Kasutaja  
Parool

Hea kasutaja!


Tallinna õigusaktide registris olevat teavet enam ei uuendata, siit leiate enne 17. septembrit 2020 vastu võetud aktid.

Ajakohased õigusaktid on kättesaadavad Tallinna õigusaktide infosüsteemis Teele.

Abi saate kasutajatoe telefonil 6411 511 või e-posti aadressil teeleabi@tallinnlv.ee.

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Tallinna arengukava 2006-2015 muutmine
Tallinna Linnavolikogu 16.11.2006 määrus number 64
Jõustumine:23.11.2006
Redaktsiooni kehtivus:23.11.2006 - ...

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

MÄÄRUS

 

 

Tallinn

16. november 2006 nr 64

 

 

Tallinna arengukava 2006‑2015 muutmine

 

 

 

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 punkti 1 lõike 7, § 37 lõike 7 alusel ja kooskõlas Tallinna põhimääruse § 71 lõikega 10 ning Tallinna Linnavolikogu 9. veebruari 2006 määruse nr 5 “Tallinna arengudokumentide menetlemise kord“ § 15 lõikega 1.

 

 

§ 1.  Muuta Tallinna arengukava ajaperiood aastateks 2006‑2021, muuta Tallinna Linnavolikogu 6. oktoobri 2005 määruse nr 53 pealkiri “Tallinna arengukava 2006‑2021“, asendada peatüki 1. Sissejuhatus 1., 3. ja 7. lõigus ning peatüki 5. Kokkuvõte 2. ja 7. lõigus aastaarv “2015“ aastaarvuga “2021“.

§ 2.  Jätta välja peatükist 2.1 Eesti makromajanduslik areng 1.-10. lõik ning asendada see järgmiste lõikudega:

“2005. aastal kasvas Eesti majandus 9,6%.

Majanduskasv tugines eelkõige sisenõudlusel ja ekspordil ning sisenõudluse kasv põhines eratarbimise ja investeeringute suurenemisel. Eratarbimist soodustas elanike tulude suurenemine ja kindlustunde tõus tuleviku suhtes. Seetõttu investeeriti palju elamuehitusse ja muudesse valdkondadesse ning seda põhiliselt laenude toel. 2005. aastal kasvas keskmine palk 10,5% ja keskmine vanaduspension 14%. Laenude jääk kasvas 2005. aastal Eestis 35,6%, sellest eraisikute laenud 70,0%, sh eluasemelaenud 74,5%.

2005. aastal suurenes Eesti eksport 30,2%. Eesti suuremate kaubanduspartnerite Soome, Rootsi, Läti, Leedu ja Venemaa majandus arenes Euroopa keskmisest kiiremini ning see lõi head eeldused ekspordimahtude kasvuks.

Kaupade jaemüük kasvas 2005. aastal 12,4%.

Esialgsetel andmetel kasvas tööstustoodangu maht 2005. aastal 9,7% ning ehitusettevõtete ehitusmaht 20%. Kiirem areng toimus ehitusmaterjalide ja metallitoodete tootmises, elektroonikatööstuses, masinaehituses ja puidutöötlemises. Soodne majanduskeskkond lõi eeldused tööhõive kasvuks. Tööga hõivatud inimesi oli Eestis 2005. aastal keskmiselt 607,4 tuhat, kasv eelneva aastaga võrreldes 11,9 tuhat inimest ehk 2,0%. Aasta keskmine töötute arv vähenes 11,4 tuhande inimese võrra ja töötuse määr oli aasta lõpuks 7,0%.

Elanike tulude ja tarbimise suurenemine lõid eeldused eelarvetulude kasvuks. Riigieelarve tulud ulatusid 2005. aastal 55,1 miljardi kroonini, kasv eelneva aastaga võrreldes 18,1%. Riigieelarve kulud olid 52,7 miljardit krooni ehk 17,3% eelnevast aastast suuremad. Tulud ületasid kulusid 2,4 miljardit krooni.

Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt jätkub Eestis lähiaastatel kiire majanduskasv, ulatudes 7‑8% piiresse. Eesti majanduskasv tugineb ka järgnevatel aastatel sisenõudlusel ja ekspordil, kuigi nende kasvutempod aeglustuvad.

Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt on 2006. aastal oodata tööhõive 1%‑list kasvu ning töötuse määra vähenemist 7,2%‑ni. Soodsad majandusarengud ning jätkuv töötajate väljavool ja kvalifitseeritud tööjõu puudus soodustab palkade kasvu ka järgnevatel aastatel. 2006. aasta brutopalga kasvu prognoos on 10,4%. Prognoosiperioodi lõpus on oodata brutopalga kasvu stabiliseerumist 8,3% tasemel.

Järgnevatel aastatel ekspordi ja impordi kasvutempod aeglustuvad seoses Euroopa Liiduga ühinemisest tingitud ühekordse efekti lõppemisega.

Inflatsioon alaneb 3,7%‑ni 2006. aastal ja 3,2%‑ni 2007. aastal. Valitsussektori eelarve 2006. aasta ülejäägiks prognoosib Rahandusministeerium 3,4 miljardit krooni. Ülejääk tuleneb maksutulude oodatust paremast laekumisest. Kohalike omavalitsuste eelarve puudujäägiks prognoositakse ca 200 miljonit krooni. Kohalike omavalitsuste puudujäägi põhjuseks on nende alarahastatus.

2007. aastal kavandab riik alandada füüsiliste isikute tulumaksumäära. Maksulaekumistele avaldab mõju maksuvaba tulu rakendus teisest lapsest alates. Tõuseb 2007. aastast käibemaks kaugküttele ja meditsiiniseadmetele, tõusevad aktsiisimäärad alkoholile, tubakale, erimärgistatud kütusele, tõusevad saastetasu määrad.

Kohalikele omavalitsustele eraldatava tulumaksumäära tõstmist 2007. aastal ei ole riik planeerinud.

Kiire välisvõlgnevuse kasv suurendab Eesti tundlikkust šokkidele välisturgudel.

Jooksevkonto defitsiidi finantseerimine on toimunud peamiselt välisinvesteeringute sissevoolu ja laenuraha arvelt. Nende rahavoogude peatumine tähendaks oluliste piirangute tekkimist sisenõudluse finantseerimisel, pärssides seega oluliselt majanduskasvu väljavaateid.

Negatiivset mõju avaldab samuti tööjõu välismaale siirdumisega kaasnev kvalifitseeritud tööjõu puudus ja siit tulenev surve palkade kasvule. Palkade ennakkasv tööviljakuse ees tähendab majanduse konkurentsivõime alanemist välisturgudel.

Eeltoodule vaatamata on Rahandusministeeriumi prognoos järgnevateks aastateks positiivne.

 

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

1. SKP reaalkasv

7,8

9,6

8,2

7,7

7,5

7,4

7,3

2. SKP püsivhindades (mld EEK)

122

133,8

144,7

155,9

167,6

180

193,2

3. SKP nominaalkasv

11,1

15,9

11,8

11,2

10,8

10,5

10,3

Kasvuallikad

 

 

 

 

 

 

 

1.     Eratarbimiskulutused (sh MTÜd)

4,4

7,7

7,3

7,1

7

6,9

6,8

2.     Valitsussektori lõpptarbimiskulutused

6,9

7,9

6

5,3

5,2

5,1

5,1

3.     Kapitali kogumahutus põhivarasse

6

11,9

9,5

8,4

7,9

7,8

7,5

4.     Varude muutus (% SKPst)

2,8

2,7

2,4

2,2

2,1

1,9

1,8

5.     Kaupade ja teenuste eksport

16

19,6

13,3

11,3

11,2

11,2

11,1

6.     Kaupade ja teenuste import

14,6

16,3

12

10,4

10,3

10,3

10,2

 

 

 

 

 

 

 

 

1.     Tööhõive kasv

0,2

2

1

0,7

0,5

0,3

0,2

2.     Tööhõive (tuh inimest)

595,5

607,4

613,7

618,3

621,4

623,5

624,8

3.     Tööpuuduse määr

9,6

7,9

7,2

6,9

6,7

6,4

6,2

4.     Hüvitised töötajatele, kasv

10,1

14,7

12

11,1

10,3

9,3

8,8

5.     Keskmise palga reaalkasv

5,2

6,6

6,4

6,4

6,3

5,7

5,4

6.     Keskmine palk (EEK)

7287

8089

8931

9811

10733

11667

12640

7.      Võlgnevus välismaailma suhtes

-11,8

-9,9

-8,6

-8

-7,2

-6,4

-5,4

8.     Jooksevkonto

-12,5

-10,8

-9,8

-9,2

-8,3

-7,5

-6,5

9.     Kaupade ja teenuste bilanss

-7,8

-6,3

-5,7

-4,8

-4,1

-3,3

-2,5

10. Tulude ja ülekannete bilanss

-4,9

-4,4

-4,1

-4,3

-4,3

-4,2

-4,1

11. Kapitalikonto

0,7

1,1

1,2

1,1

1,1

1,1

1,1

12. Eurotsooni 3‑kuu intressimäär

2,11

2,19

2,7

3,1

3,4

3,4

3,2

13. Nafta hind (Brent, USD/barrel)

38,2

55

62,1

65

60

57

57

14. EL‑25 SKP kasv

2,4

1,6

2,1

2,4

2,6

2,4

2,3

15. Valitsussektori võlg kokku (mln kr)

7 627,0

7 344,0

7 401,1

5 887,5

5 927,2

6 172,1

6 255,0

       sh keskvalitsus

4 145,0

3 522,9

3 380,0

1 666,4

1 506,1

1 351,0

1 233,9

       kohalikud omavalitsused

3 480,0

3 819,1

4 019,1

4 219,1

4 419,1

4 819,1

5 019,1

Tabel 1. Rahandusministeeriumi prognoos seisuga 21.03.2006 Eesti majandusarengu 2004‑2010 kohta“.

§ 3.  Jätta välja peatüki 2.3. Tallinna valdkondlik areng Hoolekanne 17. lõigu lõpus sõnad “ning rehabilitatsiooniteenused puuetega…“ ning lõigu lõpp sõnastada järgmiselt: “…hoolekandeasutuses jne) lastele.“.

§ 4.  Jätta välja peatüki 2.3. Tallinna valdkondlik areng Tervishoid 23. lõigu 3.‑5. lause “Uimastisõltlaste…. emadele.“.

§ 5.  Lisada peatüki 2.3. Tallinna valdkondlik areng Linnaplaneerimine 24. lõigu 1. lause sulgudesse “(…,büroohooned, korterelamud, vabaaja keskused, spordirajatised ja kultuuriobjektid)“.

§ 6.  Lisada peatüki 2.3. Tallinna valdkondlik areng Linnaplaneerimine 24. lõigu järele uus lõik “Linn pöörab varasemast enam tähelepanu üldiste planeerimisdokumentide koostamisele Tallinna linnaruumi terviklikuks ja jätkusuutlikuks arendamiseks – 2005. aastal loodi Linnaplaneerimise Ameti juurde üldplaneeringute teenistus, algatatud on mitmete üld- ja teemaplaneeringute koostamine.“.

§ 7.  Sõnastada peatüki 2.3 Tallinna valdkondlik areng Maaomand 25. lõigu lõpp järgmiselt: “…ja sadamakohast linnale vaid kaks – Aegna sadam ja Katariina kai.“.

§ 8.  Lisada peatüki 2.3. Tallinna valdkondlik areng Ühistransport 28. lõigu järele uus lõik “Ühistransporditeenuse parandamiseks tuleb tihendada ühistranspordi liiklust. Vajalik on luua ja arendada lahendusi ühistranspordi liikumiskiiruse tõstmiseks, sh ühistranspordi liikumisrajad.“.

§ 9.  Lisada peatüki 2.3. Tallinna valdkondlik areng Liikluskorraldus 29. lõigu 4. lause järele uued laused “Autokasutuse kasvu aeglustamiseks tuleb inimestele luua sõiduautode kasutamisega võrreldavad valikuvõimalused liikumisvajaduste rahuldamiseks aktiivsete transpordiliikidega (ühistranspordiga, jalgrattaga, jalgsi). Sellesuunalised eesmärgid on kajastatud ka valmivas parkimise arengukavas. Liikluskeskkonda tuleb käsitleda komplektselt nii linnaruumi korraldamise kui ka erinevate transpordiliikide kasutamise kontekstis.“.

§ 10.  Sõnastada peatüki 2.3 Tallinna valdkondlik areng Liikluskorraldus 29. lõigu viimane lause järgmiselt: “Liikluskorralduses pööratakse tähelepanu puuetega inimeste vajadustele (trammi, trolli- ja bussiliini märgistamine vaegnägijate vajadusi arvestades, peatuste teatamine trammis, trollis ja bussis nii valgustablool kui häälega jms).“.

§ 11.  Lisada peatüki 2.3. Tallinna valdkondlik areng Liikluskorraldus 29. lõigu järele uus lõik “Liikluse turvalisuse tõstmiseks vajab liiklusruum liikluskorralduslikku rahustamist. Oluliselt suurendatakse tähelepanu vähemkaitstud liiklejatele: jalakäijad, sealhulgas lapsed ning kooliõpilased, jalgratturid, rulluisutajad, puuetega liiklejad jne.“.

§ 12.  Jätta välja peatüki 2.3. Tallinna valdkondlik areng Liikluskorraldus 30. lõik “Jalgratturite…“.

§ 13.  Lisada peatüki 2.3. Tallinna valdkondlik areng Heakord ja keskkond 32. lõigu 4. lause järele uus 5. lause “2006. aastal avati 4 ajutist jäätmejaama.“.

§ 14.  Lisada peatüki 2.3. Tallinna valdkondlik areng Heakord ja keskkond 35. lõigu lõppu uus lause “Alustatud on linna haljastuse infosüsteemi loomist, mille käigus kogutakse kogu linna haljastust puudutavad andmed ühtsesse süsteemi, mis muudab edaspidi teabe kättesaadavaks internetis.“.

§ 15.  Lisada peatüki 2.3 Tallinna valdkondlik areng Infrastruktuur 36. lõigu järele uus lõik “Tallinna puhkemajanduse arengu seisukohast on oluline Aegna saare sadama väljaehitamine rahvusvaheliseks sadamaks ja saare infrastruktuuri, sh teede, veevarustuse, kanalisatsiooni ja välisvalgustuse väljaehitamine.“.

§ 16.  Sõnastada 2.3. Tallinna valdkondlik areng Infrastruktuur 37. lõigu viimane lause järgmiselt: “Jalgrattaliikluse infrastruktuuri on arendatud, kuid ta ei ole piisavalt turvaline. Sageli on jalgrattal liikumine lähtekohast sihtkohani (uksest ukseni) takistatud erinevate liikumist raskendavate tõketega. Seame eesmärgiks, et arengukava kehtivuse lõpuks ehitame 50% osakaalus sõiduteede pikkusest kergliiklusteid.“.

§ 17.  Lisada peatüki 2.3. Tallinna valdkondlik areng Linna juhtimine 39. lõigu ette uus lõik “Tallinna edasise arengu seisukohalt on oluline taotleda Tallinna kui pealinna õigusliku staatuse reglementeerimist riiklikul tasandil.“.

§ 18.  Sõnastada peatüki 2.3. Tallinna valdkondlik areng Linna juhtimine 39. lõik järgmiselt: “Linna tulubaasi ja elanikele avalike teenuste parema osutamise seisukohalt on oluline Tallinnas elavate isikute kandmine Tallinna elanikuna Eesti Rahvastikuregistrisse.“.

§ 19.  Sõnastada peatüki 2.3. Tallinna valdkondlik areng Linna juhtimine 40. lõigu viimane lause järgmiselt: “Linna elanike paremaks teenindamiseks ja avalike teenuste kättesaadavuse parandamiseks analüüsitakse ja hinnatakse linna juhtimisstruktuuri, linnaorganisatsiooni ja tööprotsesse ning leitakse võimalused nende kaasajastamiseks ja ümberkujundamiseks.“.

§ 20.  Lisada peatüki 2.3. Tallinna valdkondlik areng Linna juhtimine 42. lõigu järele kaks uut lõiku:

“Uue valdkonnana on Linna eesmärgiks geoinfosüsteemide kui töövahendi arendamine, mille tulemusel luuakse ühtsetel alustel ja omavahel integreeritav infosüsteemide kogum – Tallinna GIS. Geoinfosüsteemide ühtne ja  laiem kasutuselevõtt parandab linnajuhtide ja ‑ametnike operatiivsust otsuste tegemisel ning seeläbi paraneb ka avaliku teenuse osutamise kvaliteet.

Finantsjuhtimise valdkonna ees seisab strateegiliselt oluliste ülesannetena finantsjuhtimismudeli (FJM) rakendamine ja ühtse majandustarkvara SAP juurutamine.“.

§ 21.  Jätta välja peatüki 2.3. Tallinna valdkondlik areng Linna juhtimine 43. lõik “Finantsjuhtimise….“.

§ 22.  Jätta välja peatüki 2.3. Tallinna valdkondlik areng Tulu- ja kulupoliitika 44. – 47. lõik ja asendada see tekstiga:

“Tallinna arengudokumentides püstitatud strateegiliste eesmärkide elluviimise tagab jätkusuutlik tulupoliitika. Linna peamisteks tuluallikateks on riiklikud maksud ja tulu linna varadelt. Eelolevatel aastatel on oluline tagada füüsilise isiku tulumaksu laekumise stabiilne kasv, millele suurimat mõju avaldavateks teguriteks on maksumaksjate arvu ja sissetulekute kasv, mida oluliselt mõjutab valitsusepoolne tulumaksu jaotusmetoodika ja omavalitsusüksustele eraldatav tuluosa. Olulise tähtsusega on linna püsitulude stabiilne kasv ja tulubaasi mitmekesistamine ning selleks vajalike eelduste loomine. Üheks eelduseks on ka Tallinna kui pealinna staatuse määratlemine, mis võimaldaks reguleerida pealinna õigused, erisused, kohustused ja pealinna ülesannete täitmise täiendava finantseerimise küsimused.

Linna eelarve kulude kavandamisel saab eelolevatel perioodidel üha enam oluliseks säästlik ja otstarbekohane ressursside kasutamine. Kulupoliitika üheks olulisemaks eesmärgiks on eesmärgipõhise planeerimise juurutamine ning controllingu süsteemi loomine, eesmärgiga tõsta avalike teenuste kuluefektiivsust ning tagada ressursside optimaalne kasutamine püstitatud eesmärkide täitmisel, reaalsete ja mõõdetavate tulemuste saavutamiseks.

Ressursside tulemusliku kasutamise saavutamiseks saab lähiaastatel kriitiliseks linnaorganisatsiooni ümberkujundamine ja protsesside optimeerimine (sh müügi- ja ostuorganisatsioon, kinnisvara haldus, finantsorganisatsioon jt).“.

§ 23.  Jätta välja peatüki 2.3. Tallinna valdkondlik areng Välisvahendite kasutamine 48. lõik ja asendada see tekstiga:

“Riigi eelarvestrateegia 2007‑2010 eelnõu osas “Riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007‑2013“ on sõnastatud prioriteedid, mis sisaldavad EL struktuurivahenditest potentsiaalselt abikõlblikke tegevusi:

·      haritud ja tegus rahvas;

·      teadus- ja arendustegevuse võimekuse ning ettevõtete uuendusmeelsuse ja tootlikkuse kasv;

·      paremad ühendusvõimalused;

·      väiksem keskkonnakoormus;

·      piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng.

Välisrahastuse kaasamiseks, projektide edukaks juhtimiseks ja planeeritud tulemuste saavutamiseks on oluline välisrahastusega projektide kavandamise, elluviimise ja rahastamise protsesside selge ning üheselt mõistetav reglementeerimine, samuti projektides osalevate linna teenistujate koolitamine.“.

§ 24.  Sõnastada peatüki 3.1.2 Eesmärgid 3. punkt järgmiselt: “Suurenenud tööhõive ja tootlikkuse tõus“.

§ 25.  Asendada peatüki 3.1.1 Strateegilised alused 3. lõigus sõna “neli“ sõnaga “viis“ ja täiendada loetelu sõnadega “tootlikkuse kasv“.

§ 26.  Täiendada peatüki 3.1.2 Eesmärgid loetelu uue punktiga “Suurenenud tootlikkus“.

§ 27.  Lisada peatüki 3.1.3 Eesmärkide saavutamise võimalused 2. lõigu järele uus lõik “Tehakse koostööd noorte ettevõtlusorganisatsioonidega noorte ettevõtlikkuse suurendamiseks programmi “Noor ettevõtja“ raames.“.

§ 28.  Sõnastada peatüki 3.1.3 Eesmärkide saavutamise võimalused 3. lõigu 2. punkt järgmiselt: “osaletakse võrkkoostööprojektides ja arendatakse ettevõtluskobaraid (klastreid);“.

§ 29.  Sõnastada peatüki 3.1.3 Eesmärkide saavutamise võimalused 5. lõigu 1. punkt järgmiselt: “leitakse sobivad asukohad uutele tööstusparkidele ja/või ‑aladele;“.

§ 30.  Sõnastada peatüki 3.1.3 Eesmärkide saavutamise võimalused 7. lõigu 6. punkt järgmiselt: “uuendatakse ja täiendatakse ettevõtja-investori veebilehte;“.

§ 31.  Sõnastada peatüki 3.1.3 Eesmärkide saavutamise võimalused 8. lõigu 1. punkt järgmiselt: “luuakse head tingimused kruiisilaevade randumiseks ning luuakse tingimused Katariina kai otstarbekaks kasutamiseks;“.

§ 32.  Jätta välja peatüki 3.1.3 Eesmärkide saavutamise võimalused 8. lõigu 2. punkt “aidatakse kaasa…“.

§ 33.  Lisada peatüki 3.1.3 Eesmärkide saavutamise võimalused 8. lõigule uued punktid “· taotletakse finantsvahendeid Euroopa Liidu Struktuurifondidest 2007. – 2013. aasta programmiperioodil projekti “Tallinna tramm“ elluviimiseks ja tähtsamate liiklussõlmede (Ülemiste, Haabersti, Russalka) ning teiste oluliste linna infrastruktuuride väljaehitamiseks.

· ehitatakse välja rahvusvaheline Aegna saare sadam ja rajatakse kaasaegne infrastruktuur.“.

§ 34.  Jätta välja peatüki 3.1.3 Eesmärkide saavutamise võimalused 9. lõik “EL Ühtekuuluvusfondist…“.

§ 35.  Lisada peatükki 3.2.2 Eesmärgid uus 2. punkt “Tallinnal on Euroopa kultuuripealinnale omane väärikas kultuuriprogramm ja väljakujunenud traditsioonid“.

§ 36.  Sõnastada peatüki 3.2.2 Eesmärgid 4. punkt järgmiselt: “Valminud Tallinna Linnateatri uus kompleks“.

§ 37.  Sõnastada peatüki 3.2.2 Eesmärgid 10. punkt järgmiselt: “Renoveeritud Vene Kultuurikeskus ja Rahvusvähemuste maja“.

§ 38.  Lisada peatüki 3.2.2 Eesmärgid 13. punkti ette uus punkt “Miljööväärtuslikud hoonestusalad on korrastatud ja liidetud turismimarsruutidesse“.

§ 39.  Sõnastada peatüki 3.2.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Kultuur 1. lõigu 1. lause järgmiselt: “Aastaks 2006 lõpetatakse A. H. Tammsaare muuseumi rekonstrueerimine ja Tallinna Linnamuuseumi fondihoidla ehitamine ja Raevangla hoone tehnosüsteemide rekonstrueerimine.“.

§ 40.  Sõnastada peatüki 3.2.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Kultuur 1. lõigu 2. lause esimene pool järgmiselt: “2007. aastal alustatakse suurtükitorni Kiek in de Kök ja 2006. aastal J. Poska maja renoveerimist…“.

§ 41.  Sõnastada peatüki 3.2.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Kultuur 2. lõigu 3. lause järgmiselt: “2006. aastaks jõuab lõpule restaureerimine paljudes programmis olevates kirikutes, restaureeritakse ja avatakse avalikkusele enamik programmis olevaid kirikuid.“.

§ 42.  Sõnastada peatüki 3.2.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Kultuur 2. lõigu viimane lause järgmiselt: “Tallinna linnamüüri ja torne ei müüda ega erastata ning need jäävad avalikku kasutusse.“.

§ 43.  Lisada peatüki 3.2.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Kultuur 2. lõigu lõppu uus lause “Tallinna Bastionid ühendatakse Kiek in de Köki kaudu läbi Neitsitorni Lühikese jala väravani.“.

§ 44.  Lisada peatüki 3.2.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Kultuur 2. lõigu järele uus lõik “Ajaloomälestiste säilitamiseks ja vaatamisväärsuse tõstmiseks, korrastatakse ja tagatakse ligipääs  Aegna saarel unikaalsetele Peeter Esimese aegsetele rannakaitse patareidele ja muinsuskaitse all olevatele mälestistele.“.

§ 45.  Lisada peatüki 3.2.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Kultuur 3. lõigu järele uued lõigud:

“Soodustatakse miljööväärtuslikel hoonestusaladel majade korrastamist ja ajalooliste arhitektuurselt väärtuslike detailide restaureerimist “Vana Maja Korda“ projekti raames.

Turismimarsruute täiendatakse jalutuskäikudega ajaloolistesse puitasumitesse (nt Kadriorus, Kassisabas) või nn šokiturismi piirkondadesse (Rotermanni kvartal) eesmärgiga pakkuda turistidele lisaks UNESCO maailmapärandi nimekirjas oleva Tallinna vanalinnale võimalust tutvuda Põhja-Euroopa kontekstis unikaalsete ajalooliste piirkondadega Tallinnas. Tallinna Vanalinna seni kasutamata rajatistesse ja hoonetesse luuakse meistritekojad.“.

§ 46.  Sõnastada peatüki 3.2.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Kultuur 5. lõik järgmiselt: “Aastal 2006 avatakse uus raamatukogu Kalamajas. Aastal 2008 on planeeritud Tallinna Keskraamatukogu vene- ja võõrkirjanduse osakonna ruumide remontimine, uute raamatukogude avamine Koplis ja Haaberstis. Aastatel 2008‑2009 on vajalik teostada remonditööd haruraamatukogudes, avada uued raamatukogud Lasnamäel ja Kristiines. Tallinna raamatukogude poolt pakutavad avalikud teenused on väljaarendatud nüüdisaegsete infotehnoloogiliste lahenduste baasil.“.

§ 47.  Sõnastada peatüki 3.2.3. Eesmärkide saavutamise võimalused Kultuur 7. lõik järgmiselt: “Tallinna Kultuuriväärtuste Amet planeerib 2008. aastal Linnateatri uue saali ehitamise alustamist, mille valmimistähtajaks on aasta 2010.“.

§ 48.  Lisada peatüki 3.2.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Kultuur 9. lõigu lõppu uus lause “Rakendatakse laulu- ja tantsupeost osavõtvatele kollektiividele tegevustoetuse eraldamise kord.“.

§ 49.  Lisada peatüki 3.2.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Kultuur 11. lõigu lõppu uus lause “Tallinn realiseerib Euroopa Kultuuripealinna 2011 programmi koostöös teiste riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja partnerlinnadega.“.

§ 50.  Lisada peatüki 3.2.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Kultuur 12. lõigu järele uus lõik “Koostöös erasektoriga arendatakse Tallinna Linnahall kultuuri- ja konverentsikeskuseks kooskõlas muinsuskaitse eritingimustega.“.

§ 51.  Sõnastada peatüki 3.2.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Kultuur 15. lõigu 1. lause järgmiselt: “Lindakivi Kultuurikeskuse ja Salme Kultuurikeskuse renoveerimine lõpetatakse 2008. aastal ja 2009. aastal viiakse lõpuni Lindakivi Kultuurikeskuse Huviringide maja rekonstrueerimine.“.

§ 52.  Muuta peatüki 3.2.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Kultuur 15. lõigu viimase lause aastaarvud järgmiselt: “Aastatel 2007‑2008…“.

§ 53.  Sõnastada peatüki 3.2.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Kultuur 16. lõigu 2. lause järgmiselt: “Aastaks 2006 on Tallinna Kultuuriväärtuste Amet planeerinud Vähemusrahvaste maja remonditööde teostamise ja aastaks 2007 tööde lõpetamise.“.

§ 54.  Lisada peatüki 3.2.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Turism 18. lõigu 3. punkti järele uus punkt “Tutvustatakse Aegna saare vaatamisväärsusi, koostatakse vastavaid infomaterjale ja suurendatakse saare külastatavust saare ja mandri vahelise püsiühenduse loomise teel.“.

§ 55.  Sõnastada peatüki 3.3.1 Strateegilised alused 3. lõigu 2. lause järgmiselt: “Ühena esmastest sammudest on toodud “laste ja noorte huvihariduse ja ‑tegevuse, harrastus- ja saavutusspordi tegelemisvõimaluste laiendamine ning soovijatele osavõtutingimuste võimalikult maksimaalne tagamine“.“.

§ 56.  Jätta välja peatüki 3.3.2 Eesmärgid 3., 5. ja 6. punkt “Rakendatud…,Välja arendatud…, Alustatud…“.

§ 57.  Lisada peatüki 3.3.2 Eesmärgid 6. punkti järele uued punktid:

· Turvaline ja tervisekaitsenõuetele vastav õpikeskkond haridusasutuses

· Haridusasutused osalevad rahvusvahelistes projektides

· Tagatud gümnaasiumide, põhikoolide ja koolieelsete lasteasutuste kaasaegne materiaal-tehniline baas

· Haridusasutustes rakendatud kutsenõustamine ja karjääriplaneerimise õpetus

· Huvihariduse omandamise võimaluste mitmekesisus ja kättesaadavus“.

§ 58.  Jätta välja peatüki 3.3.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Haridus 1. – 5. lõik ja asendada see tekstiga:

“Hariduse omandamise võimaluste mitmekesisus ja lai kättesaadavus on linnaelanike sidususe üks olulisi aluseid. Kõikide haridusasutuste arendamine on linna prioriteediks, mille alusel luuakse eeldused õppimise kujunemiseks elamisviisiks. Eriti oluliseks peetakse kaasaegse õpikeskkonna loomist, kus pööratakse tähelepanu õpilaste ja õpetajate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alaste pädevuste arendamisele. Haridusasutustes rakendatakse e-töövihikuid.

Tihedad sidemed kõigi tööturu osapooltega loovad soovijatele eeldused kvaliteetse hariduse omandamiseks ning suurendavad inimeste konkurentsivõimet tööturul.

Kutseharidus, mis teenindab kõrgtehnoloogilist tootmist ja hästi arenenud teenindussektorit, on tihedas koostöös ülikoolidega. Kutseharidus pakub perspektiivset alternatiivi gümnaasiumiharidusele.

Tulenevalt asjaolust, et tavakooli programmi täitmisega on raskusi 25‑30% põhikoolide õpilastest, on enam hakatud rakendama tugisüsteeme ja astutakse samme eriõpetuse tavakooli integreerimiseks. Üldhariduskoolis on põhikooli katkestajatele, kellel on jäänud pooleli kohustusliku põhihariduse omandamine, loodud eraldi võimalused kutseõppeks ja haridustee jätkamiseks.

Tulenevalt demograafilistest arengutest on vaja prognoosida muutusi haridusasutuste võrgus. Koostatakse lähitulevikuks koolieelsete lasteasutuste, munitsipaalkoolide ja huvialakoolide võrgu kava.

Jätkatakse koostöös erasektoriga haridusasutuste renoveerimist ning viiakse õpikeskkond kaasajanõuetele vastavaks.

Kõikidele algklassiõpilastele luuakse üldhariduskoolides tingimused pikapäevarühma kasutamiseks.

Pööratakse tähelepanu ja leitakse vahendeid pedagoogide tunnustamiseks ja motiveerimiseks ning kaasaegsete töötingimuste loomiseks.“.

§ 59.  Sõnastada peatüki 3.3.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Haridus 7. lõik järgmiselt: “Luuakse õpivõimalused erivajadustega õppuritele.“.

§ 60.  Lisada peatüki 3.3.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Haridus 7. lõigu järele uued lõigud:

“Ehitatakse juurde koolieelseid lasteasutusi. Alustatakse projektidega “Igale lapsele lasteaia koht“ ja “Tuleohutu lasteaed“.

Kutsenõustamisel ja karjääriplaneerimise rakendamiseks üldhariduskoolis kaasatakse kutseõppeasutusi.“.

§ 61.  Jätta välja peatüki 3.3.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Haridus 8. lõik “Eelkutseõppe…“.

§ 62.  Jätta välja peatüki 3.3.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Haridus 10. lõik “Tehakse …“.

§ 63.  Sõnastada peatüki 3.3.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Haridus 11. lõigu algus järgmiselt: “Tallinn teeb kõrgkoolidele ettepanekuid vajalike spetsialistide koolitamiseks, …“.

§ 64.  Jätta välja peatüki 3.3.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Haridus 12. ja 13. lõik “Haridusasutustes…. Kõikides…“.

§ 65.  Sõnastada peatüki 3.3.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Sport 24. lõik järgmiselt: “Liikumisharrastuse edendamiseks ja elanikkonna tervise parendamiseks käivitati vastavasisuline toetusprogramm “Tallinn liigub“ ning 2007. aasta lõpuks töötatakse välja liikumisharrastuse arengusuunad.“ ning lisada viimasteks lauseteks “Sporditegevuse edendamise eesmärgil jätkab Tallinna linn koostööd ja loob erasektorile võimalusi spordiobjektide rajamiseks. Linn toetab Saku Suurhalli väljaarendamist multifunktsionaalseks spordi- ja vabaaja keskuseks.“.

§ 66.  Jätta välja peatüki 3.3.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Sport 25. lõik “Alates 2006. aastast…“.

§ 67.  Lisada peatükki 3.3.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Sport 28. lõigu järele uued lõigud:

“Laiendatakse koostöös riigiga spordiraha saajate ringi kuni 26‑aastaste noorteni.

Tallinn on 2007. aasta kuulutanud Noorteaastaks, mille eesmärgiks on väärtustada noorte rolli ühiskonnas ja kaasata aktiivsemalt noored linnaelu võtmeküsimuste lahendamisse.

Tallinn jätkab iga-aastast olümpiaveteranide, parima mees- ja naissportlase, võistkonna, juuniorsportlaste ja suurürituste korraldajate tunnustamist.“.

§ 68.  Jätta välja peatüki 3.3.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Sport 29. lõik “Töötatakse…“.

§ 69.  Jätta välja peatüki 3.3.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Sport 30. lõigu 1. lausest sõna “…mänguväljakuid.“.

§ 70.  Lisada peatüki 3.3.3. Eesmärkide saavutamise võimalused Sport 30. lõigu lõppu uus lause “Erinevas vanuses lastele rajatakse lastemänguväljakud.“.

§ 71.  Sõnastada peatüki 3.3.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Noorsootöö 35. lõigu 2. lause järgmiselt: “Valdkonna arengu aluseks on Tallinna Linnavolikogu 9. veebruari 2006 määrus nr 7 “Tallinna noorsootöö arengusuunad 2006-2010“.“.

§ 72.  Sõnastada peatüki 3.3.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Noorsootöö 36. lõigu 3. lause järgmiselt: “2006. ‑ 2008. aastal planeeritakse avada veel kolm avatud noortekeskust järgmistes linnaosades: Koplis, Kesklinnas ja Kristiines.“.

§ 73.  Jätta välja peatüki 3.3.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Noorsootöö 36. lõigu 4. lause “2007. aastaks ehitatakse…“.

§ 74.  Lisada peatüki 3.3.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Noorsootöö 39. lõigu järele uus lõik “Tagatakse Aegna saarel noortelaagri “Hauka“ jätkuv toetamine ning tehakse koostööd Tallinnas tegutsevate noorteühingutega, et pakkuda saartel noortelaagrite korraldamiseks võimalusterohket looduslikku keskkonda.“.

§ 75.  Jätta välja peatüki 3.3.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Noorsootöö 40. lõik “Linnaosade valitsused…“.

§ 76.  Sõnastada peatüki 3.3.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Noorsootöö 41. lõigu 2. lause algus järgmiselt: “Amet ja linnaosad teevad tihedat…“.

§ 77.  Lisada peatüki 3.3.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Noorsootöö 44. lõigu järele uus lõik “Arendatakse koostööd linna erinevate ametkondade ja linnaosade vahel noorte jaoks oluliste teemade käsitlemisel. Pööratakse tähelepanu vabatahtliku töö tutvustamisele ja edendamisele noorte seas ning riskirühma noorte positiivse arengu toetamisele, suurendades erinoorsootöö programmide ja projektide mahtu.“.

§ 78.  Jätta välja peatüki 3.3.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Noorsootöö 45. lõik “Suurendatakse koostööd…“.

§ 79.  Lisada peatüki 3.3.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Noorsootöö 46. lõigu järele uus lõik “Tallinn jätkab tunnustusauhindade konkursi “Suured teod Tallinna noortele ja Tallinna noorte suured teod“ läbiviimist.“.

§ 80.  Sõnastada peatüki 3.4.2 Eesmärgid 2. punkt järgmiselt: “Kvaliteetne ning kättesaadav esmatasandi- ja eriarstiabi Tallinnas“.

§ 81.  Lisada peatüki 3.4.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Tervishoid 1. lõigu järele uued lõigud:

Hooldusravi voodikohtade arvu Ida-Tallinna Keskhaiglas ja Lääne-Tallinna Keskhaiglas suurendatakse kokku 300 kohani.

Luuakse kaasaegne ja efektiivne elektrooniline infovahetussüsteem laste ja teiste elanikkonna gruppide meditsiinilise teenindamise kvaliteedi tõstmiseks ja operatiivse infovahetuse tagamiseks meditsiiniasutuste ja perearstide vahel.

Linnaelanike pika ja kvaliteetse tööelu tagamiseks toetab linn tervete eluviiside propageerimist.

Koostöös riigiga luuakse täiendavad võimalused eriarsti juurde pääsemiseks.“.

§ 82.  Lisada peatüki 3.4.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Sotsiaalhoolekanne 4. lõigu ette uus lõik “Naiste tagasitoomist tööturule peale sünnitust peab linn oluliseks. Väikelaste emade kiireks suunamiseks tööle näeb Tallinna linn ette oluliselt laiendada võimalusi tööks osalise tööajaga ning lastesõimede arvu viimist vajadusteni.“.

§ 83.  Sõnastada peatüki 3.4.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Sotsiaalhoolkanne 4. lõik järgmiselt: “Eakate, puuetega inimeste ning väikelaste ja noorte perede  vajadusi arvestatakse uute elamute ehitamisel munitsipaalehitusprogrammi “5000 eluaset Tallinnasse“ ja “Igale noorele perele oma kodu“ raames.“.

§ 84.  Lisada peatüki 3.4.3. Eesmärkide saavutamise võimalused Sotsiaalhoolekanne 6. lõigu lõppu uus lause “Inimeste operatiivseks abistamiseks kriisiolukordades käivitatakse ööpäevaringne sotsiaalvalve koos psühholoogilise nõustamisega.“.

§ 85.  Lisada peatüki 3.4.3. Eesmärkide saavutamise võimalused Sotsiaalhoolekanne 7. lõigu järele uued lõigud:

“Koostöös Tallinna Elamumajandusametiga rajatakse juurde uusi sotsiaalmajutusüksusi erinevatele sihtgruppidele. Kõigile vältimatut sotsiaalabi vajavatele isikutele on vältimatu sotsiaalabi osutamine tagatud.

Võlanõustamise teenuse mahtu suurendatakse, teenuse kättesaadavus kõigis linnaosades tagatakse aastaks 2010.

Tagatakse saunateenuse osutamine sotsiaalselt tundlikele sihtgruppidele.“.

§ 86.  Jätta välja peatüki 3.4.3. Eesmärkide saavutamise võimalused Sotsiaalhoolekanne 7. lõik “Ajavahemikul 2005‑2014 prognoosib…“.

§ 87.  Lisada peatüki 3.4.3. Eesmärkide saavutamise võimalused Sotsiaalhoolekanne 8. lõigu järele uus lõik “Töötatakse välja hoolekande korraldamise juhendmaterjal ja linnosades teenuste rahastamise alused, et kindlustada linnakodanikud operatiivse ja kvaliteetse sotsiaalteenusega võrdselt kõikides linnaosades.“.

§ 88.  Jätta välja peatüki 3.4.3. Eesmärkide saavutamise võimalused Sotsiaalhoolekanne 9. lõigu 2. lause “Üldhooldekoduteenuseid…“ ja 3. lause “Aastast 2006…“.

§ 89.  Jätta välja peatüki 3.4.3. Eesmärkide saavutamise võimalused Sotsiaalhoolekanne 10. lõigu aastaarv “2007. aastal“, nii et lause algab sõnaga “Plaanitakse…“.

§ 90.  Lisada peatüki 3.4.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Sotsiaalhoolekanne 12. lõigu lõppu uus lause “Arendatakse ja jätkatakse projekti “Häirenupp“, mille eesmärgiks on aidata hädaolukorral eakate ja puuetega inimeste abistamist sotsiaalmajades.“.

§ 91.  Asendada peatüki 3.4.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Sotsiaalhoolekanne 14. lõigus olev arv “...500.- krooni“ arvuga “…700.- krooni…“.

§ 92.  Lisada peatüki 3.4.3. Eesmärkide saavutamise võimalused Sotsiaalhoolekanne 15. lõigu lõppu uus lause “Kogu linna teenindavaks ennetava peretöö keskuseks saab 2006. aastal avatud Tallinna Perekeskus.“.

§ 93.  Lisada peatüki 3.4.3. Eesmärkide saavutamise võimalused Sotsiaalhoolekanne 16. lõigu 1. lausesse peale koma sõnad “…hoolekandesüsteem, tagatakse hoolekandepersonali piisavus (1 lastekaitsetöötaja 1 000 lapse kohta), mis aitab...“.

§ 94.  Lisada peatüki 3.4.3. Eesmärkide saavutamise võimalused Sotsiaalhoolekanne 16. lõigu järele uus lõik “Tallinna Lastekodu reorganiseeritakse aastaks 2010. Selleks ehitatakse või ostetakse Mustamäe ja Kopli keskuse lastele väikesed kahepere majutusüksused ning korraldatakse ümber sisuline töö peredes, mille tulemusena saavad lapsed iseseisvaks eluks parema ettevalmistuse ja integreeruvad ühiskonda.“.

§ 95.  Sõnastada peatüki 3.4.3. Eesmärkide saavutamise võimalused Sotsiaalhoolekanne 19. lõigu 2. lause järgmiselt: “Hooldusperede toetamiseks korraldatakse hooldusvanematele seminare, teabepäevi ja eneseabigruppe.“.

§ 96.  Tõsta peatüki 3.4.3. Eesmärkide saavutamise võimalused Sotsiaalhoolekanne 18. lõik 19. lõiguks, jätta välja lõigu alguse aastaarv “2006. aastast…“, alustada lõiku sõnaga “Plaanitakse…“ ning peale koma olev aastaarv asendada arvuga “2010. aastaks…“.

§ 97.  Sõnastada peatüki 3.4.3. Eesmärkide saavutamise võimalused Sotsiaalhoolekanne 20. lõigu 1. lause järgmiselt: “Käitumishäiretega lastele võimaldatakse ka järgnevatel aastatel tugiisikuteenust ja sotsiaalset rehabilitatsiooni erinevates sotsiaalprogrammides.“.

§ 98.  Sõnastada peatüki 3.4.3. Eesmärkide saavutamise võimalused Sotsiaalhoolekanne 25. lõigu 2. lause järgmiselt: “Soetatakse puuetega inimeste vajadusi arvestavaid ühistranspordivahendeid, paigaldatakse ratastoolide liikumist suunavad märgid ning invatranspordi teenuse osutamist soodustatakse senisest suuremal määral.“.

§ 99.  Jätta välja peatüki 3.4.3. Eesmärkide saavutamise võimalused Sotsiaalhoolekanne 26. lõik “Jätkuvalt kasutatakse…“.

§ 100.  Lisada peatüki 3.4.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Turvalisus 27. lõigu lõppu uus lause “Töötatakse välja programm “Turvaline koolitee“, et vähendada lastega toimuvaid õnnetusi.“.

§ 101.  Lisada peatüki 3.4.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Turvalisus 30. lõigu järele uus lõik Tallinna linn alustab parimatele politsei- ja päästetöötajatele stipendiumide määramist.“.

§ 102.  Lisada peatüki 3.4.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Turvalisus 32. lõigu järele uued lõigud:

“Koostöös Põhja Politseiprefektuuriga luuakse meditsiiniline kainestusmaja, tagamaks kontrolli alkoholi kuritarvitajate üle linnas.

Tõhustatakse vabatahtlike kaasamist turvalisuse tagamisel linnas, sealhulgas nii korrakaitse, ohutuse kui ka heakorra tagamisel ning toetatakse erinevaid kodanikualgatusi linna elukeskkonna parandamisel.“.

§ 103.  Lisada peatüki 3.4.3. Eesmärkide saavutamise võimalused Turvalisus 33. lõigu 1. lause lõppu sõnad “…Kaitseliidu Tallinna maleva, Tallinna munitsipaalpolitsei ja turvafirmade vahel.“.

§ 104.  Asendada peatüki 3.4.3. Eesmärkide saavutamise võimalused Turvalisus 34. lõigu 3. lause aastaarv “2006. aastal…“ ja 5. lause aastaarv “2006. ‑ 2008. aastatel…“.

§ 105.  Sõnastada peatüki 3.4.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Turvalisus 34. lõigu 4. lause algus järgmiselt:Olemasolevale 34 kaamerale lisatakse…“.

§ 106.  Jätta välja peatüki 3.5.2 Eesmärgid 1. punkti lõpp “…ning ehitusmäärused“.

§ 107.  Sõnastada peatüki 3.5.2 Eesmärgid 5. punkt järgmiselt: “Rakendatud ühistranspordi prioriteetsust tagavad liikluskorraldusskeemid“.

§ 108.  Lisada peatüki 3.5.2 Eesmärgid uueks 9. punktiks “Välja töötatud kontseptsioon Euroopa Rohelise Pealinna initsiatiivi käivitamiseks“.

§ 109.  Lisada peatüki 3.5.2 Eesmärgid 10. punkti järele uued punktid:

· Passistatud Tallinna pargid ja puud

· Käivitatud ülelinnaline koerteregister ja propageeritud koerte mikrokiipide paigaldamine“.

§ 110.  Jätta välja peatüki 3.5.2 Eesmärgid 11. punkt “Hästi korraldatud jäätmevedu“.

§ 111.  Sõnastada peatüki 3.5.2 Eesmärgid 12. punkt järgmiselt: “Kaasaja nõuetele vastav loodushoidlik jäätmekäitlus, sh hästi toimiv ja korraldatud olmejäätmevedu“.

§ 112.  Sõnastada peatüki 3.5.2 Eesmärgid 16. punkt järgmiselt: “Paranenud transpordi ühendusvõimalused“ .

§ 113.  Lisada peatüki 3.5.2 Eesmärgid 16. punkti järele uued punktid:

· Väljaehitatud eritasandilised ristumised raudteega

· Väljaehitatud rahvusvaheline Aegna saare sadam“.

§ 114.  Lisada peatüki 3.5.2 Eesmärgid 19. punkti järele uus punkt “Rannaalade kaitserajatiste kavandamiseks läbi viidud uuringud“.

§ 115.  Lisada peatüki 3.5.2 Eesmärgid viimaseks punktiks uus punkt “Veebi-põhine kalmistute andmebaas“.

§ 116.  Jätta välja peatüki 3.5.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Linnaplaneerimine 1. ‑ 3. lõik ja asendada see tekstiga:

“Linna ruumilise arengu ja planeerimise senisest efektiivsemaks suunamiseks kindlustatakse linnaosad üldplaneeringuga, koostatakse keerukamate linnaplaneerimise valdkondade teemaplaneeringud ja laiendatakse detailplaneerimist linna algatusel.

Koostatakse Pirita, Nõmme, Põhja-Tallinna, Haabersti ja Kristiine linnaosade ning Lasnamäe elamualade ja Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringud.

Pirita linnaosa üldplaneering valmib 2006. aasta jooksul, Nõmme linnaosa üldplaneering ja Lasnamäe elamualade üldplaneering valmivad 2007. aasta jooksul ning ülejäänud üldplaneeringute koostamine on kavandatud 2008. aastasse. Pirita Linnaosa Valitsuse uus administratsioonihoone ehitatakse 2007. ‑ 2008. aastal.

Kesklinna linnaosale ei ole otstarbekas koostada üldplaneeringut – planeerimise ja ehitamise üldised põhimõtted selles linnaosas määratakse Tallinna ehitusmääruses vastava peatükina, samuti koostatakse Kesklinna miljööväärtuslike alade kaitse- ja kasutamistingimuste määramiseks teemaplaneering, mis valmib 2007. aasta jooksul. Kultuuriväärtuste Ameti juhtimisel valmib 2007. aastal vanalinna muinsuskaitseala piirkondade arengukava.

Teravamate linnaehituslike probleemide lahendamiseks koostatakse Tallinna kõrghoonete, Tallinna rohealade ning Tallinna tänavavõrgu ja kergliiklusteede teemaplaneeringud, mis valmivad vastavalt 2006., 2007. ja 2008. aasta jooksul.

Koostatakse Jätkusuutliku transpordisüsteemi arengukava 2007‑2015. Selle raames käsitletakse kõigi aktiivsete transpordiliikide (ühistransport, jalgratturid, jalakäijad) arenguvõimalusi. Kaasajastatakse ja täiendatakse eesmärke ning tegevusi ühistranspordi ja teiste aktiivsete liikumisviiside kasutusvõimaluste parandamiseks. Kujundatakse tingimused aktiivsete transpordiliikide kasutamise suurendamiseks.

Linnaplaneerimisel rõhutada ohtlike ainete käitlemistegevuste (sh transport ja töötlemine) pideva vähendamise vajadust Tallinnas.“.

§ 117.  Sõnastada peatüki 3.5.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Ühistransport 12. lõik järgmiselt: “Jätkatakse madala sisenemisega ühistranspordivahendite soetamist.“.

§ 118.  Sõnastada peatüki 3.5.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Ühistransport 14. lõigu viimase lause algus järgmiselt: “Töötatakse välja ühissõidukitele esitatavad nõuded….“.

§ 119.  Sõnastada peatüki 3.5.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Ühistransport 16. lõik järgmiselt: “Aastal 2006‑2007 toimub Lasnamäe trammiliini rajamiseks teostatavusuuringu tegemine ja EL Ühtekuuluvusfondile esitatava toetustaotluse koostamine. 2008. aastal toimuvad ettevalmistavad tööd Lasnamäe trammiliini projekteerimiseks. 2008. ‑ 2009. aastal toimub Lasnamäe trammiliini projekteerimine. 2010. ‑ 2015. aastal toimub Lasnamäe trammiliini ehitamine ja käikuandmine, 2013. aastal alustatakse ettevalmistavate töödega Mustamäe trammiliini rajamiseks.“.

§ 120.  Sõnastada peatüki 3.5.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Liikluskorraldus 19. lõik järgmiselt: “Planeeritakse täiendavaid maa-alused parklaid ja parkimismaju, seejuures nähakse ette rohkem parkimiskohti puuetega inimeste sõidukitele. Uute ja rekonstrueeritavate ehitiste parkimise planeerimisel nähakse sõidukite parkimine üldjuhul ette oma kinnistul.“.

§ 121.  Täiendada peatüki 3.5.3 Eesmärkide saavutamise võimalused osa Liikluskorraldus uue lõiguga järgmises sõnastuses: “Uute tunnelite rajamisel lähtutakse maksimaalselt põhimõttest: jalakäijad maa peal, autod maa all.“.

§ 122.  Jätta välja peatüki 3.5.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Linna välisilme ja haljasalad 21. lõigu 3. lause sulgudes olev tekst “(aastatel 2005…)“ ning 4. lause “Kase pargi…“.

§ 123.  Lisada peatüki 3.5.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Linna välisilme ja haljasalad 21. lõigu lõppu uued laused “2008. aastaks rekonstrueeritakse Löwenruh’i pargi tõllakuur ja ehitatakse projekti kohaselt valmis Löwenruh’i park. Alustatakse haljastatud puhkeala rajamist Räägu tänava ja Püü tänava nurgal. Vastavalt kehtestatud Vabaduse väljaku planeeringule hakatakse välja ehitama pealinna tähtsamat väljakut.“.

§ 124.  Lisada peatüki 3.5.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Linna välisilme ja haljasalad 21. lõigu järele uus lõik “Tallinna vanalinna muinsuskaitseala pargi- ja haljasaladel arendatakse vanalinnale omaseid kultuuriajalooliselt traditsioonilisi tegevusi vastavalt vanalinna muinsuskaitseala piirkondade arengukavale.“.

§ 125.  Sõnastada peatüki 3.5.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Linna välisilme ja haljasalad 22. lõik järgmiselt: “Korrastatakse ja muudetakse atraktiivseks vähemalt viis linna parki, sh planeeritav Linna Rahvuspark ja Pae park ning laiendatakse kõikidesse parkidesse WiFi (Wireless Fidelity – traadita internet) leviala. Linna välisilme ja haljasalade parandamiseks jätkatakse purskkaevude rajamist.“.

§ 126.  Lisada peatüki 3.5.3. Eesmärkide saavutamise võimalused Linna välisilme ja haljasalad 22. lõigu järele uus lõik “Aegna saarel heakorrastatakse rannaala, rajatakse rannapark, koos vajaliku rannainventariga.“.

§ 127.  Lisada peatüki 3.5.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Linna välisilme ja haljasalad 23. lõigu järele uued lõigud:

“Jätkatakse Aegna saare sadama rekonstrueerimist ja looduspargi rajamist.

Tagatakse võimalikult laiem linna rannajoone avatus avalikkusele, sh Stroomi rannast Rocca al Mareni.

Kadrioru pargi 300. aastapäeva tähistamiseks 22. juulil 2018 taastatakse ajalooliselt ja rekonstrueeritakse Kadrioru park, pargis funktsioneerib Kadrioru muuseum ning ajaloolise miljööga kohvik. “.

§ 128.  Lisada peatüki 3.5.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Keskkond 28. lõigu järele uus lõik “2006. aastal luuakse “Keskkonnafond“, mille eesmärgiks on linna eelarvesse laekuv raha  keskkonnatasudest (sh loodusvara kasutusõiguse tasudest ja saastetasust) kasutada sihtotstarbeliselt keskkonnaseisundi parandamiseks läbi keskkonnaprojektide ja programmide.“.

§ 129.  Lisada peatüki 3.5.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Keskkond 29. lõigu järele uus lõik “Koostöös Euroopa Liidu institutsioonide ja teiste linnadega töötatakse välja Euroopa Rohelise pealinna tiitli hindamiskriteeriumid ja statuut. Tallinna initsiatiiv luua selline tiitel ühtib Euroopa Liidu linnakeskkonna parendamise strateegiaga ning veelgi ajendab kohalikke omavalitsusi parandama linnade keskkonda ning püüdlema tervemate ja jätkusuutlikumate linnade poole. Pikemas perspektiivis Tallinn võiks kandideerida Euroopa Rohelise pealinna tiitlile. Samuti töötatakse välja Läänemere elukeskkonna saaste vähendamise meetmed.“.

§ 130.  Parandada peatüki 3.5.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Keskkond 30. lõigu 1. lause aastaarv järgmiselt: “…prügila alal 2005. ‑ 2007. aastal…“.

§ 131.  Lisada peatüki 3.5.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Keskkond 30. lõigu lõppu uus lause “Koostöös MTÜ Taaskasutusega arendatakse välja Tallinna Taaskasutuskeskus. 2006. aastal viiakse lõpule Pääsküla prügila sulgemistööd.“.

§ 132.  Lisada peatüki 3.5.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Keskkond 30. lõigu järele uus lõik “Viiakse läbi rannaalade kaitserajatiste kavandamiseks vajalikud uuringud ning uuritakse kiirlaevalainete mõju vesirajatistele ja kaide ääres seisvatele laevadele.“.

§ 133.  Lisada peatüki 3.5.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Keskkond 34. lõigu lõppu uued laused “Jätkatakse linna haljastuse infosüsteemi arendamist ning käepärasemaks muutmist. Käivitatakse puude asendusistutuse programm ja alustatakse asendusistutuse kava koostamist.“.

§ 134.  Lisada peatüki 3.5.3. Eesmärkide saavutamise võimalused Keskkond 34. lõigu järele uus lõik “Aegna saarel korraldatakse jäätmete kogumine, ladustamine ja vedu vastavalt linna jäätmekavale.“.

§ 135.  Sõnastada peatüki 3.5.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Keskkond 35. lõigu viimane lause järgmiselt: “Rajatakse loodusmaju Aegna saarel ja Botaanikaaias.“.

§ 136.  Sõnastada peatüki 3.5.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Keskkond 36. lõik järgmiselt: “2006. aastal nähakse ette täiendavaid kohustusi kalmistute haldamisel, sh kolumbaariumite ehitamist, infoviitade paigaldamist, kalmistute territooriumite piiramist piiretega, kalmistutel paiknevate kultuuriväärtuste säilitamise kohustust jne. Plaanitakse ehitada Tallinna ja selle lähiümbruse omavalitsuste uus kalmistu Saku valda. Taotletakse kalmistute maade munitsipaliseerimist ning Liiva ja Rahumäe kalmistutega  külgnevate riigi omandis olevate maatükkide liitmist kalmistuga. Jätkatakse kalmistute elektroonse andmekogu loomist ja tarkvara täiendamist.“.

§ 137.  Jätta välja peatüki 3.5.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Teede-ja tänavate võrk 37. lõigu 4. punkti peale koma olev lause osa “…, vähendades…“.

§ 138.  Lisada peatüki 3.5.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Teede-ja tänavate võrk 37. lõigu 6. punkti järele uus punkt “ohutegurite likvideerimisele raudtee ja maantee samatasandilistel lõikumistel;“.

§ 139.  Lisada peatüki 3.5.3. Eesmärkide saavutamise võimalused Teede- ja tänavate võrk 37. lõigu uueks viimaseks punktiks “Aegna saare teedevõrgu väljaarendamisele.“.

§ 140.  Jätta välja peatüki 3.5.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Teede-ja tänavate võrk 38. lõik ja asendada see tekstiga:

“Tallinna linn koostöös Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning Maanteeametiga on määratlenud Ülemiste liiklussõlme ja Peterburi tee rekonstrueerimise projekti ühe prioriteedina järgmisel Euroopa Liidu programmperioodil 2007‑2013, kusjuures on kokku lepitud, et Tallinna linn korraldab ise vajalikud ettevalmistustööd nimetatud projekti rahastamiseks Ühtekuuluvusfondist.

Tallinna Linnavalitsus on kinnitanud oma valmisolekut osaleda Raudteeinspektsiooni projektis “Ohuprobleemide likvideerimine raudtee ja maantee samatasandilistel lõikumistel“ Tallinna linnas paiknevate Nõmme ja Pääsküla eritasapinnaliste raudteeülesõitude rajamiseks.

Samuti korraldab linn ettevalmistustöid Haabersti ja Russalka ristmike ning Filtri tee ‑ Veerenni tn ühendustee projektide rahastamiseks.“.

§ 141.  Lisada peatüki 3.5.3. Eesmärkide saavutamise võimalused Veevarustus ja kanalisatsioon 41. lõigu järele uus lõik “Aegna saarele rajatakse kaasaegne vee- ja kanalisatsioonivõrgustik.“.

§ 142.  Sõnastada 3.5.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Veevarustus ja kanalisatsioon 42. lõigu 2. lause järgmiselt: “Liigniiskete alade väljaselgitamiseks ja liigvee ärajuhtimiseks jätkatakse vajalike uuringute läbiviimist ning seejärel meetmete rakendamist.“.

§ 143.  Sõnastada peatüki 3.5.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Elamufond 44. lõigu 4. lause järgmiselt: “Toetatakse korteriühistuid sisehoovide, fassaadide ja katuste korrastamisel ning samuti energiat kokkuhoidvat renoveerimist.“.

§ 144.  Sõnastada peatüki 3.5.3  eesmärkide saavutmise võimalused Elamufond 44. lõigu lõpulause järgmiselt: “Jätkatakse koos riigiga munitsipaalehitust ja tagatakse sundüürnikele ja sotsiaalselt toimetulematutele eluase elamuehitusprogrammiga “5 000 eluaset Tallinnasse“.“.

§ 145.  Sõnastada peatüki 3.6.1 Strateegilised alused 2. ja 3. lõik järgmiselt:

“Finantsjuhtimise valdkonna ees seisab strateegiliselt olulise ülesandena finantsjuhtimismudeli (FJM) rakendamine ja ühtse majandustarkvara SAP juurutamine. Tallinna Linnavolikogu 22. augusti 2002 otsus nr 329 kohustab Tallinna Linnavalitsust nimetatud mudelit juurutama täies mahus. Juurutamisprojekti lõpptähtajaks on 31. märts 2007. FJM rakendamiseks täies mahus on esmavajalik ümber kujundada linnajuhtimisstruktuur, linnaorganisatsioon ja tööprotsessid, eesmärgiga nende optimeerimise tulemusena saavutada linnaorganisatsiooni poolt kodanikele osutatavate avalike teenuste kuluefektiivsus, eesmärgipärasus ja parem kättesaadavus.

Tallinna linn teostab riigi esindusfunktsiooni ja on riigi majanduse arengumootoriks. Tallinna kui riigi pealinna edasise arengu seisukohast on oluline pealinna õigusliku staatuse sätestamine. Tallinna eesmärgiks on taastada pealinna seaduse eelnõu arutelud riiklikul tasandil ja jõuda nimetatud seaduse vastuvõtmiseni hiljemalt aastal 2007.“.

§ 146.  Lisada peatüki 3.6.2. Eesmärgid uueks viimaseks punktiks “Hästi toimiv Tallinna GIS“.

§ 147.  Sõnastada peatüki 3.6.2 Eesmärgid 4. punkt järgmiselt: “Hästi toimivad linna avalikud teenused, sh e-teenused“.

§ 148.  Sõnastada peatüki 3.6.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Linna juhtimine 2. lõik järgmiselt: “Vajalik on riigiga ja teiste  kohalike omavalitsustega koostöö suurendamine ühistranspordi-, sotsiaal-, kultuuri- ja tervishoiu- ja teedevaldkonnas ning samas määratledes arenguvõimalused rahvusvahelisel tasandil.“.

§ 149.  Lisada peatüki 3.6.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Linnajuhtimine 2. lõigu järele uus lõik “Jätkatakse linna arenguvisiooni kujundamist koostöös riigi, ülikoolide ning teiste teadusasutustega.“.

§ 150.  Sõnastada peatüki 3.6.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Linnajuhtimine 4. lõik järgmiselt: “Linna erinevad infosüsteemid integreeritakse ruumiandmete infosüsteemi – Tallinna GIS‑iga. Geoinfosüsteemide arendamine toimub vastavalt Tallinna Linnavolikogus kinnitatud GIS‑i mudelile ja selle alusel koostatud Tallinna GIS‑i tegevuskavale. Sealhulgas tehakse koostööd infosüsteemide arendustegevuses ja andmevahetuses riigiasutuste ja teiste omavalitsustega. Eesmärgiks on tagada riiklike registrite võimaluste kasutamine linna geoinfosüsteemide arendamiseks ja avaliku sektori, sh Tallinna linna vahendite kokkuhoidmiseks.“.

§ 151.  Jätta välja peatüki 3.6.3. Eesmärkide saavutamise võimalused Linna juhtimine 6. lõik “Geograafilise infosüsteemi....“.

§ 152.  Sõnastada peatüki 3.6.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Linnajuhtimine 7. lõigu 1. lause järgmiselt: “Linnaasutuste töötingimuste parandamiseks jätkatakse Tallinna Linnavalitsuse ametiasutuste ja linnaosade valitsuste hoonete ja tööruumide korrastamist vastavalt tööohutuse ja ‑tervishoiu nõuetele. Tagatakse nõuetekohase tuletõrjesignalisatsiooni olemasolu ja sotsiaaltöötajate turvalisus oma töökohustuste täitmisel.“.

§ 153.  Sõnastada peatüki 3.6.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Linna juhtimine 7. lõigu 2. lause järgmiselt: “Samuti planeeritakse ehitada linnale uus Linna Raehoone, mis võimaldaks nii linnavolikogu, linnavalitsuse kui ka kõik linna ametid, v.a Linnaarhiiv ja  Perekonnaseisuamet, koondada füüsiliselt ühte kohta ning vastaks kaasaja bürooruumi nõuetele ja annaks võimaluse pakkuda kodanikele kaasaegset teeninduskeskkonda.“.

§ 154.  Lõpetada peatüki 3.6.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Linna teenused 8. lõigu 2. lause järgmiselt: “…turistile ning varustatakse linnaelanikke ja külalisi operatiivse ruumiinfoga.“.

§ 155.  Sõnastada peatüki 3.6.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Linna teenused 8. lõigu viimane lause järgmiselt: “Linnale oluliste ürituste tarbeks, samuti ulatuslike infrastruktuuri jt arendusprojektide tutvustamise tarbeks koostatakse erilehti, teisi trükiseid, samuti multimeediavahendeid ning arendatakse usaldusväärse teavituskanalina linnaosade ajalehti.“.

§ 156.  Jätta välja peatüki 3.6.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Linna teenused 9. lõik ja asendada see tekstiga “Tagatakse Tallinna Linnavolikogu ja Linnavalitsuse istungite infotehnoloogiliste, audio- ja videosüsteemide arendamine eesmärgiga tõhustada otsustamisprotsessi ja avalikkuse igakülgset ning operatiivsemat informeerimist.“.

§ 157.  Jätta välja peatüki 3.6.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Finantsjuhtimine 11. ‑ 21. lõik.

§ 158.  Lisada peatükki 3.6.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Finantsjuhtimine uued lõigud Finantsjuhtimise valdkonnas on lähiaastatel kavas järgmised olulised tegevused:

1) rakendatakse eesmärgipärasele juhtimise orienteeritud tootepõhist planeerimist;

2) viiakse lõpule raamatupidamise tsentraliseerimine;

3) kulu- ja juhtimisarvestuse juurutamiseks linnas luuakse controllingu süsteem;

4) linna erinevatele tasanditele kvaliteetse (finants)juhtimisinformatsiooni tagamiseks juurutatakse kogu linnaorganisatsioonile ühtne majandustarkvara SAP;

5) viiakse läbi mitmete oluliste protsesside (sh linna teenuste müügiprotsess, linna poolt ostetavate kaupade ja teenuste ostuprotsess, kinnisvara haldamise protsess, ühene tootevastutus jt) tõhustamiseks vajalikud organisatsioonilised muudatused.

Optimeeritakse linna finantsorganisatsiooni struktuuri, eesmärgiga tagada kvaliteetne finantsinformatsioon.

Linna finantsstrateegia eesmärkideks eelolevatel aastatel on:

Tegevustulem peab olema positiivne vähemalt laenuteenindamise summa ulatuses.

1) linna püsitulude suurendamine;

2) lühiajaliste kohustuste vähendamine;

3) välisrahastuse kaasamine linnale strateegiliselt olulisteks investeeringuteks;

4) võõrvahendite kaasamine, lähtudes õigusaktidega kehtestatud piirangutest, arvestades linna võimet katta laenude teenindamiskulusid ning arvestades vajadust tagada ka tulevikus linna jätkusuutlik investeerimisvõime;

5) üleminek eesmärgipärasele juhtimisele, läbi tootepõhise eelarvestamise, controllingu süsteemi loomise, SAP majandustarkvara juurutamise ja linnaorganisatsiooni ümberkujundamise;

6) tagada ettevalmistus sujuvaks, tõrgeteta üleminekuks eurole.

Linna finantsstrateegia põhieesmärk on tagada jätkusuutlik finantseerimine Tallinna arengukavas püstitatud linna strateegiliste eesmärkide elluviimiseks.

Nimetatud eesmärgi saavutamiseks on linna tulupoliitika peamiseks eesmärgiks eelolevatel aastatel linna püsitulude suurendamine, sh

1.      tagada füüsilise isiku tulumaksu stabiilne kasv;

Meetmed:

1) luua linna poolt majanduse arenguks soodne keskkond, mis tagaks läbi tööhõive ja keskmise palga kasvu linna elanikkonnale suuremad sissetulekud;

2) teha aktiivset selgitustööd, et Tallinnas elavad inimesed registreeriksid oma elukoha rahvastikuregistris Tallinna aadressil;

3) tagada koostöös omavalitsusliitudega kohalikele omavalitsusüksustele eraldatava tulumaksumäära tõstmine reformieelsele 12,1%‑lisele tasemele.

2.      suurendada laekumisi maamaksust;

Meetmed:

1) koostöös riigiga kiirendada kohalike omavalitsuste ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maa munitsipaliseerimise protsessi;

2) kiirendada linnapoolset planeeringute menetlemist;

3) koostöös erasektoriga kavandada uusi elamupiirkondi ja parandada elukvaliteeti olemasolevates;

4) pakkuda äriettevõtetele erinõuetele vastavaid krunte ja äripindu.

3.      suurendada linna tulusid varadelt;

Meetmed:

1) kinnistute müügi asemel koormata neid hoonestusõiguse või kasutusvaldusega;

2) vältida kinnisvara müümist ilma planeeringu, investeerimiskohustusteta;

3) ümber kujundada linna kinnisvara ja elamufondi haldamise organisatsioon;

4) üle vaadata mitteeluruumide üürilepingud ning viia üürimäärad vastavusse turuhindadega.

4.      suurendada linna asutuste teenuste müügist saadavat tulu.

Meetmed:

1) vaadata üle ja korrastada tasuliste teenuste tariifid;

2) standardiseerida teenuste nimekirjad;

3) kujundada selge ja ühtne teenuste müügistrateegia ja –poliitika ning hinnakujundus.

Linna laenustrateegia eesmärgiks on hoida linna laenuportfelli kaalutud keskmist eluiga tasemel 10‑15 aastat, mis on tavapärane ka mujal Euroopas ning maandada võimalikke intressiriske, fikseerides intressi kuni poolel linna laenuportfellist. Võõrvahendite kaasamisel kinni pidada õigusaktidega kehtestatud normatiividest, arvestades linna võimega katta laenude teenindamiskulusid linna püsitulude arvelt. Kasutada võõrvahendeid üksnes linna eesmärkidest lähtudes strateegilise tähtsusega põhivara soetamiseks või rekonstrueerimiseks.

Kulupoliitika peaeesmärgiks on säästlik ja otstarbekohane ressursside kasutamine ning tegevuskulude kasvu piiramine, mis lähiaastatel saab kriitiliseks teguriks linna jätkusuutliku investeerimisvõime tagamisel.

Ressursside tulemusliku kasutamise saavutamiseks ja kulude otstarbekuse tagamiseks on üheks olulisemaks eelduseks üleminek eesmärgipärasele juhtimisele.

Meetmed:

1) tootepõhise eelarvestamise rakendamine;

2) controllingu süsteemi loomine;

3) SAP majandustarkvara juurutamine kogu linnaorganisatsioonis;

4) linnaorganisatsiooni ja protsesside (sh müügi- ja ostuorganisatsioon, kinnisvara haldus, finantsorganisatsioon jt) ümberkujundamine.

Samuti on olulisteks eesmärkideks saavutada tulemuslikum koostöö riigiga, tõhustada koostöösuhteid erasektoriga ja kaasata enam välisrahastust linna jaoks oluliste investeerimisprojektide elluviimiseks, sh

1.      tulemuslikum koostöö riigiga;

Meetmed:

1) reglementeerida pealinna õiguslik staatus “Pealinna seaduse“ vastu võtmisega;

2) saavutada pealinna funktsioonide täitmise finantseerimine riigieelarvest halduslepingute alusel;

3) saada riigilt piisavalt vahendeid investeeringuteks linna infrastruktuuri, elamufondi ning üleriigilise tähtsusega spordi- ja kultuuriobjektide arendamiseks.

2.      koostööprojektid erasektoriga;

Meetmed:

1) rakendada kvaliteedikontroll PPP lepingute täitmise üle, eesmärgiga tagada kvaliteetne teenuse osutamine;

2) planeeringute kehtestamine investeerimiskohustusega.

3.      välisrahastusega projektid.

Meetmed:

1) suurendada välisrahastusega investeeringute osakaalu;

2) tagada projektide linnapoolne kaasfinantseerimine ja vajadusel sildfinantseerimine;

3) pikemaajalisem kaasfinantseeritavate välisrahastusega projektide kavandamine omafinantseeringu olemasolu tagamiseks;

4) projektides osalevate linna ametnike koolitamine projektide edukaks juhtimiseks ja planeeritud tulemuste saavutamiseks.“.

§ 159.  Lisada peatüki 4. Linna eesmärkide seire ja tagasiside 2. peaeesmärgi Lai ja kvaliteetne kultuuriteenuste valik juurde “Väljaarendatud…“ mõõdiku kaasvastutajaks Kommunaalamet ja 4. peaeesmärgi Kõigile Tallinna elanikele loodud võimalused elada inimväärikat ja turvalist elu juurde “Hästi toimiv munitsipaalpolitsei…“ mõõdiku vastutajaks Keskkonnaamet Linnakantselei asemele.

§ 160.  Lisada peatüki 4. Linna eesmärkide seire ja tagasiside 3. peaeesmärgi Optimaalne haridusvõrk ja kvaliteetne haridus ning laste- ja noortesõbralikum elukeskkond 1. eesmärgi 1., 2. ja 4. mõõdiku kaasvastutajateks linnaosade valitsused.

§ 161.  Jätta välja peatüki 4. Linna eesmärkide seire ja tagasiside 5. peaeesmärgi Ümbritsev elukeskkond on linnaelanikele, elutegevuses abistav ja positiivseid emotsioone esile kutsuv 1. eesmärgi viimased sõnad “…ning ehitusmäärused“.

§ 162.  Asendada peatüki 4. Linna eesmärkide seire ja tagasiside 5. peaeesmärgi Ümbritsev elukeskkond on linnaelanikele, elutegevuses abistav ja positiivseid emotsioone esile kutsuv 1. eesmärgi mõõdikud järgmiselt:

Kõigis linnaosades kehtestatud üld- ja teemaplaneeringud

Kehtestatud üldplaneeringud

2006 - 2 tk;
2007 – 2 tk;
2008 – 4 tk

Linnaplaneerimise Amet

 

Kehtestatud teemaplaneeringud

2006 – 1 tk;
2007 – 2 tk;
2008 – 1 tk

Linnaplaneerimise Amet

 

Tallinna ehitusmääruse muutmise eelnõu volikogule kinnitamiseks

2006 – 1 tk

Linnaplaneerimise Amet

§ 163.  Asendada peatüki 4. Linna eesmärkide seire ja tagasiside 5. peaeesmärgi Ümbritsev elukeskkond on linnaelanikele elutegevuses abistav ja positiivseid emotsioone esile kutsuv 6. eesmärgi kriteeriumid järgmiselt “2006‑145 km; 2007‑150 km; 2008‑155 km“, 7. eesmärgi kriteeriumid järgmiselt:“2014‑19,9 km“ ning “(Ülemiste liiklussõlme pikkus) 2014‑4,1 km.“.

§ 164.  Lisada peatüki 4. Linna eesmärkide seire ja tagasiside 5. peaeesmärgi Ümbritsev elukeskkond on linnaelanikele elutegevuses abistav ja positiivseid emotsioone esile kutsuv 8. eesmärgi kriteeriumid “2010‑95%; 2011‑100%.“.

§ 165.  Lisada peatüki 4. Linna eesmärkide seire ja tagasiside 5. peaeesmärgi Ümbritsev elukeskkond on linnaelanikele elutegevuses abistav ja positiivseid emotsioone esile kutsuv 9. eesmärgi kriteeriumid “2008‑97%; 2009‑98%; 2010‑99%; 2011‑100%.“.

§ 166.  Lisada peatüki 4. Linna eesmärkide seire ja tagasiside 6. peaeesmärgi Kõrge teeninduskultuuriga ja tegusad linnaasutused viimaseks 5. eesmärgi mõõdikuks:

Linnaametnikele ja –kodanikele vajalike ruumiandmete kättesaadavus

2006‑50%;
2007–65%

Linnaplaneerimise Amet

§ 167.  Lisada peatükki 6. Kasutatud dokumendid uued dokumendid vastavalt 4., 7. ja 11. punkti järele “Tallinna haljastuse arengukava (Tallinna Linnavolikogu 3. märtsi 2005 määrus nr 17); Tallinna liikluse arengusuunad aastateks 2005‑2014 (Tallinna Linnavolikogu 20. juuni 2005 otsus nr 195); Tallinna noorsootöö arengusuunad 2006‑2010 (Tallinna Linnavolikogu 9. veebruari 2006 määrus nr 7);“ ja muuta vastavalt numeratsiooni.

§ 168.  Asendada peatükis 6. Kasutatud dokumendid uus 21. kasutatud dokument “Eesti Keskerakonna…“ dokumendiga “Keskerakonna valitsemisplatvorm Tallinnas“.

§ 169.  Määrus jõustub 23. novembril 2006.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees