Kasutaja  
Parool

Hea kasutaja!


Tallinna õigusaktide registris olevat teavet enam ei uuendata, siit leiate enne 17. septembrit 2020 vastu võetud aktid.

Ajakohased õigusaktid on kättesaadavad Tallinna õigusaktide infosüsteemis Teele.

Abi saate kasutajatoe telefonil 6411 511 või e-posti aadressil teeleabi@tallinnlv.ee.

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Osalemine välisrahastusega projektis ning projekti omafinantseerimise ja elluviimise lepingute allkirjastamiseks volituste andmine Jüri Ratasele ja Olga Sõtnikule
Tallinna Linnavolikogu 22.06.2006 otsus number 228
Redaktsiooni kehtivus:16.12.2010 - ...

 Redaktsioonid

REDAKTSIOON:

Tvk o 16.12.2010 nr 297, vastuvõetud 16.12.2010
Tvk o 25.03.2010 nr 74, vastuvõetud 25.03.2010 
Tvk o 21.08.2008 nr 157
Tvk o 06.09.2007 nr 215

 

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

OTSUS

 

 

Tallinn

22. juuni 2006 nr 228

 

 

 

 

Osalemine välisrahastusega projektis ning projekti omafinantseerimise ja elluviimise lepingute allkirjastamiseks volituste andmine Jüri Ratasele ja Olga Sõtnikule

 

 

 

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lõige 5 alusel, kooskõlas Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2005 määrusega nr 179 “Ühtekuuluvusfondi vahendite taotlemise, andmise ja kasutamisega seotud asutuste pädevus ja ülesanded ja vahendite andmise ning kasutamise tingimused ja kord“, Tallinna põhimääruse § 44 lõike 1 punktiga 2 ja Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 määrusega nr 2 “Välisrahastusega projektides osalemise kord“ § 6 lõikega 1, tulenevalt Euroopa Komisjoni ja Eesti Vabariigi vahel 6. jaanuaril 2003 sõlmitud ja 23. detsembril 2004 muudetud rahastusotsusest nr 2002/EE/16/P/PA/009 ning arvestades linnavalitsuse ettepanekut,

 

 

Tallinna Linnavolikogu

 

o t s u s t a b:

 

     

1. Osaleda ühe toetuse saajana Ühtekuuluvusfondi projektis 2002/EE/16/P/PA/009 “Tehniline abi ohuprobleemide likvideerimiseks raudtee  ja maantee samatasandilistel lõikumistel“ (edaspidi Projekt) Tallinna linna territooriumil asuvate Nõmme ja Pääsküla raudteeülesõitude projekteerimiseks eritasandilisteks ristmikeks.

2. Määrata Projekti hoidjaks Tallinna Kommunaalamet (registrikood 75014913).

3. Projekti elluviimiseks ning projektis osalejate staatuste, õiguste ja kohustuste kindlaksmääramiseks kiita heaks juurdelisatud:

3.1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Tallinna linna ning teiste toetuse saajate vahel sõlmitava Projekti omafinantseerimise lepingu projekt (lisa 1);

(Tvk o 06.09.2007 nr 215)

3.2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Raudteeinspektsiooni ja Tallinna linna ning teiste toetuse saajate vahel sõlmitava Projekti elluviimise lepingu projekt (lisa 2).

4. Volitada Tallinna linna nimel:

4.1 punktis 3.1 nimetatud lepingule alla kirjutama linnapea Edgar Savisaart;

(Tvk o 06.09.2007 nr 215)

4.2 punktis 3.2 nimetatud lepingule alla kirjutama abilinnapea Olga Sõtnikut.

5. Nõustuda Projekti linnapoolse omafinantseerimisega summas 1 321 475,26 krooni ning käibemaksukuluga projekti kogumaksumuselt vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale käibemaksu määrale, arvestades, et Tallinna linna territooriumil asuvate raudteeülesõitude projekteerimise kogumaksumus on 15 255 630,58 krooni ilma käibemaksuta, mida rahastatakse Ühtekuuluvusfondi abi arvelt summas 13 934 155,32 krooni. Tallinna linna poolne kaasfinantseerimine on summas 4 225 962,34 krooni tasutud Rahandusministeeriumile 22. oktoobril 2007 ja kaetud Tallinna linna 2007. aasta eelarves teede kapitaalremondiks ja rekonstrueerimiseks ettenähtud vahendite arvelt.

(Tvk o 16.12.2010 nr 297, vastuvõetud 16.12.2010)

6. Tallinna Kommunaalametil teha otsus teatavaks Majandus- ja Kommunikatsiooni­ministeeriumile, Tallinna Linnakantselei arenguteenistuse välisprojektide rakendamise osakonnale ja Tallinna Linnakantselei finantsteenistusele.

7. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

 

 

Tallinna Linnavolikogu 22. juuni 2006
otsuse nr 228
LISA 1
(Tvk o 06.09.2007 nr 215)

 

Ühtekuuluvusfondi projekti 2002/EE/16/P/PA/009 “Tehniline abi ohuprobleemide likvideerimiseks raudtee ja maantee samatasandilistel lõikumistel“ omafinantseerimise leping

 

 

 

 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi Riik), registrikoodiga 70003158, keda esindab majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kes tegutseb ministeeriumi põhimääruse alusel

ja

Tallinna linn (edaspidi Toetuse saaja), keda esindab Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2007 otsuse nr 215 alusel linnapea Edgar Savisaar,

keda nimetatakse edaspidi ka Pool või koos Pooled,

võttes arvesse, et

·         Euroopa Komisjoni (edaspidi EK) ja Eesti Vabariigi (edaspidi EV) vahel sõlmiti 6. jaanuaril 2003. aastal Finantsmemorandum nr 2002/EE/16/P/PA/009, mida muudeti EK rahastamisotsusega 23. detsembril 2004 ja 19. detsembril 2006 rahastamaks projekti “Tehniline abi ohuprobleemide likvideerimiseks raudtee ja maantee samatasandilistel lõikumistel“ (edaspidi Projekt);

·         EK finantseerib Projekti Ühtekuuluvusfondist 23 916 610,43 krooni (kakskümmend kolm miljonit üheksasada kuusteist tuhat kuussada kümme krooni ja 43 senti) e 1 528 550,0 EUR (üks miljon viissada kakskümmend kaheksa tuhat viissada viiskümmend euro) ulatuses. Projekti raames osutatakse tehnilist abi viiele toetuse saajale (Tallinn, Tartu, Rakvere, Tapa ja Keila) ning toetus jaguneb toetuse saajate vahel proportsionaalselt vastavalt riigihanke võitnud pakkumusele;

·         Projekti realiseerimiseks väljakuulutatud rahvusvahelise riigihanke tulemusel sõlmib Toetuse saaja hankekonkursi võitjaga (edaspidi Konsultant) hankelepingu (edaspidi Hankeleping) Tallinna linna territooriumil asuvate raudteeülesõitude kavandamiseks eritasandilisteks (edaspidi Alamprojekt);

·         riigihanke pakkumused ületasid oluliselt esialgset arvestuslikku maksumust. Seoses sellega otsustas Riik eraldada täiendavaid vahendeid Projekti kallinemise katteks, kusjuures Riigil tekib maksekohustus pärast “2008. aasta riigieelarve seaduse“ vastu võtmist Riigikogu poolt. Projekti rahastamisskeem on toodud käesoleva Lepingu lisas;

·         Pooled lähtuvad lepingu täitmisel ja tõlgendamisel perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seadusest, selle alusel välja antud aktidest, Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest, Euroopa Liidu nõukogu määrustest  nr 1164/94 ning 1831/94;

sõlmisid Ühtekuuluvusfondi Projekti 2002/EE/16/P/PA/009 “Tehniline abi ohuprobleemide likvideerimiseks raudtee ja maantee samatasandilistel lõikumistel“ Alamprojekti omafinantseerimise lepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:

1. LEPINGU OBJEKT

1.1 Riigihanke tulemusena on Projekti abikõlblik kogumaksumus 49 443 256 krooni (nelikümmend üheksa miljonit nelisada nelikümmend kolm tuhat kakssada viiskümmend kuus krooni), millest Toetuse saaja Alamprojekti osa maksumus on 15 850 005,80 krooni (viisteist miljonit kaheksasada viiskümmend tuhat viis krooni ja 80 senti) ilma käibemaksuta, mis moodustab 32,06% Projekti maksumusest;

1.2 EK finantseerib Alamprojekti  Ühtekuuluvusfondist summas 7 667 665,30 krooni (seitse miljonit kuussada kuuskümmend seitse tuhat kuussada kuuskümmend viis krooni ja 30 senti);

1.3 Riik finantseerib Alamprojekti summas 6 809 379,20 krooni (kuus miljonit kaheksasada üheksa tuhat kolmsada seitsekümmend üheksa krooni ja 20 senti), kusjuures Riigil tekib maksekohustus pärast “2008. aasta riigieelarve seaduse“ vastu võtmist Riigikogu poolt;

1.4 Toetuse saaja finantseerib Alamprojekti kogusummas 4 225 962,34 krooni (neli miljonit kakssada kakskümmend viis tuhat üheksasada kuuskümmend kaks krooni ja 34 senti), mis koosneb:

1.4.1 omafinantseeringust summas 1 372 961,30 krooni (üks miljon kolmsada seitsekümmend kaks tuhat üheksasada kuuskümmend üks krooni ja 30 senti) ja

1.4.2 käibemaksust summas 2 853 001,04 krooni (kaks miljonit kaheksasada viiskümmend kolm tuhat üks krooni ja 04 senti).

2. MAKSETE TEOSTAMISE KORD

2.1 Toetuse saaja kannab omafinantseerimiskohustusest tuleneva summa vastavalt Lepingu punktile 1.4 Lepingu punktis 2.2 toodud arveldusarvele 20 tööpäeva enne Hankelepingujärgse ettemakse teostamise kohustust Konsultandile.

2.2 Toetuse saaja teostab makseid Riigikassa arvelduskontole (makse saajaks Rahandusministeerium) nr 22 102 100 4589 Hansapangas (viitenumber 2550069764) (edaspidi Arvelduskonto).

3. TEATED

3.1 Poolte poolt Lepingu täitmise käigus üksteisele edastatavad teated ja teatised peavad olema koostatud lihtkirjalikus vormis.

3.2 Teade loetakse kättesaanuks, kui:

3.2.1 teade on üle antud allkirja vastu;

3.2.2 teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga teise Poole poolt näidatud aadressil ja postitamisest on möödunud 10 (kümme) päeva.

3.2.3 teade on saadetud faksi teel ja teate originaali postitamisest on möödunud 10 (kümme) päeva.

4. LEPINGU MUUTMINE JA TÄIENDAMINE

4.1 Lepingut võib Poolte kokkuleppel muuta. Lepingu muudatused vormistatakse Lepingu lahutamatu lisana ja jõustuvad Poolte esindajate poolt allkirjastamise hetkest või Poolte poolt kokku lepitud tähtajal.

4.2 Lepingu tingimuste muutmise ettepanekule vastab ettepaneku saanud Pool 14 kalendripäeva jooksul ettepaneku saamise päevast arvates.

5. LEPINGU SÄTETE KOHALDAMINE, VAIDLUSTE LAHENDAMINE JA KOHTU ALLUVUS

5.1 Juhul kui mõni Lepingu tingimustest osutub Lepingu kehtivuse jooksul õigusaktide muutmisest või kehtestamisest tulenevalt vastuolus olevaks seaduse imperatiivse normiga, rakendavad Pooled kehtivuse kaotanud Lepingu sättele vastastikuse kokkuleppe alusel sisult lähimat normi. Lepingu tingimuse kehtetuks muutumine eelnimetatud alusel ei too automaatselt kaasa Lepingu teiste tingimuste kehtetuks muutumist.

5.2 Pooled püüavad Lepingu täitmisel tekkinud erimeelsused lahendada kokkuleppe teel ühe kalendrikuu jooksul alates kirjaliku pretensiooni esitamisest teisele Poolele.

5.3 Pooli rahuldava kokkuleppe mittesaavutamisel kuulub vaidlus lahendamisele Harju Maakohtus.

6. POOLTE KINNITUSED

6.1 Pooled kinnitavad, et:

6.1.1 neil on õigus Lepingust tulenevate kohustuste võtmiseks ja nende täitmiseks;

6.1.2 nad on enne Lepingule allakirjutamist hoolikalt tutvunud Lepingu tekstiga ja leiavad, et see on täielikus kooskõlas kehtivate seaduste ja Poolte tegeliku tahtega.

7. LEPINGU KEHTIVUS JA LEPINGU LÕPETAMINE

7.1 Leping hakkab kehtima viimase osapoole allakirjutamise kuupäeval.

7.2 Leping lõpeb, kui kõik Lepingust tulenevad kohustused on Poolte poolt täielikult täidetud või muudel Lepingust tulenevatel alustel.

7.3 Kui Projekti lõppedes jääb Arvelduskontole kasutamata Toetuse saaja poolt tasutud omafinantseerimise vahendeid, väljastab Riik sellekohase teate Toetuse saajale.

7.4 Kasutamata jäänud omafinantseerimise vahendid tagastatakse Toetuse saajale.

8. VÄÄRAMATU JÕUD

8.1 Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittekohast täitmist ei loeta Lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mille saabumist Pooled Lepingu sõlmimisel ei näinud ette ega võinud ette näha (edaspidi Vääramatu jõud).

8.2 Lepingus mõistetakse Vääramatu jõuna ülestõusu, üldstreiki, massilisi rahutusi Poolte asukoha haldusüksuses, okupatsiooni, sõda või sellise õigusakti jõustumist, mis muudab võimatuks või oluliselt takistab Lepingu täitmist ning samuti muid Lepingus loetlemata asjaolusid, mida mõlemad Pooled aktsepteerivad Vääramatu jõuna.

8.3 Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud Vääramatu jõu asjaoludest, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele Poolele.

9. LÕPPSÄTTED

Lepingu tekst on koostatud eesti keeles kahes samasugust juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest mõlemale Poolele jääb üks eksemplar.

10. POOLTE KONTAKTANDMED JA ALLKIRJAD

Eesti Vabariik

 

Tallinna linn

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

 

 

 

 

 

Harju 11, 15072 Tallinn

 

Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn

tel 625 6386, faks 631 3660

 

tel 645 7191, faks 645 7192

e-post: julia.bergstein@mkm.ee

 

e-post: kommunaal@tallinnlv.ee

Kontaktisik: Julia Bergstein

 

Kontaktisik: Peep Koppel

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Juhan Parts

 

Edgar Savisaar

majandus- ja kommunikatsiooniminister

 

Tallinna linnapea

 

 

 

 

 

 

“……“ ………………………… 2007

 

“……“ ………………………… 2007

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Ühtekuuluvusfondi projekti 2002/EE/16/P/PA/009 “Tehniline abi ohuprobleemide likvideerimiseks raudtee ja maantee samatasandilistel lõikumistel“ omafinantseerimise lepingu lisa

 

 

 

krooni

 

 

Eritasandilised raudtee ülesõidud

ÜF abi
% kogu­maksumusest

ÜF abi summa 80,45%
ÜF eelarvest

ÜF eelarve

I osa
Tallinn
2 ülesõitu

ÜF abi

7 667 665,30

32,06%

7 667 665

9 530 970

Omafinantseering

1 372 961,30

Riigi toetus

6 809 379,20

Käibemaks

2 853 001,04

Hind kokku

18 703 006,84

II osa
Tartu
2 ülesõitu

ÜF abi

8 102 947,61

33,88%

8 102 948

10 072 029

Omafinantseering

1 450 902,33

Riigi toetus

7 195 835,35

Käibemaks

3 014 943,35

Hind kokku

19 764 628,65

III osa
Rakvere
1 ülesõit

ÜF abi

3 446 383,56

14,41%

3 446 384

4 283 883

Omafinantseering

617 104,56

Riigi toetus

3 060 408,85

Käibemaks

1 282 301,46

Hind kokku

8 406 198,44

IV osa
Tapa
1 ülesõit

ÜF abi

2 936 959,76

12,28%

2 936 960

3 650 665

Omafinantseering

525 887,86

Riigi toetus

2 611 162,50

Käibemaks

1 093 321,82

Hind kokku

7 167 331,94

V osa
Keila
1 ülesõit

ÜF abi

1 762 654,19

7,37%

1 762 654

2 190 993

Omafinantseering

315 618,36

Riigi toetus

1 567 385,25

Käibemaks

656 218,40

Hind kokku

4 301 876,20

ÜF abi

23 916 610,43

100%

23 916 610

29 728 540

Omafinantseering

4 282 474,42

Riigi toetus

21 244 171,15

Käibemaks

8 899 786,08

Hind kokku

58 343 042,08

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

 

Tallinna Linnavolikogu 22. juuni 2006
otsuse nr 228
LISA 2

 

Ühtekuuluvusfondi projekti nr 2002/EE/16/P/PA/009
“Tehniline abi ohuprobleemide likvideerimiseks raudtee ja maantee samatasandilistel lõikumistel“

 

 

 

elluviimise leping

1. POOLED

Käesolev Ühtekuuluvusfondi projekti elluviimise leping (edaspidi: Leping) on sõlmitud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, registreerimisnumbriga 70003158, kes on Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määruse nr 81 “Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete loetelu kinnitamine“ (RT I 2004, 15, 119, 63, 444; 2005, 16, 94) kohaselt määratud täitma Ühtekuuluvusfondi rakendusasutuse ülesandeid (edaspidi: RA) ja  keda esindab Välisvahendite osakonna juhataja asetäitja Tõnis Laks, kes tegutseb ministeeriumi põhimääruse ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 30.04.2004.a käskkirja nr 140 “Ühtekuuluvusfondi vastutava ametniku määramine transpordi infrastruktuuriprojektide rakendamisel“ alusel,

Raudteeinspektsiooni, registrikoodiga 70005182, kes on Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määruse nr 81 “Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete loetelu kinnitamine“ kohaselt määratud täitma Ühtekuuluvusfondi transpordi infrastruktuuriprojektide rakendusüksuse ülesandeid (edaspidi RÜ) ja keda esindab Raudteeinspektsiooni Peadirektor Jüri-Karl Seim, kes tegutseb seaduse alusel

ja

·        Tallinna Linna, keda esindab Tallinna Linnavolikogu 22. juuni 2006 otsuse nr 228alusel abilinnapea Olga Sõtnik

·        Tartu Linnavalitsuse, keda esindab Tartu Linna põhimääruse alusel linnapea Laine Jänes;

·        Tapa Vallavalitsuse, keda esindab Tapa Valla põhimääruse alusel vallavanem Kuno Rooba

·        Rakvere Linnavalitsuse, registrikoodiga 75025064, keda esindab Rakvere linna põhimääruse alusel linnapea Andres Jaadla

·        Keila Linnavalitsuse, registreerimiskoodiga 75014422, keda esindab Linnapea Mati Õunloo, kes tegutseb Linnavalitsuse 18. mai 2006 korralduse nr 278 alusel;

ja kes käesolevas Lepingus esinevad koos ning eraldi toetuse saajana (edaspidi: TS)

vahel, (edaspidi nimetatakse eraldi: Pool, või koos: Pooled), kes on kokku leppinud alljärgnevas:

2. lepingu eesmärk, MÕISTED ja tõlgenDamine

2.1 Käesoleva Lepingu eesmärgiks on reguleerida Poolte vahelisi suhteid välisabi projekti nr 2002/EE/16/P/PA/009 “Tehniline abi ohuprobleemide likvideerimiseks raudtee ja maantee samatasandilistel lõikumistel“ (edaspidi: Projekt) elluviimiseks vajaliku dokumentatsiooni ettevalmistamisel ja Projekti töövõtjatega sõlmitavate lepingute täitmisel ja korraldamisel tulenevalt Euroopa Komisjoni tehtud rahastusotsustest.

Lepingu elluviimiseks kohaldatakse Euroopa Liidu nõukogu määrust nr 1164/94, (muudetud 1264/1999 ja 1265/1999) ja 1605/2002, Euroopa Ühenduse määrusi nr 1831/94; 1386/2002; 16/2003 ja rahandusministri määrust nr 53, 14.07.2005. a ning Euroopa Komisjoni määrusi nr 2342/2002 ning struktuuritoetuste seadust ja selle alusel kehtestatud õigusakte, RA ning RÜ protseduure ja erinevaid nendevahelise koostöö korraldamiseks koostatud dokumente. Aluste puudumisel eeltoodud õigusaktides ja dokumentides lähtutakse RA või Rahandusministeeriumi (Korraldusasutuse, KA) juhistest.

Lepingus kasutatakse lühendeid: MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, ÜF – Ühtekuuluvusfond, EK – Euroopa Komisjon, KA – Korraldusasutus, MA – makseasutus, RA –  Rakendusasutus, TIVA – Transpordi infrastruktuuriprojektide rakendamise eest vastutav ametnik, RÜ – Rakendusüksus, TS – Toetuse saaja, RHS – Riigihangete seadus.

ÜF protseduurid – üldmõistena kõik TS, RÜ ja RA protseduurid, KA ja MA juhised ning erinevad kokkuleppelised reeglid, milles on fikseeritud, missuguste toimingute puhul mis kontrolltoimingud tuleb teostada ja kes peab mida kellega kooskõlastama, kinnitama või keda millest informeerima.

2.2 Antud Lepingu mõistes kasutatakse Euroopa Ühenduse välistehinguteteeninduslepingu mõisteid, kui neid ei ole täiendavalt täpsustatud.

Lisaks omavad järgmised mõisted järgnevaid tähendusi:

Projektijuhid – isikud, kelle TS määrab projekti juhtima.

3. POOLTE STAATUSED, ÕIGUSED JA KOHUSTUSED PROJEKTIDE ELLUVIIMISEL

3.1 RA, kelle esindajaks Projektis on TIVA, vastutab Projektide nõuetekohase elluviimise, sh Projekti finantsjuhtimise eest. RÜ täidab Projekti elluviimisel TIVA poolt RÜ-le ministri 28. jaanuari 2005 käskkirjaga nr 38 “Ühtekuuluvusfondi rakendusüksuste ülesandeid täitvate riigiasutuste haldusülesannete loetelu kinnitamine“ delegeeritud RÜ ülesandeid ja omab sellest tulenevaid õigusi, kohustusi ning vastutust. Pooled tagavad, et Projektiga seotud ülesandeid täitvatel spetsialistidel on vastavad pädevused.

3.2 TS-l on Lepingust, EK rahastusotsusest, “Struktuuritoetuse seadusest“ ning muudest seadustest ja õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused, sh õigus tutvuda kõikide dokumentidega, mis on seotud Projekti elluviimisega.

3.3 TS rahastab Projekti kaasfinantseerijana vastavalt TS ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitavale ÜF projekti omafinantseerimise lepingule ning sellest tulenevalt on TS-l Projekti elluviimisel kaasfinantseerija staatus. TS omab lõppvastutust toetuse summade kasutamise õiguspärasuse eest.

3.4 Rahandusministri 19. septembri 2005. a määrusest nr 63 “Struktuuritoetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning struktuuritoetuse väärkasutamisest teabe edastamise tingimused ja kord“ tulenevalt on Pooled teadlikud, et rikkumiste ilmnemisel, kui EK nõuab selle tulemusel Eesti riigilt abiraha tagasimakse teostamist, omab TS lõppvastutust vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

Pooled kohustuvad üksteist viivitamatult informeerima olulistest muudatustest Projekti elluviimise korralduse osas. Kõik tööde- ja/või nende korralduse muudatused, mis toovad kaasa Projekti rahalise ja/või ajalise ja/ või sisulise muutuse võrreldes EK rahastusotsusega, jõustuvad peale TIVA ja KA kirjalikku kooskõlastust.

4. PROJEKTI DOKUMENTIDE ETTEVALMISTAMINE JA HANGETE KORRALDAMINE.

4.1 RÜ, kui TS esindaja hanke läbiviimisel, korraldab projektile konsultandi leidmiseks hankekonkursi vastavalt RHS-le. RÜ vastutab korrektse hanke läbiviimise eest vastavalt RHS-le ja ÜF protseduuridele. RÜ kohustub korraldama hankekonkursiga seotult pakkujatega kirjavahetust, tutvustama potentsiaalsetele pakkujatele Projekti, viima läbi objektide külastusi, vastama pakkujate küsimustele, koostama koosolekute protokolle, osalema pakkumiste hindamisel.

4.2 RÜ koostab hankelepingu dokumendid vastavalt RHS ja ÜF protseduurireeglitele ja kooskõlastab need TIVA-ga. TIVA kooskõlastab hankelepingu dokumendid Rahandusministeeriumiga vastavalt ÜF protseduurides kehtestatud nõuetele. Kui kooskõlastuse käigus selgub vajadus dokumente täiendada või muuta, võib TIVA teha vastavad parandused, konsulteerides e-posti teel TS-ga. Keerukamatel juhtudel tagastab TIVA dokumendid koos kirjalike märkustega RÜ-le, kes kohustub andma selgitusi või tegema nimetatud märkuste alusel parandused.

4.3 TS-d sõlmivad hankekonkursi võitjaga hankelepingu, kui TIVA ei ole esitanud põhjendatud eriarvamust. Pooled kohustuvad tegema omavahel kõikvõimalikku koostööd, mis on vajalik hanke läbiviimiseks ja lepingu sõlmimiseks.

TS vastutab Projektide avalikustamise eest lähtudes rahastusotsusest ja rahandusministri 14. juuli 2005. a määrusest nr 53 “Struktuuritoetustest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord“.

5. PROJEKTI JUHTIMINE JA JÄRELEVALVE

5.1 Pooled teostavad Projekti juhtimist ja järelevalvet vastavalt hetkel kehtivatele ÜF protseduuridele tulenevalt kehtivatest õigusaktidest, Lepingust ning nende puudumisel või vastuolude puhul TIVA kirjalikest juhistest. RA-l ja RÜ-l on õigus kontrollida toetuse kasutamise nõuete täitmist, sh. teostada projekti järelevalvet ja auditeid.

TS määravad Projektijuhid. Projektijuhid teostavad Projekti tehnilist juhtimist ja järelevalvet, lahendavad iseseisvalt kõik nende pädevusse antud tööde käigus ette tulevad jooksvad küsimused, viivad läbi jooksvaid töökoosolekuid ja kooskõlastavad koosolekute protokollid.

5.2 TS kohustub kontrollima ja kooskõlastama või põhjendatult tagasi lükkama konsultandi poolt esitatud Projekti muudatusettepanekud. Kõik muudatused, mis toovad kaasa projekti rahalise ja/või ajalise ja/ või sisulise muutuse, jõustuvad pärast TIVA ja KA kirjalikku kooskõlastust.

Kui konsultandi poolt koostatud aruanded on vormiliselt puudulikud või vigased, kohustub TS need aruanded  tagastama konsultandile täiendamiseks ja parandamiseks või võimalusel muudab konsultandiga kooskõlastades ise aruanded.

5.3 RÜ ülesandeks on Projekti elluviimise käigus koostatavate arvete abikõlblikkuse, aktide ja/või aruannete kontrollimine ja vorminõuetele vastavuse kontroll.

5.4 RÜ-l on õigus tutvuda Projekti koosolekute protokollide ja projekteerimise tehnilise iseloomuga dokumentidega ning osa võtta otseselt projekti elluviimisega seonduvatest töökoosolekutest.

5.5 RÜ kohustub teostama konsultandi poolt TS-le esitatud arvete, aktide ja/või aruannete, sh. elektrooniliste dokumentide eelnevat, vormilist kontrolli (vt p 5.3) ja andma vormilise kooskõlastuse protseduurides kehtestatud aja jooksul või esitama motiveeritud põhjenduse kooskõlastuse mitteandmise põhjuste kohta, s.h informeerides TIVA-d. Vormiliste vigade avastamisel parandab RÜ võimalusel elektroonilistes dokumentides vormilised vead, teavitades TS-i e-posti teel.

5.6 TIVA kontrollib ja kooskõlastab RÜ tööd ja toiminguid Projekti RÜ ülesannete täitmisel. TIVA otsustab temale esitatud dokumentide kooskõlastamise protseduurides kehtestatud aja jooksul ja teostab vajalikud protseduurid kooskõlas õigusaktide ja Lepinguga.

Projekti finantsjärelevalvet korraldatakse vastavalt EK määrusele nr 1386/2002 ning RÜ ja RA protseduurireeglitele ning MA juhistele.

6. DOKUMENTEERIMINE JA INFORMEERIMINE

6.1 Projekti dokumenteerimine toimub vastavalt seadustele, EK rahastusotsusele, ning ÜF protseduuridele ja vastavatele vormidele ning TIVA antud kirjalikele juhistele.

6.2 TS kohustub dokumenteerima kõik toimingud, mida ta teeb Projekti elluviimiseks. Pärast Projekti lõppemist kohustub TS omal kulul arhiveerima dokumentide originaalid, koosolekute protokollid, muudatusettepanekud, hankedokumentatsioonid, aruanded, aktid, arved jm. ning säilitama kuni 31.12.2015. Kõik originaaldokumendid säilitatakse TS juures. TS kohustub esitama seirearuandeid RÜ-le projekti füüsilise ja finantsilise elluviimise kohta kaks korda aastas, seisuga 30.06 ja 31.12. RÜ edastab kontrollitud ning parandatud seirearuande RA-le RA poolt teatatud ajaks.

6.3 RÜ-l on õigus etteteatamisega teostada TS juures Lepingust tulenevate ülesannetega seonduvat Lepingu rakendamisega otseselt seotud dokumentide kontrolli ja/või nõuda vastavatest dokumentidest koopiaid. TS on kohustatud dokumendid või koopiad esitama 7 (seitsme) tööpäeva jooksul.

6.4 TS kohustub TIVA ja RÜ-d kirjalikult informeerima kõikidest asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada, sh takistada Projekti edukat läbiviimist või TS ülesannete täitmist.

6.5 RÜ kohustub TS kaudu saadud aruannete ja informatsiooni põhjal koostama aruandluse teistele institutsioonidele vastavalt seadustele ja muudele õigusaktidele, rahastusotsusele ning ÜF protseduuridele ja vastavatele vormidele ning TIVA antud juhistele.

6.6 Pooled tagavad Euroopa Liidu, Rahandusministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigikontrolli ja teiste kompetentsete ametkondade ametnikele või volitatud esindajatele ligipääsu kogu asjakohasele informatsioonile ja dokumentidele ning võimaluse viibida rahastatavate objektide territooriumil ning takistamatult läbi viia kohapealseid auditeid ja kontrollimisi vastavalt õigusaktides, välisabilepingutes ja ÜF eeskirjas sätestatule.

6.7 Pooltevahelised teated edastatakse kirjalikult posti või e-posti teel.

7. MAKSED JA FINANTSEERIMINE

7.1 Projekti osapooled juhinduvad maksete teostamisel Projekti omafinantseerimise lepingust, kehtivatest õigusaktidest ja ÜF protseduuridest.

7.2 TS kohustuseks on kontrollida konsultandi arvete õigsust, koostada vajalikud saatedokumendid ning esitada need kooskõlastamiseks RÜ-le.

7.3 RÜ kohustuseks on kontrollida ning menetleda TS poolt heakskiidetud arved, koostada nimetatud arvete alusel väljamakse taotlused ja esitada need makseasutusele vähemalt neli tööpäeva enne makse sooritamise tähtaega ja koopia TIVA-le.

7.4 RÜ menetleb makseid vastavalt ÜF protseduuridele.

7.5 TS teostab kaasfinantseerimisemakseid omavahenditest omafinantseerimise määra ulatuses vastavalt omafinantseerimise.

7.6 Maksed Konsultandile tehakse RÜ poolt RÜ väljamakse taotluse alusel pärast konsultandi poolt esitatud arvete abikõlblikkuse ja nõuetele vastavuse kontrollimist ja kooskõlastamist TS ning RÜ poolt ning lõplikku kinnitamist MA poolt.

7.7 RÜ teostab finantsaruandlust vastavalt struktuuritoetuse kasutamise finantsaruannete esitamise korrale.

7.8 TS kohustub pidama projektipõhist raamatupidamist

8. KorraldusTe JA juhiste andmine

8.1 TIVA võib anda oma pädevuse piires Pooltele korraldusi ja juhiseid Projekti teostamiseks. RÜ võib anda TS-ile juhiseid Projekti dokumentide vormistamise suhtes. TS võib RÜ juhistest kõrvale kalduda vaid siis, kui need TS hinnangul kahjustaksid Projekti realiseerimist. Sellise olukorra tekkimisel peab TS sellest RÜ-le ja TIVA-le viivitamatult teatama kirjalikus vormis või faksi teel.

8.2 RÜ kohustub TS-le üle andma dokumentatsiooni ja info Projekti elluviimise ÜF protseduuride ja nende läbiviimise reeglite, edaspidiste dokumentide ettevalmistamise, edastamise, allkirjastamise jm. toimingute suhtes selliselt, et TS on võimalik täita oma kohustusi Projekti elluviimisel.

9. POOLTE VASTUTUS

9.1 Kui Projekti läbiviimisel on TS ja/või RÜ rikkunud seadusi ja muid õigusakte, EK rahastusotsust või ÜF protseduure ja see toob kaasa finantskorrektsiooni rakendamise või toetuse tagasinõudmise Euroopa Komisjoni või KA või MA poolt, on MKM-il õigus rakendada analoogset finantskorrektsiooni TS ja/või RÜ suhtes või nõuda viimaselt tagasi valesti kasutatud finantsvahendid.

9.2 Kui RA ja/või RÜ tahtlik tegevus või tegevusetus otseselt Projektiga seoses on toonud konsultandile kahju ning viimased nõuavad TS-lt õigustatud kahjude hüvitamist, on TS-l omakorda õigus nõuda vastavalt RA-lt ja/või RÜ-lt sellega TS-le tekitatud kahju hüvitamist.

9.3 Kui TS tegevuse või tegevusetuse tulemusel on konsultandile tekitatud kahju, hüvitab selle kahju TS.

9.4 Kui RÜ tegevuse või tegevusetuse tulemusel on konsultandile tekitatud kahju, hüvitab selle kahju RÜ.

10. VAIDLUSTE LAHENDAMISE KORD

10.1 Pooled lähtuvad vaidluste lahendamisel heast tahtest, s.t eeldavad, et kõik Lepingu osapooled/ Pooled võtavad arvesse Lepingu ühist eesmärki ning töö täitmise käigus ei ole ühelgi Lepingu osapoolel soovi teist Poolt kahjustada.

10.2 Kõik Lepingut puudutavad vaidlusküsimused, mida ei suudeta lahendada Poolte kokkuleppel, lahendatakse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja muudele õigusaktidele ning välisabilepingutele ja ÜF protseduuridele Harju Maakohtus.

11. FORCE MAJEURE

11.1 Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittekohast täitmist ei loeta Lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mille saabumist Pooled Lepingu sõlmimisel ei näinud ette ega võinud ette näha (edaspidi Vääramatu jõud).

11.2 Lepingus mõistetakse Vääramatu jõuna ülestõusu, üldstreiki, massilisi rahutusi Poolte asukoha haldusüksuses, okupatsiooni, sõda või sellise õigusakti jõustumist, mis muudab võimatuks või oluliselt takistab Lepingu täitmist ning samuti muid Lepingus loetlemata asjaolusid, mida mõlemad Pooled aktsepteerivad Vääramatu jõuna.

11.3 Pool, kelle tegevus Lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud Vääramatu jõu asjaoludest, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele Poolele.

11.4 Kui Vääramatu jõu asjaolud kestavad enam kui 90 (üheksakümmend) kalendripäeva, loetakse, et Lepingu täitmine muutus võimatuks ning Leping loetakse ennetähtaegselt lõpetatuks.

12. LEPINGU TÄHTAEG, SELLE MUUTMINE, ÜLESÜTLEMINE JA LÕPPEMINE

12.1 Leping jõustub selle allkirjastamise hetkest ja kehtib Poolte vahel kuni kõigi käesoleva Lepinguga võetud kohustuste täitmiseni.

12.2 Kõik muudatused, sh täiendused ja parandused Lepingule jõustuvad peale muudatuste kirjalikku vormistamist ja Poolte poolt nende allkirjastamist v.a. juhtudel, kui need muudatused tulenevad Eesti Vabariigi õigusaktidest. Lepingu tingimuste muutmisest on huvitatud Pool kohustatud teisele Poolele kirjalikult ette teatama vähemalt 1 (üks) kuu. Poolte kokkuleppel võib 12. peatüki tähtaegu lühendada.

12.3 Ühe Poole taotluse Lepingu tingimuste muutmiseks vaatab teine Pool läbi 10 (kümne) tööpäeva jooksul, arvates kirjaliku taotluse saamise päevast. Keeldumise korral teatatakse sellest koos vastava põhjendusega teisele Poolele kirjalikult sama tähtaja jooksul. Taotlused peavad olema kirjalikus vormis. Juhul kui teate saanud Pool ei vasta Lepingus ettenähtud aja jooksul, loetakse Lepingu tingimuste muutmine vastuvõetuks.

13. MUUD SÄTTED

13.1 Poolte vahelised teated peavad olema kirjalikus taasesitatavas vormis, välja-arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele Poolele ei ole õiguslikke tagajärgi.

13.2 Teade loetakse kättesaanuks, kui:

13.2.1 teade on üle antud allkirja vastu;

13.2.2 teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga teise Poole poolt näidatud aadressil ja postitamisest  on möödunud 10 (kümme) tööpäeva.

13.2.3 13.2.3                                                                                        teade on saadetud faksi teel ja teate originaali postitamisest on möödunud 10 (kümme) tööpäeva.

13.3 Pooled kohustuvad informeerima teineteist õigeaegselt Lepingu punktis 1 sätestatud Poolte esindajate  muutumisest.

13.4 Juhul kui käesoleva Lepingu täitmisel või TS poolt Lepingu alusel sõlmitavast lepingust konsultandiga tekib autoriõigusega kaitstav teos või muu intellektuaalse omandi objekt, kuuluvad asjakohased üleantavad õigused TS-ile (kui see ei ole vastuolus rahastusotsusega), kes võib teost vabalt kasutada, käsutada ja võõrandada vastavalt Autoriõiguse seaduse §-le 4, §-le 13 ja §-le 32.

13.5 Leping on vormistatud eesti keeles, seitsmes (7) identses võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest iga Pool saab ühe eksemplari.

13.6 Käesoleva Lepingu allakirjutamisega Pooled tagavad, et neil on olemas Lepingu sõlmimiseks vajalik õigus- ja teovõime, ning vajalike pädevustega isikud, et Leping on allakirjutatud selleks õigustatud isikute poolt ja et Lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtegi enda suhtes võetud kohustust ja/või kehtiva seaduse või muu normatiivakti sätet.

14. POOLTE KONTAKTISIKUD

14.1 TS kontaktisikuks Projekte puudutavates küsimustes on:

·        Tallinna Linna poolt Tallinna Kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppel , tel. 640 4611, e-post: peep.koppel@tallinnlv.ee;

·        Tartu Linnavalitsuse poolt Linnamajanduse osakonnajuhataja asetäitja Mati Raamat, tel. 736 1271, e-post: mati.raamat@raad.tartu.ee;

·        Tapa Vallavalitsuse poolt Arendusnõunik Vahur Leemets, tel. 322 9658, e-post: vahur.leemets@tapa.ee;

·        Rakvere Linnavalitsuse poolt Välissuhete spetsialist Karmen Viikmaa, tel. 322 5886, e-post: karmen.viikmaa@rakvere.ee;

·        Keila Linnavalitsuse poolt Keila Abilinnapea Kaur Kaasik-Aaslav, tel. 678 0302, e-post: kaur@keila.ee;

14.2 RÜ kontaktisikuks Projekte puudutavates küsimustes on Raudteeinspektsiooni projekti koordinaator, Hannes Saarmets tel. 605 7433, e-post: hannes.saarmets@rinsp.ee

14.3 RA kontaktisikuks Projekte puudutavates küsimustes on Ühtekuuluvusfondi talituse peaspetsialist Indrek Gailan, tel. 6 397 664, E-post: indrek.gailan@mkm.ee

Käesolev leping on sõlmitud “.....“................... 2006.a. Tallinnas

EESTI VABARIIGI POOLT:

TOETUSE SAAJA POOLT:

 

 

____________________________
Tõnis Laks

____________________________
Olga Sõtnik

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Tallinna abilinnapea

Transpordi infrastruktuuriprojektide rakendamise eest vastutava ametnikuna (TIVA)

Tallinna Linnakantselei

Harju tn.9,
15072 Tallinn

Vabaduse väljak 7,
15199 Tallinn

 

 

RAKENDUSÜKSUSE POOLT:

 

 

 

____________________________
Jüri-Karl Seim
Raudteeinspektsioon
Peadirektor

____________________________
Laine Jänes
Tartu Linnavalitsus
Linnapea

Lastekodu 31
10113 Tallinn

Raekoda,
51003 Tartu

 

 

 

____________________________
Kuno Rooba
Tapa Vallavalitsus
Vallavanem

 

Pikk 15,
45106 Tapa

 

 

 

____________________________
Andres Jaadla
Rakvere Linnavalitsus
Linnapea

 

Tallinna 5,
44306 Rakvere

 

 

 

____________________________
Mati Õunloo
Keila Linnavalitsus
Linnapea

 

Keskväljak 11
Keila linn,
Harjumaa 76607

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees