Lihtne otsing

TALLINNA LINNAVALITSUS
KORRALDUS
Tallinn		14.  juuni 2006 nr 1286-k
Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu lähteülesande kinnitamine
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2, Planeerimisseaduse § 8 lg 1 ja lg 3 ning Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud Tallinna linna ehitusmääruse § 8 lg 1, 2, 4, 9 ja § 9 lg 7, 8 ja 9 alusel ning tulenevalt Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 otsusest nr 8 “Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu algatamine“:

1. Kinnitada Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale.

2. Linnaplaneerimise Ametil korraldada üldplaneeringu koostamine vastavalt lähteülesandele.

3. Linnaplaneerimise Ametil avaldada korraldus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

4. Korraldust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.

 

Jüri Ratas
Linnapea	Toomas Sepp
	Linnasekretär

 

 

Tallinna Linnavalitsuse 14. juuni 2006 korralduse nr 1286-k       LISA
Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu lähteülesanne

 

1. Lähteülesande koostaja

 

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

 

2. Planeeringu eesmärk

 

Üldplaneeringu eesmärgiks on vastavalt planeerimisseadusele luua korrektne alusdokument Põhja-Tallinna linnaosa territooriumi edasiste arengusuundade kavandamiseks ja territooriumi funktsionaalseks planeerimiseks sidustatuna linna üldiste arengusuundadega ja lähtudes eelkõige koostamisel olevast Põhja-Tallinna arengukavast aastateks 2006-2009.

 

3. Taustinformatsioon

 

Põhja-Tallinna linnaosa on oma arhitektuurilis-ajalooliselt ja sotsiaalselt üks kirjumaid linnaosasid. Tema koosseisus on üks Tallinna vanemaid asumeid - 1-2-korruseliste puitelamutega Kalamaja, hiljem hoonestatud Pelgulinn.

 

Kalamaja, Kelmiküla ja Pelgulinna asumi puhul, mis on vastavalt Tallinna üldplaneeringule peamised miljööväärtuslikud piirkonnad, on primaarne säilitada sealne väärtuslik miljöö ja hoonestus. Üldplaneeringu koostamisel tuleks järgida kehtestatud Pelgulinna ehitusmäärust ning lähtuda tuleks Kalamaja kohta tellitud alusuuringutest. Samuti on hädavajalik üle hinnata olemasolevad ja uued võimalikud miljööväärtuslikud piirkonnad nagu Neeme tn, Kaluri tn, Sirbi-Vasara kvartal, Sõle tn äärne stalinistlik hoonestus jne.

 

Asudes põhiliselt poolsaarel, on 45% Tallinna merepiirist seotud Põhja-Tallinna linnaosaga. Loomulikult tähendab merepiir sadamaid. Siinsed Nõukogude perioodist pärandina kaasa saadud tööstusettevõtete ja Vene relvajõududele kuulunud hooned ja maa-alad vajavad reorganiseerimist, uued funktsioonid leidmist. Sadam peab saama osaks linnast ja linn seeläbi avanema merele. Oluliseks siinkohal peab pidama rannapromenaadi idee jätkumist, mis sai vormistatud Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringuga. Järkjärgult peaks hakkama toimuma kaubasadamate väljaviimine Tallinna linna piiridest. Lahenduse peab leidma käsitletava linnaosa raudteevõrk, tingituna sadamate vajadusest. Tulemusena peaks piirkonnast kujunema ettevõtlust soosiv, investeeringuid ligitõmbav ning majandusstruktuuri moderniseerumist toetav majanduskeskkond.

 

Lisaks olemasolevatele peab üldplaneeringu koostamise käigus kaaluma uute elamualade loomist. Kopli liinid on üheks võimalikuks piirkonnaks. Võimaliku kohana võiks nimetada ka garaaþilinnakut Laevastiku tänava piirkonnas. Samuti vajab kaalumist Kopli kaubajaama aluse maa-ala tulevik seoses võimaliku likvideerimisega Kalamaja ja Pelgulinna asumi vahelt.

 

Olulise perspektiivse puhkealana peab mainima Natura 2000 ala Paljassaare poolsaare tipus. Nimetatud alale peab tagama kõik vajalikud kommunikatsioonid, samuti peab leidma uusi toetavaid funktsioone lisaks loodusradadele nagu Katariina kai äärde planeeritud jahisadam jms.

 

Tähelepanu peab pöörama kogu Põhja-Tallinna linnaruumi kvaliteedi parendamisele, mille üheks osaks on meetmete rakendamine kuritegevuse ennetamiseks, et muuta piirkond positiivse imagoga töö-, elu- ja ajaviite paigaks.

 

Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavolikogu 26.01.2006 otsusega nr 8. Seni puudub Põhja-Tallinna linnaosal üldplaneering, mis käsitleks linnaosa ruumilise arengu põhimõtete kujundamist. Üldplaneering peab leidma antud territooriumi edasised sotsiaal-majanduslikud arengusuunad ning seotult viimasega määratlema säästva ja tasakaalustatud arengu tingimused. Kinnitatud on Pelgulinna ehitusmäärus ja Paljasaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneering.

 

Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu eesmärgiks on Põhja-Tallina erinevate osade omavahelise sidususe tagamine ning nende funktsionaalsuse mitmekesistamine. Planeeringu käigus määratakse täiendavad võimalused elamuehituseks garaaþikomplekside ja kasutusest välja jäänud tööstusalade arvelt, Kopli kaubajaama võimalikuks ümberstruktureerimiseks multifunktsionaalseks büroo- ja elamualaks, täiendavate miljööalade määramiseks ning sadamate arengusuundade ja perspektiivide väljatöötamiseks. Töö käigus tuleb tagada planeeringuga hõlmatava ala sidusus ümbritsevate aladega nii funktsionaalselt kui ka ühendusteede osas, välja tuleb töötada toimivad ja loogilised liiklusskeemid.

 

Üldplaneeringu koostamist korraldab ja selle eest vastutab Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Üldplaneeringuga hõlmatava ala täpne ulatus on näidatud kaardil lisas.

 

4. Üldplaneeringuga kavandatakse

 

4.1       Määrata Põhja-Tallinna linnaosa edasised sotsiaal-majanduslikud arengusuunad;

4.2       Määratleda säästva ja tasakaalustatud arengu tingimused ning nende sidumine territooriumi sotsiaal-majandusliku arenguga;

4.3       Selgitada välja ja/või määrata täiendavalt piirkonnas elamufunktsiooniga kasutatavad vabad ja kasutamata piirkonnad;

4.4       Sotsiaalse infrastruktuuri – lasteaedade, spordihoonete, usuliste ühenduste, avalikult kasutavate haljasalade, supelrandade jms – arenguks vajalike sobivate kohtade väljaselgitamine ja piirkondade kindlaksmääramine ning vajadusel maade reserveerimine.

4.5       Sadamate tulevikuareng 20 aasta perspektiivis;

4.6       Raudtee perspektiivne tulevikuareng 20 aasta perspektiivis;

4.7       Ühistranspordiliikluse parendamise võimalused;

4.8       Olemasolevate ristmike (eelkõige Sitsimäe liiklussõlme) rekonstrueerimiseks vajaliku maa reserveerimine ning piirkonna üldise teedevõrgu täpsustamine koos vajalike uute teekoridoride määramisega juurdepääsude tagamiseks;

4.9       Määrata ühistranspordiliikluse kavandamiseks vajalikud põhi- ja jaotustänavad ja infrastruktuur (sh peatused, terminalid, lõpp-peatused, Park & Ride parklad ja tagasipöördekohad);

4.10     Määrata ülelinnalise ja linnaosalise tähtsusega haljaskoridoride ja kergliiklusteede asukohad ja rajamise tingimused ning esitada ettepanekud olemasolevate haljakute ja metsade täiendamiseks ning uute haljakute rajamiseks;

4.11     Parkimiskorralduse üldiste põhimõtete lahendamine;

4.12     Pelgulinna möödasõidutee trassi kindlaksmääramine;

4.13     Määrata ohtlike- ja raskete veoste marsruudid;

4.14     Välja selgitada olemasolevate tehnovõrkude olukord ja määrata põhiliste uute ja olemasolevate tehnovõrkude trasside asukohad;

4.15     Täpsustada ja kaaluda võimalike täiendavate vaatekoridoride määramist Tallinna vanalinnale ning linnaosa tähtobjektidele;

4.16     Tallinna linna üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ülevaatamist ja täpsustamist;

4.17     Kaalutakse täiendavate miljööväärtuslike hoonestusalade loomist Neeme, Niidi, Sirbi-Vasara, Kopli liinide ja Sõle tn äärse stalinistliku hoonestuse osas;

4.18     Olemasolevatele ning perspektiivsetele miljööväärtuslikele hoonestusaladele üheselt mõistetavate kaitse- ja kasutustingimuste seadmist eriilmelistele miljöölistele kooslustele.

4.19     Vee-, kanalisatsiooni- ja sadeveetrasside ning muude vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveerajatiste (pumplad, puurkaevud, reguleerivad mahutid, puhastid) võimalike koridoride ja maa-alade reserveerimine käesoleva piirkonna teenindamiseks;

4.20     Koostada Põhja-Tallinna linnaosa hõlmav kaart, mis võtab kokku arengu- ja ehitamistingimused planeeritaval territooriumil;

4.21     Inventariseerida linnaosa haljasmaad ja nendel kasvavad haljastuselemendid sh kaitsealused taimed. Metsaseaduse järgi metsana määratletavad kõrghaljastusega alad planeerida kaitsemetsa kategooriasse kuuluvateks metsamaadeks;

4.22     Korraldada Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine koos riskianalüüsi ja kaartidega.

 

5. Arvestamisele kuuluvad lähtematerjalid

 

5.1       Tallinna üldplaneering, 2001

5.2       Põhja-Tallinna linnaosas kehtivad ja menetluses olevad detailplaneeringud

5.3       Tallinna arengukava 2005-2014

5.4       Tallinna haljastuse arengukava

5.5       Tallinna sotsiaalhoolekande arengukava 2006-2010

5.6       Põhja-Tallinna arengukava 2006-2009 (eelnõu)

5.7       Tallinna linna parkimise arengukava aastateks 2006-2014 (menetlusel)

5.8       Tallinna magistraaltänavavõrgu (teedeehitus ja rekonstrueerimine) arengusuunad 2005-2014

5.9       Tallinna liikluse arengusuunad aastateks 2005-2014

5.10     Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2004-2015

5.11     Põhja-Tallinna territooriumil paiknevate sadamate ja raudteeinfrastruktuuri riskianalüüsi ja keskkonnaohtlikkuse vähendamise kava. OÜ Geomedia Tartu, 2004

5.12     Tallinna sotsiaalhoolekande tegevuskava 2006-2010

5.13     Tallinna jäätmekava

5.14     Tallinna noorsootöö arengusuunad 2006-2010 (eelnõu)

5.15     Tallinna tööhõive suurendamise programm 2005-2007

5.16     Tallinna sademevee ärajuhtimise tegevuskava

5.17     Tallinna väikeettevõtluse arendamise programm aastateks 2006-2009

5.18     Strateegia “Tallinn 2025“

5.19     Tallinna Keskkonnastrateegia aastani 2010

5.20     Strateegia “Säästev Eesti 21 (Eesti tee jätkusuutlikule arengule)“. Tallinn, 2004

5.21     Tallinna riskianalüüs, 2004

5.22     Koostamisel olev teemaplaneering “Tallinna rohealad“

5.23     Koostamisel olev teemaplaneering “Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed“   

5.24     Koostamisel olev teemaplaneering „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“

5.25     Koostamisel olev teemaplaneering „Tallinna Rohealad“

5.26     Koostamisel olev teemaplaneering „Tallinna tänavatevõrk ja kergliiklusteed“

5.27     Tallinna linnastu rahvastikuprognoos. Tartu, 2001   

5.28     Teostamisel olev Tallinna ja selle naaberomavalitsuste elanike eluasemehinnanguid ja –valikuid selgitav uuring 

5.29     Hinnang Tallinna linnakeskuse ja sellega vahetult külgnevate alade ehitustiheduse majanduslikule põhjendatusele kinnisvaraturu kontekstis. OÜ Kinnisvaraekspert, Tallinn, 2004

5.30     Tallinna Põhjaväila teostatavuse uuring. AS E-Konsult, 1995

5.31     Tallinna Lõunaväila teostatavuse uuring. AS E-Konsult, 1996

5.32     Tallinlaste rahulolu linna elu-oluga. Ariko Marketing, juuni 2004

5.33     Tallinna integreeritud ühistranspordi alane uurimus, Systra 2003-2004

5.34     Uurimustöö: „Kiirlaevade kiiruse piiramise vajadustest ja võimalustest Tallinna lahel.“ TTÜ Küberneetikainstituut, 2006

5.35     Ühtekuuluvusfondi projekt „Tehniline abi sadamate maismaaühenduste rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks Tallinnas“

5.36     Koostamisel olev Interreg III B projekt “Developing Policies & Adaptation Strategies to Climate Change in the Baltic Sea Region“ (ASTRA)

 

6. Nõuded planeeringu koostamisele, kooskõlastamisele, vormistamisele

 

Üldplaneering koostatakse vastavalt planeerimisseadusele ning tugineb Keskkonnaministeeriumi  väljaantud käsiraamatule “Soovitused üldplaneeringu koostamiseks“ (Keskkonnaministeerium, 2000). Planeering koostatakse koostöös planeeringuala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste, linnaosa valitsuste, linnavalitsuse ametite,  planeeringuala kinnisasjade omanike, elanike ning teiste huvitatud isikutega. Planeeringu koostamisse kaasatakse erinevate huvigruppide esindajad, kasutades avalikke planeeringupäevi, kus toimub planeeringu lähteseisukohtade ja eskiisilahenduste tutvustamine. Planeeringuprotsessi kulgu kajastatakse massiteabevahendites.

 

Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele ning maakorraldusele. Üldplaneeringu koostamisel analüüsitakse paikkonna eripärast tulenevaid võimalusi ning olemasolevat sotsiaal-majanduslikku potentsiaali, millest lähtudes valitakse edasise arengu üldeesmärgid.

 

6.1       Planeering kooskõlastada

 

6.1.1        Põhja-Tallinna Valitsuse ja Halduskoguga

6.1.2        Harjumaa Keskkonnateenistusega

6.1.3        Harjumaa Päästeametiga

6.1.4        Tallinna Maa-ametiga

6.1.5        Tallinna Kommunaalametiga

6.1.6        Tallinna Ettevõtlusametiga

6.1.7        Tallinna Elamumajandusamet

6.1.8        Tallinna Keskkonnaametiga

6.1.9        Tallinna Transpordiametiga

6.1.10    Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga

6.1.11    Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametiga

6.1.12    Tallinna Spordi- ja Noorsooametiga

6.1.13    Riigi Maa-ametiga

6.1.14    Keskkonnaministeeriumiga

6.1.15    Kultuuriministeeriumiga

6.1.16    Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga

6.1.17    Maanteeametiga

6.1.18    Lennuametiga

6.1.19    Veeteede Ametiga

6.1.20    Tehnovõrkude valdajatega

 

6.2              Planeeringu vormistamine

 

6.2.1        Töö lõppversioonis esitatakse kokkuvõtlik seletuskiri koos vajaliku informatsiooni sisalduvate joonistega;

6.2.2        Põhijoonis (maakasutusplaan) esitatakse mõõtkavas 1:5000 või 1:10 000;

6.2.3        Tehnovõrkude plaanid esitatakse mõõtkavas 1:5000 või 1:10 000;

6.2.4        Töö esitatakse paberkandjal 6 eksemplaris ja digitaalsel kujul.

 

7.  Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering peab sisaldama järgmisi töid

 

 

7.1        Algandmete kogumine – üldplaneeringuga hõlmatava territooriumi üldised iseloomustavad näitajad

 

7.1.1        Geograafiline asukoht, pindala, asumid ja piirid;

7.1.2        Ettevõtlusstruktuuri üldiseloomustus ja orienteeruv töökohtade arv;

7.1.3        Elanikkonna demograafiline struktuur ja rahvastiku prognoos;

7.1.4        Sotsiaalne infrastruktuur (koolid, koolieelsed asutused, kultuuriasutused; noorsootööasutused, huvialaringid jmt) üldiseloomustus ja perspektiivne vajadus;

7.1.5        Tööhõive;

7.1.6        Keskkonna kvaliteet – õhu-, vee- ja pinnasereostus, jäätmed, müra;

7.1.7        Haljasalade ja parkimiskohtade vajaduse vastavus tegelikkusele.

 

7.2       Arengueelduste väljatöötamine tuginedes süstematiseeritud algandmete kogumile

 

7.2.1        Arengu eesmärgid ja kriteeriumid;

7.2.2        Arengut soodustavad ja pidurdavad tegurid;

7.2.3        Väliskeskkonnast tulenevad võimalused ja ohud.

 

7.3       Ruumilise arengustrateegia põhisuundade välja toomine järgmiseks 10-15 aastaks, milles käsitletakse

 

7.3.1    Elamualade struktuuri - asumite omavaheline sidestumine, rahvaarvu prognoos;

7.3.2    Sotsiaalset infrastruktuuri – sotsiaalse infrastruktuuri arengu üldpõhimõtted.

Võimalikud rajatavad ühiskondlikud objektid;

7.3.3        Tehnilist infrastruktuuri – teedevõrk ja ühistransport, side (telefon, mobiiltelefon, internet, televõrk (sh digiTV), elektrivõrk;

7.3.4        Kommunaalmajandust – jäätmemajandus, veemajandus, soojamajandus;

7.3.5        Ettevõtlust, tootmist, sadamaid, raudteede ja raudteeettevõtete ümberkujundamise vajadusi ja võimalusi;

7.3.6        Keskkonda – heakord, haljastus, kuritegevust ennetavad meetmed.

 

7.4        Maa-alade üldised kasutus- ja ehitustingimused

 

7.4.1        Määrata säilitamisele kuuluvad alad – väärtuslikud looduspiirkonnad ja kooslused, kaitstavad looduse üksikobjektid ning puhkamisega seotud paigad;

7.4.2        Võtta hinnang Tallinna Kultuuriväärtuste Ametilt ning vastavalt sellele kujundada seisukoht kaitstavate objektide suhtes;

7.4.3        Välja töötada ranna- ja tööstusalade välisilme parandamise ja kujundamise üldised põhimõtted;

7.4.4        Määrata looduslikult kaitsmata põhjavee paiknemise piirkonnad ning mereranna erosiooni- ja üleujutusohtlikud alad, tuua välja ohud ja tegevuste piirangud;

7.4.5        Tuginedes algandmetele ja lähtematerjalidele määratleda perspektiivsed, tihendatavad ja muutuvad hoonestusalad, täpsustades nii maakasutusfunktsioone kui hoonestuse üldiseloomu. Hoonestusalade määratlemisel tugineda põhimõttel, et väljakujunenud elurajoonides ei planeerita hoonete ja parklate rajamist olemasolevate rajatud haljasmaade arvelt;

7.4.6        Täpsustada Tallinna linna üldplaneeringus määratletud miljööväärtuslike hoonestusalade piirid, seada kaitse- ja kasutustingimused ning määrata käesoleva üldplaneeringuga võimalikud uued miljööväärtuslikud alad koos neile kaitse- ja kasutustingimuste seadmisega;

7.4.7        Täpsustada linna ja riigi vastavate ametkondadega perspektiivsete sotsiaalobjektide rajamise vajadus ning asukoht;

7.4.8        Määrata ja täpsustada asukohad:

7.4.8.1           Elamualadele,

7.4.8.2           Äri-, ettevõtlus- ja tootmishoonetele (sh väiksemamahulistele tööstusparkidele),

7.4.8.3           Spordiasutustele sh avalikele spordiväljakutele,

7.4.8.4           Puhke- ja haljasaladele,

7.4.8.5           Parkimisaladele;

7.4.8.6           Jäätmejaamale (Paljassaare piirkonda).

 

7.5       Tehnilise infrastruktuuri määramine ning täpsustamine

 

7.5.1        Teed ja tänavad, sh kergliiklusteed;

7.5.2        Raudteede ja raudteeettevõtete ümberkujundamise vajadusi ja võimalusi;

7.5.3        Veevarustus, kanalisatsioon ja perspektiivsed põhjaveehaarded;

7.5.4        Sade- ja drenaaþvete ärajuhtimine;

7.5.5        Küttesüsteemid;

7.5.6        Sideteenused (telefon, mobiiltelefon, internet, televõrk (sh digiTV);

7.5.7        Tänavavalgustus;

7.5.8        Gaas;

7.5.9        Alternatiivenergia kasutamise võimalikkus.

 

 

7.6              Piirangud maakasutusele

 

7.6.1        Määrata olemasolevate kaitsealuste objektide asukohad, koos nende kaitsevöönditega;

7.6.2        Vajadusel teha ettepanek täiendavate maa-alade või objektide kaitse alla võtmiseks;

7.6.3        Selgitada põhjavee toitealad, mis tuleb jätta hoonestamata;

7.6.4        Määrata erinevatest seadustest, tehnogeensetest jm teguritest maakasutusele ja ehitustegevusele tulenevad piirangualad;

7.6.5        Arvestada planeeritaval alal paiknevate ja seda võimalikult mõjutavate suurõnnetuse ohuga ettevõtetega ning analüüsida neist põhjustatud piiravaid asjaolusid;

7.6.6        Täpsustada Paljassaare poolsaarel asuvate AS Tallinna Veele kuuluvate puhastusseadmete sanitaarkaitsevööndi ulatus;

7.6.7        Arvestada NATURA 2000 linnuhoiualast tingitud piirangutega.

 

7.7              Keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine

 

 

7.8       Üldplaneeringu koostamisega kavandatavad uuringud

 

7.8.1        Tallinna töökohtade inventariseerimine tegevusalade kaupa, koos paiknemisega linnaosades;

7.8.2        Maaomandi jaotumise ja piirangute uuring;

7.8.3        Kinnisvaraturu ülevaade, pakkumised ja prognoos;

7.8.4        Kaubandus-ettevõtluse nõudluse/otstarbekuse uuring;

7.8.5        Tallinna linna rahvastikuprognoos;

7.8.6        Põhja-Tallinna linnaosa ettevõtete üldiseloomustus ja kaardistamine;

7.8.7        Uuringud Põhja-Tallinna linnaosa vajalike põhjavee toitealade määratlemiseks;

7.8.8        Haljasmaade, sh kaitsealuste taimede ja üksikobjektide ülevaatused-inventuurid, mis võimalusel võiksid hiljem kajastuda Eesti Looduse infosüsteemis. Vajadusel täiendavad taimestiku-haljastuse uuringud.

7.8.9        Radooni uuringud;

7.8.10    Müra ja õhusaaste kaardistamine;

7.8.11    Uuringud võimalike jääkreostuskollete määramiseks;

7.8.12    Terviklikult säilinud ajalooliste elamukvartalite inventariseerimine Neeme, Niidi, Sirbi-Vasara, Kopli liinide ja Sõle tn äärse stalinistliku hoonestuse osas, selgitamaks välja nende piirkondade võimalik miljööväärtuslik potentsiaal;

7.8.13    Algatatud, kehtivate ja töösolevate detailplaneeringute analüüs olemasolevates ja potentsiaalsetes miljööväärtuslikes hoonestusalades ning linnaliselt olulistes piirkondades;

7.8.14    Vajadusel täiendavad uuringud.

 

 

Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu

lähteülesande

LISA

 

 

Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu territoriaalne ulatus

 

 

 

 

 

Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu territoriaalne ulatus

 

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär