumise aia 1999. aastal koostatud restaureerimisprojekt vajab kaasajastamist ja valgustus väljaehitamist koos pargiosa restaureerimistöödega.

Rahvapargi valgustus on renoveeritud Apollo platsil (joonisel ala 3) ning renoveeritakse Luigetiigi ümbruses (joonisel ala 4) koos pargiosa renoveerimistöödega 2006.-2007. aastal vastavalt selle pargiosa miljöö taastamise projektidele.

Russalka (joonisel ala 5) valgustus taastati ajaloolisel kujul 2005. aastal. Täiendavalt rajati skulptuuri dünaamikat esiletoov skulptuurivalgustus.

Vabakujunduslikku ja loodusparki läbivad ajaloolised Kadri (joonisel ala 6) ja Mere allee (joonisel ala 7). Kadri allee on siiani valgustamata, aga Mere allee valgustus on ebapiisav ning pargi miljööga sobimatu.

Vabakujundusliku ja looduspargi valgustamata osa pargiteede valgustus rajati 2005. aastal Kirdetiigi ümbrusesse ja Tammesalusse. Ringtee (joonisel ala 8) raudbetoonpostidel ja õhuliiniga rajatud valgustus on amortiseerunud ja parki sobimatu.

2005. aastal valminud valgustusprojektis on vabakujundusliku ja looduspargi valgustus lahendatud. Valgustus on vaja rajada Kadri alleele, renoveerida Mere alleel, ringteel ning Mere allee ja alumise aia vahelisel pargiteel. Samuti on vaja rajada Põhjakivi valgustus ning taimestikku eksponeeriv dekoratiivvalgustus Kirdetiigi saarele ja ümbrusesse ning Tammesallu.

Alljärgnevad illustratsioonid iseloomustavad projekteeritud valgustuslahendust Kadri alleele (foto 10), Mere alleel olevat (foto 11) ning sinna kavandatud valgustust (foto 12).

Foto 10 Kadri allee (kavandatav lahendus)

Foto 11 Mere allee olemasolev lahendus

Foto 12 Mere allee kavandatud lahendus

Vanalinna bastionivööndi ja selle lähiümbruse pargid

Harjuväravamägi ja Lindamägi. Valgustustehniline seisukord on rahuldav, tehniline seisund hea. Pargivalgustus vajab täiendamist, et lahendada pargis olevate kultuurimälestusmärkide täiendav valgustamine ning enam esile tõsta maastiku reljeefi ja eksponeerida bastionimüüri osi. Vajalik on leida parem valgustuslahendus Linda kujule. Mõlemas pargis on vajalik asendada kõrgsurvenaatriumlambid metallhaliidlampidega (2 800 kelvinit). Parkide valgustuslahendused peavad arvestama nii naabruses oleva Vabaduse väljaku detailplaneeringu kui rajatava Vabaduse monumendi valgustamise kavadega.

Komandandi aed ja Seitsmelinnuse park. Pargiala valgustustehniline seisukord on rahuldav, tehniline seisund hea. Esineb konflikt Lindamäe kõrgsurvenaatriumlampidega ja kõrgsurveelavhõbelampidega valgustuse vahel. Vajalik on valgustada linnamüür ja skulptuur “Aadam ja Eeva“ ning asendada elavhõbelambid metallhaliidlampidega (2 800 kelvinit). Parkide valgustus vajab ühtset lahendust parkides olevate seni valgustamata linnmüüri lõikudega.

Hirvepark. Osale pargist rajati valgustus 2005. aastal, kuid seda pole jätkatud muude prioriteetide tõttu. Valgustuse projekt on olemas. Projektis on lahendatud ka Lindamäe bastionimüüri ning pargi skulptuuride valgustus. Pargivalgustuse ehitustööde jätkamisel on sobilik asendada kõrgsurvenaatriumlambid metallhaliidlampidega värvitemperatuuriga 2 800 kelvinit.

Toompark. Valgustus on heas seisukorras. Kõrgsurveelavhõbelampidega teostatud valgustus on parki sobilik. Valgustust tuleb täiendada mõningate puude valgustamisega ning kaugemas perspektiivis (Toompea nõlva heakorrastamisel) reljeefi iseärasusi rõhutava valgustusega.

Tornide väljak. Ebaõnnestunud valgustustehniline lahendus. Suur valgussaaste varjab linnamüüri tornide suhteliselt nõrga valgustuse. Valgustusprojekt arvestas pargi ümberkujundamisega, kuid ümberkujundus on seni realiseerimata ning seetõttu asub osa valgusteist ebaloogilistes kohtades. Vajalik on vähendada valgustite võimsusi, millega väheneks valgussaaste ning täiendavalt valgustada linnamüüri ning linnamüüri tornide valgustust. Valgustada tuleks ka linnamüüri tornide katused ja purskkaev “Naine vaagnaga“ (J. Raudsepp 1935).

Rannavärava mägi. Rannavärava mäe valgustus on ehitatud koos Estonia huku mälestusmärgi rajamisega ning on säilinud osas rahuldavas tehnilises seisukorras. Vandaalide poolt vahetult peale valgustuse ehitamist lõhutud pollarvalgustite rida ei ole taastatud ning seda ei ole ka vaja taastada. Rannamäe tee äärselt tänavavalgustuspostilt lähtuv prožektorvalgustus valgustab mälestusmärki ümbritsevat ala, mitte mälestusmärki. Valgustus puudub Rannavärava mäega külgneval Laia ja Pika tänava ning Rannamäe tee vahelisel (haljas)alal ning Rannavärava mäe - Rannamäe tee - Väike Rannavärava tänava vahelisel alal. Suur Rannavärav ning linnamüür on valgustatud Rannamäe tee poolt, Pika tänava poolt on Suur Rannavärav valgustamata. Seega kogu Rannavärava mägi ja selle ümbrus vajavad kogu ala hõlmavat kompleksset valgustuslahendust ning selle realiseerimist.

Kanuti aed. Ebaõnnestunud valgustustehniline lahendus. Suur hulk kuulvalgusteid asub väga piiratud alal.

Viruväravamägi. Kaasaegne heas seisundis valgustus.

Parditiik – valgustatud 2006. aastal.

Löwenruh park – pargi valgustus on rajamisel ning valmib 2006. aastal.

Renoveeritavad pargid

Renoveerimisprojektid on koostatud Falgi pargi ja Stroomi puhkeala kohta Kolde puiestee Lõime tänava suunal.

Tallinna haljastuse arengukavas on määratud veel prioriteetsetelt rekonstrueeritavateks järgmised pargid:

·        Lillepi park;

·        Kalamaja park;

·        Kase park.

Eelpooltoodud parkide valgustus on kas täielikult amortiseerunud või puudub. Parkide renoveerimisprojektid sisaldavad parkide terviklahendusi, mis hõlmavad ka konkreetseid kavasid nende parkide kujundus- ja üldvalgustuse teostuseks. Seetõttu käesolev kava neid lahendusvariante eraldi ei käsitle.

·        Tammsaare park. Tammsaare pargi valgustus on täielikult amortiseerunud ja südalinna parki sobimatu. Hädavajalik on valgustuse kiire renoveerimine. Ka valgustuse renoveerimisprojekt koos pargimööbli lahendusega on koostatud, kuid renoveerimistööde algus takerdus Estonia teatri ja Pärnu maantee vahelise pargiosa arengu ebaselgusse. Sellest tulenevalt on otstarbekas pargi valgustuse renoveerimine läbi viia kahes etapis, millest esimesse kuuluks uue valgustuse rajamine Estonia teatri ja Hotell Viru vahelisse väljakujunenud pargiossa ning teise, hiljem realiseerimisele kuuluvasse ossa, valgustuse rajamine “Uue turu“ pargiosale.

·        Pirita rannaala. Tallinna haljastuse arengukava näeb ette ka Pirita rannapromenaadi projekteerimise ja rajamise.

Muud pargid

Jüriöö park. Pargis on valgustatud vaid mälestuskivi ja üksikud sambad, valgustus on rajatud pinnasesse süvistatud prožektoritega. Pargi üldvalgustus on ebapiisav. On olemas pargi rekonstrueerimisprojekt ning hetkel toimuvad selle esimese etapi ehitustööd, kuid pargi valgustuse kohta kaasaegset kompleksset lahendust koostatud ei ole.

Kodu park, Cederhilmi park, Lembitu park, Politseiaed. Nimetatud parkidesse on rajatud kaasaegne valgustus, mis on heas seisukorras. Politseiaias on võimalik suvine purskkaevuvalgustus talveperioodiks asendada pargipuude dekoratiivvalgustusega.

Tuvi park. Kaasaegne valgustuslahendus on valminud 2005. aastal.

Poolamägi ja Tiigiveski park. Poolamäe pargis valgustus puudub, Tiigiveski pargi valgustus on täielikult amortiseerunud. Tiigiveski pargi amortiseerunud valgustuspaigaldis on ühtlasi Juhkentali tänava teevalgustuse sagedaste väljalülituste allikaks. Piirkonnas on algatatud Juhkentali, Herne, Püssirohu, Võistluse tänavate, Toonela tee ja Siselinna kalmistu vahelise maa-ala detailplaneering.

Õie ja Ravila- Lõuna park – valgustatakse veel 2006. aastal.

Kaasaegseid valgustuslahendusi vajavad järgnevad pargid: Räägu, Koidu, Kiige, Mai, Oravamäe ja Tähe park.

4                  Vanalinna valgustus

Tallinnale omase identiteedi tagab peamiselt Vanalinn oma bastionite, linnamüüri, keskaegsete kirikute, tänavavõrgu ja elamutega.

Tallinna Vanalinn kuulub 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirja. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinnas kui ühes paremini säilinud keskaegses Euroopa linnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid. Tänu võimsatele kaitseehitistele pole Tallinna vanalinnas olulisi sõjapurustusi ning, et hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud. Samuti ei ole linnas massilisi uusehitisi, mis vana varju jätaksid ja kõrvale tõrjuksid. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega.

Vanalinna valgustuskava põhilised eesmärgid, mis tulenevad Tallinna linna arengukavas sätestatud linna ajaloolise pärandi, st vanalinna ja selle lähipiirkonna säilitamise ja eksponeerimise vajadusest, on:

·        tagada vanalinna tänavate valgustusega inimeste turvatunne;

·        mõjutada pimeda aja linnapilti, tõstes valgustusega esile ajaloo- ja arhitektuuriväärtusi;

·        luua tasakaal keskaegsete tänavate valgustuse ja arhitektuurivalgustuse vahel.

4.1           Ülevaade

Vanalinna valgustuse kaablivõrk on üldjuhul vanem kui 30 aastat, seega praktiliselt amortiseerunud. Valgustuse elektrivarustus on valdavalt 3 x 220 V pingesüsteemis, mis nõuab kohalikku maanduskontuuri, mis aga üldjuhul puudub. Suur osa vanalinnas kasutusel olevaist valgusteist on valgustehniliselt ebaefektiivsed.

Vanalinna tänavad

Vanalinna tänavate valgustamiseks kasutatakse valdavalt 250 W kõrgsurvenaatriumlampidega nn vanalinna tüüpi valgusteid. Valgustid on ilma reflektoriteta ja seetõttu väheefektiivsed. Madala paigalduskõrguse ja suure võimsusega lambi kasutamise tõttu on “vanalinna“ valgustite räigus suhteliselt suur. Kui kõrgsurvenaatriumlamp on sobilik teevalgustuseks, siis vanalinnas kasutamiseks on selle valguse kvaliteet liiga madal. Madal värvieristus värvib vanalinna öösel ühtlaselt kollaseks. Läheb kaduma kogu vanalinna värvikirevus, samuti paemüüride karge hall värvus. Valgustatuse intensiivsuselt võib vanalinna tänavate valgustatust lugeda üldjuhul heaks, välja arvatud Viru, Harju ja osaliselt ka Müürivahe tänav, mis vajavad paremat valgustamist.

Hoonete fassaadid

Vanalinna hoonete fassaadide kujundusvalgustus on arenenud isevoolu teed ning häid näiteid leida on suhteliselt raske. Tihti ei arvesta põhimõtteliselt hea valgustustehniline lahendus ümbruse valgustuskeskkonda – hooned on üle- või alavalgustatud.

Suur osa vanalinna hoonetest on eraomanduses. Nende hoonete fassaadide valgustus on paljudel juhtudel ühendatud hoonesisesesse elektrivõrku, mitte linna tänavavalgustuse elektrivõrku. Tulenevalt sellest toimub selle valgustuse sisse-väljalülitamine mitte linna välisvalgustusprogrammi kohaselt, vaid vastavalt omaniku tahtele – on valgusteid, mis põlevad väga harva või ei põle kunagi (foto 13). Vanalinnast võib leida ka fassaadi kujundusvalgustuse näiteid, kus fassaadid on risustatud liigsete või sobimatute valgustitega. Samas on piisavalt ka positiivseid valgustusnäiteid (foto 14).

Foto 13 Valgustus põles kahel korral viiest

Foto 14 Hea tehniline lahendus, valgusti kaetud sepiskonstruktsiooniga

Kirikud

Tallinna kirikutornide valgustus rajati aastatel 1998-2001. Valgustuse rajamisel kasutati kaasaegseid tehnilisi lahendusi ning tulemus on suhteliselt hea, seda ka võrreldes teiste Euroopa riikide ja linnade tornivalgustustega. Mõningatel juhtudel on võimalik paremat tulemust saavutada valgustatuse ühtlustamisega, mitte intensiivistamisega, sest tulenevalt tornikiivri materjalide valgustustehnilistest omadustest ei ole prožektorite lisamine efektiivne. Küll aga moodustas kirikutornide valgustusprogramm ainult esimese etapi Tallinna kirikute fassaadivalgustusprogrammist, kus selle teise etapini – kirikute fassaadivalgustuse rajamiseni – ei ole tänaseni jõutud või see on jäänud lõpetamata. Nii näiteks on Oleviste kirik Pika tänava poolt valgustamata; vaadates sadama poolt, on heledalt valgustatud kirikutornil aga kiriku enda tume vari.

Foto 15

Niguliste kiriku torn on valgustatud, kuid täielikult puudub valgustus kiriku hoonel. Peaaegu kõikidel kirikutel puudub detailide (aknaorvad, nišid, ornamendid jne) valgustus. Heaks ja terviklikuks näiteks on Pühavaimu kiriku valgustus. Kuigi ka seda saab täiendada, näiteks aknapõskede valgustusega.

Linnamüür

Tallinna vanalinna üks unikaalsemaid objekte on linnamüür ja bastionid. Jooniselt 8 on näha, et praegu on linnamüürist valgustatud vaid suhteliselt väike osa. Joonisel on kollasega tähistatud hetkel valgustatud osa, sinisega on märgitud virtuaalne linnamüür. Kahtlemata vajab enam esiletoomist, seega ka valgustamist, linnamüüri pimedal ajal linnaelanikele ja -külalistele mittenähtav osa. Kuid linnamüüri seni eksponeerimata osade valgustuslahendusi tuleb välja töötada ning rakendada tihedas koostöös muude muinsuskaitseliste töödega linnamüüril ja selle ümbruses. Vt ka jaotist 3.2.2 “Vanalinna bastionivööndi ja selle lähiümbruse pargid“.

Joonis 8

 

4.2           Vanalinna valgustuse kujundamine

Vanalinna välisvalgustus koosneb tänavate üldvalgustusest ning hoonete ja ehitiste fassaadide valgustusest. Hoonete ja ehitiste fassaadidest väärivad eraldi käsitlust linnamüür ning bastionid, kirikud ja nende tornid, samuti Raekoda. Nii vanalinna tänavate üldvalgustus kui vanalinna hoonete ja ehitiste fassaadivalgustus peavad moodustama ühtse, teineteist täiendava ja harmoneeruva terviku, luues valge ning inimsõbraliku, oma lahendustelt sobiva miljöö, välistades suured kontrastid ning valgustuse üksiklahenduste räiguse (silmade pimestamise) mistahes vaatepunktist.

Vanalinna hoonete fassaadivalgustus on linna valgustusidentiteedi kujundamise ja ajaloo- ning arhitektuuriväärtuste eksponeerimise põhilisi vahendeid. Fassaadivalgustuse projekteerimisel tuleb lähtuda CIE (Rahvusvahelise Energeetikakomisjoni) 1993. aasta publikatsioonist nr 94 “Guide for Floodlighting“, mis annab soovituslikud fassaadivalgustuse valgustustihedused sõltuvalt ümbruskonna valgustatusest, keskkonna tolmu ja heitgaasidega saastatusest, valgustatava pinna materjalist ja värvusest.

Vanalinna lähi-, kesk- ja kaugvaade

Tallinna vanalinn on vaadeldav kolmelt tasandilt: kaugvaade, keskvaade ja lähivaade.

Kaugvaade vanalinnale avaneb merelt ning maismaa vaatekoridoridest, keskvaade vanalinnale avaneb bastionivööndit ümbritsevatelt teedelt ning lähivaade vanalinna tänavatel jalutades. Vanalinna kaugvaate kujundavad valgustatud kirikutornid, mis on hästi vaadeldavad, kuid kirikute tornikiivrid on halvasti nähtavad. Kahjuks puuduvad ka võimalused tornikiivrite nähtavuse oluliseks parandamiseks tornikiivrite materjali iseärasuste (tume materjal tumeda taeva taustal) tõttu. Kaugvaate juures on kaks kõige olulisemat puudust:

1) Sadama poolt vaadelduna jätab Oleviste kiriku valgustamata kirikuhoone valgustatud kirikutornile tumeda kontuuri. Oleviste kiriku Pika tänava poolse osa valgustamine on oluline ka lähivaate juures;

2) Russalka piirkonnast vaadelduna varjab öise vaate vanalinnale sadama valgussaaste.

Keskvaate kujundavad kirikute tornid, Toompea linnus, linnamüür ja bastionid. Keskvaate juures on kirikute tornikiivrid suhteliselt hästi nähtavad. Oluliselt parandab öist linnapilti kirikutornide aknaorvade täiendav valgustamine, mille juures tuleb kasutada valguse värvi kontrasti põhimõtteid. Toompea linnuse müür on valgustatud Pikast Hermannist kuni Patkuli trepini, kuid Nunne tänava poolne müüri külg ja Toompea nõlv on valgustamata. Samas on Toompea nõlv lisaks Harjuvärava mäele üks väheseid kohti Tallinnas, kus saab valgusega rõhutada reljeefi iseärasusi.

Linnamüür on rohkem kui pooles osas valgustamata. Oluline on valgustada linnamüüri tornide katuseid, müüride nišše ning linnamüüri käigukoridore, kasutades oskuslikult valguse ja varju mängu ning valguse värvikontraste. Linnamüür koos tornidega, ning nende katused, väärivad täies ulatuses valgustamist, seejuures rõhutades nii nende kui bastionide reljeefi iseärasusi. Hävinud linnamüüri väravad, Viru värav, Karja värav, Harju värav ning Nunne värav tuleb tähistada kas pinnasesse või sillutiskividesse süvistatud, pollar- või erilahendusega valgustitega. Mõningaid vanalinnas kasutatavaid võimalikke valgustustehnilisi lahendusvariante on esitatud fotodel 16-18.

Foto 16 Kiriku asukoha tähistus valgustatud metall-konstruktsioonidega Lieges

Foto 17 Tornide väljak; fototöötlus

Foto 18 Toompea müür, Nunne tn; fototöötlus

Lähivaate vanalinnale kujundab tema tänavate valgustus, linnamüüri, kirikute ja ajalooliste hoonete fassaadivalgustus. Kui tänavavalgustuse osas tagab olemasolev valgustus üldjuhul turvalisuse, siis valguse kvaliteedilt jätab valgustus soovida, seda just valgustuse ühtluse, värviedastuse ja valgustuse räiguse osas. Vanalinn peab saama kvaliteetvalguse piirkonnaks. Tänavavalgustuse ühe osa moodustab fassaadide valgustus, seda just vanalinnas, kus ta on või peab olema tänavavalgustuse oluliseks, kohati aga ainsaks valgustusviisiks kas otseselt tänavale langeva valguse või fassaadidelt peegelduva kaudse valguse näol. Fassaadide valgustamisel ei tohi unustada valgustamast hoonete detaile ning tänavalt vabalt vaadeldavaid katuseid.

Vanalinna keskuseks on Raekoja plats ning enamkasutatavad Viru, Harju, Suur-Karja, Voorimehe ning Nunne tänavad, samuti Pikk, Lai ja Vene tänav, mis on iseloomulikud ajalooliste hoonete rohkuse poolest.

Prioriteetsed objektid

Järgnevalt esitatud prioriteetsete valgustusobjektide valikul on lähtutud valgustuse olulisusest, muljest ja sellest mõjust, mis vanalinn, tema hooned, ajaloo-, arhitektuuri- ja kultuuriväärtused jätavad nende vaatlemisel (kaug-, kesk- ja lähivaadetel), sest meie kliimatingimustes on objektid peaaegu pool aastat (ligikaudu 4 000 tunnil aasta 8 760 tunnist) piisavalt vaadeldavad ainult tehisvalgustuse abil. See tähendab, et piisavalt peavad valgustatud olema nii objektid kui vaatlejad, objektivalgustusele lisandub täiendav piirkonna üldvalgustus, mis tagab inimestele hubasuse ja turvatunde.

Järgnev loetelu hõlmab esmajärjekorras lahendamist vajavat valikut.

1)      Raekoja ja Raekoja platsi hoonete fassaadivalgustus

Aastakümne vanune Raekoja fassaadivalgustus tõstab esile küll Raekoja võrreldes platsi teiste hoonetega (sest nende hoonete fassaadide ühtses stiilis valgustamiseni senini ei ole jõutud), kuid ei ilmesta piisavalt selle 600 aasta vanuse esindushoone arhitektuuri, ei too piisavalt välja hoone eksponeerimist vajavaid detaile. Nii Raekoja kui kogu Raekoja platsi valgustus vajab kaasaegset ühtses stiilis ajaloolise pealinna esindusobjektile väärilist valgustuslahendust. Vastav töö on Tallinna Kommunaalameti poolt tellitud.

Fotodel 19 ja 20 on kujutatud Raekoja fassaadivalgustuse olemasolev ja kavandatud lahendus.

Foto 19 Olemasolev lahendus

Foto 20 Kavandatud lahendus

2)      Toompea müüri ja nõlva valgustus Nunne tänava poolt – oluline kesk- ja lähivaate seisukohalt;

3)      Linnamüüri ja linnamüüri tornide katuste valgustamine ning hävinud linnamüüri väravate valgustusega markeerimine (vt linnamüüri valgustuse illustratsiooni lk 40) – oluline kesk- ja lähivaate seisukohalt;

4)      Oleviste kirikuhoone fassaadivalgustus, see on oluline nii kaug- kui lähivaate seisukohalt, sealhulgas detailide valgustus;

Foto 21 Näide valgustamist vajavast detailist

5)      Niguliste kiriku fassaadivalgustus – valgustatud üksnes kiriku torn, terviklahendus puudub.

Foto 22

6)      Vanalinna arhitektuurimälestiste fassaadivalgustused vajavad kaasaegseid terviklahendusi.

a)      Pikk tänav 17 asuv Suurgildi hoone

Foto 23

Foto 24

b)      Pikk tänav 20 asuv Kanuti gildi hoone

Foto 25

Foto 26

Foto 27 Kavandatav lahendus

c)      Pikk tänav 24 asuv Oleviste gildi hoone

Foto 28

Foto 29

Foto 30

d)      Pikk tänav 26 asuv Mustpeade maja

Foto 31

Foto 32

e)      Lai tänav 23, Linnateater

Foto 33

Foto 34

f)        Lai tänav 40 hoone. Hoone on renoveerimata. Renoveerimise tingimustes tuleks ette näha fassaadivalgustuse rajamine.

g)      Lai tänav 47 asuv Hobuveski

Foto 35

h)      Vene tänav 16, Dominikaanlaste klooster

Foto 36

Foto 37

i)        Vene tänav 17

Foto 38

j)        Vene tänav 23

Foto 39

k)      Vene tänav 24, Püha Nikolai Imetegija kirik

Foto 40

l)        Kuninga tänav 1

Foto 41

m)    Rüütli tänav 12

Foto 42

n)      Rüütli tänav 9, Rootsi Mihkli kirik

Foto 43

o)      Suur Karja tänav 8

Foto 44 Fototöötlus

p)      Viru tänav – olemasolev valgustatus on ebapiisav, vajalik on üleviimine kvaliteetvalgusele, efektiivsemate ning metallhaliidlampidega vanalinna tüüpi valgustite kasutuselevõtt.

q)      Fassaadivalgustuse rajamine Pika tänava hoonetele nr 2, 4, 6, 7 ja 15.

r)       Vanalinna eelpool käsitlemata tänavate valgustus vajab üldvalgustuse ja fassaadivalgustuse tänavate kaupa kompleksset käsitlust, renoveerimist kaasaegsemate ja efektiivsemate valgustite kasutuselevõtuga. Võimalik ja vajalik teha tänavahoonete valdajate ja linna koostöös.

5                  Monumentide ja skulptuuride valgustus

Tallinna kultuurimälestiste valgustamine kannab kolme põhiaspekti: arhitektuurset, kultuuriajaloolist ja kaitset tagavat. Arhitektuurne ja esteetiline aspekt on lähedalt seotud ehk teisisõnu on eesmärgiks lisada objektile atraktiivsust. Kultuuriajalooline lähtenurk tähendab eelkõige kultuuriobjektide väärtustamist valgustuse abil ja nende populaarsemaks muutmist. Kaitse ja säilitamise aspekt kannab endas turvalisuse tagamise ideed.

Kuigi Tallinna linna suuremad pargid ja haljasalad, kus kultuurimälestusmärgid paiknevad, on suhteliselt hästi valgustatud, tuleb siiski nentida, et monumendid ja skulptuurid ise on praktiliselt valgustamata. Erandi moodustavad Russalka, Linda kuju, Vabadussõja monument G. Otsa tänava ääres ning Metskits Nunne tänava skvääris. Kaasaegsest linnaskulptuurist on valgustatud Apollo kuju Kadrioru pargis ja Hämarik Laikmaa ning Gonsiori tänavate ristmikul. Enamikul juhtudel kandub skulptuuridele ja monumentidele vaid pargi või tänava üldvalgustus, lokaalset, spetsiaalset kunstiteosele suunatud valgustust on kasutatud väga vähe. Hoolimata lokaalse valgustuse rajamise ja käitlemise kulukusest on siiski oluline rõhutada, et ainult piirkonna üldvalgustuse kasutamine skulptuuride ja monumentide valgustamiseks ei anna neile objektidele piisavat atraktiivsust ega aita kaasa nende väärtustamisele ja tähtsustamisele rahva seas. Valiku tegemisel, milliseid objekte lokaalselt valgustada, tuleb eelkõige silmas pidada eestlaste kultuuriloo ja ajalooga seotud mälestusmärkide tähtsustamist. Kuna paljud mälestusmärgid ja skulptuurid paiknevad parkides, siis on sama oluline näha konkreetse monumendi või skulptuuri valgustust osana tervikust ehk siis kogu pargiansamblist. Kindlasti tuleks hoiduda üksikute monumentide kontekstist ja keskkonnast väljarebimisest, efektiivse valgustusterviku loomine peab olema peamiseks eesmärgiks.

Tabelis 7 on toodud need Tallinna monumendid ja linnaskulptuurid, mis hetkel on valgustatud kas pargi või tänava üldvalgustusega või ebasobiliku lokaalse valgustusega. Antud valik on tehtud kultuuripärandi populariseerimise eesmärgil.

Tabel 7 Valgustatud ja valgustada kavandatud Tallinna skulptuurid ja monumendid

Jrk nr

Asukoht, aadress

Mälestise omanik/valdaja

Kultuuri-mälestise riikliku registri nr

Mälestise nimi

1

Glehni lossi park

Tallinna linn
Nõmme LOV

2253

 Skulptuur Kalevipoeg“, M. Karmini koopia N. v. Glehni järgi, 1990 (graniit)

2

Glehni lossi park

Tallinna linn
Nõmme LOV

2251

 Skulptuur Krokodill“, N. v. Glehn, u. 1908 (graniit)

3

Estonia pst. 6, Reaalkooli juures

Tallinna linn
Kesklinna Valitsus

 

G. Lurichi monument, püstitatud 1971, A. Mölder, P. Tarvas (dolomiit, pronks)

4

Estonia pst. 8, A. H. Tammsaare raamatukogu juures

Tallinna linn, Kesklinna Valitsus

 

Kahur ja ankur Kadrioru lahes 1790. a. põhjalastud Rootsi sõjalaevalt, püstitatud 1897 (malm)

5

Filtri tee 14, Kaitseväe kalmistu

Tallinna linn
Kesklinna Valitsus

27092

Vabadussõja juhtide mälestussammas

6

Filtri tee 14, Kaitseväe kalmistu

Tallinna linn
Kesklinna Valitsus

27093

Vabadussõja kavaleride mälestussammas

7

Kloostrimetsa tee 58A, Tallinna Teletorni juures

Tallinna linn,
Pirita LOV

 

20. aug. 1991. a. Tallinna teletorni kaitsnute mälestuskivi, 2005, T. Kangro (graniit, pronks)

8

Lauluväljak

Tallinna linn
Kesklinna Valitsus

 

Eesti üldlaulupidude memoriaalansambel, 1969, A. Murdmaa; graniit

9

Lindamägi

Tallinna linn
Kesklinna Valitsus

1309

Monument “Linda“, A. Weizenberg, 1920 (pronks)

10

Narva mnt. ja A. Weizenbergi tänava nurgal

Tallinna linn
Kesklinna Valitsus

2243

 Mart Saare monument, A. Kuulbusch, I. Volkov, 1982 (pronks, graniit)

11

Paldiski mnt. 145, Tallinna Loomaaed

Tallinna linn
Tallinna Loomaaed

2226

 Skulptuur Ilves“, E. Roos, 1983 (pronks)

12

Pirita tee

Tallinna linn
Pirita LOV

 

C. Leroux` monument, M. Karmin, 1989 (roostevaba teras), M. Park`i mälestusmärk, M. Karmin, 2006

13

Rataskaevu ja Dunkri tänavate ristumiskohal

Tallinna linn

 

Rattaga linna kaev (14. saj. Kaevu rekonstruktsioon)

14

Reaalkooli esine skväär (algselt Kadrioru park)

Tallinna linn
Kesklinna Valitsus

2239

Ernst Peterson-Särgava monument, M. Varik, A. Murdmaa, 1985 (graniit)

15

Komandandi aed

Tallinna linn
Kesklinna Valitsus

2249

Skulptuur “Aadam ja Eeva“, E. Kolk, 1970 (dolomiit)

16

Tammsaare park, Pärnu mnt poolne murukolmnurk (algselt Viru väljak 4 bassein)

Tallinna linn
Kesklinna Valitsus

2247

Skulptuur “Merineid“, E. Viies, 1981 (pronks, graniit)

17

Tammsaare park

Tallinna linn., Kesklinna Valitsus

 

A. H. Tammsaare monument, J. Soans, R. Luup, 1978 (pronks, graniit)

18

Toompark, Toompuiestee ääres

Tallinna linn
Kesklinna Valitsus

 

Eestimaa ametiühingute I kongressi delegaatide monument, 1963, A. Kaasik, U. Tölpus (graniit, pronks)

19

Tornide väljak

Tallinna linn
Kesklinna Valitsus

1310

Purskkaev “Naine vaagnaga“, J. Raudsepp, 1935 (pronks, graniit)

20

Vabaduse väljak 8 haljasala
(Wiiralti kohviku vastas haljasalal)

Tallinna linn
Kesklinna Valitsus

2245

Skulptuur “Meremehe naine“, E. Haggi, 1974 (graniit)

6                  Miljööväärtuslike piirkondade valgustus

Linna eri piirkondade valgustuse senine lahendus on puudulik ja üheülbaline, ei arvesta piirkondade iseärasusi, neis paiknevaid ehitisi ja nende rajamise ajaloolist tausta. Isegi miljööväärtuslike piirkondade määratlus ei ole ühene. Seepärast käsitletakse alljärgnevalt vaid mõningaid näiteid ja tehakse vihjeid võimalikele lahendusvariantidele:

·        Rotermanni kvartal – oluline pöörata tähelepanu arhitektuurimälestistele sobilikule valgustusele, erinevate valgustuslahenduste rakendamisele vanade ja uute hoonete ümbruses; piirkonna valgustuslahendus peaks sisaldama ka kvartalile ainuomaste korstnate pilkupüüdvat valgustamist;

·        Glehni lossi ja trepistiku valgustamisel tuleb silmas pidada kahte olulist aspekti: esiteks peab valgustuslahendus sobima olemasoleva arhitektuuriga, teiseks moodustama ümbritseva looduskeskkonnaga toimiva terviku;

·        Kadrioru ja Põhja-Tallinna valgustuslahendustes tuleks eelkõige kasutada miljöösse sobivaid, kuid samas efektiivseid valgusteid.

Foto 45 Üks võimalikest valgustuslahendustest Kadriorus

Foto 46 Kolde puiesteele 2004. aastal rajatud valgustus

7                  Muude objektide valgustus

Pirita jõgi, muul, sild – vajavad kaasaegsemat ning efektiivsemat valgustuslahendust. Tähelepanu tuleb pöörata veepeegeldusega kaasnevale efektsele valgustusvõimalusele, vt järgnevat fotot 47.

Foto 47

Teletorn – linnamaastikul vaieldamatult atraktiivne objekt nõuab sama atraktiivset valgustust. Mõelda tasuks kahe Tallinna kõrgeima objekti, Teletorni ja Oleviste kiriku valguslahenduste ühtsusele, samas tekiks ka atraktiivne koosmäng kaasaegse ja keskaegse arhitektuuri vahel.

Foto 48

Laagna tee sillad – sildade valgustamine on oluline eelkõige esteetilisuse seisukohalt. Kuid 11 silla valgustuslahendus vajab ühelt poolt omavahelist stiilset kooskõla, teiselt poolt individuaalset lähenemist, et sillad oleksid teineteisest pimedal ajal eristatavad nende valgustuslahenduste eripära põhjal.

Headeks näideteks kaasaegse arhitektuuri valgustusest on SEB Ühispanga rohelise katusekonstruktsiooni valgustuslahendus ja nn Admirali maja Ahtri tänaval.

8                  Ehitus-ja renoveerimistööd ning vajalikud investeeringud

Tallinna linna välisvalgustuse prioriteetideks on:

·        Turvalisuse tagamine linnaelanikele ja linna külalistele –  valgustuse ehitus seni veel valgustamata tänavatele, parkidele ja muudele üldkasutatavatele aladele.

·        Välisvalgustusvõrgu töökindluse tõstmine ja ohutuse tagamine – paljasjuhtmeliste tänavavalgustusliinide asendamine kaabelliinidega; kesktänavaliinide renoveerimine; amortiseerunud raudbetoonpostide ja kaabelliinide väljavahetamine; 3 x 220 V pingesüsteemiga valgustusvõrgu üleviimine pingesüsteemile 3 x 220/380 V.

·        Vanalinna atraktiivsuse tõstmine – ajaloo-, arhitektuuri- ja kultuuriväärtuste, sealhulgas linnamüüri pimedal ajal eksponeerimine.

8.1           Pimedad tänavad

Valgustamata tänavate arv on viimastel aastatel kahanenud peaaegu kaks korda ning oli 2006. aasta algul 53 kilomeetrit, sealhulgas linnale kuuluvate valgustamata teede ja tänavate kogupikkus oli 22,5 kilomeetrit, millest 2006. aastal on valgustatud või valgustamisel 9,1 kilomeetrit. Märgatav osa peateedest, nagu näiteks Paldiski maantee linna piirini ulatuv valgustamata lõik, Suur-Sõjamäe tänav, kuuluvad valgustamisele vastavalt Tallinna Linnavolikogu 20. juuni 2005 määrusele nr 40 “Tallinna magistraaltänavavõrgu (teedeehitus ja rekonstrueerimine) arengukavale 2005-2014“.

Valgustamisele kuuluvate linnatänavate pikkused linnaosade kaupa ning valgustuse rajamise arvutuslikud maksumused (siin ja edaspidi 2006. aasta arvestuslikes hindades) on toodud tabelis 8. Tabelis 8 esitatu ei käsitle eravaldustes olevaid teid ja tänavaid, mille valgustamine on takerdunud piirkondade kinnisvara arendajate probleemidesse.

Tabel 8 Valgustamist vajavate tänavate pikkus ja valgustamise arvestuslik maksumus

Linnaosa

Pikkus
km

Arvestuslik maksumus
tuhandetes kroonides

Haabersti

1,7

1 600

Kesklinn

0,7

700

Kristiine

0,7

700

Lasnamäe

6,9

6 800

Mustamäe

0

0

Nõmme

0

0

Pirita

1,2

1 200

Põhja Tallinn

2,1

2 000

Kokku

13,3

13 000

Pimedate tänavate valgustamine tuleb realiseerida lähima kahe-kolme aasta jooksul. Valgustamisele kuuluvad konkreetsed tänavad määratletakse Kommunaalameti aastaplaanidega, valgustustingimused projekteerimise lähteülesannetega.

8.2           Paljasjuheõhuliinide asendamine rippkeerdkaabelliinidega

Paljasjuheõhuliine on käesoleval ajal 206 kilomeetrit. Paljasjuheõhuliinidest 34 km on kesktänavaliinid, ligikaudu 40 km on trolli-trammiliinidega ühistel mastidel. Osa paljasjuheõhuliine tuleb asendada maakaabelliinidega (vt jaotist 8.6). Rippkeerdkaabelliinidega asendamist vajab 118,2 km paljasjuheõhuliine. Asenduskogused linnaosade kaupa ning nende tööde orienteeruv maksumus on toodud tabelis 9. Kuna paljasjuheõhuliinid on üks rikete sagedasemaid põhjustajaid, siis aastaplaanide koostamisel tuleb püüda nimetatud tööd planeerida võimalikult lähiaastatesse. Tööde ohutuks läbiviimiseks rippkeerdkaabellinidel on vajalik nad väljalülituskohas (lülitus-jaotusseadmes) maandada koos nähtava lahutamisega toiteallikast. Selleks on vajalik paigaldada ligikaudu 800 maandusnugadega turvalülitit ning renoveerida 150 lülitus-jaotusseadet.

Tabel 9 Rippkeerdkaabeliinide asendustööd ja asenduse arvestuslik maksumus

Töö

Ühik

Kogus

Arvestuslik maksumus tuhandetes kroonides

1. Lülitus-jaotusseadmete renoveerimine

tk

150

3 000

2. Paljasjuhe õhuliini asendamine rippkeerdkaabel õhuliiniga,

sealhulgas linnaositi

km

118,2

7 870

Haabersti

0,2

0,2

13

Kesklinn

12,6

12,6

840

Kristiine

1,3

1,3

87

Lasnamäe

4,0

4,0

270

Mustamäe

10,7

10,7

710

Nõmme

77,8

77,8

5 180

Pirita

4,8

4,8

320

Põhja Tallinn

6,8

6,8

450

Kokku

 

 

10 870

Kuna lülitus-jaotusseadmete renoveerimise vajadus tuleneb valdavalt rippkeerdkaabelliinide kasutamisest, siis on nende renoveerimistöödega arvestatud käesolevas jaotises.

8.3           Kesktänavaliinide ja trammi-trollibussi kontaktliinidega ühistel postidel olevate õhuliinide renoveerimine

Kesktänavaliine on linnas on 34 kilomeetrit, trammi-trollibussiliinidega ühistel postidel olevate liinide pikkus on ligikaudu 40 kilomeetrit. Osa kesktänavaliine on teostatud trammi- ja trollibussiliinidega ühiseid poste kasutades, näiteks Paldiski maantee Hipodroomi ja Sõle tänava vahelises osas. Kuna käsitletavate liinide renoveerimistööde ühik-maksumused on ligikaudu võrdsed, siis vaatleme nende tööde teostamismahtusid ühise paketina. Kesktänava- ja trammi-trollibussiliinidega ühistel postidel renoveerimist vajavate liinide pikkus on 28,1 kilomeetrit. Renoveerimistööde mahud ja arvestuslikud maksumused linnaosade kaupa on toodud tabelis 10.

Tabel 10 Kesktänavaliinide ja trammi-trollibussi kontaktliinidega ühistel postidel asuvate renoveerimist vajavate liinide pikkused ning nende tööde arvestuslik maksumus

Linnaosa

Pikkus km

Arvestuslik maksumus tuhandetes kroonides

Haabersti

7,5

990

Kesklinn

4,1

540

Kristiine

2,6

340

Mustamäe

5,2

690

Põhja Tallinn

8,7

1 150

Kokku

28,1

3 710

Pirital, Nõmmel ja Lasnamäel kontaktliinidega ühistel postidel olevaid valgusteid ei ole. Arvestades seda, et kesktänavaliinide renoveerimisse on eelnevatel perioodidel suhteliselt vähe investeeritud (tulenevalt nende tööde suuremast ühikmaksumusest võrreldes paljasjuheõhuliinide asendamisega), siis tuleks esimeste ja ohtlikemate tänavalõikude renoveerimistööde teostamine kavandada juba aastasse 2007. Kogu mahu renoveerimistööde jaotus aga määratleda tänavavalgustuse taastusremonditööde aastaplaanidega sõltuvalt iga-aastastest finantseerimisvõimalustest.

8.4           Majaseintel olevate valgustite üleviimine postidele

Majaseintel olevate valgustite üldarv on 1 703. Kuid neid kõiki ei ole võimalik ega saa juba linnaehituslikult üle viia postidele (Vanalinnas, Toompeal jm). Seepärast käsitletakse vaid nende valgustite ja liinide asendamist, kus see on võimalik ja kus see on ohutustehniliselt möödapääsmatu. Siia alla kuuluvad esmajärjekorras nõukogudeaegsed mitmekorruselised majad, kus välisvalgustid on majaseintel ja väikeseristlõikelised (2,5 mm2) alumiiniumjuhtmetega teostatud välisvalgustusliinid kulgevad mööda majaseinu ja rõdupiirdeid. Andmed majaseintelt postidele viidavate valgustite arvu ja ümberehitustööde arvestusliku maksumuse kohta on toodud tabelis 11. Nimetatud rekonstrueerimistööde iga-aastane maht tuleb kavandada lähtuvalt finantseerimise võimalustest.

Tabel 11 Seintel olevate valgustite üleviimine postidele

Linnaosa

Üleviidavate valgustite arv

Arvestuslik maksumus tuhandetes kroonides

Haabersti

80

2 400

Kesklinn

163

4 800

Kristiine

99

3 000

Lasnamäe

248

7 400

Mustamäe

395

12 000

Nõmme

18

500

Pirita

12

300

Põhja Tallinn

183

5 500

Kokku

1 198

35 900

8.5           Raudbetoonpostidega tänavavalgustusvõrgu renoveerimine

Tänavavalgustusvõrgus on hetkel 12 912 raudbetoonposti ning enamus neist on vanemad kui 20 aastat, kuid haruldused ei ole 1960. aastate paigaldised (näiteks suur osa Mustamäest, ka Majaka tänava piirkond Lasnamäel jne). Asendamist vajavate raudbetoonpostide arv ning posti asendusega kaasneva kaablivõrgu arvestuslik renoveerimistööde maksumus on toodud tabelis 12.

Kuna käesolevad välisvalgustussuunad hõlmavad eelolevat üheksat aastat, siis sellesse ajavahemikku peaks mahtuma 6 430 posti (ning sellega kaasnevate kaabelliinide) asendus, mis moodustab peaaegu 50% postidest. Olemasolevatest postidest ligikaudu 2 000 on juba praegu sellises seisukorras, et vajavad vahetamist sel või järgmisel aastal. Tööde maht on suur, seepärast tuleb tööd jagada 9 aasta peale, alustades ohtlikematest kohtadest. Konkreetsed asenduspiirkonnad ja mahud tuleks määratleda aastaplaanidega sõltuvalt rahalistest võimalustest.

Tabel 12 Raudbetoonpostidega tänavavalgustusvõrgu renoveerimine

Linnaosa

Asendatavate postide arv

Arvestuslik maksumus tuhandetes kroonides

Haabersti

500

15 000

Kesklinn

1 310

40 000

Kristiine

400

12 000

Lasnamäe

1 320

39 000

Mustamäe

1 500

45 000

Nõmme

500

15 000

Pirita

100

3 000

Põhja Tallinn

800

24 000

Kokku

6 430

193 000

8.6           Amortiseerunud õhuliinvõrgu asendamine kaabelvõrguga

Amortiseerinud õhuliinivõrgu asendamine tuleb teostada tänavatel, teedel ja aladel, kus eksisteerib veel vana paljasjuheõhuliinvälisvalgustusvõrk, ning:

·        liinide renoveerimine senisel kujul ei ole võimalik, näiteks Eesti Energia Jaotusvõrk on õhuliinvõrgu asendanud kaabelvõrguga ja välisvalgustus on jäänud vanadele puitpostidele mille vahekaugus on liiga suur tagamaks tänava normide kohast valgustamist, nagu Väike-Patarei tänaval;

·        õhuliinide säilitamine ei ole linnaehituslikult esteetiliselt sobilik, sest naabrusse on kerkinud uued (rekonstrueeritud, renoveeritud) teed ja rajatised, näiteks Tartu maantee ja Gonsiori tänava vaheliste väiketänavate õhuliini lõigud pärast Tartu maantee ja Gonsiori tänavate rekonstrueerimist.

Haabersti, Nõmme ja Kristiine linnaosades paljasjuhevälisvalgustusliine enam ei ole.

Ülevaade eeltoodud rekonstrueerimistööde mahtudest ja nende arvestuslikust maksumusest on toodud tabelis 13.

Iga-aastased tööde mahud tuleb määratleda lähtudes konkreetsetest situatsioonidest ja vajadustest, st milliseks on situatsioon kujunenud konkreetse aastaplaani koostamise ajaks.

Tabel 13 Õhuliinvõrgu asendamine kaablivõrguga

Linnaosa

Rekonstrueeritava võrgu pikkus, km

Arvestuslik maksumus tuhandetes kroonides

Kesklinn

7,7

7 600

Lasnamäe

3,0

3 000

Mustamäe

1,7

1 700

Pirita

1,3

1 300

Põhja Tallinn

2,8

2 800

Kokku

16,5

16 400

8.7           Pargivalgustus

Tabel 14

Ehitatav/renoveeritav pargivalgustus

Arvestuslik maksumus tuhandetes kroonides

Kadrioru park, sh.

4 800

Kadri allee

1 000

Mere allee

2 000

Vabakujunduslik ja looduspark

1 400

Looduspargi taimestiku dekoratiivvalgustus

400

Harjuväravamägi

500

Lindamägi

100

Komandandi aed

100

Hirvepark

2 000

Toompark

200

Tornide väljak

500

Rannavärava mägi

1 000

Tammsaare park I etapp

2 000

Politseiaia talvevalgus

200

Koidu park

500

Tiigiveski ja Poolamägi

1 000

Räägu park

100

Ravila park

800

Õie park

500

Kiige park

400

Tähe park

1 000

Mai park

200

Oravamäe park

1 000

Kokku

16 900

8.8           Vanalinna kujundusvalgustus

Tabel 15

Nr

Objekt

Arvestuslik maksumus tuhandetes kroonides

1

Oleviste kiriku fassaadivalgustus

1 000

2

Toompea müüri ja nõlva valgustus Nunne tänav piirkonnas

400

3

Linnamüüri valgustus, sh.

5 700

 

Tornide väljak

2 000

 

Linnamüüri lõik Suurtüki tn - Rannamäe tee

1 000

 

Suur Rannavärav Pika tänava poolne külg

500

 

Linnamüür Vene tänava ääres

400

 

Linnamüüri Müürivahe tänava lõik Harju tänav - Karjavärava plats

400

 

Linnamüür Komandandi aia ääres

600

 

Pika jala värav

400

 

Toompea müür Pika jala ääres

400

4

Linnamüüri väravate tähistus

1 500

5

Raekoja fassaadivalgustus

4 300

6

Raekoja platsi hoonete fassaadivalgustus

10 000

7

Niguliste kiriku fassaadivalgustus

2 000

8

Vanalinna arhitektuurimälestiste valgustus, sh

7 100

 

Pikk tänav 17, Suurgildi hoone

500

 

Pikk tänav 20, Kanuti gildi hoone

500

 

Pikk tänav 24, Oleviste gildi hoone

400

 

Pikk tänav 26, Mustpeade maja

500

 

Lai tänav 23,  Linnateater

400

 

Lai tänav 40

400

 

Lai tänav 47, Hobuveski

400

 

Vene tänav 16, Dominikaanlaste klooster

1 000

 

Vene tänav 17

400

 

Vene tänav 23

400

 

Vene tänav 24, Püha Nikolai Imetegija kirik

600

 

Kuninga tänav 1

400

 

Rüütli tänav 12

400

 

Rüütli tänav 9, Rootsi Mihkli kirik

400

 

Suur Karja tänav 8

400

9

Vanalinna tänavate valgustus

5 000

 

KOKKU

37 000

8.9           Skulptuurid

Tabel 16

Jrk.

Nr.

Asukoht, aadress

Mälestise nimi

Arvestuslik maksumus tuhandetes kroonides

1

Glehni lossi park

Skulptuur “Kalevipoeg“

160

2

Glehni lossi park

Skulptuur “Krokodill“

150

3

Estonia pst. 6

Georg. Lurichi monument

85

4

Estonia pst. 8

Kahur ja ankur

45

5

Filtri tee 14, Kaitseväe kalmistu

Vabadussõja juhtide mälestussammas

285

6

Filtri tee 14, Kaitseväe kalmistu

Vabadussõja kavaleride mälestussammas

170

7

Tallinna Teletorni juures, Kloostrimetsa tee 58A

20. augustil 1991. Tallinna teletorni kaitsnute mälestuskivi

100

8

Lauluväljak

Eesti üldlaulupidude memoriaalansambel

680

9

Lindamägi

Monument “Linda“

130

10

Narva mnt - A. Weizenbergi tänava nurk

Mart Saare monument

100

11

Paldiski mnt 145, Tallinna Loomaaed

Skulptuur “Ilves“

70

12

Pirita tee

C. Leroux` monument

100

13

Rataskaevu ja Dunkri tänavate. ristumiskoht

Rattaga linna kaev (14. sajandi kaevu rekonstruktsioon)

130

14

Reaalkooli esine skväär (algselt Kadrioru park)

Ernst Peterson-Särgava monument

100

15

Komandandi aed

Skulptuur “Aadam ja Eeva“

85

16

Tammsaare park

Skulptuur “Merineid“

180

17

Tammsaare park

A. H. Tammsaare monument

130

18

Toompark

Eestimaa ametiühingute I kongressi delegaatide monument

160

19

Tornide väljak

Purskkaev “Naine vaagnaga“

180

20

Vabaduse väljak 8

Skulptuur “Meremehe naine“

 80

 

KOKKU

 

3 120

8.10     Miljööväärtuslikud piirkonnad

Tabel 17

Valgustatavad objektid

Arvestuslik maksumus tuhandetes kroonides

Rottermanni kvartali dekoratiivvalgustus

400

Glehni lossi ja trepistiku valgustus

600

Kokku

1 000

8.11     Muud objektid

Tabel 18

Valgustatavad objektid

Arvestuslik maksumus tuhandetes kroonides

Pirita sild ja jõeäärne valgustus

2 000

Laagna tee 11 silda

3 300

Teletorn

3 200

Kokku

8 500

9                  Välisvalgustuse alased kohustused ja kulud

Linna tee või tänava välisvalgustus on üks selle tee või tänava kvalitatiivne element, koostisosa, mis reeglina asub teemaal ja kuulub tee omanikule. Ühtki linna teed või tänavat ei tohi rajada ega rekonstrueerida ilma selle elemendi väljaehitamise või rekonstrueerimiseta vastavuses kehtestatud normidega.

Vajalik on välja töötada regulatsioon, mis tagaks tee või tänavaga vahetult piirnevatel hoonetel ja ehitistel tänavavalgustuseks välja ehitatud või ehitatava valgustuspaigaldise elementide (kronsteinide, valgustite, trossikinnitite jms) paigaldamisvõimaluse.

Tulevikus on mõistlik kõigi vanalinna hoonete, väljaspool vanalinna aga kõigi ühiskondlike hoonete ja enam kui 3-korruseliste ehitiste ja hoonete projektide koosseisus esitada Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ka hoone välisfassaadi valgustuslahendus koos välisfassaadi pimeda aja vaatega.

Uute hoonete ning ehitiste püstitamisel, olemasolevate ja rekonstrueeritavate hoonete ja ehitiste rekonstrueerimisel, finantseerivad hoonete fassaadide välisvalgustuse tehniliste tingimuste ning normide kohase rajamise või rekonstrueerimise nende hoonete ja ehitiste omanikud ning reeglina projekteeritakse ning ehitatakse see valgustus ühendamiseks linna välisvalgustusvõrku.

Tallinna linna kanda on nende välisvalgustuspaigaldiste elektri- ja hoolduskulud, mis on ühendatud linna välisvalgustusvõrku. Välisvalgustite, mida toidetakse hoonete ja ehitiste elektripaigaldistest, elektri- ja hoolduskulud kuuluvad kandmisele hoonete ja ehitiste omanike poolt.

10            Kokkuvõte

Käesolevas kavas Tallinna välisvalgustuse renoveerimistöödeks kuni 2015. aastani kavandatud kulutused 2006. aasta hindades moodustavad 339,4 miljonit krooni (vt tabel 19), millest teevalgustusele kulub 272,8 miljonit krooni, sealhulgas on arvestatud veel valgustamata linnatänavate valgustamisega. Teevalgustuskulutuste jagunemine linnaosade kaupa on toodud tabelis 20, kusjuures neile lisanduvad kulutused magistraalteede teevalgustusele vastavalt Tallinna Linnavolikogu 20. juuni 2005määrusega nr 40 kehtestatud “Tallinna magistraal-tänavavõrgu (teedeehitus ja rekonstrueerimine) arengusuunad 2005-2014“. Linnaosadest suurima summa vajadus Mustamäe linnaosa välisvalgustuse rekonstrueerimiseks tuleneb sellest, et linnaosa valdavalt raudbetoonpostidel õhuliinvälisvalgustusvõrk pärineb 1960. aastatest, seega on üle 40 aasta vanune, ning hiljem on sellesse võrku võrreldes teiste piirkondadega vähem investeeritud.

Kavakohaselt tuleb kõige eelpooltoodu realiseerimine määratleda igaks eelolevaks aastaks koostatava plaaniga, arvestades nii finantseerimise võimalusi, kui selleks aastaks kujunenud situatsiooni, st konkreetsete tööde vajadusi. Tööd, mis realiseerimiseks vajavad elektriprojekte (aga mitte kõik eelpool toodud tööd seda ei vaja) on vajalik aasta võrra ette kavandada, et nad teostamise ajaks oleks kindlustatud situatsioonile ja kõigile nõudmistele vastavate projektidega.

Tabel 19 Tallinna linna välisvalgustuse rekonstrueerimiskulutused kuni 2015 aastani

Planeeritav töö

Arvestuslik maksumus tuhandetes kroonides

Osatähtsus kogusummast %

Teevalgustuse (p. 8.1 – 8.6) rekonstrueerimine

272 880

80,4

Pargivalgustuse rekonstrueerimine

16 900

5,0

Vanalinna dekoratiivvalgustuse ehitus

37 000

10,9

Skulptuuride valgustus

3 120

0,9

Miljööväärtuslike piirkondade valgustuse ehitus

1 000

0,3

Eriobjektide valgustuse ehitus

8 500

2,5

Kokku

339 400

100,0

Tabel 20 Teevalgustuse (p. 8.1 – 8.6) rekonstrueerimiskulude jagunemine linnaosade kaupa

Linnaosa

Arvestuslik maksumus tuhandetes kroonides

Osatähtsus kogusummast %

 

Haabersti

20 503

7,5

 

Kesklinn

54 480

20,0

 

Kristiine

16 627

6,1

 

Lasnamäe

56 470

20,7

 

Mustamäe

60 600

22,2

 

Nõmme

21 180

7,8

 

Pirita

6 620

2,4

 

Põhja Tallinn

38 400

13,3

 

Kokku

272 880

100,0

 

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees