TALLINNA LINNAVOLIKOGU
|
|
MÄÄRUS
|
|
|
Tallinn
|
15. juuni 2006 nr 37
|
|
|
Tallinna
ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni kasutamise eeskiri
|
|
|
|
Määrus kehtestatakse Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni
seaduse § 8 lõike 4, § 11 lõike 6 ja § 16
lõike 5 alusel ja kooskõlas Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
§ 6 lõikega 1.
|
|
|
|
|
|
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse
reguleerimisala
(1) Tallinna
ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri)
reguleerib suhteid veevarustuse ja reovee ning sademete- ja drenaa˛ivee või muu
pinnase- ja pinnavee (edaspidi sademete- ja drenaa˛ivesi või muu pinnase- ja
pinnavesi ühiselt nimetatud sademetevesi) ärajuhtimise teenuseid osutava
ettevõtja (edaspidi vee-ettevõtja) ning ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooniga
liitunud veevarustuse ja reovee ning
sademetevee ärajuhtimise teenuste kasutajate
vahel Tallinna linna territooriumil.
(2) Eeskiri on
kohustuslik täitmiseks kõigile Tallinna linnas asuvatele juriidilistele ja
füüsilistele isikutele.
§ 2. Mõisted
Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) abonenttasu –
tasu, mida klient maksab ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni nõuetekohase
toimimise tagamise eest sõltumata kasutamisest;
2) arvestusperiood –
veevarustuse või reovee ning sademetevee ärajuhtimise teenuste osutamise
periood, mille kohta esitatakse kliendile arve. Arvestusperioodiks on reeglina
kalendrikuu. Arvestusperioodi täpse alguse ja lõpu kuupäevadeks on
vee-(reovee-) arvesti näidu lugemise kuupäevad, mis määratakse teenuslepingus;
3) avalik veevõtukoht –
ühisveevärgil asuva veevõtmise seadme (olmevesik, paakautode täitmise seade
jms) koht koos teenindamiseks vajalike ehitistega;
4) kanaliseerimine –
reovee ning sademetevee kogumine ja ärajuhtimine kanalisatsiooni kaudu;
5) kanalisatsioonikaev –
reovee või sademetevee ning ühisvoolse kanalisatsioonirajatiste hulka kuuluv
maapinnale ulatuva avatava luugiga kaev kanalisatsiooni töö jälgimiseks,
torustiku ja liivapüüdurite puhastamiseks, pindmise äravooluvee vastuvõtuks,
kanalisatsiooni sissepääsuks või liitmike teostamiseks. Maapinnale ulatuv
kanalisatsiooniluuk kuulub kanalisatsioonikaevu osana kanalisatsioonirajatiste
hulka;
6) kinnistu –
kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk) või
hoonestusõigus;
7) kinnistu veevärk ja
kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed
(sealhulgas ehitiste siseveevärk või ‑kanalisatsioon) kinnistu veega
varustamiseks ühisveevärgist või kinnistult reovee ning sademetevee
ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni;
8) kontrollkaev –
proovivõtmise nõuetele vastav viimane (kokkuleppeliselt muu nõuetele vastav)
kinnistu kanalisatsiooni vaatluskaev enne kinnistu kanalisatsiooni liitumist
ühiskanalisatsiooniga;
9) liitumine –
kinnistu veevärgi ühendamine ühisveevärgiga või kinnistu kanalisatsiooni
ühendamine ühiskanalisatsiooniga veevarustuse või reovee ning sademetevee
ärajuhtimise teenuste edaspidiseks kasutamiseks;
10) liitumistasu –
tasu, mis tuleb kliendil maksta kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni
ühendamiseks ühisveevärgi või ühiskanalisatsiooniga;
11) liitumispunkt –
ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud
ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja
kanalisatsiooniga;
12) mõõdukaev –
kaev, kus asub mõõdusõlm;
13) mõõdusõlm –
vee või reovee mõõtmiseks ettenähtud arvestist ja arvesti juurde kuuluv
armatuurist koosnev tehniline sõlm;
14) paisutustase –
tõenäoline tase, milleni võib tõusta reovee ning sademetevee tasapind
ühiskanalisatsioonis;
15) peakraan –
ühisveevärgi viimane sulgemisseade enne kinnistu veevärki;
16) peatoru –
ühisveevärgi või ‑kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute
veega varustamine või kinnistutelt reovee ning sademetevee kanaliseerimine;
17) purgimiskoht –
tekkekohast äraveetud reovee ühiskanalisatsiooni laskmise koht;
18) reostus – vee
omadusi halvendav saasteainete, organismide, soojuse või radioaktiivsuse
sisaldus vees;
19) reovee
kanalisatsioon – ehitised ja seadmed üksnes reovee kanaliseerimiseks;
20) reovesi – üle
kahjutuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi;
21) sademete- ja
drenaa˛ivesi ning muu pinnase- ja pinnavesi – loodusliku päritoluga
ühiskanalisatsiooni juhitav vesi, mis ei ole reovesi;
22) sademetevee
kanalisatsioon – ehitiste, sealhulgas kraavituste ja seadmete süsteem
sademetevee ärajuhtimiseks ja kanaliseerimiseks. Sademetevee kanalisatsiooni
käsitletakse ühiskanalisatsioonina;
23) sisendustoru –
kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
24) vaatluskaev –
maa- või teepinnale avanev eemaldatava luugiga kaev (toru)
kanalisatsioonitorustikul. Maapinnale ulatuv luuk kuulub vaatluskaevu osana
kanalisatsioonirajatiste hulka.
25) vee-ettevõtja –
eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki
ühisveevärgi kaudu veega, mis peab vastama kehtestatud nõuetele, või korraldab
kliendi kinnistu kanalisatsioonist reovee ning sademetevee ärajuhtimist;
26) vee-ettevõtja
klient (edaspidi klient) – kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse
alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle
kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooniga
vastava torustikühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu
ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks;
27) ühisveevärk ja ‑kanalisatsioon –
ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine
või reovee kanaliseerimine, mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab
vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsioonina käsitatakse
ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos. Sademetevee
kanalisatsiooni käsitletakse ühiskanalisatsioonina;
28) ühisveevärgi või ‑kanalisatsiooni
avarii – ühisveevärgi või ‑kanalisatsiooni ehitiste või seadmete
purunemine või rikkiminek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb
klientide veega varustamine või nende reovee ning sademetevee kanaliseerimine,
või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond;
29) ühisvoolne
kanalisatsioon – ehitised ja seadmed reovee ning sademetevee ühiseks
kanaliseerimiseks.
§ 3. Ühisveevärgi ja
‑kanalisatsiooni kasutamine
(1) Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni
abil veevarustuse ja reovee ning sademetevee ärajuhtimise teenuste osutamine
toimub Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) otsusega määratud
vee-ettevõtja poolt vastavalt eeskirjale ning Tallinna Linnavalitsuse (edaspidi
linnavalitsuse) ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud halduslepingule.
(2) Veevarustuse ja
reovee ning sademetevee ärajuhtimise teenuste osutamine vee-ettevõtjate vahel
toimub lepingu alusel, mis on koostatud kooskõlas linnavalitsuse ja
vee-ettevõtja vahelise halduslepinguga.
(3) Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni
klientidel on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni
reovett ning sademetevett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingule
(edaspidi teenusleping). Teenusleping sõlmitakse ühisveevärgi või ‑kanalisatsiooniga
liitunud kinnistu omaniku või valdajaga. Ühekordset või lühiajalist veekasutust
või reovee ning sademetevee kanaliseerimist võib vee-ettevõtja lubada
tähtajalise teenuslepingu alusel.
(4) Klient tasub
veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale
linnavalitsuse poolt kehtestatud hindade ja tingimuste alusel vastavalt kliendi
ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud teenuslepingule.
(5) Ühiskanalisatsioon
on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud:
1) ühisvoolse
kanalisatsiooni puhul reovee ning sademetevee kanaliseerimiseks teenuslepingus
määratud tingimustel;
2) reovee
kanalisatsiooni puhul ainult reovee kanaliseerimiseks;
3) sademetevee
kanalisatsiooni puhul sademetevee kanaliseerimiseks teenuslepingus määratud
tingimustel.
§ 4. Ühisveevärgi ja
‑kanalisatsiooni kasutamine üldistes huvides
(1) Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni
ulatumisel teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile määratakse sellise
ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni kasutamise tingimused vastava kohaliku
omavalitsuse ja linnavalitsuse vahelise halduslepinguga.
(2) Ühiskanalisatsiooni
kaudu avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademete- ja drenaa˛ivee
ning muu pinnasevee ärajuhtimise kulud ning ühisveevärgil asuvatest
tuletõrjehüdrantidest kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja
õppusteks kasutatava vee eest tasutakse vastavalt linnavalitsuse ja
vee-ettevõtja vahelisele halduslepingule.
(3) Reovee väljaveol
ning purgimisel ühiskanalisatsiooni tuleb juhinduda linnavolikogu poolt
kehtestatud reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjast.
(4) Ühisveevärgil oleva
avaliku veevõtukoha hooldust korraldab selle omanik, kes peab tagama
veevõtukoha heakorra ning sanitaarnõuete täitmise. Nõuetest mittekinnipidamisel
võib vee-ettevõtja sulgeda vee andmise veevõtukohale vastavalt eeskirja § 10
lõikele 1.
(5) Ühisveevärgi
tuletõrje hüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrjehüdrante
kasutab Põhja-Eesti Päästekeskus (edaspidi päästekeskus) kahjutule tõrjumisel
ja vajadusel teistel päästetöödel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada
vaid vee-ettevõtja loal lepingu alusel. Hüdrantide kasutamine õppustel ja neist
tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel
juhul loetakse veevõtt omavoliliseks.
(6)
Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenustele
kehtestab hinnad linnavalitsus vastavalt linnavolikogu poolt kinnitatud
Tallinna ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni veevarustuse ja reovee ärajuhtimise
teenuse hinna reguleerimise korrale.
(7)
Sademete-, drenaa˛ivee
ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitisi ja seadmeid, sealhulgas
kraave, loetakse ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni süsteemi kuuluvaiks.
2. peatükk
VEEVARUSTUS JA REOVEE NING SADEMETEVEE ÄRAJUHTIMINE
§ 5. Ühisveevärgi ja
‑kanalisatsiooni ulatus ja liitumispunkti määramine
(1) Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni
ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt.
Liitumispunkt on ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni oluline osa.
(2) Liitumispunkt asub
avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri,
võimalikult piiri juures. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata
eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni
omaniku või valdaja ja kliendi vahelisel kokkuleppel;
(3) Liitumispunktiks
veevärgil on peakraan, mis kuulub ühisveevärgi hulka. Kui olemasoleval
torustikul peakraan puudub, või see asub kinnistu piirist kaugemal kui üks
meeter ning liitumispunkti asukoht ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt
poolte vahel teisiti kokku lepitud, asub liitumispunkt 0,3 meetrit väljaspool
kinnistu piiri. Kruntideks jaotamata hoonestuse puhul asub liitumispunkt ühe
meetri kaugusel hoone välisseinast.
(4) Liitumispunktiks
kanalisatsioonitorustikul on vaatluskaev, mis kuulub ühiskanalisatsiooni hulka.
Kui vaatluskaev puudub, või see asub kinnistu piirist kaugemal kui üks meeter
ning liitumispunkti asukoht ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt poolte
vahel teisiti kokku lepitud, asub liitumispunkt 0,3 meetrit väljaspool kinnistu
piiri. Kruntideks jaotamata hoonestuse puhul on liitumispunktiks viimane
vaatluskaev, millest torustik siseneb hoonesse.
(5) Liitumispunktid
fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on teenuslepingu
lahutamatu osa.
(6) Olemasoleva
hoonestusega aladel kruntide jaotamisel viiakse veevärgi ja
kanalisatsioonirajatiste piiritlus kooskõlla kruntideks jaotatud alade
piiridega. Kinnistu piiride muutmisel või kinnistu tükeldamisel täpsustatakse
ka piiritlust. Kui eeltooduga kaasneb veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste
ümberehitamise vajadus, esitab vee-ettevõtja vastavad nõuded detailplaneeringu
või krundijaotusplaani läbivaatamisel.
(7) Kruntide suuruse ja
piiride muutmiseks detailplaneeringuta, kui muudetaval alal asuvad ühisveevärgi
ja ‑kanalisatsiooniga ühendatud rajatised, tuleb klientidel see eelnevalt
kooskõlastada vee-ettevõtjaga. Kui sellega seoses tekib vajadus veevärgi ja
kanalisatsioonirajatiste ümberehituseks, väljastab vee-ettevõtja tehnilised
tingimused koos teostustähtajaga. Kui klient ei järgi eeltoodut või ei pea
kinni teostustähtajast, on vee-ettevõtjal õigus eeskirja § 10 lõike 1 kohaselt
vee andmine või reovee ning sademetevee kanaliseerimine sulgeda.
§ 6. Ühisveevärgiga liitumispunktis minimaalne lubatud veerõhu
piirväärtus ja ühiskanalisatsiooniga liitumispunktis maksimaalne lubatud
paisutustaseme piirväärtus
(1) Rõhutsoonide ulatust
tagatav veerõhk määratakse ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni arendamise
kavaga. Liitumispunktide veerõhk määratakse vee-ettevõtja poolt piirkonniti
linnavolikogu poolt kehtestatud üldplaneeringute alusel, lähtudes valdavast
hoonestuskõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest. Ühisveevärgiga
liitumispunktis minimaalne lubatud veerõhu piirväärtus on üks atmosfäär. Kui
kinnistul vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma
rõhutõsteseadmetega ja omal kulul.
(2) Ühiskanalisatsiooni
paigaldussügavus ja reo- ja sademetevee paisutustase on määratud
kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ning määratakse liitumistingimustes. Kui
paisutustase ei ole määratud on selleks reovee kanalisatsiooni korral kinnistu
poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva, vaatluskaevu kaanekõrgus
ning ühisvoolse ja sademetevee kanalisatsiooni korral lähima tänavapinna kõrgus
0,1m. Kui pole tagatud reo- või sademetevee isevoolne või üleujutusriskita
kanaliseerimine, tuleb reo- või sademetevee ülepumpamine või paisutustasemest
allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse lahendada kinnistu omanikul oma
seadmetega ja omal kulul.
§ 7. Nõuded kinnistu
veevärgile ja kanalisatsioonile
(1) Ühisveevärk on ette
nähtud klientide varustamiseks veega, mille kvaliteet peab vastama
sotsiaalministri määrusega kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele, samuti
tulekustutusvee võtmiseks ja avalike veevõtukohtade veega varustamiseks.
(2) Vee-ettevõtja peab
tagama ühisveevärgi vee kvaliteedi kontrolli vastavalt sotsiaalministri poolt
kehtestatud kontrollinõuetele.
(3) Kinnistu veevärk ja
kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses õigusaktide ja tehniliste
normdokumentidega.
(4) Klient on
kohustatud:
1) tagama kinnistu
veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse tehnilistele
standarditele, normidele ja nõuetele ning käesolevale eeskirjale;
2) kasutama kinnistu
veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud teiste klientide veevärgi ja
kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni ohutus ning ei
oleks häiritud teiste klientide teenuslepingujärgsete nõuete täitmine;
3) hoidma sisendustoru
kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks ja remontimiseks juurdepääsetavana;
4) tagama volitatud
isikule ning vastavalt teenuslepingus ettenähtud tingimustele vee-ettevõtja
esindajale vaba juurdepääsu kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile.
(5) Sisendustoru nähtava
lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul peab klient sellest koheselt
teatama vee-ettevõtjale.
(6) Klient peab hoidma
lume- ja jäävabad tema puhastusalal ja kinnistul olevad hüdrandikaevude ja
peakraani luugid ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele
vastavuses Tallinna linna heakorra eeskirjale, samuti hoolitsema peakraani
luugi ja ühisveevärgi tähissiltide säilivuse ning nähtavuse eest, nende
vigastustest ja kaotsiminekust koheselt teatama vee-ettevõtjale.
(7) Kinnistu
kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset
paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel ning drenaa˛ivee äravoolul kaitseseadmed
uputuste vältimiseks.
(8) Vee-ettevõtjal on
õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks ventileeritud läbi
kinnistu kanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru
kaudu.
§ 8. Veesulgurite
plommid
(1) Kliendil on keelatud
ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine või sulgemine.
Erandina on kliendil lubatud, teatades sulgemisest koheselt vee-ettevõtjale,
sulgeda oma kinnistu peakraan, kui on ilmnenud leke kinnistu sisendustorust või
on veemõõdusõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas uputus.
(2) Vee-ettevõtjal on
õigus ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral
kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega
varustamiseks või reovee ning sademetevee kanaliseerimiseks tingimusel, et see
ei halvenda selle kliendi kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni
kasutatakse ning talle hüvitatakse tekkinud kahju.
(3) Vee-ettevõtjal on
õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
1) veearvestita
tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant;
2) vee- või
reoveearvesti liitmik ja arvesti elektritoite ja –ülekande süsteem;
3) omavolilise või
keelatud ühenduse sulgur;
4) kanalisatsioonitorustiku
sulgur.
(4) Klient vastutab
kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil asuvate plommide säilimise eest ning on
kohustatud koheselt teatama vee-ettevõtjale nende kadumisest või rikkumisest.
(5) Klient võib
tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:
1) tuletõrjesüsteemi
katsetamiseks pärast eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;
2) kahjutule
tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama mitte hiljem kui
24 tunni jooksul peale plommi eemaldamist.
§ 9. Kinnistu
veevärgi ja kanalisatsiooni kontroll
(1) Õigus teostada
kontrolli kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni, kliendi veekasutuse ning
ühiskanalisatsiooni juhitava reovee ning sademetevee üle on linnavolikogu
otsusega volitatud isikul (edaspidi volitatud isik) ja vee-ettevõtjal vastavalt
eeskirjale ja teenuslepingu tingimustele.
(2) Volitatud isikul on
õigus kontrollida kliendi lokaalse reoveepuhasti töö tõhusust. Vee-ettevõtjal
või tema poolt volitatud isikul on õigus kontrolli teostada vastavalt
teenuslepingu tingimustele.
(3) Eeskirja § 7 lõike 4
punktis 3 toodud nõuete eiramise, samuti sisendustoru lekke kohta koostatakse
ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja või linnavolikogu volitatud isiku
poolt sellekohane akt, mille alusel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine
kinnistule. Vee-ettevõtjal on õigus sulgeda vee andmine lekke ilmnemisel
sisendustorust koheselt, ilma eelteateta ning eeskirja § 7 lõike 4 punkti 3 nõuete
eiramisel vastavalt eeskirja § 10 lõikele 1.
(4) Ühiskanalisatsioonist
põhjustatud üleujutuste eest vastutab ja tekkinud kahju hüvitab vee-ettevõtja,
välja arvatud eeskirja § 10 lõigetes 2 ja 3 toodud juhtudel. Vee-ettevõtja ei
vastuta kliendi kinnistul allpool heitvee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste,
ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu.
(5) Kui vee-ettevõtja on
tuvastanud, et sademete-, drenaa˛ivesi või muu pinnase- ja pinnavesi satuvad
ülenormatiivse infiltratsiooni ja vee juurdevoolu tõttu või muul teel suures
ulatuses kinnistu reoveekanalisatsiooni, on vee-ettevõtjal õigus teostada vee
kontrollmõõtmist. Kliendil või tema poolt volitatud isikul on õigus jälgida
kontrollmõõtmise teostamist. Mõõtmisandmed on aluseks kanaliseeritava vee eest
tasumisel lähtudes vastava tarbijagrupi reovee hinnast.
3. peatükk
ÜHISVEEVÄRGI JA ‑KANALISATSIOONI TEENUSTE OSUTAMISE KATKESTAMINE JA TAASTAMINE NING TEENUSTE OSUTAMINE AVARIIOLUKORRAS
§ 10. Vee andmine ja
reovee ning sademetevee vastuvõtmise katkestamine ning taastamine
(1) Kliendile vee
andmise või reovee ning sademetevee kanaliseerimise sulgemine võib toimuda
pärast asukohajärgse linnaosa valitsuse kirjalikku kooskõlastust ja kliendi
sellekohast kirjalikku teavitamist vee-ettevõtja poolt. Kui linnaosa valitsus
ei ole kahe nädala jooksul pärast vee-ettevõtja poolt esitatud taotlust vee
andmise või reovee ning sademetevee kanaliseerimise sulgemise kohta esitanud
oma seisukohta, on vee-ettevõtjal õigus kliendile vee andmine või reovee ning sademetevee
kanaliseerimine sulgeda. Erandjuhtudel, vastavalt eeskirjas toodule ning ühiskanalisatsiooni ohustava reostuse korral on
vee-ettevõtjal õigus klientidele vee andmine või reovee ning sademetevee
kanaliseerimine sulgeda ette teatamata.
(2) Vee-ettevõtja ei
vastuta eeskirja kohasel kliendile vee andmise või kinnistu reovee ning
sademetevee kanaliseerimise sulgemisel, sellest kliendile põhjustatud võimalike
kahjude eest. Vee andmine või reovee ning sademetevee kanaliseerimine
taastatakse peale sulgemise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale
tekitatud kulude tasumist. Omavolilised ühendused taasavamisele ei kuulu.
(3) Vee-ettevõtja ei
vastuta kliendile vee andmise või reovee ning sademetevee vastuvõtu vähenemise
või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest,
kui see on toimunud vääramatu jõu tulemusena. Kui vee-ettevõtja on ühisveevärgi
hooldus- või remonditööde käigus põhjustanud kliendi kinnistu veevärgile ja-
kanalisatsioonile kahjustusi või kinnisturuumide üleujutusi, korvab
vee-ettevõtja kliendile kahjustuste kõrvaldamise kulutused.
§ 11. Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni kahjustuse või
avarii korral vee andmine ja reovee ning sademetevee ärajuhtimise piiramine,
peatamine ja taastamine
(1) Vääramatu jõu tagajärjel
tekkinud veevarustuse või reovee ning sademetevee ärajuhtimise katkemisel
teostab kliendi veega varustamist või reovee ning sademetevee ärajuhtimist
vee-ettevõtja vastavalt antud valdkonna eest vastutava linnavalitsuse
ametiisiku korraldustele.
(2) Vee-ettevõtja on
kohustatud sisestama linnavalitsuse koduleheküljel olevale operatiivinfo
andmebaasi (haldaja Tallinna Kommunaalamet) ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni
rajatiste ehitamise ning plaaniliste remonttööde aja hiljemalt üks kuu enne
ehitustööde algust ja avariiliste remonttööde aja vahetult pärast
vee-ettevõttes registreeritud avariiteavet. Plaaniliste remonttööde algusest
ning nendega seonduvatest veesulgemistest teavitatakse kliente kirjalikult ja
linnavalitsuse poolt määratud massiteabevahendite kaudu vähemalt viis päeva
enne tööde algust ja korduvalt üks päev enne tööde algust. Avariilistest
remonttöödest ja sellega seonduvatest veekatkestustest teavitab vee-ettevõte
koheselt pärast avariiteate saamist Tallinna Abikeskust telefonil 1345 ja e-kirja
teel.
(3) Vee-ettevõtjal on
õigus piirata või katkestada kliendile vee andmine ja /või reovee ning
sademetevee ärajuhtimine avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral.
Veekatkestuse korral remonttööde tõttu üle viie tunni tagab vee-ettevõtja ajutise
veevõtu võimaluse klientide esmasteks vajadusteks. Käesoleva paragrahvi lõikes
2 märgitud teavitustest mittekinnipidamise korral vastutab vee-ettevõtja
remonttööde puhul kliendile vee andmise või reovee ning sademetevee
kanaliseerimisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest.
(4) Teemaade või tänavate pinnale ulatuvate ühisveevärgi ja ‑kanalisatsioonirajatiste
ning seadmete purunemise või rikkimineku korral tähistab vee-ettevõtja teelõigu
liikluskorraldusvahenditega ja likvideerib avarii kooskõlastatult tee või
tänava omanikuga.
(5) Vee-ettevõtja võib
sulgeda vee andmise kinnistule või kinnistu kanaliseerimise vastavalt eeskirja
§ 10 lõikele 1:
1) kui rikutakse
eeskirja § 7 lõike 4 punktide 1, 2 ja 3 nõudeid;
2) kui klient ei ole
taganud eeskirja § 7 lõike 4 punkti 4 kohast juurdepääsu.
4. peatükk
OMAVOLILINE, KEELATUD JA AJUTINE VEE JA REOVEE NING SADEMETEVEE KANALISEERIMINE
§ 12. Omavoliliselt
võetud vee ja omavoliliselt ärajuhitud reovee ning sademetevee määratlemine
(1) Ühisveevärgi või ‑kanalisatsiooni
torustiku ühendust (ka ajutist voolikühendust), mis on tehtud ilma vastava
lepinguta ja tehnilise järelevalveta, loetakse omavoliliseks ühenduseks.
(2) Omavolilise ühenduse
ilmsikstulekul:
1) koostatakse
vee-ettevõtja või volitatud isiku poolt sellekohane akt;
2) kliendil, kelle
tarbeks ühendus tehti, tuleb vee-ettevõtjale hüvitada kahju vastavalt eeskirja
§ 13 lõigetes 3 ja 4 ning § 14 lõikes 4 toodud arvestuskorrale ning lisaks
tasuda ühenduse sulgemise kulud ja ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni
rajatistele tekitatud kahju eest.
(3) Omavolilise ühenduse
kestvus arvutatakse ajast, mil ühendus tehti. Kui vee-ettevõtjal pole seda
küllaldaste tõendite puudumisel võimalik määratleda, loetakse kestvuseks kuus
kuud. Veevõtu korral tuletõrje hüdrantidest üks kuu.
(4) Kui omavoliline
ühendus tehti ajutisena mahutite täitmise või tühjendamise (purgimise) ajaks,
siis selle tuvastamisel tuleb ühenduse tegijal vee-ettevõtjale hüvitada kahju,
mille arvutamisel lähtutakse täidetud või tühjendatud mahuti 15-kordsest
mahust.
§ 13. Omavoliline
veekasutus ja reovee ning sademetevee kanaliseerimine
(1) Omavoliliseks
veekasutuseks või reovee ning sademetevee kanaliseerimiseks loetakse juhtumit,
mil:
1) puudub vee-ettevõtjaga vastav leping;
2) torustikule,
sulguritele, tuletõrjesüsteemile, ning vee- või reovee mõõdusõlmele
vee-ettevõtja pandud plommid on eemaldatud või rikutud, välja arvatud eeskirja
§ 8 lõikes 5 toodud juhud;
3) vee- või reoveearvesti
taatlusplomm on eemaldatud või rikutud;
4) vee- või
reoveearvesti näitusid on moonutatud või arvesti on omavoliliselt eemaldatud;
5) on eemaldatud vee-
või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtja poolt paigaldatud
sulgur;
6) kinnistu veevärgile
enne veearvestit on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
7) vee-ettevõtja loata
toimub vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee purgimine ühiskanalisatsiooni;
8) toimub muu tegevus,
mis on suunatud teenuse tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata.
(2) Omavolilise
veekasutamise või reovee ning sademetevee kanaliseerimise ilmnemisel
koostatakse ülevaatust teinud vee-ettevõtja või volitatud isiku poolt
sellekohane akt ning kinnistule vee andmise või reovee ning sademetevee
kanaliseerimise võib vee-ettevõtja sulgeda ette teatamata. Eemaldatud plommi
asendamise eest tasub klient või kinnistu omanik.
(3) Omavolilise
veekasutuse ilmnemisel tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust toru
läbilaskevõime järgi avamis-, plommi eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas
arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures
võetakse vee kiiruseks torudes siseläbimõõduga 15 kuni 20 mm - 0,5 m/s, torudes
25 kuni 40 mm - 1,0 m/s ning torudes 50 mm ja suuremad - 1,5 m/s. Kui
omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik kanaliseerida ühiskanalisatsiooni,
lisatakse hüvitusele tasu selle kanaliseerimise eest. Hüvitus arvutatakse
lähtudes vastavale tarbijagrupile kehtestatud teenustasust veevarustuse ja reovee ning sademetee ärajuhtimise
eest.
(4) Omavolilise reovee
ning sademetevee kanaliseerimise ilmnemisel tasub klient vee-ettevõtjale
hüvitust:
1) ühisveevärgist või
muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) suubuva veetoru siseläbimõõdu
järgi vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 kohasele arvestuskorrale;
2) kanalisatsiooni
survetorul asuva reoveearvesti, mõõdusõlme plommide rikkumise või näitude
moonutamise puhul vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 kohasele
arvestuskorrale reoveearvesti siseläbimõõdu järgi;
3) sademete-,
drenaa˛ivee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimisel ühisvoolsesse või
sademetevee kanalisatsiooni vastavalt eeskirja § 16 lõike 3 punktis 2 toodud
arvestuskorrale;
4) käesoleva paragrahvi
lõike 1 punkti 7 kohase omavolilise reovee ning sademetevee kanaliseerimise
korral vastavalt eeskirja § 12 lõikele 4.
§ 14. Vastutus ühisveevärgist omavolilise veekasutamise
eest
(1) Omavolilise
veekasutuse või reovee ning sademetevee kanaliseerimise kestvus arvutatakse
päevani, millal vee-ettevõtja esindaja või volitatud isik võis veenduda
omavolilise veekasutuse või reovee ning sademetevee kanaliseerimise puudumises,
kuid mitte üle kuue kuu tagasi.
(2) Eeskirja § 13
lõigetes 3 ja 4 toodud hüvituse määrasid võib vee-ettevõtja, lähtudes
faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest, vähendada.
(3) Kui omavoliline
veekasutamine või reovee ning sademetevee kanaliseerimine on tekkinud
teenuslepingu lõppemise, lõpetamise või kinnistu omaniku vahetuse tõttu, on
vee-ettevõtjal õigus sulgeda kinnistule vee andmine või kinnistu reovee ning
sademetevee kanaliseerimine vastavalt eeskirja § 10 lõikele 1 kui lepingu
osapooled ei ole kokku leppinud teisiti.
(4) Omavolilise
veekasutuse või vee kanaliseerimise juhtudel, mis ei mahu eeskirja § 13
lõigetes 3 ja 4 toodu alla, määratakse hüvitus volitatud isiku poolt
vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel.
(5) Omavoliliseks
veekasutuseks ei loeta eeskirja § 4 lõikes 5 ja § 8 lõikes 5 toodud juhtusid,
tingimusel kui peeti kinni samas toodud nõuetest. Plommide tagasipaigalduse
kulud eeskirja § 8 lõikes 5 toodud juhtudel kannab klient.
§ 15. Keelatud
ühendused
Keelatud ühenduseks loetakse:
1) ühendust, mis
võimaldab reostunud või reostusohtliku vee, samuti töödeldud (muudetud
kvaliteediga) vee, ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamise või imbumise
torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki normaal- kui ka
alarõhu korral. Samuti ühendus, mille veetorustik ei ole kaitstud
kõrgetemperatuurilise vee või auru eest.
2) ühendust, mis
võimaldab ühisveevärgiga vahetus ühenduses (vaba väljavooluta, torukatkestita,
jms) olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või
veevarustussüsteemidest;
3) kinnistu veevärgi
vahetu ühendamist (vaba väljavooluta, torukatkestita, jms)
kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega
(v.a. joogivee reservuaarid), kõrgsurvekateldega, samuti tehnoloogilise
seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;
4) ühendust, mis
võimaldab reovett juhtida sademetevee kanalisatsiooni;
5) ühendust, mis
võimaldab sademetevee juhtimist reoveekanalisatsiooni.
§ 16. Tegevus
keelatud ühenduse ilmsikstulemisel
(1) Keelatud ühenduse
ilmsikstulekul koostatakse ülevaatust teostanud vee-ettevõtja esindaja või
volitatud isiku poolt sellekohane akt.
(2) Eeskirja § 15
punktides 1, 2 ja 3 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja veeandmise kliendi
kinnistutorustikku ette teatamata sulgeda. Eeskirja § 15 punktides 4 ja 5
toodud juhtudel võib vee-ettevõtja reovee ning sademetevee kanaliseerimise
sulgeda vastavalt eeskirja § 10 lõikele 1.
(3) Eeskirja § 15
punktide 2 ja 3 kohaste keelatud ühenduste ilmsikstulekul tasub klient
vee-ettevõtjale hüvitust:
1) Eeskirja § 15
punktis 4 toodud juhul vastavalt eeskirja § 13 lõike 4 punktis 1 toodud
arvestuskorrale;
2) Eeskirja § 15
punktis 5 toodud juhul iga sademete- ja drenaa˛ivee ning muu pinnase- ja
pinnavee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt (restkaev, kuivendusdrenaa˛i
ühendus, maapinna kaldega korraldatud äravool kanalisatsioonikaevu,
katuseäravool jne.) summas, mis vastab 75 m3 reovee kanaliseerimise
teenustasule kuus.
(4) Käesoleva paragrahvi
lõikes 3 toodud juhtudel kasutatakse arvutustes vastava tarbijagrupi reovee
ning sademetevee ärajuhtimise teenustasu määra ja ühenduse kestvus määratakse
eeskirja § 12 lõike 3 kohaselt.
(5) Kui kliendi poolt
keelatud ühenduse tegemise või nende muu süülise tegevuse tõttu on reostunud
vesi ühisveevärgis või koormati üle ühiskanalisatsiooni rajatised, hüvitatakse
sellest tulenevad kahjud kliendi poolt.
§ 17. Ajutised
torustikud
(1) Vee-ettevõtja võib
lubada tähtajalist veekasutust või reovee ning sademetevee kanaliseerimist ajutisteks tarvidusteks (ehituseks,
tänavakaubanduseks, kastmiseks) tähtajalise teenuslepingu alusel.
(2) Ajutisi vee- või
kanalisatsioonitorustikke on lubatud ühisveevärgi või ‑kanalisatsiooniga
ühendada vastavuses vee-ettevõtja poolt antud tehnilistele tingimustele.
(3) Ajutiste torustike
ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenuslepingu taotleja
poolt ja tema kulul. Kui ühendusi tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha
vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul.
(4) Liitumispunktiks
ajutise torustiku ja ühisveevärgi või ‑kanalisatsiooni vahel on nende
ühinemiskohad. Veetoru ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja nõudmisel
ka tagasilöögiklapp.
(5) Ajutiste torustike
kohta kehtivad eeskirjas kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni nõuded ja kliendi
kohustused, ainult suvel kasutatavate torustike puhul ei kehti neile külmumisohuga
seonduvad nõuded.
(6) Tähtajalise teenuslepingu taotlejal tuleb
veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada enda
kulul ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõdusõlm ja
arvesti.
5. peatükk
ÜHISKANALISATSIOONI JUHITUD REOSTUSNÄITAJATE PIIRVÄÄRTUSED JA KONTROLLIMISE KORD
§ 18. Reovee ärajuhtimise nõuded ja tingimused
(1) Reovett võivad
ühiskanalisatsiooni purgida ainult vastavat luba omavad ettevõtjad ja ainult
vee-ettevõtja poolt selleks määratud kohtades. Purgimiskohtade hooldust
korraldab vee-ettevõtja.
(2) Ühiskanalisatsiooni
on lubatud kanaliseerida ainult sellist reovett, mis ei kahjusta selle ehitisi
ja on puhastusseadmetes puhastatav.
(3) Ühiskanalisatsiooni
on keelatud kanaliseerida reovett, mis sisaldab:
1) põlemis- ja plahvatusohtlikke
aineid;
2) torustikule
kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid;
3) inimesele ja
keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase;
4) radioaktiivseid
aineid;
5) inimestele ja
keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
6) biopuhastusele toksiliselt
mõjuvaid aineid;
7) bioloogiliselt
raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.
(4) Kanaliseeritava
reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40ŗ C.
(5) Ühiskanalisatsiooni
on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete
puhastite jäätmeid jms, seda ka eelnevalt purustatud kujul.
(6) Reovee ning
sademetevee kanaliseerimisel on keelatud tekitada ühiskanalisatsioonis nii
hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi.
(7) Isikud, kes on süüdi
ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni ehitiste või seadmete vigastamises,
kannavad seaduse alusel vastutust põhjustatud kahju eest, sealhulgas sellega
kaasneva veekao ja keskkonnakahjude eest. Veekao suurus arvestatakse
vee-ettevõtja poolt veevoolu ristlõike pinna, kiiruse ja veevoolu kestvuse
järgi või kontrollmõõtmise teel.
§ 19. Ühiskanalisatsiooni
juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtused
(1) Vee-ettevõtja on
kohustatud kliendilt vastu võtma reovett, mille reoainete kontsentratsioonid ei
ületa tabelis 1 veerus 2 toodud piirväärtusi, mille puhul Tallinna
Reoveepuhastusjaamast väljuv vesi vastab Veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele
ja ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi ei kahjusta ühiskanalisatsiooni
toimimist ega põhjusta häireid puhastusprotsessis. Tabeli 1 veerus 2 toodud reostusnäitajate
piirväärtuste ületamisel loetakse seda ühiskanalisatsiooni ohustavaks
reostuseks
(2) Tabelis 1 veerus 1
toodud piirväärtustega on tagatud, et Tallinna Reoveepuhastusjaamast väljuv
vesi vastab Veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele ja ühiskanalisatsiooni
juhitav reovesi ei kahjusta ühiskanalisatsiooni toimimist ega põhjusta
lisakulutusi puhastusprotsessis. Piirväärtus on normiks seda ületava reovee
reoaine või ohtliku aine kontsentratsiooni puhul ülenormatiivse reostuse tasu
arvestamisel.
(3) Reoainete kontsentratsioonide tabel 1:
|
|
|
|
Tabel 1
|
Reostusnäitajate
piirväärtused
|
|
|
|
|
|
Reostusnäitaja
|
Tähis
|
Mõõtühik
|
Piirväärtus
|
Piirväärtus
|
A
|
B
|
C
|
1
|
2
|
Vesinikioonide minimaalne sisaldus reovees
|
pHmin
|
pH-ühik
|
6,50
|
5,00
|
Vesinikioonide maksimaalne sisaldus reovees
|
pHmax
|
pH-ühik
|
8,50
|
11,50
|
Heljuvainesisaldus
|
|
mg/l
|
500,00
|
2000,00
|
Biokeemiline hapnikutarve
|
BHT7
|
mg/l
|
375,00
|
1500,00
|
Keemiline hapnikutarve
|
KHT
|
mg/l
|
750,00
|
2500,00
|
Polaarsete süsivesinike sisaldus
|
|
mg/l
|
50,00
|
300,00
|
Naftasaadustesisaldus
|
|
mg/l
|
5,50
|
22,00
|
Üldlämmastikusisaldus
|
|
mg/l
|
125,00
|
225,00
|
Ühealuseliste fenoolide sisaldus
|
|
mg/l
|
2,90
|
11,60
|
Pindaktiivsete ainete sisaldus
|
|
mg/l
|
44,00
|
176,00
|
Üldfosforisisaldus
|
|
mg/l
|
15,00
|
28,50
|
Elavhõbeda sisaldus
|
Hg
|
mg/l
|
0,05
|
0,20
|
Hõbeda sisaldus
|
Ag
|
mg/l
|
0,20
|
0,80
|
Kaadmiumi sisaldus
|
Cd
|
mg/l
|
0,20
|
0,80
|
Üldkroomi sisaldus
|
Cr
|
mg/l
|
0,50
|
2,00
|
Kroomiühendite sisaldus
|
Cr(VI)
|
mg/l
|
0,10
|
0,50
|
Vase sisaldus
|
Cu
|
mg/l
|
2,00
|
8,00
|
Plii sisaldus
|
Pb
|
mg/l
|
0,50
|
2,00
|
Nikli sisaldus
|
Ni
|
mg/l
|
1,00
|
4,00
|
Tsingi sisaldus
|
Zn
|
mg/l
|
2,00
|
8,00
|
Tina sisaldus
|
Sn
|
mg/l
|
0,50
|
2,00
|
Tsüaniidide sisaldus
|
|
mg/l
|
0,20
|
0,80
|
Arseeni sisaldus
|
As
|
mg/l
|
0,20
|
0,80
|
§ 20. Ühiskanalisatsiooni juhitud reovee reoainesisalduse kontrollimise kord
(1) Kliendi reovee
reoainesisalduse kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, mis
fikseeritakse vee-ettevõtja ja kliendi vahelises teenuslepingus.
Kontrollkaevuks on proovivõtmise nõuetele vastav viimane (kokkuleppeliselt muu
nõuetele vastav) kinnistu kanalisatsiooni vaatluskaev enne liitumist
ühiskanalisatsiooniga. Kui kontrollkaev ei ole teenuslepingus määratud, siis
võetakse proov liitumispunktist või selleks sobivast kinnistupoolsest
vaatluskaevust.
(2) Proovivõtu sagedus
ja reoainete loetelu proovivõtus määratakse vee-ettevõtja poolt lähtuvalt
reovee reostuse iseloomust. Reostuse iseloomu ja reoainete loetelu määramiseks
on vee-ettevõtja esindajal õigus tutvuda kliendi tootmistehnoloogiaga, kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga ning
lokaalsete puhastusseadmetega. Klient on kohustatud teatama vee-ettevõtjale
kõigist tema reoveega ärajuhitavatest reoainetest ja tema kinnistul
kasutatavatest või hoitavatest ohtlikest ainetest ja materjalidest (sh
bakterioloogiliselt ja radioaktiivselt ohtlikest ainetest
ja materjalidest).
(3) Avariijuhtudel, mis
põhjustasid reovee reoainete kontsentratsiooni tõusu, samuti ohtlike ainete
sattumisel ühiskanalisatsiooni, on klient kohustatud viivitamata teatama nimetatud juhtumist vee-ettevõtjale vajalike
ohutusmeetmete rakendamiseks.
(4) Proove võtab
vee-ettevõtja inspektor-proovivõtja kliendi esindaja või volitatud isiku
juuresolekul. Inspektor-proovivõtja peab olema atesteeritud Keskkonnaministri
määrusega kehtestatud korras ja omama vastavat atesteerimise tunnistust.
Vee-ettevõtja korraldab proovide analüüsi veeuuringuteks akrediteeritud
laboratooriumis.
(5) Reovee proovide
võtmine vormistatakse aktiga kahes eksemplaris, millest üks tagastatakse
kliendile pärast proovide analüüsimist järgneva proovivõtu või kontrollreidi
ajal.
(6) Kui proovivõtu
analüüsi andmetel reoainesisalduse kontsentratsioon põhjustab reostusgrupi
muutumist, väljastatakse kliendile vastav teatis kirjalikus vormis kahe nädala
möödumisel proovivõtu päevast.
(7) Proov võetakse
punktproovina järgides keskkonnaministri määrusega kehtestatud proovivõtmise
nõudeid.
(8) Kliendil on õigus
võtta reostusnäitajate määrangul aluseks tema poolt valitud veeuuringuteks
akrediteeritud laboratooriumi analüüsitulemused, kusjuures proovid peavad olema
võetud paralleelproovidena ka vee-ettevõtja poolt ja täidetud teenuslepingu
lisas sätestatud vastavad protseduurireeglid.
6. peatükk
VEE JA REOVEE MÕÕTMINE JA
ARVESTUS NING VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI TEENUSTE EEST TASUMISE KORD
§ 21. Vee mõõtmine
(1) Kinnistu veevärk,
mis on liitunud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõdusõlmega.
(2) Kinnistu piires
tarbitav vesi peab üldjuhul tulema ühe veemõõdusõlme kaudu. Enam kui ühe
veemõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist vee võtmiseks võib toimuda
erandina vee-ettevõtja loal.
(3) Veemõõdusõlm peab
reeglina asuma hoones, selle peatorupoolses küljes, kohe peale sisendustoru
suubumist hoonesse või veemõõdukaevus, kohe peale sisendustoru suubumist
kinnistule.
§ 22. Nõuded
veemõõdusõlmele
(1) Veemõõdusõlm
paigutatakse vee-ettevõtja otsusel veemõõdukaevu kui:
1) hoones puudub
selleks võimalus;
2) kinnistu on
hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
3) sisendustorustik
krundil osutub pikemaks kui 50 m.
(2) Veemõõdusõlme asukoht
ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele.
Sõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja, kui klient ja vee-ettevõtja ei
lepi kokku teisiti. Kliendi poolt paigaldatud veearvesti peab vastama
vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele.
(3) Vee-ettevõtja
monteerib veearvesti omal kulul, kliendi nõuetekohasesse veemõõdusõlme viie
tööpäeva jooksul peale teenuslepingu sõlmimist, teostades ka edaspidist
veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel demonteeritakse
veearvesti vee-ettevõtja poolt.
(4) Peale veearvesti
paigaldamist koostatakse kahepoolne akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate
plommide vastuvõtu kohta, mille alusel klient vastutab nende nõuetekohase
toimimise eest.
§ 23. Kliendi kohustused
veearvesti toimimise tagamiseks
(1) Klient peab tagama:
1) veearvesti säilimise
vigastamatuna ning selle kaitsmise külmumise või ülekuumenemise eest;
2) veemõõdusõlme ruumi
või veemõõdukaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse;
3) veemõõdusõlme
armatuuri töökorras oleku;
4) veemõõdusõlme lähima
ümbruse ja juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks vabana;
5) et veearvesti ei
oleks uputatud ruumi või kaevu valgunud vee poolt.
(2) Vee-ettevõtjale
kuuluva rikutud (ka külmunud või kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud
veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul peale tekitatud kahjude
tasumist vee-ettevõtjale kliendi poolt. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis
ei sõltunud kliendist, asendatakse arvesti vee-ettevõtja poolt tasuta.
(3) Kui ei ole kinni
peetud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 3, 4 ja 5 nõuetest, on
vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule vastavalt eeskirja § 10
lõikele 1.
(4) Veearvesti riketest,
vigastustest, külmumisest, ülekuumenemist või arvesti ja veemõõdusõlme plommide
kaotsiminekust tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust
kinnipidamisel võidakse neil juhtudel vee-ettevõtja poolt mitte rakendada
eeskirja § 13 lõikes 3 toodud hüvituse nõuet.
(5) Klient võib
kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne
taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires,
kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.
(6) Vee-ettevõtjal on
õigus kehtestada nõudeid veearvestite elektritoite ja ‑ülekande
süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui
veemõõdusõlme plomme.
§ 24. Kliendi
veearvestus
(1) Klientidele antav
vesi mõõdetakse vee-ettevõtja poolt paigaldatud veearvesti järgi.
(2) Veearvesti rikke
korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke
avastamisele eelnenud mõõteperioodi kaheteistkümne kalendrikuu keskmise
ööpäevase tarbimise järgi. Juhul kui kliendi tarbimise periood on lühem kui
kaksteist kuud, siis võetakse aluseks kliendi tarbimise perioodi keskmine
ööpäevane tarbimine. Nimetatud arvlemiskord kehtib rikke tuvastamise
kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.
(3) Kui klient ei ole
võimaldanud kahe nädala möödumisel pärast kirjalikku hoiatust juurdepääsu
veearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja § 13 lõikes 3 sätestatut
eeskirja § 14 lõike 1 kohase kestvusega.
(4) Kui eeskirja § 23
lõike 5 kohasel erakorralisel taatlusel osutus arvesti mõõteviga lubatust
suuremaks, tehakse vee-ettevõtja poolt vea ulatuses kliendile tarbitud
veekoguse ümberarvestus alates veearvesti elamusse paigaldamise kuupäevast
möödunud poole aja eest, kuid mitte rohkem kui 6 kuu ulatuses.
§ 25. Veearvestus
muul otstarbel vee kasutamise eest
(1) Avalikust veevõtukohast
võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt vee-ettevõtja poolt
kehtestatud korrale kooskõlas linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu
tingimustega.
(2) Ühekordsed
veetarvitused (läbipesud, katsetused jms) mõõdetakse või arvestatakse vee-
ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.
(3) Päästekeskuse poolt
kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse
üle peab arvestust Päästekeskus, esitades igakuiselt vee-ettevõtjale
sellekohased andmed. Selle vee eest tasu ei võeta.
(4) Kinnistusisese
tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu
järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud veearvestit, teeb eeskirja § 8
lõike 5 tulenevatel juhtudel vastava veekasutuse akti ja kuluarvestuse
vee-ettevõtja.
§ 26. Reovee
mõõtmine
(1) Reovee mõõdusõlmega
varustatakse kinnistud eeskirja § 27 lõigetes 1 ja 2 toodud juhtudel.
(2) Reovee mõõdusõlme
paigutus ja ehitus ning kasutatavad reoveearvestid peavad tehniliselt vastama
vee-ettevõtja poolt esitatud tingimustele.
(3) Reovee mõõdusõlme
vaatab üle, annab kasutusloa ja plommib vee-ettevõtja. Koostatakse kahepoolne
akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta.
(4) Reovee mõõdusõlme
puhul tuleb samaselt veemõõdusõlmega kinni pidada eeskirja § 23 lõikes 1 toodud
nõuetest. Nõuete eiramisel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine või
reovee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni vastavalt eeskirja § 10 lõikele 1.
(5) Reoveearvesti
riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja mõõdusõlme
plommide kaotsiminekust tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõtjale.
Eeltoodust kinnipidamisel võidakse neil juhtudel vee-ettevõtja poolt mitte
rakendada eeskirja § 13 lõike 4 kohast hüvituse nõuet.
(6) Vee-ettevõtjal on
õigus kehtestada nõudeid arvestite elektritoite ja ‑ülekande süsteemide
ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui mõõdusõlme
plomme.
§ 27. Reovee
arvestus
(1) Kliendi poolt
ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist
tarvitatud vee kogusega. Reovee mõõtmist kasutatakse siis, kui klient seda
soovib, tasudes mõõdusõlme ehitamise ja hooldusega seotud kulud. Kõik
mõõdusõlme ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab reovee mõõtmist soovinud
pool.
(2) Kui klient saab kogu
vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse
ühiskanalisatsiooni ärajuhitud vee kogus reovee arvestiga või võrdsustatakse
kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle
mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist
kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud
vee mõõdusõlmede ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab klient, kui
teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
(3) Reoveearvesti rikke
korral arvutatakse ärajuhitud reovee kogus eeskirja § 24 lõikes 2 sätestatud
korras.
(4) Kui klient ei ole
võimaldanud pärast teistkordset kirjalikku hoiatust ilma mõjuva põhjuseta
juurdepääsu reoveearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja § 13 lõikes
4 sätestatud sanktsioone eeskirja § 14 lõike 1 kohase kestvusega.
(5) Ühekordne reovee
ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni (läbipesu, katsetus jms) arvestatakse
vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.
(6) Sademete- ja drenaa˛ivee
ning muu pinnase- ja pinnavee kogus määratakse vee-ettevõtja poolt tehniliste
arvestuste alusel või mõõdetakse.
(7) Reovee koguse
arvestus purgimisel ühiskanalisatsiooni toimub eeskirja § 4 lõike 3 kohaselt.
§ 28. Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest tasumise
kord
(1) Arvlemine
veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest, sealhulgas kliendi poolt
vee-(reovee-) arvesti näidu registreerimine ja teatamine vee-ettevõtjale toimub
teenuslepingu alusel kooskõlas eeskirjaga. Kasutatud vee või ärajuhitud reovee
kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega.
(2) Klient on kohustatud
tasuma veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale
teenuslepingus kokkulepitud ajal vastavalt vee-ettevõtja poolt esitatud
arvetele. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, siis on klient
kohustatud tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul alates arve kättesaamisest.
Arve loetakse tasutuks raha laekumise kuupäevast vee-ettevõtja arvelduskontole.
Nimetatud tähtaegade ületamisel tasub klient vee-ettevõtjale viivist vastavalt
Võlaõigusseadusele.
(3) Viivise suurus
lepitakse kokku teenuslepingus, kuid see ei või olla rohkem kui 0,5%
juriidilisele isikule või füüsilisest isikust ettevõtjale ja mitte rohkem kui
Võlaõigusseaduses sätestatud suurusest lähtuvalt füüsilisele isikule tasumata
summalt päevas. Viivist ei tasuta, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel
saanud arvet või ei ole saanud seda õigeaegselt või esitatud arve on ebaõige.
(4) Kui toimub tarbija
hinnagrupi muutus, on klient kohustatud sellest kümne tööpäeva jooksul
vee-ettevõtjale teatama. Arvelduskorra muudatused määratakse kindlaks
teenuslepinguga. Kui klient eelnimetatust ei teata, võrdsustatakse see
käesoleva paragrahvi lõike 6 kohase maksekohustuse täitmata jätmisega.
(5) Pretensioone arvete
õigsuse suhtes võib klient esitada vee-ettevõtjale kümne tööpäeva jooksul arve
kättesaamise päevast. Pretensioonid lahendatakse kümne tööpäeva jooksul arvates
pretensiooni kättesaamisest. Klient on kohustatud arve tasuma kümne päeva jooksul
pärast pretensiooni lahendi kättesaamist.
(6) Veevarustuse ja
reovee ärajuhtimise teenuste arve ja muude maksekohustuste tähtajaks täitmata
jätmisel on vee-ettevõtjal õigus esitada kliendile viie tööpäeva möödudes
kirjalik hoiatus veeandmise või reovee ning sademetevee kanaliseerimise
sulgemiseks. Sulgemine toimub käesoleva eeskirja § 10 lõike 1 kohaselt.
7. peatükk
TEENUSLEPINGU SÕLMIMINE, LÕPETAMINE JA UUENDAMINE
§ 29. Teenuslepingu
sõlmimine
(1) Teenusleping
sõlmitakse määramata tähtajaks, kui on täidetud käesoleva eeskirja ja
ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ja liitumislepingu
tingimused. Kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuste
kasutamiseks sõlmida tähtajalise teenuslepingu.
(2) Kui maa on kaasomandis,
sõlmitakse ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ning sademetevee
ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse
alusel nende volitatud esindajaga vastavalt Asjaõigusseadusele. Lepingu üheks
pooleks on vastav vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kliendid volitatud
esindaja kaudu.
(3) Eeskirjaga
ettenähtud tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks tuleb kliendil
esitada vee-ettevõtjale vormikohane avaldus, kinnistu omandiõigust tõendavad
dokumendid ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu
sõlmimiseks vajalikud dokumendid.
§ 30. Tähtajalise
teenuselepingu sõlmimine
(1) Eeskirja § 17 lõike
1 kohase tähtajalise teenustelepingu sõlmimiseks esitab klient avalduse ja
dokumendi, mis tõendab tähtajalise teenuse kasutamise vajadust. Avalduse alusel
väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused. Paigaldatud torustikud ja
seadmed vaatab üle vee-ettevõtja esindaja, kes nende nõuetele vastavuse korral
vormistab kasutusele lubamise akti, mille alusel sõlmitakse leping.
(2) Kui tähtajalist
teenuste kasutamist soovitakse olemasolevate või ehitatavate kinnistu
ühendustorude kaudu (ehitusaegne veekasutus), mis edaspidiselt jäävad alalisse
kasutusse, toimub teenuste tähtajalise lepingu sõlmimine eeskirja § 29 lõigete
1 ja 3 kohaselt.
(3) Ühekordse
veekasutuse või reovee ning sademetevee kanaliseerimise loa saamiseks esitab
seda soovinud isik vormikohase avalduse. Ühisveevärgist vee saamiseks või
reovee ning sademetevee kanaliseerimiseks ühiskanalisatsiooni koostatakse
tähtajaline leping.
§ 31. Teenuslepingu
lõpetamine
(1) Teenusleping
lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada,
samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul
teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest
viisteist tööpäeva ette. Teenuste kasutamise jätkamisel uue kliendi poolt on
viimane kohustatud seitsme tööpäeva jooksul peale kinnistu omandamist esitama
avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu
sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutuse või reovee
ning sademetevee kanaliseerimise omavoliliseks.
(2) Kliendil on avalduse
alusel õigus taotleda kuni kaheks aastaks kinnistule veeandmise ja /või reovee
ning sademetevee kanaliseerimise sulgemist lepingulist suhet lõpetamata,
tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale sulgemise ja taasavamise kulud.
(3) Vee-ettevõtjal on
õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenusleping:
1) juhul kui klient ei
ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli
kinnistule vee andmine või reovee ning sademetevee kanaliseerimine eeskirja
alusel suletud;
2) juhul kui kinnistu
piiri muutumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või
muu tegevuse tõttu, muutub klient vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks;
3) ehitiste
lammutamisel;
4) juriidilise isiku
likvideerimisel kui tal ei ole õigusjärglast;
5) kinnistu omaniku
surma korral kui tal ei ole pärijat;
6) muudel,
teenuslepingust tulenevatel põhjustel.
(4) Teenuslepingu
lõpetamisest käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel teatatakse kliendile
kirjalikult. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.
§ 32. Teenuslepingu
uuendamine
(1) Kliendil on kahe
aasta jooksul peale teenuslepingu lõpetamist õigus teenuslepingu uuendamiseks
endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on
nõutud viisil kõrvaldatud ja kasutatakse olemasolevaid ühendustorusid. Lepingu
uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee andmise või
reovee ning sademetevee kanaliseerimise taastamise kulud.
(2) Kui kahe aasta
jooksul peale teenuslepingu lõppemist või lõpetamist pole lepingut käesoleva
paragrahvi lõike 1 kohaselt uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada
kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi rajatistest. Kui edaspidi
soovitakse veevarustuse või reovee ärajuhtimise teenuseid taaskasutada, tuleb
kliendil sõlmida liitumisleping.
8. peatükk
LÕPPSÄTTED
§ 33. Vaidluste
lahendamine
Eeskirja täitmisel tekkivad lahkarvamused kliendi ja
vee-ettevõtja vahel lahendatakse nendevaheliste läbirääkimiste teel või
õigusaktidega kehtestatud korras.
§ 34. Määruse
kehtetuks tunnistamine
(1) Eeskirjaga
tunnistatakse kehtetuks järgmised linnavolikogu määrused:
1) Tallinna
Linnavolikogu 26. august 1999 määrus
nr 25 “ Tallinna ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni
kasutamise eeskirja kinnitamine“;
2) Tallinna
Linnavolikogu 03. märts 2005 määrus nr 14 “Tallinna Linnavolikogu
26. augusti 1999 määrusega nr 25 kinnitatud Tallinna
ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni kasutamise eeskirja muutmine“;
3) Tallinna
Linnavolikogu 16. mai 2002 määrus nr 29 “Tallinna Linnavolikogu 26. augusti
1999 määrusega nr 25 kinnitatud Tallinna ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni
kasutamise eeskirja muutmine“;
4) Tallinna
Linnavolikogu 01. juuni 2000 määrus nr 18 “Tallinna ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni
kasutamise eeskirja muutmine“.
§ 35. Määruse
jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2006.
|
|
|
|
|
Toomas Vitsut
|
Tallinna Linnavolikogu esimees
|