|
TALLINNA
LINNAVALITSUS
|
|
|
|
KORRALDUS
|
|
|
|
|
|
Tallinn
|
15. november 2006 nr 2284-k
|
|
|
|
|
|
Kristiine linnaosa üldplaneeringu
lähteülesande kinnitamine
|
|
|
|
|
|
|
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2,
Planeerimisseaduse § 8 lg 1 ja lg 3 ning Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003
määrusega nr 35 kinnitatud Tallinna linna ehitusmääruse § 8 lg 1, 2, 4, 9 ja § 9 lg 7, 8 ja 9 alusel
ning tulenevalt Tallinna Linnavolikogu 9.
märtsi 2006 otsusest nr 71 “Kristiine
linnaosa üldplaneeringu algatamine“:
|
|
|
|
|
|
|
|
1. Kinnitada Kristiine linnaosa üldplaneeringu
lähteülesanne vastavalt lisale.
2. Linnaplaneerimise Ametil korraldada vastavalt
lähteülesandele üldplaneeringu koostamine.
3. Linnaplaneerimise Ametil avaldada korraldus ajalehes,
milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.
4. Korraldust on võimalik
vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva
jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Jüri Ratas
|
|
Linnapea
|
Toomas Sepp
|
|
|
Linnasekretär
|
|
|
|
|
|
Tallinna Linnavalitsuse
15. novembri 2006
korralduse nr 2284-k
LISA
|
|
|
|
Kristiine linnaosa üldplaneeringu
lähteülesanne
|
|
|
|
|
|
|
|
1. Algataja: Tallinna
Linnavolikogu, 9. märts 2006 nr 71
2. Lähteülesande koostaja:
Tallinna Linnaplaneerimise Amet
3. Üldplaneeringu
eesmärgid:
Kristiine
linnaosa üldplaneeringu eesmärgiks on erinevate piirkondade omavahelise sidususe tagamine ja
nende funktsionaalsuse mitmekesistamine ning linnaosalise tähtsusega keskuste
kavandamine. Planeeringu käigus
määratakse nii arengualad kui need alad, mis oma tänases koosluses on
säilitamist väärivad. Kaalutakse miljööväärtuslike hoonestusalade määramise
vajadust linnaosa territooriumil. Eraldi käsitlemist vajavad linnaosa
territooriumile jäävad ulatuslikud tootmisalad, mille ümberstruktureerimise
vajadust üldplaneeringu koostamise käigus vaagitakse ning määratakse, millised
alad jätta tootmistegevuseks ja äritegevuseks ning millisel juhul kaaluda
segahoonestuse funktsiooni. Võitlemaks valglinnastumisega kaalutakse
tihendamisvõimalusi elamuehituseks vajaliku sihtotstarbe muutmise või
hoonestustiheduse tõstmise näol. Kahe protsessi ühendamine, kus väärtustame
väljakujunenud elukeskkondi ja samas püüame kesklinna lähedale pakkuda uusi
elukohti, on üldplaneeringu üks peamisi eesmärke. Üldplaneeringu koostamisel
analüüsitakse paikkonna eripärast tulenevaid võimalusi ja olemasolevat
sotsiaal-majanduslikku potentsiaali, millest lähtudes valitakse edasise arengu
üldeesmärgid.
4. Taustinformatsioon
Elanikke on linnaosas 29 874 (01.04.2005 seisuga).
Kristiine linnaosa moodustati tänastes piirides 1993. aastal. Linnaosa
piirneb järgmiste linnaosadega: Haabersti, Kesklinn, Mustamäe, Nõmme ja
Põhja-Tallinn. Suure osa territooriumist hõlmavad ühepereelamud ja
üldkasutatavad haljasalad, viimased haaravad 54,1 ha. Kristiine linnaosa
jaguneb kolmeks suuremaks piirkonnaks. Nõukogude ajal rajatud Kadaka
tööstusala, ulatuslik Lilleküla elamuala ja alakasutuses segahoonestusega Tondi
asum. Lillekülale on 1981. aastal kinnitatud Tallinna Lilleküla elurajooni
detailplaneerimise projekti korrektuur, millega otsustati maksimaalselt
säilitada üksikelamuid ja haljastust. Tervet linnaosa hõlmavat üldplaneeringut
pole varem koostatud.
Ajalooliselt on tegemist Kristiine heinamaade ja suvemõisate
paiknemisalaga, mida nimetati Christinenthaliks. Nimi on antud Vaasade
dünastiasse kuulunud Rootsi kuninganna Kristiina järgi, kelle korraldusel
liideti ala linnasarasega. Juba 1688. aastast pärineval S. Waxelbergi kaardil
asuvast 23 suvemõisast asub 15 tänase Kristiine linnaosa aladel. 17. sajandi
lõpus kuulusid mitmed suvemõisad ka jõukamale kodanikkonnale. Suvemõisade
juurde kuuluvad pargid ühes tiikidega, mille hulgast kõige paremini on säilinud
Löwenruh park. Tänaseni on Kristiines märkimisväärne hulk avalikus kasutuses
haljasalasid kogupinnaga 54,1 ha.
19. sajandil hakati kõnelema Christinenthali asemel Mayeri heinamaast, mis
tulenes 1883. aastal rajatud Mayeri keemiatehase nimest. Tööstuse tulekuga
Tulika tänava piirkonda puhkes õitsele üürimajade ehitus, mis jätkus ka esimese
Eesti Vabariigi päevil. Kauneim nn Tallinna majadest koosnev ansambel
paikneb Kibuvitsa tänaval. Seevastu Tondile oli rajatud juba tsaariajal
sõjaväelinnak, kuhu 1920. aastatel kolisid Eesti sõjaväe õppeasutused.
1920. aastatel sai Mayeri heinamaa uue nime – Lilleküla – mille all
tunneme piirkonda tänaseni. Algas endiste suvemõisate maa-alade jagamine
elamukruntideks, mis hoonestati ühepereelamutega. Järve asumi tekkele aitas
kaasa 1923. aastal rajatud raudteepeatus. Elamukooperatiivide „Kodu“ ja „Oma
kodu“ initsiatiivil kerkis tuntud Eesti arhitektide H. Johansoni, K. Tarvase,
H. Johansoni ja F. Adoffi projektide järgi maju. Tähelepanuväärivaim Eesti
aegne võistlusprojekt realiseeriti 1932-33. aastatel Maasika-Vaarika tänavatel,
kus ehitati üks esimesi funktsionalistlikust vormikeelest inspireeritud
tervikkvartaleid (E. Kuusik, A. Volberg, E. Lohu, E. Jacoby), mille ehitised on
tänaseks mälestisena kaitse alla võetud.
Nõukogude perioodil jõudis Kristiine linnaossa ka tüüpelamuehitus. Kui
sõjajärgse perioodi eluasemete puuduses lubati ehitada väikeelamuid, siis
alates 1960. aastatest sattus Lilleküla edasine areng järjest pealetungiva
Mustamäe massehituse tõttu löögi alla. Oli oht, et eramud lammutatakse ja
asemele kerkivad paneelelamud. Teistsuguse, madal-tihedat hoonestuslaadi
väärtustava muudatuse tõi Irina Raua poolt Eesti Projektis koostatud „Tallinna
Lilleküla elurajooni detailplaneerimise projekti korrektuur“ (1981), mis
esmakordselt säilitas olemasolevad eramud. Samas nähti ette asumi osalist
tihendamist madal-tihedate kortermajadega. Kesklinna vahetust lähedusest
tulenev tihendamissoov mõjutab Kristiine linnaehituslikke arenguid tänaseni.
5. Üldplaneeringuga tuleb
5.1
määrata Kadaka ja
Tondi tööstusalade edasised arengusuunad;
5.2
kaaluda
tihendamisevajadust ja võimalust Kristiine elamualadel;
5.3
selgitada välja
vabad ja alakasutuses piirkonnad;
5.4
määrata uute
elamu- ja ettevõtlusalade võimalikud asukohad;
5.5
määrata
linnaosalise tähtsusega administratiiv-ja kaubanduskeskuste ning puhkealade
võimalikud piirkonnad;
5.6
täpsustada
planeeritava ala üldisi ehitustingimusi ja –reegleid;
5.7
selgitada välja
olemasolevate tehnovõrkude olukord ja määrata magistraalsete tehnovõrkude (sh
sademeveekanalisatsiooni) asukohad;
5.8
kanda
põhijoonisele põhjavee toitealad ja töötavad puurkaevud koos
sanitaarkaitsealadega ning reserveerida maa-alad sademevee puhastusrajatiste
ehitamiseks;
5.9
määrata
looduslikult kaitsmata põhjavee paiknemise piirkonnad ja tuua välja ohud ning
tegevuse piirangud;
5.10 käsitleda Haabersti ja Mustamäe üldplaneeringutega
ühtselt Mustjõe oja veerežiimi;
5.11 kaaluda jäätmejaama rajamise vajadust Laki ja Mustjõe
tänavate piirkonda;
5.12 määrata parkimiskorralduse üldised põhimõtted ja
vajadusel alad uute parklate rajamiseks;
5.13 määrata kindlaks ühistranspordiliinide kulgemise
põhimõtted;
5.14 määrata jalgrattateede kulgemine, ühendades need
ülelinnalisse võrgustikku;
5.15 määrata ülelinnaliste ja linnaosaliste
haljaskoridoride asukohad ja rajamise tingimused;
5.16 teha ettepanekud olemasolevate haljakute täiendamiseks
ja uute haljakute rajamiseks vajaminevate territooriumide määramiseks;
5.17 uurida väljakujunenud miljöö säilitamise eesmärgil
sarnase struktuuri ja sihtotstarbega hoonete piirkondi ning määratleda
täiendavate miljööväärtust omavate alade säilitamisväärsed iseärasused, määrata
nende piirid ning ehitus- ja arendustegevusele seatavad parameetrid. Fikseerida miljööväärtuslikud piirkonnad.
6. Arvestamisele kuuluvad lähtematerjalid
6.1 Tallinna
üldplaneering, 2001;
6.2 Tallinna
arengukava 2005-2021;
6.3 Tallinna
haljastuse arengukava;
6.4 Tallinna
ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2004-2015;
6.5 Tallinna
magistraaltänavavõrgu (teedeehitus ja rekonstrueerimine) arengusuunad
2005-2014;
6.6 Tallinna
jäätmekava;
6.7 Strateegia
“Tallinn 2025“;
6.8 Tallinna
Keskkonnastrateegia aastani 2010;
6.9 Tallinna
liikluse arengusuunad aastateks 2005-2014;
6.10 Tallinna
noorsootöö arengusuunad 2006-2010;
6.11 Hinnang
Tallinna linnakeskuse ja sellega vahetult külgnevate alade ehitustiheduse
majanduslike põhjendatusele kinnisvaraturu kontekstis. Kinnisvaraekspert
OÜ, 2004;
6.12 Tallinlaste
rahulolu linna elu-oluga. Ariko Marketing, 2004;
6.13 Tallinna
riskianalüüs, 2004;
6.14 Mustamäe
linnaosa üldplaneering, 2006;
6.15 koostamisel
olev Nõmme linnaosa üldplaneering;
6.16 koostamisel
olev Haabersti linnaosa üldplaneering;
6.17 koostamisel
olev Põhja-Tallinna üldplaneering;
6.18 koostamisel
olev teemaplaneering Kõrghoonete paiknemine Tallinnas;
6.19 koostamisel
olev teemaplaneering Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed;
6.20 koostamisel
olev teemaplaneering Tallinna rohealad;
6.21 koostamisel
olev Tallinna linna sademevee ärajuhtimise tegevuskava, AS Sweco Eesti;
6.22 Tallinna
Lilleküla elurajooni detailplaneerimise projekti korrektuur, 1981;
6.23 Kristiine
linnaosas säilinud kunagiste suvemõisate haljastuse inventeerimine, 2003;
6.24 Kristiine
linnaosa elamute üldiseloomutus. K-Projekt, 2006;
6.25 Kristiine
linnaosas kehtivad ja menetluses olevad detailplaneeringud;
6.26 Tallinna
integreeritud ühistranspordi alane uurimus, Systra 2003-4.
7. Üldplaneeringu kooskõlastamine
Üldplaneering
tuleb kooskõlastada:
7.1.1 Keskkonnaministeeriumiga;
7.1.2 Harjumaa
Keskkonnateenistusega;
7.1.3 Harjumaa
Päästeametiga;
7.1.4 Tallinna
Keskkonnaametiga;
7.1.5 Tallinna
Kommunaalametiga;
7.1.6 Tallinna
Kultuuriväärtuste Ametiga;
7.1.7 Tallinna
Spordi- ja Noorsooametiga;
7.1.8 Tallinna
Elamumajandusametiga;
7.1.9 Tallinna
Maa-ametiga;
7.1.10 Tallinna Transpordiametiga;
7.1.11 Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametiga;
7.1.12 Tallinna Ettevõtlusametiga;
7.1.13 Kristiine Linnaosa Valitsusega;
7.1.14 Kristiine Linnaosa halduskoguga;
7.1.15 Maa-ametiga;
7.1.16 Harju Maavanema poolt järelevalve käigus määratud
asutustega.
8. Nõuded planeeringu koostamisele ja vormistamisele
8.1 Üldplaneering
koostatakse vastavalt Planeerimisseadusele ja arvesse võttes kogumikku
“Soovitused üldplaneeringu koostamiseks“ (Keskkonnaministeerium, 2000).
8.2 Üldplaneering
koostatakse koostöös külgnevate linnaosade (Haabersti, Põhja-Tallinn, Nõmme)
üldplaneeringutega, linnavalitsuse ametite, elanike ja teiste asjast huvitatud
isikutega.
8.3 Üldplaneeringuprotsessi kulgu kajastatakse
massiteabevahendites ja elanike kaasamiseks kasutatakse avalikkusele suunatud
infopäevi.
8.4 Töö
lõppversioonis esitatakse kokkuvõtlik seletuskiri koos vajalikku informatsiooni
sisaldavate joonistega;
8.5 Põhijoonis
(maakasutusplaan) esitatakse mõõtkavas 1:5000;
8.6 Töö
esitatakse paberkandjal 6 eksemplaris ja digitaalsel kujul.
8.7 Töö koosseisu
kuuluvad järgmised joonised:
8.7.1 situatsiooni skeem;
8.7.2 lähteplaan;
8.7.3 maakasutusplaan;
8.7.4 väärtused ja piirangud;
8.7.5 haljasalade skeem;
8.7.6 ühiskondlike hoonete, kaubanduskeskuste ja
sotsiaalobjektide kaart;
8.7.7 põhi-ja jaotusteed. Parklad, põiklõiked;
8.7.8 ühiskondliku transpordi skeem;
8.7.9 tehnovõrkude skeemid (sadeveed, veevarustus,
kanalisatsioon, elekter, gaas, küte).
9. Üldplaneeringu koostamisega kavandatud uuringud
Üldplaneeringu koostamisel tuleb läbi viia:
9.1.1 potentsiaalsete miljööväärtuslike hoonestuslade
inventariseerimine;
9.1.2 linnaosa haljasmaade ja nendel kasvavate
haljaselementide (sh kaitsealused taimed) inventariseerimine;
9.1.3 looduslikke veekogude (allikad, kraavid, ojad, tiigid)
inventariseerimine;
9.1.4 linnaosa ettevõtete üldiseloomustus ja kaardistamine;
9.1.5 maaomandi jaotumise ja piirangute uuring;
9.1.6 parkimiskorralduse uuring;
9.1.7 kinnisvaraturu ülevaade, pakkumised ja prognoos;
9.1.8 kaubandus-ettevõtluse nõudluse ja otstarbekuse uuring;
9.1.9 sademevete ärajuhtimise võimalused;
9.1.10 muud üldplaneeringu koostamise käigus vajaminevad
täiendavad uuringud.
Kristiine
linnaosa kaart
|
|
|
Toomas Sepp
|
|
Linnasekretär
|
