Kasutaja  
Parool

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014
Tallinna Linnavolikogu 16.11.2006 otsus number 329
Redaktsiooni kehtivus:25.02.2010 - ...

 Redaktsioonid

REDAKTSIOON:

Tvk o 25.02.2010 nr 50, vastuvõetud 25.02.2010 
Tvk o 06.03.2008 nr 42

 

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

OTSUS

 

 

Tallinn

16. november 2006 nr 329

 

 

 

 

Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014

 

 

 

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 1, § 37 lg 4 p 2, liiklusseaduse § 45 lg 1 ja lg 3, § 50 lg 2, 4 ja 5 alusel ning kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 9. veebruari 2006 määruse nr 5 “Tallinna arengudokumentide menetlemise kord” § 17 lg 4 ja Tallinna Linnavolikogu 20. juuni 2005 otsusega nr 195 “Tallinna liikluse arengusuunad aastateks 2005-2014”,

 

 

Tallinna Linnavolikogu

 

o t s u s t a b:

 

     

1. Kinnitada Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014 vastavalt lisale.

2. Arvestada Tallinna parkimise korralduse arengukavaga aastateks 2006-2014 Tallinna linna järgnevate aastate eelarvestrateegiate ja eelarvete koostamisel vastavalt linna eelarve võimalustele.

21. Tallinna parkimise korralduse arengukavas aastateks 2006‑2014 (otsuse lisa) sätestatud parkimisnormatiive ei rakendata:

(Tvk o 06.03.2008 nr 42)

21.1 enne otsuse jõustumist väljastatud projekteerimistingimuste alusel koostatavatele
ehitusprojektidele;

 

(Tvk o 06.03.2008 nr 42)

 

21.2 pärast 1. jaanuari 2005 ja enne otsuse jõustumist vastuvõetud või kehtestatud
detailplaneeringutele.

 

(Tvk o 06.03.2008 nr 42)

 

3. Tallinna Linnavolikogu Kantseleil teha otsus teatavaks Tallinna Transpordiametile.

4. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

 

Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006
otsuse nr 329
LISA

 

Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014

 

 

 

SISUKORD

 

1. ÜLDSÄTTED.. 2

1.1 Arengukava koostamise alus. 2

1.2 Töö eesmärgid. 2

2. OLEMASOLEV PARKIMISKORRALDUS. 3

2.1 Kesklinna tasuline parkimisala. 4

2.2 Linnaosade elurajoonid. 4

2.3 Parkimishooned ja suuremad parklad. 4

2.4 Parkimise korraldus. 4

3. LIIKLUS - JA PARKIMISKOORMUS. 5

3.1 Autostumise muutus ja prognoos. 5

3.2 Liiklusvoogude muutumine. 5

3.3 Parkimiskoormus kesklinna tasulisel parkimisalal 5

3.4 Parkimiskoormus linnaosade tõmbekeskustes. 5

3.5 Parkimine suurüritustel 5

4. PARKIMISNORMATIIV. 6

4.1 Normatiivsete parkimiskohtade arvutamise põhimõtted. 6

(Tvk o 25.02.2010 nr 50, vastuvõetud 25.02.2010)

4.2 Tabelid. 7

(Tvk o 25.02.2010 nr 50, vastuvõetud 25.02.2010)

4.3 (Kehtetu - Tvk o 25.02.2010 nr 50, vastuvõetud 25.02.2010)

5. TALLINNA PARKIMISPOLIITIKA.. 8

5.1 Parkimispoliitika transpordipoliitika osana. 8

5.2 Pargi-ja-sõida-süsteem.. 8

5.3 Pargi-ja-käi-süsteem.. 9

5.4 Parkimismajade paiknemine. 9

5.5 Parkimine elurajoonides. 10

5.6 Jalgrataste parkimine. 10

5.7 Puudega inimeste parkimine. 10

5.8 Keskkonnatervis. 10

5.9 Jalakäijate liikluse ala ja parkimine vanalinnas. 11

5.10 Kaasnevad tegevused – liikumisviiside juhtimine. 12

6. TEGEVUSKAVAD.. 13

6.1 Tasuline parkimine ja selle korraldamine. 13

6.2 Parkimine põhi-, jaotus- ja kõrvaltänavatel 15

6.3 Parkimine elurajoonides. 15

 

 

1. ÜLDSÄTTED

1.1 Arengukava koostamise alus

Käesolev “Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006 - 2014” (edaspidi arengukava) on koostatud inseneribüroo Stratum OÜ poolt Tallinna Transpordiameti tellimusel. Käesoleva arengukava aluseks on võetud 2001. aastal valminud “Tallinna linna parkimise arengukava aastateks 2002 - 2005” põhimõtted.

1.2 Töö eesmärgid

Töö eesmärgiks on inseneribüroo Stratum poolt 2001. aastal valminud “Tallinna linna parkimise arengukava aastateks 2002 - 2005” moderniseerimine, arvestades toimunud muutusi ning selle alusel “Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006 - 2014” väljatöötamine, sealhulgas otstarbeka parkimispoliitika eesmärkide kindlaksmääramine, mis haakuksid linna transpordipoliitika eesmärkidega pikemaks ajaperioodiks ja meetmete tuvastamine, mis võimaldaksid realiseerida strateegilisi eesmärke.

Arvestades toimunud muudatusi redigeeriti inseneribüroo Stratum poolt 2001. aastal valminud “Tallinna linna parkimise arengukava aastateks 2002 - 2005” ning töötati välja “Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006 - 2014”, mis sisaldab alljärgnevaid teemakäsitlusi.

1.2.1 Parkimispoliitika eesmärkide kindlaksmääramine, mis haakuksid linna transpordipoliitika eesmärkidega pikemaks ajaperioodiks. Poliitika määratlemine sisaldas meetmete tuvastamist, mis võimaldaksid realiseerida strateegilisi eesmärke.

1.2.2 Korrastatud parkimispoliitika võimaldab:

·        parendada tänavavõrgu läbilaskvust ja rahustada liiklust;

·        liikumisviiside juhtimise kontseptsiooni arendamist ja elluviimist;

·        reguleerida linnakeskuse liikluskoormust, et muuta keskus inimsõbralikumaks ja laiendada autovaba ala;

·        vähendada keskkonna saastamist kahjulike heitmetega;

·        suurendada kergliiklejate turvalisust;

·        toetada parkimistasudest ja -trahvidest laekuva tuluga täiendavalt linna transpordisüsteemi arengut;

·        parkimismajade ehitamist elurajoonidesse tagades parkimisvõimalused ning säilitades rohelise looduskeskkonna;

·        suunata sõidukid tänavalt parkimismajadesse või maa-alustesse parklatesse (näiteks Vabaduse väljakul).

1.2.3 Lähtuvalt Tallinna linna arengukava eesmärkidest on otstarbekas:

·        tagada vanalinnas parkivate autode arvu vähenemine;

·        parkimiskohtade summaarse arvu püsimine praegusel tasemel kesklinna teistel aladel;

·        vähendada tänaval parkivate sõidukite arvu;

·        suurendada tänavavälistes parklates parkimiskohtade ja neid kasutavate sõidukite arvu;

·        leida lahendusi parkimise muutmiseks keskkonnasõbralikumaks.

1.2.4 Parkimispoliitika väljatöötamisel on oluline arvestada, et see võib mõjutada parkimise regulatsioonialal ja selle vahetus naabruses alljärgnevaid protsesse järgmiselt:

·        liiklusvoogude suurenemine ja ebaühtlane jaotus;

·        kergliikluse turvalisuse muutus;

·        transpordiliigi valik;

·        ligipääsu kvaliteedi muutus;

·        maakasutuse muutumine;

·        maa ja rendi hinna kujunemine;

·        teenindussfääri käibe muutus;

·        keskkonnaseisundi muutus (sh miljöö, visuaalsus).

1.2.5 Teiseks strateegiliseks eesmärgiks on parkimisvajaduste ohjamine, arendades koostöös erinevate institutsioonidega ja ettevõtetega kõiki teisi liikumisvõimalusi, et vähendada sõiduautode kasutust ühe reisijaga salongis ja sõiduautode kasutamise intensiivsust tervikuna.

1.2.6 Eesmärkide saavutamise abinõudena käsitletakse:

·        parkimiskohtade arvu ja nõudluse ning võimaluste vahekorra mõjutamist;

·        parkimise kestvuse piiramist;

·        erinevate parkimistariifide rakendamist sõltuvalt asukohast;

·        kontrolli kehtestatud režiimist kinnipidamise üle.

2. OLEMASOLEV PARKIMISKORRALDUS

Käesoleva arengukava mõistes käsitatakse erinevaid Tallinna piirkondi järgnevalt:

·        Keskosa: maa-ala, mis on piiratud Tallinna lahe, Kalasadama basseini, Kalasadama tänava, Põhja puiestee, Kopli tänava, Telliskivi tänava, Reisijate tänava, Tallinn - Tapa raudtee, Filtri tee kunagist ülesõidukohta Tartu maantee - Lasnamäe tänava ristmikuga ühendava mõttelise sirgjoone, Lasnamäe tänava ning Kesklinna piiriga (Lasnamäe ja Pirita linnaosaga).

·        Kesklinna tasuline parkimisala: maa-ala, mis on piiritletud Toompuiestee - Tõnismäe tänava - Pärnu maantee - Vineeri tänava - Vana-Lõuna tänava - Herne tänava - Juhkentali tänava - Keldrimäe tänava - Lastekodu tänava - Torupilli otsa tänava - Jakobsoni tänava - Kunderi tänava - Laulupeo tänava - Gonsiori tänava - J.Vilmsi tänava - Petrooleumi tänava - Tuukri tänava - Ahtri tänava ja Rannamäe teega (kaasaarvatud Rannamäe teega külgnev Balti jaama parkla).

Parkimistsoonid:

·        Vanalinn: maa-ala, mis on piiritletud Toompuiestee - Kaarli puiestee - Vabaduse väljaku - Pärnu maantee - Viru väljaku - Mere puiestee ja Rannamäe teega.

·        Südalinn: maa-ala, mis on piiritletud Vabaduse väljaku - Roosikrantsi tänava - Pärnu maantee - Sakala tänava - Kentmanni tänava - Liivalaia tänava - Pronksi tänava - Narva maantee ja Pärnu maanteega.

·        Kesklinn: maa-ala, mis on piiritletud Tõnismäe tänava - Pärnu maantee - Vineeri tänava - Vana-Lõuna tänava - Herne tänava - Juhkentali tänava - Keldrimäe tänava - Lastekodu tänava - Torupilli otsa - Jakobsoni tänava - Kunderi tänava - Laulupeo tänava - Gonsiori tänava - J.Vilmsi tänava - Petrooleumi tänava - Tuukri tänava - Ahtri tänava - Mere puiestee - Narva maantee- Pronksi tänava - Liivalaia tänava - Kentmanni tänava - Sakala tänava - Pärnu maantee - Roosikrantsi tänava ja Kaarli puiesteega. Kaasaarvatud Rannamäe teega külgnev Balti jaama parkla ning Nunne tänava ja Suurtüki tänava otsas olevad parklad.

·        (Kehtetu - Tvk o 25.02.2010 nr 50, vastuvõetud 25.02.2010)

·        Kadriorg (tasulise parkimisala laiendamise ettepanek): maa-ala, mis on piiritletud J.Vilmsi tänava - Gonsiori tänava - Mäekalda tänava - A.Weizenbergi tänava - J.Poska tänava ja Narva maanteega.

Mõisted

·        Parkimispoliitika on hulk meetmeid, millega mõjutatakse parkimisnõudlust suure külgetõmbega linnaosades ja mis võib ja peab mõjutama liiklust ka laiemal alal. Rakendatavad meetmed: parkimiskoormuse reguleerimine enamuse liikumisvajadusi rahuldavate erinevate liikumisviiside arengu soodustamise abil, parkimise kestvuse ajaline piiramine defitsiitse parkimispinna käibe suurendamiseks, parkimistasu nõudmine sõltuvalt parkimiskoha paiknemisest ja parkimise kestvusest, uute tänavaväliste parklate rajamine tänavatel parkimise osatähtsuse vähendamiseks.

·        Parkimispoliitika sihid: tõsta parkimiskohtade tõhusust so kiirendada käivet, ohjeldada parkimise nõudlust, samal ajal mõjutades liikluskorraldust ja otsida vahendeid, et täiendavalt finantseerida transpordisüsteemi arendamist.

·        Aktiivne parkimispoliitika – kui lisaks diferentseeritud parkimistariifide rakendamisele ja parkimise ajalisele piiramisele rakendatakse tänavaväliseid parklaid.

·        Jalakäijate liikluse ala – sellistest tänavatest moodustuv ala, milledel on valdaval osal ööpäevast mootorsõidukite liiklus keelatud.

·        Aktiivsed transpordiliigid – ühistransport ja kergliiklus, milleks on iga motoriseerimata liikumisvorm, sh eelkõige jalgrattaga või rulluiskudel ja jalgsi.

·        Liikumisviiside juhtimine (Mobility Management) – so suures ulatuses eelkõige nõudlusele suunatud lähenemine transpordikorralduses. Haarab head partnerlust erinevate institutsioonide vahel. Juhtimise vahendid põhinevad informatsioonil, kommunikatsioonil, organisatsioonilistel ressurssidel ja koordinatsioonil. Oluline roll on teavitustegevusel. Keskendutakse jätkusuutliku transpordisüsteemi edendamisele, sh aktiivsete transpordiliikide edendamisele ja autotranspordi kasutamiseks uute võimaluste leidmisele.

·        Transpordiliigi optimeerimine – selliste eelduste ja lahenduste loomine, mille tulemusel valitakse liikumisvajaduste rahuldamiseks ühiskonna vajadustest lähtuvalt sobivaim transpordiliik või liikumisviis. Transpordiliigi valiku laienemisega ei tohi kellegi liikumisvajaduse rahuldamisega kaasneda teise liikleja võimaluste kitsenemine.

2.1 Kesklinna tasuline parkimisala

2.1.1 Tasuline valveta parkimisala kehtestati Tallinnas aastal 1995. Parkimise korraldamine ja parkimistasu maksmine on korraldatud Tallinna Linnavolikogu 9. jaanuari 2003 määrusega nr 9. Määruses on sätestatud parkimistasu suurused, maksukohustuslased, maksu tasumise kord, parkimisala suurus ja parkimistasu maksmata jätmisel viivistasu määramise ning maksmise kord. Viimane sisuline muutus parkimiskorralduses toimus aastal 2004, kui Tallinna Linnavolikogu 10. juuni 2004 määrusega nr 22 muudeti tasulise parkimisala piire ja kehtestati erinevad hinnatsoonid, maksusoodustused ja -vabastused.

2.1.2 Vanalinnas on lisaks tasulisele parkimisele piiritletud ka jalakäijate tsoon. Jalakäijate ala vanalinnas on algselt kehtestatud aastal 1996 ja suurendatud Tallinna Linnavolikogu 24. märtsi 2004 määrusega nr 28.

2.2 Linnaosade elurajoonid

2.2.1 Käesoleval ajal on vähem tähelepanu pööratud erinevate linnaosade elurajoonide parkimisprobleemidele, kus enim probleeme esineb elurajoonides autole öiseks ajaks vaba parkimiskoha leidmisel. Sageli on täis pargitud haljasalad, kõnniteed, majade sissepääsud. Takistatud on ka jalakäijate liiklemine ning elanike teenindus.

2.2.2 Vähem on probleeme eramute piirkondades, kus parkimine toimub peamiselt parkija enda kinnistul, kuid ka siin on võimalik täheldada probleeme, kus tänavale pargitud sõidukid takistavad liiklejaid.

2.3 Parkimishooned ja suuremad parklad

2.3.1 Tallinna keskosas paikneb täna kuus avalikus kasutuses olevat parkimishoonet: WTC, Jõe tänava, Rävala, Stockmanni, Viru keskuse ja Tartu maantee alune (Europark) parkimishoone. Tallinna kesk-, süda- ja vanalinnas on tänavavälised parkimiskohad reeglina keskmiselt koormatud ja üldjuhul leidub vabu parkimiskohti kõikides parkimismajades.

2.4 Parkimise korraldus

2.4.1 Vastavalt liiklusseadusele korraldab parkimist teeomanik. Tallinnas korraldab parkimist Tallinna Transpordiamet. Tasulise parkimise korraldus on praegusel hetkel (2006. aastal) antud halduslepinguga eraettevõtjale.

2.4.2 Parkimiskorralduse organisatsioonilise struktuuri kavandamisel peab lähtuma eelkõige parkimiskorralduse kui liikluskorralduse ja transpordipoliitika üldistest strateegilistest eesmärkidest.

2.4.3 Parkimiskorralduse organisatsiooniline struktuur peab hõlmama:

·        kehtestatud parkimiskorra tagamist ja parkimiskorra eirajate kõrvaldamist liiklusest;

·        parkimise kontrolli ja parkimiskorra rikkujate trahvimist;

·        parkimiskoormuse info kogumist ja analüüsi;

·        parkimisinfo jagamise (näiteks parkimise juhtimine, parkimise kohta käiva infomaterjali trükkimine ja levitamine jne);

·        parkimise eest tasumist võimaldava süsteemi haldamist (näiteks parkimispiletite müük, mobiilparkimise korraldamine, parkimisautomaatide haldamine);

·        detailplaneeringute ja projektide kooskõlastamine.

21. Tallinna parkimise korralduse arengukavas aastateks 2006-2014 (otsuse lisa) sätestatud parkimisnormatiive ei rakendata:

21.1 enne otsuse jõustumist väljastatud projekteerimistingimuste alusel koostatavatele ehitusprojektidele;

21.2 pärast 1. jaanuari 2005 ja enne otsuse jõustumist vastuvõetud või kehtestatud detailplaneeringutele.

 

(Tvk o 06.03.2008 nr 42)

3. LIIKLUS - JA PARKIMISKOORMUS

3.1 Autostumise muutus ja prognoos

3.1.1 Eesti on üks kiirema autostumistaseme kasvuga riike maailmas. Autoregistrikeskuse andmeil oli 1. jaanuaril 2006. aastal Eestis registreeritud 493 780 sõiduautot, 86 201 veoautot, 5 194 bussi, 10 234 mootorratast, seega kokku 595 409 mootorsõidukit. Ainuüksi 2005. aasta jooksul lisandus registrisse ligi 70 tuhat mootorsõidukit, sealhulgas ligi 1 500 mootorratast, üle 60 000 sõidu- ja 7 400 veoauto. Samal ajal kustutati registrist üle 300 mootorratta, üle 38 000 sõidu- ja ligi 7 000 veoautot. Sellele vaatamata osutus 2005. aastal aset leidnud sõidukite arvu kasv kõigi aegade suurimaks. Kuna Eesti rahvaarv 1. jaanuaril 2006. aastal oli Statistikaameti andmeil 1,344 miljonit, siis teeb see autostumistaseme näitajateks 367 sõiduautot ja 435 mootorsõidukit tuhande elaniku kohta.

3.2 Liiklusvoogude muutumine

3.2.1 Liiklusloendusi Tallinna kesklinna piiril on läbi viidud 1973. aastast alates. Kui vaadata viimase kümne aasta arengutendentse, siis saab järeldada, et kui linna piiridel on liikluse kasv olnud 1996. aastaga võrreldes peaaegu kahekordne, siis kesklinnas on tänu läbilaskvuse ammendumisele ja parkimisprobleemidele see kasv ca 25%.

3.2.2 Kui senised autostumise arengu ja liiklussageduste muutumise tendentsid peaksid üldjoontes jätkuma, võib prognoosida järgmise kümnendi iga-aastaseks liikluse kasvuks kesklinnas 1-3% ja äärelinnas 5 8%. Sellise kasvu tulemusena võib äärelinna liikluse kasv võrreldes 2005. aastaga ulatuda kuni 220%-ni, seevastu kesklinnas on võimalik ja vajalik liikluskoormuse kasvu pidurdada ja vastavate meetmete (parkimispiirangud, ühistranspordi eelistamine jms.) rakendamisel võib liiklussagedust kesklinnas stabiliseerida või isegi veidi väheneda.

3.3 Parkimiskoormus kesklinna tasulisel parkimisalal

3.3.1 Loendusandmete analüüsi järgi on parkimistsoonides praegu pea igal tänaval võimalus leida vabu parkimiskohti. Samas on üksikuid piirkondi, kus on pidevalt parkimiskohtade defitsiit (parkimiskohtade hõivatus üle 90%). Tihedamini on hõivatud üksikud piirkonnad nt Keskhaigla ümbruses, Keskturu ümbrus ja Liivalaia tn.

3.4 Parkimiskoormus linnaosade tõmbekeskustes 

3.4.1 Nõmme keskuse parkimiskohad on tipptunnil praktiliselt kõik hõivatud ning seetõttu tuleb vaba parkimiskohta otsida ümbruskonna tänavatel, kuid keelatud kohta parkivaid sõidukeid on vaatlustel loendatud üsna vähe.

3.4.2 Mustamäel Magistrali keskuse ümbruses on parkimiskohti piisavalt. Mustika keskuse juures on alati piisavalt vabu kohti nii avaparklas kui maa-aluses soojas parklas.

3.4.3 Õismäel Haabersti Linnaosa Valitsuse ümbruses ja T-marketi esises parklas on õhtusel tipptunnil parkla täitunud, kuid läheduses on alati võimalik vaba parkimiskoht leida, kuna elanikud ei ole veel kõik koju saabunud. 

3.4.4 Lasnamäe turu ümbruses ja Idakeskuse ümbruses parkimisprobleeme ei ole.

3.4.5 Pirita keskuses on parkimiskohtade defitsiit ainult suvel ilusate rannailmadega.

3.4.6 Kristiine keskuse parkimismajas on praktiliselt alati võimalik leida vabu parkimiskohti.

3.5 Parkimine suurüritustel

3.5.1 Suurürituste olulisemateks toimumiskohtadeks on Saku Suurhall Rocca al Mares, A Le Coq Arena (Lilleküla Jalgpallistaadion), Linnahall, Eesti Näituste kompleks ja Lauluväljak.

3.5.2 Lisaks parkida soovivate autode paigutamisele on suurüritustel probleemiks ka liikluse sujuv korraldus, eriti ürituse lõppemisel.

3.5.3 Suurürituste parkimise korraldamist tuleb iga ürituse puhul käsitleda eraldi. Selleks tuleb määrata eeldatav külastajate arv, ning parkivate sõidukite arv ja vastavalt sellele välja töötada piirkonna liikluslahendus koos parkimisega. Tüüplahendused peaksid olema juba varem välja töötatud, et vastava külastajate arvuga ürituse toimumisel saaks neid operatiivselt rakendada.

4. PARKIMISNORMATIIV

(Tvk o 25.02.2010 nr 50, vastuvõetud 25.02.2010)

4.1 Normatiivsete parkimiskohtade arvutamise põhimõtted

4.1.1 Arengukava sätestab parkimisnormatiivi, mida loetakse heaks tavaks parkimise planeerimisel ja projekteerimisel.

4.1.2 Parkimisnormatiivi rakendamisel loetakse:

·        linnakeskuse alaks piirkonda, kus elutegevus on palju intensiivsem ja mitmekesisem kui ülejäänud linnas ning see on piiritletud järgmiste tänavate (kaasa arvatud nende tänavatega vahetult külgnevad kinnistud) ja merega järgmiselt: Liivalaia tänav - Pronksi tänav - Jõe tänav ja selle pikendus kuni Admiraliteedi basseini ning mere vahelise ühenduskanalini - kanali äärest mööda merepiiri ümber Admiraliteedi basseini, Vanasadama ja Linnahalli territoorium - Kalasadama tänav - Põhja puiestee - Suurtüki tänav - Toompuiestee - Tõnismäe tänav ja Pärnu maantee. Lisaks nimetatud territooriumile rakendatakse linnakeskuse parkimisnormatiivi Pärnu maanteel Liivalaia tänavast Tehnika tänavani, Narva maanteel Pronksi tänavast J. Vilmsi tänavani ja Tartu maanteel Liivalaia tänavast Odra tänavani magistraaltänavaga vahetult külgnevate kinnistute osas (magistraaltänavate vöönd) ning Nõmme keskuse territooriumil, mis piirneb kagust ja lõunast Nõmme keskuse poolse Raudtee tänava lõiguga Pärnu maanteest Männi tänavani (kaasa arvatud vahetult külgnevad kinnistud, välja arvatud Raudtee tn 60, 62 ja 64), läänest Raudtee tänava läbimurre Pärnu maanteeni (välja arvatud Kõver tn 7/1, Kõver tn 9 // Kuuse tn 3, Kõver tn 11a, Pärnu mnt 283 // Kõver tn 11), Vana-Mustamäe tänav kuni Vana-Mustamäe tn 4 (välja arvatud Pärnu mnt 328), põhjast Piiri tn parkla (välja arvatud Piiri 9a) - Suusa tn 3a, idast Vana-Pärnu maantee kuni Vana-Pärnu mnt 5a ja Idakaare tn 1 ning kagust Pärnu maantee ristumine Tallinn-Paldiski raudteega kuni Idakaare tänav (välja arvatud Pärnu mnt 306, 308, 310, 312 ja 316). Nimetatud territooriumid on illustratiivselt kirjeldatud arengukava lisades 1 ja 2.

·        äärelinna alaks Tallinna administratiivpiiriga külgnevat piirkonda, mille juhtotstarbeks on üldplaneeringus määratud väikeelamute ala;

·        vahevööndi alaks piirkonda, mis ei ole linnakeskuse ega äärelinna ala.

4.1.3 Parkimisnormatiivi rakendatakse linnakeskuse alal suurima lubatud väärtusena ning vahevööndi ja äärelinna alal vähima nõutud väärtusena.

4.1.4 Parkimiskohad kavandatakse planeeritava või projekteeritava ehitisega samale kinnistule või kinnistule, millele on seatud vastav asjaõigus selle kinnistu kasuks.

4.1.5 Mitut kinnistut hõlmava ehitiste rühma (kaks või enam ehitist) planeerimisel ja projekteerimisel on soovitav parkimiskohad kavandada selle ehitiste rühma kinnistute piires ühises parklas või parkimismajas. 

4.1.6 Mitme kasutusotstarbega ehitise või ehitiste rühma, mille üheks kasutusotstarbeks on elamu, parkimiskohad võib kavandada ristkasutusse elamu(te) külalistele ettenähtud parkimiskohtade ulatuses, aga mitte enam kui kolmandiku ulatuses teiste kasutusotstarvete kohastest parkimiskohtadest.

4.1.7 Ühtse liikluskorralduskava olemasolul võib lubada vahevööndi ja äärelinna alal elamu(te) külaliste parkimiskohad kavandada tänava maa-alale.

4.1.8 Mitme kasutusotstarbega ehitise parkimiskohtade arv saadakse ehitise kasutusotstarvete jagunemisele vastavate parkimiskohtade arvude liitmisel.

4.1.9 Lõplik normatiivne parkimiskohtade arv saadakse ümardamisel üles lähima täisarvuni.

4.1.10 Parkimisnormatiivi ei rakendata parkimiskohtade planeerimisel ja projekteerimisel ehitise olemasolevas mahus või olemasoleva ehitise väikesemahulisel laiendamisel, mille käigus ei muudeta oluliselt ehitise arhitektuurset lahendust, või riikliku kaitse alla võetud maa-alal või selle kaitsevööndis, samuti riikliku kaitse alla võetud mälestise kaitsevööndis, loodusobjekti kaitsevööndis või miljööväärtuslikul hoonestusalal.

 

(Tvk o 25.02.2010 nr 50, vastuvõetud 25.02.2010)

 

4.2 Tabelid

4.2.1 Hoonete, mis ei ole elamud, teenindamiseks vajalike parkimiskohtade arv määratakse vastavalt tabelile 1.

4.2.2 Tabel 1

Hoone kasutusotstarve

Hoone asukoht ja normi liik

Linnakeskus/ Vahevöönd

Äärelinn

1. Asutused

Parkimiskohti suletud brutopinna ruutmeetri kohta

1.1 väikese külastajate arvuga

1/120

1/60

1.2 suure külastajate arvuga

1/80

1/40

2. Kauplused

Parkimiskohti suletud brutopinna ruutmeetri kohta

2.1 pood

1/80

1/40

2.2 hüpermarket

1/60

1/30

2.3 sõiduautode müügi- ja hoolduskeskus

1/40

1/30

2.4 tankla kauplusega

1/30

1/20

3. Tööstusettevõtted

Parkimiskohti suletud brutopinna ruutmeetri kohta

3.1 tootmine

1/210

1/100

3.2 ladu

1/240

1/120

4. Tervishoiuasutused

Parkimiskohti suletud brutopinna ruutmeetri kohta

4.1 hooldusasutus, hooldekodu

1/300

1/180

4.2 haigla, polikliinik

1/150

1/80

5. Haridusasutused

Parkimiskohti suletud brutopinna ruutmeetri kohta

5.1 lasteaed, koolieelne lasteasutus

1/270

1/150

5.2 põhikool, gümnaasium

1/240

1/120

5.3 kõrgkool, ametikool

1/180

1/80

6. Kultuuriasutused

Parkimiskohti suletud brutopinna ruutmeetri kohta

6.1 näitusehoone, muuseum, raamatukogu

1/180

1/100

6.2 sakraalehitis

1/150

1/80

7. Spordiasutused

Parkimiskohti suletud brutopinna ruutmeetri kohta

7.1 tervisekeskus, spa

1/120

1/80

7.2 spordisaal, ujula*

1/40

1/30

8. Saal- ja tribüünehitised

Parkimiskohti istekoha kohta

8.1 konverentsisaal, koolituskeskus

1/25

1/16

8.2 restoran, kohvik

1/20

1/12

8.3 kino, kultuurimaja

1/16

1/8

8.4 staadion, kontserdiväljak

1/12

1/8

8.5 teater, kontserdisaal, universaalhall

1/10

1/5

9. Sadamad

Parkimiskohti paadikoha kohta

paadisadam

1/5

1/2

* tribüüniga ehitiste puhul arvestatakse tribüüni kohtade parkimisvajadus eraldi vastavalt tabeli punktis 8.4 toodud normatiivile

4.2.3 Tabelis 1 loetlemata hoonete parkimisvajadus tuleb selgitada uuringuga.

4.2.4 Elamute teenindamiseks vajalike parkimiskohtade arv määratakse vastavalt tabelile 2.

4.2.5 Tabel 2

Elamu tüüp

Elamu asukoht ja normi liik

Linnakeskus/ Vahevöönd

Äärelinn

elanik

külaline

kokku

elanik

külaline

kokku

1. Väikeelamud (kuni 2 korterit)

Parkimiskohti korteri kohta

    üksikelamu, kõik korterid

1,2

0,8

2

 

1,5

 

  1

 

2,5

 

2. Väikesed korterelamud
   
(kuni 6 korterit)

Parkimiskohti korteri kohta

2.1 ridaelamu boks, kõik korterid

1

 

0,6

1,6

 

1,2

 

0,8

 

 2

 

3. Korterelamud

Parkimiskohti korteri kohta

3.1 alla 3-toaline korter

0,6

0,4

1

 

0,8

 

0,6

 

1,4

 

3.2 3- ja enamatoaline korter

0,8

0,4

1,2

 

1

 

0,6

 

1,6

 

4. Munitsipaalelamud

Parkimiskohti korteri kohta

4.1 alla 3-toaline korter

0,4

0,2

0,6

 

0,6

 

0,4

 

 1

 

4.2 3- ja enamatoaline korter

0,6

0,2

0,8

 

0,8

 

0,4

 

1,2

 

5. Sotsiaalelamud (sh ühiselamud)

Parkimiskohti korteri kohta

5.1 alla 3-toaline korter

0,3

0,1

0,4

 

0,4

 

0,2

 

0,6

 

5.2 3- ja enamatoaline korter

0,4

0,1

0,5

 

0,6

 

0,2

 

0,8

 

6. Majutusasutused

Parkimiskohti majutusüksuse kohta

6.1 motell

-

 

-

 

-

 

1

 

  -

 

 1

 

6.2 hotell

0,2

-

 

0,2

 

0,5

 

  -

 

0,5

 

6.3 hostel

0,1

-

 

0,1

 

0,2

 

  -

 

0,2

 

                           

* ridaelamu boksile tuleb ette näha vähemalt kaks parkimiskohta või kavandada ühine parkla külastajate parkimisvajaduse rahuldamiseks

** külaliskorterite ja kodumajutuse puhul arvestatakse parkimisvajadus vastavalt tabeli punktides 1-3 toodud normatiivile

4.2.6 Avalikult kasutatava parkimismaja läheduses või hea ühistranspordi ühendusega piirkonnas asuvate hoonete parkimiskohtade arvu võib lubada korrigeerida, rakendades koefitsienti, mis jääb vahemikku 0,5 kuni 1,0.

4.2.7 Korrigeeritud parkimiskohtade arv saadakse tabeli 1 ja tabeli 2 põhjal määratud parkimiskohtade arvu korrutamisel punktis 4.2.6 nimetatud koefitsiendiga.

4.2.8 Vahevööndi ja äärelinna alal tuleb elamute parkimiskohtade kavandamisel tagada vähemalt üks parkimiskoht korteri kohta.

 

(Tvk o 25.02.2010 nr 50, vastuvõetud 25.02.2010)

 

5. TALLINNA PARKIMISPOLIITIKA

5.1 Parkimispoliitika transpordipoliitika osana

5.1.1 Tallinna Linnavolikogu 20. juuni 2005 otsusega nr 195 on kinnitatud “Tallinna liikluse arengusuunad aastateks 2005 – 2014”. Vastavalt arengusuundadele on Tallinna liikluskorralduse põhiülesandeks tagada linnas võimalikult ohutu, efektiivne, konkurentsivõimeline ja keskkonnasõbralik liiklus, lähtudes linna elanike ja külaliste, ettevõtete ja ametkondade vajadustest.

5.1.2 Otstarbeka parkimispoliitika abil saab leevendada tänavavõrgu läbilaskvuse kitsaskohtade probleeme parkimise ohjeldamisega, et muuta keskus inimsõbralikumaks.

5.1.3 Arenenud riikide eeskujul peab Tallinnas transpordipoliitika üheks eesmärgiks olema sõiduautode kasutamise taseme reguleerimine. Selleks tuleb tõsta nii sõiduautodele alternatiivsete liikumisviiside (ühistransport, jalgsikäimine, jalgrattasõit) atraktiivsust kui ka piirata sõiduautode kasutamist, eriti linna keskosas.

5.1.4 Tallinna parkimispoliitika eesmärgid on järgmised:

·        linnakeskuse hea toimivuse tagamine meeldiva elukeskkonnana, luues optimaalse suurusega jalakäijate liikluse ala ja tagades keskuse hea kättesaadavuse elanikkonnale;

·        parkimise vähendamine üldkasutataval liiklusmaal, eriti linna keskosas;

·        liikumisviiside juhtimisel soodustada selliste liikumisvõimaluste arengut, mis loovad tingimused liiklejate enamuse vajaduste rahuldamiseks, samal ajal ohjeldades parkimismahtude kasvu ja intensiivsust;

·        sõiduautode kasutamise ohjeldamine eelkõige Tallinna keskosa liikluses parkimistasude optimeerimise ja kontrolli tõhustamise abil;

·        keskkonnaseisundi parandamine;

·        parkimiskestvuse lühendamise ja parkimistasu reguleerimise abil defitsiitse parkimispinna efektiivne kasutamine ja vabade parkimiskohtade tagamine ka tippnõudluse aegadel;

·        defitsiitse sõiduteepinna kasutamise optimeerimine liiklejate enamuse huvides;

·        soodustustingimustel parkimise piiramine tasulise parkimiskorraga aladel (v.a seaduses ettenähtud erandid);

·        parkimisest saadava tulu suunamine linnatranspordi süsteemi arendamiseks;

·        kergliiklejate turvalisuse tõstmine.

5.1.5 Nii soovitatav parkimispoliitika, kui ka linna säästvat arengut tagav transpordipoliitika tervikuna ei ole mõeldud ainult käesolevas arengukavas käsitletavale ajaperioodile, vaid see peaks kujunema aluseks järjepidevale tegevusele.

5.2 Pargi-ja-sõida-süsteem

5.2.1 Selleks, et eelkõige kesklinnas mõjutada autoomanikku autokasutust piirama, katkestades sõidu äärelinnas ja jätkates seda ühistranspordil või jalgrattaga või rolleriga, tuleb rakendada kompleksselt rida meetmeid, mille eesmärgiks on tagada liiklejale “pargi ja sõida” printsiibi kasutamisel odavam, kiirem ja/või mugavam liikumisvõimalus tema soovitavasse liikumise sihtpunkti.

5.2.2 Selle eesmärgi saavutamise tähtsamateks momentideks on:

·        muuta ühissõiduki pileti ja parkimistasude suhe linnakeskuses selliseks, et auto ja ühissõiduki kasutamise kvaliteedi ja hinna suhe muudaks auto kasutamise kesklinnas ebaotstarbekalt kulukaks;

·        pakkuda autoga keskusesse suundujale alternatiivi kvaliteetse ühistransporditeenuse näol, mis oleks hinnalt palju soodsam ja kvaliteedilt vastuvõetav (võrdset kvaliteeti ei ole ühistransport võimeline pakkuma arvestades ümberistumist, ootamist, istekohtade olemasolu jne);

·        tagada piisavalt tiheda sõidugraafikuga ühistranspordiühendus keskusesse;

·        muuta ümberistumine ümberistumiskompleksis võimalikult sujuvaks ja mugavaks;

·        planeerida ja välja arendada autoparklates eraldatavad alad jalgratta või rolleri ööpäevase hoidmise võimaldamiseks;

·        tõsta ühistranspordi teeninduskultuuri ja turvalisust.

5.2.3 Tähtsaimaks meetmeks, mis pargi-ja-sõida-süsteemi juurutamiseks Tallinnas tuleks ellu viia, on kvaliteetse ühistransporditeenuse tagamine, milles oleks välistatud autost loobuja sattumine ülenormatiivse täituvusega ja aeglaselt liikuvasse ühissõidukisse. Soovitavalt tagada vaba istekoht ja ühissõiduki saabumine täpselt sõiduplaanis ettenähtud ajal nii ümberistumispeatusesse, kui ka reisi sihtkohta. Ümberistumine peaks toimuma võimalikult väikese ajakuluga ning piletimüük (nii parkimine kui ühissõiduki kasutamine) korraldatud võimalikult kasutajasõbralikult.

5.2.4 Käesolevas arengukavas sätestatud liikluspoliitilisi eesmärke silmas pidades oleks esimeses järjekorras vajalik alustada pargi-ja-sõida-süsteemi ümberistumisterminalide rajamise kavandamist Pirital (Pirita Regati maja piirkonnas), linna lõunaosas (Laagri/Vana-Pääsküla ning Järve piirkonnad), Tartu maanteel (Lennujaama-Ülemiste piirkond) ning Peterburi teel (Smuuli tee/ Peterburi tee piirkond). Hiljem, vastavate kogemuste ja harjumuste omandamisel on otstarbekas juba saadud kogemusi arvesse võttes pargi-ja-sõida-süsteemi laiendamist kavandada ka teiste peamiste sissesõiduteede äärde.

5.3 Pargi-ja-käi-süsteem

5.3.1 Pargi-ja-käi-süsteemi arendamiseks Tallinnas on vajalikud eeltingimused olemas. Juba käesoleval ajal töötavad paljud tasulise parkimisala välisservade lähikonnas paiknevad parklad ja tänavad sisuliselt “pargi ja käi” parklatena, kuna seal saab parkida tasuta, kõndides matka sihtkohani jalgsi. Seega saab pargi-ja-käi-süsteemi Tallinnas rakendada eelkõige vanalinnas ja Tallinna südalinnas.

5.3.2 Tallinna üldplaneeringu järgi on keskosas ette nähtud autoliikluse piiranguala, mida piiravad Jõe ja Pronksi tänavad, Tartu maantee läbimurre, Rävala puiestee koos kavandatud pikendusega Pärnu maanteele, Tõnismäe tänav Toompuiestee ja Rannamäe tee. Transiitliikluse vähendamiseks piirangualal tuleb rakendada järgmisi meetmeid:

·        möödasõiduteede ehitamine;

·        piirangualale sissesõitvate autode arvu reguleerimine liikluskorralduse abil (ühissõidukite prioriteedisüsteemi rakendamine, fooride töörežiimi muutmine jms).

5.3.3 Kõik need meetmed ei keela autoomaniku soovi sisse sõita keskossa või piirangualale. Parkimise võimalikkus seal sõltub parkimiskohtade olemasolust ja parkimistariifist. Keskosas rajatavad uued parkimishooned peavad pakkuma parkimisvõimalusi lisaks külastajatele ka alalistele elanikele, eriti vanalinna elanikele vanalinna piiride läheduses. Küll aga võimaldaksid vanalinna piirialadele rajatavad suuremad parkimishooned (Vabaduse väljaku, Balti-Jaama ja Rotermanni kvartali piirkonnas) rakendada pargi-ja-käi-süsteemi vanalinna jaoks, rakendades ka jõulisi autoliikluse piiranguid vanalinnas.

5.3.4 Tasulise parkimisala suurus mõjutab valmisolekut aktiivsete transpordiliikide kasutamiseks. Võib eeldada, et näiteks tasulise parkimisala suurendamisega, hakatakse rohkem kasutama kerg- ja ühistranspordiliike. Sellise praktika kujunemist peab toetama nii ühistransporditeenuse (käsitletud punktis 5.2.2.) kui ka kergliikluse võimaluste paranemine.

5.4 Parkimismajade paiknemine

5.4.1 Uute parkimishoonete (sh ka mõne muu hoone juurde ehitatud parkimishoonete) asukoha leidmisel ja ehitusvõimaluste kaalumisel tuleb arvestada järgmiste asjaoludega:

5.4.2 Suurendamaks linnavalitsuse juhtivat rolli antud protsessis ja täitmaks linna transpordipoliitika strateegilisi eesmärke on vajalik, et tulevikus osaleks ka Tallinna linn parkimishoonete rajamisel koostöös erainvestoritega nn era- ja avaliku sektori – EAS (Public & Private Partnership – PPP) põhimõtet rakendades.

5.4.3 Iga konkreetse parkimishoone lahendus sõltub aga samas ka lokaalsetest tingimustest ja linna eesmärkidest.

5.4.4 Maapealse parkimishoone ühe parkimiskoha maksumus on küllaltki suur. Seetõttu ei tasu parkimishooneid ehitada madala parkimisnõudlusega aladele, kus kallid parkimishooned ei leia rakendust.

5.4.5 Parkimishoone tasuvuse tagamiseks peab sellel olema mitmekülgne klientuur:

·        lähedal paiknevate elamute elanike autod pargivad parkimishoones peamiselt õhtul ja öösel;

·        büroode töötajad pargivad seal peamiselt päeval;

·        ettevõtete külastajad pargivad vabadel kohtadel lühiajaliselt.

5.4.6 Erandina on otstarbekas rajada vanalinna vahetusse lähedusse maa-alune parkla või parkimishoone, mille peamiseks eesmärgiks oleks vabastada vanalinn parkivatest sõidukitest tagades parkimiskohti täna vanalinnas parkivatele sõidukitele.

5.5 Parkimine elurajoonides

5.5.1 Parkimisprobleemide leevendamiseks elurajoonides on vajalik:

·        kindlaks määrata piirkonna vajadusi rahuldav parkimiskohtade arv;

·        analüüsida tasulise parkimise võimalusi ja nõudlust nende järele;

·        leida võimalusi parkimiskohtade laiendamiseks suurelamute juures.

5.5.2 Parkimisalasid on võimalik suurendada suurelamute kinnistutel olevate haljasalade ja nende kinnistute vahele jäävate nn vabade riigimaade arvel. Mõttekas oleks esitada ettepanekud seaduste muudatusteks, mis tagaks võimaluse majadevahelise riigimaa munitsipaliseerimiseks ja selle rentimiseks või müümiseks korteriühistutele sihtotstarbega parkimisalade rajamiseks. Soovitav on parkimisalade suurendamisel kasutada materjali, millega säilib roheala ja samaaegselt võimaldatakse sellel alal autode parkimine.

5.5.3 Olemasolevate korterelamute piirkondade parkimiskohtade suurendamine tuleb lahendada esmalt linnaosa üldplaneeringuga. Konkreetne parkla projekt ja tasuliste parklate laiendamine tuleb koostada eraldi igale konkreetsele objektile. Probleemi lahendamist tuleb koordineerida linna poolt.

5.5.4 Tänavaäärsete korterelamute parkimisprobleemide lahendusvõimalused on piiratud. Veidi mõjutab see ka piirkonna autostumise taset, mis võib jääda madalamaks võrreldes teiste rajoonidega.

5.5.5 Linnaosade valitsustel tuleb koostöös elamute omanikega jätkata praktikat, kus parkimisalade laiendamiseks lepitakse omavahel kokku tööde teostamise ja finantseerimise jaotus. Igal erineval juhul tuleb kaaluda võimalusi parkimisala uuendamiseks või väljaehitamiseks tänavate ja teede poolsele elamu küljele või maja otstesse. Sellega säilitatakse võimalused parkimistingimuste parandamisel rohealade minimaalseks vähendamiseks.

5.6 Jalgrataste parkimine

5.6.1 Arvestades seda, kuidas kasvab jalgratta kasutajate hulk ja rajatakse juurde uusi kergliiklusteid on linnal kindlasti vajalik pöörata tähelepanu ka jalgrataste parkimisele.

5.6.2 Parklate asukohtade valikul peaks lähtuma sellest, kas parklad on mõeldud jalgrataste lühiajaliseks või pikaajaliseks hoidmiseks ning et parkla asukoht oleks jalgratturile lihtsasti ligipääsetav.

5.6.3 Arvestades Tallinna kesklinna jalgrattaliikluse ja turvalisuse olukorda on vajalik:

·        rajada kesklinna alaliselt tegutsevaid valvega jalgrattaparklaid, sealhulgas juba tegutsevate valvega autoparklate juurde;

·        rajada sesoonselt tegutsevaid jalgrattaparklaid ka väljaspool kesklinna jalgrattaliikluse tõmbekohtadesse (rannad, sportimiskohad, kaubanduskeskused jms);

·        hakata laialdaselt kasutama jalgrataste hoiureste, mis võimaldavad jalgratast raamist kinnitada;

·        soodustada turvaliste jalgrattahoidlate rajamist koolide ja huviringide asukohas, samuti ettevõtetes;

·        turvaline jalgrataste parkimine peaks olema võimaldatud kõikides parkimismajades.

5.7 Puudega inimeste parkimine

5.7.1 Tänavaäärsete parkimiskohtade tähistamisel tuleb kindlasti arvestada ka puudega inimeste parkimisvõimalustega. Lisaks standardikohastele liiklusmärkidele tuleb kasutada nõuetekohast silmatorkavat teekattemärgistust.

5.7.2 Parkimiskontrolli teostamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata parkimiskorra rikkumistele, mis seisnevad loata parkimises puudega isikute parkimiskohal.

5.8 Keskkonnatervis

5.8.1 Magistraaltänavate arengukava realiseerimine, mille eesmärgiks on soodustada liikumist väljaspool kesklinna ja suunata eelkõige kesklinna läbiv transiitliiklus kesklinnast välja.

5.8.2 Keskustes väheneb tänavatel parkivate autode arv ja suureneb parkimiskohtade arv parkimishoonetes ja uute hoonete kruntidel (või hoone mahus) paiknevates parklates.

5.8.3 Ühistranspordi soosimine eelkõige liikumiseks Tallinna kesklinna. Selle meetme rakendamisega on võimalik vähendada autokasutust kesklinna sõiduks ja selle tulemusel asuda kesklinna liikluskoormuse piiramisele.

5.8.4 Kesklinnas liiklussageduse piiramiseks on reaalselt olemas järgmised võimalused ja neid kõiki tuleb kasutada:

·        ühissõidukite prioriteedi ja juhtimissüsteemi (sh ühistranspordiradade) rakendamine;

·        parkimiskohtade arvu kasvu piiramine (vajadusel ka kohtade arvu vähendamine);

·        parkimistasude diferentseerimine ja parkimise ajaline piiramine;

·        tõhusam kontroll parkimise korrast kinnipidamise üle;

·        foorjuhtimissüsteemi abil kontrollida ja reguleerida sissesõiduvõimalusi Kesklinna;

·        pargi-ja-sõida- ning pargi-ja-käi-süsteemile vastavate parklate rajamine;

·        rakendada meetmed sõidukijuhtide korralekutsumiseks, kes kasutavad sõidukite parkimiseks selleks mitte ettenähtud alasid (kõnniteed, rohealad, peatumiskeelualad jne).

5.9 Jalakäijate liikluse ala ja parkimine vanalinnas

5.9.1 Arvestades vanalinna väärtust ja selle kuulumist UNESCO maailmapärandisse tuleb vanalinna jalakäijate ala laiendada kogu vanalinnale, välja arvatud Toompea, Komandandi tn ja Falgi tee (joonis 1):

·        keelustada vanalinna tänavatel parkimine; väljastada vanalinna elanikele luba, millega tohib sõita teatud marsruuti pidi parkimiskohale;

·        kehtima jätta teenindussõidukite sissepääsuaeg kl 6.00-10.00.

 

Joonis 1. Jalakäijate ala laiendusettepanek

5.9.2 Selline lahendusvariant tekitab vanalinnast tinglikult kaks ala:

·        ainult jalakäijatele ettenähtud ala – kuhu erandina võib sõita ainult teenindusaegadel;

·        elanike parkimiskohtadeks kinnistutel ettenähtud ala – kuhu võivad sõita ainult elaniku parkimiskaardiga sõidukid.

5.10 Kaasnevad tegevused – liikumisviiside juhtimine

5.10.1 Kogu liikluskorralduse koordineerimise kontekstis jääb parkimiskorralduse arendamine vaid osaliseks lahenduseks juhul, kui ei leevendata autosõltuvuse ja sellest tuleneva parkimisnõudluse kasvu põhjuseid.

5.10.2 Iseenesest juba parkimise infrastruktuur mõjutab oluliselt käitumist autostumise intensiivsuse suhtes tervikuna. Kavandatavad tulemused sõltuvad liikumisviiside juhtimise tasemest ja süsteemsest käsitlusest. Erinevate liikumisviiside juhtimise organiseerituse tõstmisel on oluline roll elukeskkonna ja inimese tervise väärtustamisel. Siinjuures tuleb liikumisvajaduste rahuldamiseks toetada ja suunata meetmeid aktiivsete transpordiliikide kasutamise suurendamiseks.

5.10.3 Üks liikumisvõimaluste käsitluse müütidest põhineb tähelepanekul, et autostumise suurenemisega, suureneb ka päevas tehtavate reiside hulk inimese kohta. Müüt on olnud nii muljet avaldav, et tagajärjena võib tunnistada märkimisväärset soodumust kogu avaliku ruumi muutmiseks autode parkimisalaks. Sellist mõttemalli on olnud erinevatel aegadel igal pool maailmas. Reaalsus on aga erinev. Mobiilsuse vajadus on alati seotud liikumise eesmärkidega. Kui eesmärgid ei muutu, ei muutu ka mobiilsuse vajadus. Uuringute tulemusena on leidnud kinnitust, et autostumise suurenemisega on päevane reiside arv inimese kohta jäänud konstantseks. Avaliku ruumi arendamisel tuleb arvestada, et mida rohkem on liiklusruumis autosid, seda vähem on inimese kohta mobiilsust e erinevate liikumisviiside kasutustingimusi.

5.10.4 Parema elukeskkonna saavutamiseks või olemasoleva säilitamiseks on üheks vahendiks olemasoleva autokasutuse organiseerituse tõus. Sellest tulenevaks võimaluseks, samaaegselt aktiivsete liikumisviiside arendamisega, on toetada jagatud autokasutuse (car sharing, car pooling) arendamist ja säästva sõidustiili (ecodrive) propageerimist.

5.10.5 Kõigi liiklussüsteemi kasutajate kogu reisiaja bilanss ja jaotus erinevate transpordiliikide vahel on sama. Kogu transpordisüsteemi kontekstis ei säästa autokasutaja sekunditki võrreldes teiste transpordiliikide kasutajatega. Samal ajal aga üksiku reisijaga salongis auto kasutuse soodustamisega ja sellele heade parkimistingimuste tagamisega, vähendatakse võrdse kohtlemise printsiipi linnaruumi kasutamise võimaldamisel. Aja ja liikumise vajaduste ohjamiseks ja otstarbekamaks kasutamiseks pakub lisaks häid võimalusi infokommunikatsioonivahendite kasutamine (e-töö).

5.10.6 Tuleb arendada teadmisi põhjustest, mis mõjutavad inimeste ettekujutusi sobiva jalgsikäigu tee pikkuse suhtes. Linnaplaneerijate ja transpordikorraldajate tähelepanu peab olema suunatud olemasolevale teadmisele, et jalakäijale sobiva teepikkuse valikut mõjutavad liikumise tõkked linnaruumis ja vähem liikumisteekonna pikkus ise. Mida vähem liikumise segajaid ja tõkkeid, seda pikemat vahemaad ollakse valmis katma autovabade liikumisviisidega. Liikumist tõkestavateks elementideks on sageli pargitud autod.

5.10.7 Autovabade liikumisviiside edendamiseks ja liikumisvõimaluste juhtimiseks tööandja poolt on muuhulgas väga soovitav töötajatele ühistranspordi kasutamise kompenseerimine, rattarendi süsteemi loomine või ka tööandja poolt võimaldatud jalgrataste kasutamise võimaldamine. Samal ajal tuleb leida võimalusi rataste hoidmiseks ja rattakasutuse järgseks pesemisvõimaluste loomiseks tööandja ruumides. Need meetmed annavad parkimiskorraldusele lisaks vajaliku panuse otstarbekamaks ja võrreldes auto kasutusega, enamiku huve rohkem arvestavaks transpordikorralduseks.

5.10.8 Linnaruumi ja elukeskkonda säästvate ja tervislike liikumisviiside edendamine on liikumisviiside juhtimise põhieesmärk. See aitab vähendada mootorsõidukite parkimisnõudlust linnaruumis tervikuna. Tulemuseks on, et väheneb kogu parkimise nõudlus ja luuakse tingimused linnaruumi ohutumaks ja jätkusuutlikumaks kasutamiseks.

5.10.9 Liikumisviiside juhtimise kompleksseks planeerimiseks ja süsteemseks elluviimiseks tuleb töötada välja vastavad arendusdokumendid ja tõsta aktiivsete transpordiliikide atraktiivsust, sh on väga oluline regulaarne teavitustegevus.

5.10.10 Turismibussidele on otstarbekas luua parkimisvõimalused Pelgurannas Katariina kai piirkonnas ning Kadrioru staadioni parklas.

6. TEGEVUSKAVAD

6.1 Tasuline parkimine ja selle korraldamine

6.1.1 Linna transpordipoliitika alusel arendatava ühistranspordi atraktiivsus ja konkurentsivõime peavad paranema ning olema suutelised kvaliteetselt teenindama ka neid autoomanikke, kes igapäevastel töölesõitudel linnakeskusesse peavad otstarbekaks autost loobumist ühistranspordi kasuks. Selle protsessi edendamiseks ja sel moel liikluskoormuse ning keskkonnasaaste vähendamiseks on otstarbekas laiendada tasulist parkimisala kesklinnas. Eesmärgiks on vastava hinnapoliitika abil ühistranspordi kasutamise soosimine, kus autoga kesklinna tööle sõitjatel oleks soodsam kasutada ühistransporti ning tasulise piirkonna elanikel oleks võimalus elukoha läheduses parkida.

6.1.2 Tasulise parkimisala piiride määramisel peab arvestama järgmisi nõudeid:

·        tasulise parkimise ala peab olema lihtsalt mõistetav ja liikluses tajutav, kompaktne kesklinna piirkond;

·        tasulise parkimise ala laiendamist tuleks kaaluda käesoleva arengukava toimimise perioodil juhul, kui olemasoleva tasulise parkimise ala parkimiskoormus jõuab 60-70% parkimiskohtade arvust parkimiskoormuse tippajal;

·        ala sissesõiduteid peab olema võimalik lihtsalt ja arusaadavalt tähistada;

·        praegusel kehtival parkimisalal on ca 30 sissesõidu võimalust, mis kõik peavad olema arusaadavalt ja nähtavalt tähistatud;

·        laiendusettepaneku kohaselt jääks alasse ca 15 sissesõidu võimalust;

·        erineva tariifiga parkimistsoonid peaksid olema selgesti eraldatavad, näiteks sobib piiriks magistraaltänav;

·        tasulist parkimisala peab iseloomustama stabiilsus, ehk tasulise parkimisala laiendamine peab olema harva teostatav ettevõtmine ja kehtestatud tasuline parkimisala peab püsima vähemalt 5 aastat;

·        ala piirid peaksid olema paigas selliselt, et oleks piisavalt vabu parkimiskohti alas sees ja ka ala piiridel.

6.1.3 Samas on otstarbekas loobuda kesklinnavälistest tasulistest parkimisaladest (näiteks Pirita) ja väljaspool kesklinna rakendada ainult lokaalseid tasulisi parklaid, vajadusel näiteks ainult sesoonselt.

6.1.4 Kesklinna tasulise parkimise ala on otstarbekas laiendada kogu kesklinnale, hõlmates lisaks olemasolevale piirkonnale Kadrioru, Torupilli, Keldrimäe, Veerenni, Uue-Maailma ja Kassisaba elamurajoonid, Vanasadama ja Balti jaama taguse piirkonna (Joonis 2).

 

Joonis 2. Parkimisala laiendamise ettepanek

6.1.5 Kesklinna tasulisel parkimisalal säilitada kolm tariifitsooni:

·        Kesklinn K

·        Südalinn S

·        Vanalinn V

6.1.6 Kesklinna elanike parkimisprobleemide lahendamiseks tuleb rakendada nö kvartalite süsteemi. Parkimisluba omaval elanikul võimaldatakse parkida loal näidatud kvartalis.

6.1.7 Elanike parkimiskaartide väljastamisel rakendatakse põhimõtet, kus parkimine on tasuta tsoonis K (kesklinn) kogu ööpäeva jooksul ning tsoonides S (südalinn) ja V (vanalinn) kella 19:00-st kuni 7:00-ni. Loa vormistamine on tasuline.

6.1.8 Laiendatud tasulise parkimise ala peaks oma piirid säilitama võimalikult kaua, kuid eeldatavalt aastal 2010 või koos euro kasutuselevõtuga tuleb uuesti üle vaadata ala suurus ja hinnad ning hakata välja töötama arengukava järgnevateks aastateks.

6.1.9 Tasulise parkimisala laiendamisel peab arvestama:

·        piisava arvu parkimispiletite müügikohtade või -automaatide arvuga alas, lähima parkimispleti müügikohani ei tohiks olla parkimiskohast pikem maa kui 100-150 m;

·        parkimiskohad peavad olema korrektselt liikluskorraldusvahenditega tähistatud;

·        piisav info parkimishindadest ja tasumisvõimalustest on kättesaadav kogu alal;

·        liikluse rahustamisega elamurajoonides, kus tasulise parkimise laienemise tõttu võivad lagedaks jäävad tänavad põhjustada autoliikluse keskmiste kiiruste olulist suurenemist;

·        ühistranspordi veovõime ja kergliiklusteede kvaliteedi ja ohutuse tõstmisega tasulise parkimise alal.

6.1.10 Ala laienemine peab toimuma selliselt, et kõigepealt on täidetud eelpool nimetatud tingimused, alles seejärel kehtestatakse tasuline parkimine uutes piirides.

6.2 Parkimine põhi-, jaotus- ja kõrvaltänavatel

6.2.1 Parkimise korraldamise seisukohalt tuleb sõltuvalt tänava liigist lähtuda ka alljärgnevatest nõuetest:

·        põhitänavatel väljaspool linna keskust tuleb reeglina parkimine sõiduteel keelata;

·        jaotustänavatel ja juurdepääsudel võib parkimine sõiduteel olla lubatud, kuid tuleb silmas pidada, et parkimise korraldus ei takistaks liikluse kulgu ega ohustaks teisi liiklejaid;

·        suure parkimisnõudlusega kesklinna tänavatel tuleb suuremate parkimisvõimaluste tagamiseks rakendada ajalisi parkimispiiranguid.

6.2.2 Arvestades ülaltoodut ja olemasolevat olukorda on otstarbekas parkimispiirangute ja kohtade osas üldjoontes säilitada olemasolev olukord.

6.3 Parkimine elurajoonides

6.3.1 Parkimisprobleemide leevendamiseks ja korrastamiseks on erinevate elamutüüpidega hoonestatud aladele vajalik rakendada järgmisi lahendusi:

·        väikeelamud - uuele väikeelamule tuleb ette näha vähemalt 2-3 parkimiskohta;

·        väikesed korterelamud - uuele korterelamule tuleb ette näha kuni 2 parkimiskohta korteri kohta. Ridaelamu boksile tuleb ette näha vähemalt kaks parkimiskohta või kavandada ühine parkla külastajate parkimisvajaduse rahuldamiseks;

·        korterelamud - soovitav on maa-aluste või 2-korruseliste lihtsate, nn parkimisdekkide ehitamine. Väljaspool linnakeskuse ala tuleb korterelamule ette näha vähemalt üks parkimiskoht korteri kohta.

 

(Tvk o 25.02.2010 nr 50, vastuvõetud 25.02.2010)

 

6.3.2 Majaesise parkla lahenduse väljatöötamiseks on vaja määrata konkreetne autokohtade arv ja lähtudes piiravatest teguritest (kõrghaljastus, laste liivakastid, pesukuivatuse ja vaibakloppimise inventar, prügikonteinerite kohad jne) koostada projekt igale majale eraldi. Projekti väljatöötamine peaks olema eelkõige majaomanike mure, kuid linnaosa valitsus saab siin kaasa aidata, organiseerides koos majaomanikega (korteriühistud või nende  puudumisel maja hooldaja) planeeringute koostamist majade rühmadele arvestusega, et vabaplaneeringuga piirkondades võivad majadele teenindamiseks eraldatud kruntide piirid osutuda mittesobivaiks ja rühmiti planeerimisel saab välja töötada kompromisslahendusi ning vajadusel teha ettepanekud krundipiirde muutmiseks). Tuleb leida võimalusi parkimiskohtade rajamiseks elamutest autoteede poolsetele külgedele.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees