Kasutaja  
Parool

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Kristiine linnaosa üldplaneeringu lähteülesande kinnitamine
Tallinna Linnavalitsus 15.11.2006 korraldus number 2284
Redaktsiooni kehtivus:15.11.2006 - ...

TALLINNA LINNAVALITSUS

 

KORRALDUS

 

 

Tallinn

15. november 2006 nr 2284-k

 

 

Kristiine linnaosa üldplaneeringu

lähteülesande kinnitamine

 

 

 

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2, Planeerimisseaduse § 8 lg 1 ja lg 3 ning Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud Tallinna linna ehitusmääruse § 8 lg 1, 2, 4, 9 ja § 9 lg 7, 8 ja 9 alusel ning tulenevalt Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2006 otsusest nr 71 “Kristiine linnaosa üldplaneeringu algatamine”:

 

 

1. Kinnitada Kristiine linnaosa üldplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale.

2. Linnaplaneerimise Ametil korraldada vastavalt lähteülesandele üldplaneeringu koostamine.

3. Linnaplaneerimise Ametil avaldada korraldus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

4. Korraldust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

 

Jüri Ratas

Linnapea

Toomas Sepp

 

Linnasekretär

 

 

 

 

Tallinna Linnavalitsuse

15. novembri 2006

korralduse nr 2284-k

LISA

 

Kristiine linnaosa üldplaneeringu

lähteülesanne

 

 

 

 

 

1. Algataja: Tallinna Linnavolikogu, 9. märts 2006 nr 71

 

2. Lähteülesande koostaja: Tallinna Linnaplaneerimise Amet

 

3. Üldplaneeringu eesmärgid:

 

Kristiine linnaosa üldplaneeringu eesmärgiks on erinevate piirkondade omavahelise sidususe tagamine ja nende funktsionaalsuse mitmekesistamine ning linnaosalise tähtsusega keskuste kavandamine. Planeeringu käigus määratakse nii arengualad kui need alad, mis oma tänases koosluses on säilitamist väärivad. Kaalutakse miljööväärtuslike hoonestusalade määramise vajadust linnaosa territooriumil. Eraldi käsitlemist vajavad linnaosa territooriumile jäävad ulatuslikud tootmisalad, mille ümberstruktureerimise vajadust üldplaneeringu koostamise käigus vaagitakse ning määratakse, millised alad jätta tootmistegevuseks ja äritegevuseks ning millisel juhul kaaluda segahoonestuse funktsiooni. Võitlemaks valglinnastumisega kaalutakse tihendamisvõimalusi elamuehituseks vajaliku sihtotstarbe muutmise või hoonestustiheduse tõstmise näol. Kahe protsessi ühendamine, kus väärtustame väljakujunenud elukeskkondi ja samas püüame kesklinna lähedale pakkuda uusi elukohti, on üldplaneeringu üks peamisi eesmärke. Üldplaneeringu koostamisel analüüsitakse paikkonna eripärast tulenevaid võimalusi ja olemasolevat sotsiaal-majanduslikku potentsiaali, millest lähtudes valitakse edasise arengu üldeesmärgid.

 

4. Taustinformatsioon

Elanikke on linnaosas 29 874 (01.04.2005 seisuga).

Kristiine linnaosa moodustati tänastes piirides 1993. aastal. Linnaosa piirneb järgmiste linnaosadega: Haabersti, Kesklinn, Mustamäe, Nõmme ja Põhja-Tallinn. Suure osa territooriumist hõlmavad ühepereelamud ja üldkasutatavad haljasalad, viimased haaravad 54,1 ha. Kristiine linnaosa jaguneb kolmeks suuremaks piirkonnaks. Nõukogude ajal rajatud Kadaka tööstusala, ulatuslik Lilleküla elamuala ja alakasutuses segahoonestusega Tondi asum. Lillekülale on 1981. aastal kinnitatud Tallinna Lilleküla elurajooni detailplaneerimise projekti korrektuur, millega otsustati maksimaalselt säilitada üksikelamuid ja haljastust. Tervet linnaosa hõlmavat üldplaneeringut pole varem koostatud.

Ajalooliselt on tegemist Kristiine heinamaade ja suvemõisate paiknemisalaga, mida nimetati Christinenthaliks. Nimi on antud Vaasade dünastiasse kuulunud Rootsi kuninganna Kristiina järgi, kelle korraldusel liideti ala linnasarasega. Juba 1688. aastast pärineval S. Waxelbergi kaardil asuvast 23 suvemõisast asub 15 tänase Kristiine linnaosa aladel. 17. sajandi lõpus kuulusid mitmed suvemõisad ka jõukamale kodanikkonnale. Suvemõisade juurde kuuluvad pargid ühes tiikidega, mille hulgast kõige paremini on säilinud Löwenruh park. Tänaseni on Kristiines märkimisväärne hulk avalikus kasutuses haljasalasid  kogupinnaga 54,1 ha.

19. sajandil hakati kõnelema Christinenthali asemel Mayeri heinamaast, mis tulenes 1883. aastal rajatud Mayeri keemiatehase nimest. Tööstuse tulekuga Tulika tänava piirkonda puhkes õitsele üürimajade ehitus, mis jätkus ka esimese Eesti Vabariigi päevil. Kauneim nn Tallinna majadest koosnev ansambel paikneb Kibuvitsa tänaval. Seevastu Tondile oli rajatud juba tsaariajal sõjaväelinnak, kuhu 1920. aastatel kolisid Eesti sõjaväe õppeasutused. 

1920. aastatel sai Mayeri heinamaa uue nime – Lilleküla – mille all tunneme piirkonda tänaseni. Algas endiste suvemõisate maa-alade jagamine elamukruntideks, mis hoonestati ühepereelamutega. Järve asumi tekkele aitas kaasa 1923. aastal rajatud raudteepeatus. Elamukooperatiivide „Kodu” ja „Oma kodu” initsiatiivil kerkis tuntud Eesti arhitektide H. Johansoni, K. Tarvase, H. Johansoni ja F. Adoffi projektide järgi maju. Tähelepanuväärivaim Eesti aegne võistlusprojekt realiseeriti 1932-33. aastatel Maasika-Vaarika tänavatel, kus ehitati üks esimesi funktsionalistlikust vormikeelest inspireeritud tervikkvartaleid (E. Kuusik, A. Volberg, E. Lohu, E. Jacoby), mille ehitised on tänaseks mälestisena kaitse alla võetud.

Nõukogude perioodil jõudis Kristiine linnaossa ka tüüpelamuehitus. Kui sõjajärgse perioodi eluasemete puuduses lubati ehitada väikeelamuid, siis alates 1960. aastatest sattus Lilleküla edasine areng järjest pealetungiva Mustamäe massehituse tõttu löögi alla. Oli oht, et eramud lammutatakse ja asemele kerkivad paneelelamud. Teistsuguse, madal-tihedat hoonestuslaadi väärtustava muudatuse tõi Irina Raua poolt Eesti Projektis koostatud „Tallinna Lilleküla elurajooni detailplaneerimise projekti korrektuur” (1981), mis esmakordselt säilitas olemasolevad eramud. Samas nähti ette asumi osalist tihendamist madal-tihedate kortermajadega. Kesklinna vahetust lähedusest tulenev tihendamissoov mõjutab Kristiine linnaehituslikke arenguid tänaseni.

5. Üldplaneeringuga tuleb

5.1         määrata Kadaka ja Tondi tööstusalade edasised arengusuunad;

5.2         kaaluda tihendamisevajadust ja võimalust Kristiine elamualadel;

5.3         selgitada välja vabad ja alakasutuses piirkonnad;

5.4         määrata uute elamu- ja ettevõtlusalade võimalikud asukohad;

5.5         määrata linnaosalise tähtsusega administratiiv-ja kaubanduskeskuste ning puhkealade võimalikud piirkonnad;

5.6         täpsustada planeeritava ala üldisi ehitustingimusi ja –reegleid;

5.7         selgitada välja olemasolevate tehnovõrkude olukord ja määrata magistraalsete tehnovõrkude (sh sademeveekanalisatsiooni) asukohad;

5.8         kanda põhijoonisele põhjavee toitealad ja töötavad puurkaevud koos sanitaarkaitsealadega ning reserveerida maa-alad sademevee puhastusrajatiste ehitamiseks;

5.9         määrata looduslikult kaitsmata põhjavee paiknemise piirkonnad ja tuua välja ohud ning tegevuse piirangud;

5.10     käsitleda Haabersti ja Mustamäe üldplaneeringutega ühtselt Mustjõe oja veerežiimi;

5.11     kaaluda jäätmejaama rajamise vajadust Laki ja Mustjõe tänavate piirkonda;

5.12     määrata parkimiskorralduse üldised põhimõtted ja vajadusel alad uute parklate rajamiseks;

5.13     määrata kindlaks ühistranspordiliinide kulgemise põhimõtted;

5.14     määrata jalgrattateede kulgemine, ühendades need ülelinnalisse võrgustikku;

5.15     määrata ülelinnaliste ja linnaosaliste haljaskoridoride asukohad ja rajamise tingimused;

5.16     teha ettepanekud olemasolevate haljakute täiendamiseks ja uute haljakute rajamiseks vajaminevate territooriumide määramiseks;

5.17     uurida väljakujunenud miljöö säilitamise eesmärgil sarnase struktuuri ja sihtotstarbega hoonete piirkondi ning määratleda täiendavate miljööväärtust omavate alade säilitamisväärsed iseärasused, määrata nende piirid ning ehitus- ja arendustegevusele seatavad parameetrid.  Fikseerida miljööväärtuslikud piirkonnad.

 

6. Arvestamisele kuuluvad lähtematerjalid

6.1    Tallinna üldplaneering, 2001;

6.2    Tallinna arengukava 2005-2021;

6.3    Tallinna haljastuse arengukava;

6.4    Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2004-2015;

6.5    Tallinna magistraaltänavavõrgu (teedeehitus ja rekonstrueerimine) arengusuunad 2005-2014;

6.6    Tallinna jäätmekava;

6.7    Strateegia “Tallinn 2025”;

6.8    Tallinna Keskkonnastrateegia aastani 2010;

6.9    Tallinna liikluse arengusuunad aastateks 2005-2014;

6.10  Tallinna noorsootöö arengusuunad 2006-2010;

6.11  Hinnang Tallinna linnakeskuse ja sellega vahetult külgnevate alade ehitustiheduse majanduslike põhjendatusele kinnisvaraturu kontekstis. Kinnisvaraekspert OÜ,  2004;

6.12  Tallinlaste rahulolu linna elu-oluga. Ariko Marketing, 2004;

6.13  Tallinna riskianalüüs, 2004;

6.14  Mustamäe linnaosa üldplaneering, 2006;

6.15  koostamisel olev Nõmme linnaosa üldplaneering;

6.16  koostamisel olev Haabersti linnaosa üldplaneering;

6.17  koostamisel olev Põhja-Tallinna üldplaneering;

6.18  koostamisel olev teemaplaneering Kõrghoonete paiknemine Tallinnas;

6.19  koostamisel olev teemaplaneering Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed;

6.20  koostamisel olev teemaplaneering Tallinna rohealad;

6.21  koostamisel olev Tallinna linna sademevee ärajuhtimise tegevuskava, AS Sweco Eesti;

6.22  Tallinna Lilleküla elurajooni detailplaneerimise projekti korrektuur, 1981;

6.23  Kristiine linnaosas säilinud kunagiste suvemõisate haljastuse inventeerimine, 2003;

6.24  Kristiine linnaosa elamute üldiseloomutus. K-Projekt, 2006;

6.25  Kristiine linnaosas kehtivad ja menetluses olevad detailplaneeringud;

6.26  Tallinna integreeritud ühistranspordi alane uurimus, Systra 2003-4.

 

7. Üldplaneeringu kooskõlastamine

Üldplaneering tuleb kooskõlastada:

7.1.1   Keskkonnaministeeriumiga;

7.1.2   Harjumaa Keskkonnateenistusega;

7.1.3   Harjumaa Päästeametiga;

7.1.4   Tallinna Keskkonnaametiga;

7.1.5   Tallinna Kommunaalametiga;

7.1.6   Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga;

7.1.7   Tallinna Spordi- ja Noorsooametiga;

7.1.8   Tallinna Elamumajandusametiga;

7.1.9   Tallinna Maa-ametiga;

7.1.10 Tallinna Transpordiametiga;

7.1.11 Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametiga;

7.1.12 Tallinna Ettevõtlusametiga;

7.1.13 Kristiine Linnaosa Valitsusega;

7.1.14 Kristiine Linnaosa halduskoguga;

7.1.15 Maa-ametiga;

7.1.16 Harju Maavanema poolt järelevalve käigus määratud asutustega.

 

8. Nõuded planeeringu koostamisele ja vormistamisele

8.1    Üldplaneering koostatakse vastavalt Planeerimisseadusele ja arvesse võttes kogumikku “Soovitused üldplaneeringu koostamiseks” (Keskkonnaministeerium, 2000).

8.2    Üldplaneering koostatakse koostöös külgnevate linnaosade (Haabersti, Põhja-Tallinn, Nõmme) üldplaneeringutega, linnavalitsuse ametite, elanike ja teiste asjast huvitatud isikutega.

8.3    Üldplaneeringuprotsessi kulgu kajastatakse massiteabevahendites ja elanike kaasamiseks kasutatakse avalikkusele suunatud infopäevi.

8.4    Töö lõppversioonis esitatakse kokkuvõtlik seletuskiri koos vajalikku informatsiooni sisaldavate joonistega;

8.5    Põhijoonis (maakasutusplaan) esitatakse mõõtkavas 1:5000;

8.6    Töö esitatakse paberkandjal 6 eksemplaris ja digitaalsel kujul.

8.7    Töö koosseisu kuuluvad järgmised joonised:

8.7.1 situatsiooni skeem;

8.7.2 lähteplaan;

8.7.3 maakasutusplaan;

8.7.4 väärtused ja piirangud;

8.7.5 haljasalade skeem;

8.7.6 ühiskondlike hoonete, kaubanduskeskuste ja sotsiaalobjektide kaart;

8.7.7 põhi-ja jaotusteed. Parklad, põiklõiked;

8.7.8 ühiskondliku transpordi skeem;

8.7.9 tehnovõrkude skeemid (sadeveed, veevarustus, kanalisatsioon, elekter, gaas, küte).

 

9. Üldplaneeringu koostamisega kavandatud uuringud

  Üldplaneeringu koostamisel tuleb läbi viia:

9.1.1 potentsiaalsete miljööväärtuslike hoonestuslade inventariseerimine;

9.1.2 linnaosa haljasmaade ja nendel kasvavate haljaselementide (sh kaitsealused taimed) inventariseerimine;

9.1.3 looduslikke veekogude (allikad, kraavid, ojad, tiigid) inventariseerimine;

9.1.4 linnaosa ettevõtete üldiseloomustus ja kaardistamine;

9.1.5 maaomandi jaotumise ja piirangute uuring;

9.1.6 parkimiskorralduse uuring;

9.1.7 kinnisvaraturu ülevaade, pakkumised ja prognoos;

9.1.8 kaubandus-ettevõtluse nõudluse ja otstarbekuse uuring;

9.1.9 sademevete ärajuhtimise võimalused;

9.1.10 muud üldplaneeringu koostamise käigus vajaminevad täiendavad uuringud.

 

Kristiine linnaosa kaart

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär