TALLINNA
LINNAVALITSUS
|
|
KORRALDUS
|
|
|
Tallinn
|
14. juuni 2006 nr 1285-k
|
|
|
Haabersti linnaosa üldplaneeringu lähteülesande
kinnitamine
|
|
|
|
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2,
Planeerimisseaduse § 8 lg 1 ja lg 3 ning Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003
määrusega nr 35 kinnitatud Tallinna linna ehitusmääruse § 8 lg 1, 2, 4, 9 ja
§ 9 lg 7, 8 ja 9 alusel ning tulenevalt Tallinna Linnavolikogu 23. märts 2006
otsusest nr 90 “Haabersti linnaosa
üldplaneeringu algatamine“:
|
|
|
|
|
|
1. Kinnitada Haabersti linnaosa üldplaneeringu
lähteülesanne vastavalt lisale.
2. Linnaplaneerimise Ametil korraldada vastavalt
lähteülesandele üldplaneeringu koostamine.
3. Linnaplaneerimise Ametil avaldada korraldus ajalehes,
milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.
4. Korraldust on võimalik
vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva
jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.
|
|
|
|
|
Jüri Ratas
|
Linnapea
|
Toomas Sepp
|
|
Linnasekretär
|
Tallinna Linnavalitsuse 14. juuni 2006
korralduse nr 1285-k
LISA
|
|
Haabersti linnaosa üldplaneeringu lähteülesanne
|
|
|
|
1. Lähteülesande koostaja: Tallinna
Linnaplaneerimise Amet
2. Planeeringu
eesmärk
Haabersti
linnaosa üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on Haabersti linnaosa
pikaajaliste arengusuundade määramine, territooriumi funktsionaalse maakasutuse
planeerimine, koos uute elamu- ja ettevõtlusalade võimalike asukohtade
määramisega ehitustegevuse suunamiseks ja koordineerimiseks.
3. Taustinformatsioon
Haabersti linnaosa
lääne-edelasuunaliseks piiriks on Harku järv Tiskre ojaga, mille taha jääb
Harku vald. Lõunasse ning itta jäävad Mustamäe ja Põhja-Tallinn. Põhjast piirab
Haabersti linnaosa Kopli laht ja loodest Kakumäe laht.
Haabersti on väga omanäoline ja mitmekesise
elukeskkonnaga linnaosa. Haabersti omanäolisus avaldub tema linnastruktuurses
olemuses, suur osa territooriumist on maapiirkonnale iseloomuliku maastikuga ja
hoonestamata. 2005. aasta seisuga elab linnaosas 38 267 elanikku, mis
moodustab Tallinna elanike arvust 9,53 %, kuid linnaosa
prestiiži ja aktiivse väikeelamuehitusega seonduvalt elanike arv
suureneb.
Haabersti praeguse
tuumiku moodustab 147 hektaril paiknev ning 40 000 elanikule mõeldud
Väike-Õismäe suurpaneelelamutest koosnev elurajoon, mis on rajatud
põhiliselt 1970-ndatel aastatel. Väike-Õismäe muudab kogu maailmas
unikaalseks tema terviklikult lahendatud ja välja ehitatud planeering, mille
järgi ei ole piirkond jagatud mikrorajoonideks vaid paikneb sõõrjalt ümber
tehisjärve. Selle kompositsiooniline ülesehitus tugineb kahel ringtänaval:
välisel transiitliiklusteel, millest seespool paiknevad kauplused,
9-korruselised elamud ning väljaspool 5-korruselised elamud ja sisemisest
jaotusteest, millest väljapool paiknevad 9-korruselised ja kindla rütmiga 16-
korruselised elamud ning keskmes paiknevad koolid ja lasteaiad.
Väike-Õismäele lisanduvad
Astangu elamupiirkond ning Tiskre, Kakumäe, Veskimetsa, Vismeistri ja Mustjõe
piirkonna ühepereelamud. Väikeelamute põhilisteks hoonestuspiirkondadeks
kujunevad Kakumäe ja osaliselt Pikaliiva, kus käib hetkel vilgas ehitustegevus
ning korterelamute põhiliseks hoonestuspiirkondadeks kujunevad Astangu, Mustjõe
ja osaliselt Pikaliiva.
Haabersti linnaosas
asuvad kogu linna seisukohalt olulised objektid, milleks on Loomaaed, Rocca al
Mare Vabaõhumuuseum, Kakumäe ja Harku järve supelrannad ning suur kaubandus-,
olmeteeninduse, kultuuri-, spordi- ja vaba aja veetmise keskuste ala. Hetkel on
alale juba rajatud kontserdi- ja spordikeskus Saku Suurhall, samuti suur
kaubanduskeskus. Piirkonnas tegutseb Rocca al Mare Tivoli,
Premia Jäähall, Rocca al Mare Onistar Tennisekeskus ja Al Mare
Keskus.
Haabersti
linnaosa üldplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavolikogu 23. märtsi
2006 otsusega nr 90 Tallinna üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks.
Haabersti linnaosal puudub seni üldplaneering, mis käsitleks linnaosa ruumilise
arengu põhimõtete kujundamist ning kuidas siduda omavahel varasemad Haabersti
linnaosa territooriumi puudutavad arengustrateegiad, -projektid või
ehitusmäärused. Sellest tulenevalt on antud planeeringu koostamine põhjendatud
vajadusega käsitleda Haabersti linnaosa edasist arengut ühtses terviklikus
dokumendis ning suuremas täpsemas mõõtkavas, kui seda on tehtud Tallinna
üldplaneeringus või varasemates Haabersti linnaosa arengut puudutavates
planeeringukavades. Lisaks on vananenud Tallinna üldplaneering Haabersti
linnaosa piires, mis vajab uuesti läbi töötamist ning muutmist.
Üldplaneeringu koostamist
korraldab ja selle eest vastutab Tallinna Linnaplaneerimise Amet.
Haabersti linnaosa
üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele ning maakorraldusele.
Üldplaneeringu koostamisel analüüsitakse paikkonna eripärast tulenevaid
võimalusi ning olemasolevat sotsiaal-majanduslikku potentsiaali, millest
lähtudes valitakse edasise arengu üldeesmärgid. Üldplaneeringuga hõlmatava ala
täpne ulatus on näidatud kaardil lisas.
4.
Üldplaneeringuga kavandatakse
4.1 Mitmekesistada maakasutuse
funktsionaalsust ja tagada planeeritava territooriumi sidusus nii
üldplaneeringuga hõlmatava territooriumi erinevate alade kui ka üldplaneeringust
välja jäävate ümbritsevate piirkondade vahel;
4.2 Haabersti
linnaosas paiknevate reserv ja arengualade arengusuunad;
4.3 Täpsustada
planeeritava ala üldisi ehitustingimusi ja -reegleid;
4.4 Täpsustada
uute elamu- ja ettevõtlusalade võimalikud asukohad;
4.5 Analüüsida
korterelamute ja väikeelamute paiknemist, elamualade ja töökohtade suhet
territooriumil ning uuselamuehituse kvaliteeti ja hulka;
4.6 Täpsustada
liiklusvõrgustikku (Kakumäel) ning töötada välja loogiliselt toimiv
liiklusskeem (Astangul, Pikaliival), koos ümbritsevate aladega liidetud
kergliiklusteede ja liikumisradade paiknemise määramisega, tagades kiire ja
sagedane liikumisvõimalus erinevate piirkondade vahel;
4.7 Olemasolevate ristmike (eelkõige Paldiski
mnt, Rannamõisa ja Ehitajate tee liiklussõlme) rekonstrueerimiseks vajaliku maa
reserveerimine ning piirkonna üldise teedevõrgu täpsustamine koos vajalike uute teekoridoride
määramisega/reserveerimisega juurdepääsude tagamiseks;
4.8 Täpsustada
metsade, parkide, looduslike haljasalade, rohekoridoride piire ja nende
rajamise tingimusi ning teha ettepanekud olemasolevate metsade, parkide,
looduslike haljasalade, rohekoridoride täiendamiseks;
4.9 Täpsustada
ohtlike- ja raskete veoste marsruudid;
4.10 Määrata
ühistranspordiliikluse kavandamiseks vajalikud põhi- ja jaotustänavad ning
infrastruktuur (sh peatused, terminalid, lõpp-peatused, Pargi&Sõida parklate asukohad ja
tagasipöördekohad);
4.11 Ühistranspordiliikluse arendamise ja
parendamise võimalused;
4.12 Parkimiskorralduse üldised põhimõtted ning
uued parkimisalad. Sõidukite parkimiskohtade määratlemisel lähtuda vajadusest
1,6 – 2,0 parkimiskohta korteri kohta ja üks parkimikoht büroopinna iga 40 – 70
m2 kohta;
4.13 Kavandada liiklus (sealhulgas ka bussi- ja
kergliiklus) ja parkimine ranna-aladel ja nende läheduses;
4.14 Liikluse
rahustamise võtteid;
4.15 Ühiskondlike
keskuste arengualade, üldkasutatavate spordiväljakute ning puhke- ja
haljasalade ulatuse, kasutustingimuste,
arengusuundade ning koormuse määramine ja täpsustamine;
4.16 Töötada
välja tehnovarustuse põhiprintsiibid, määrata tehnovõrkude paiknemine ning
tehnorajatiste ja -hoonete jaoks vajalike maa-alade asukohad ja suurused,
sidudes need linna üldprintsiipide ja -lahendustega ning arvestades
transiitvooluhulkadega;
4.17 Avalike
randade ja sadamakohtade täpsustamine;
4.18 Harku järve
kaldaala arengusuundade määramine;
4.19 Koostada
Haabersti linnaosa hõlmav kaart, mis võtab kokku arengu- ja ehitamistingimused
planeeritaval territooriumil;
4.20 Mereveetaseme kõrguste analüüs teede ja
elamualade planeerimiseks;
4.21 Haabersti
linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine;
4.22 Täpsustada
ranna ehituskeeluvööndit (suurendamine või vähendamine), seejuures arvestada
ranna kasutamise eesmärke, olemasolevat taimestikku, reljeefi, kõlvikute ja
kinnisasjade piire, olemasolevaid tänavaid ja tehnovõrke ning väljakujunenud
asustust.
4.23 Seada
looduskeskkonnal avalduvate mõjude alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise
arengu tingimused ning määrata maa- ja veealadele üldised kasutamis- ja
ehitustingimused, sh pinnase liigniiskusest, mere mõjust ja sademe- ning
pinnasevee ärajuhtimise tingimustest tulenevad piirangud;
4.24 Keskkonnakaitseliste arengusuundade
määramine.
5. Arvestamisele kuuluvad
lähtematerjalid
5.1 Tallinna
üldplaneering, 2001
5.2 Harku
valla üldplaneering
5.3 Tallinna
arengukava 2005-2014
5.4 Tallinna
haljastuse arengukava
5.5 Tallinna
ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2004-2015
5.6
Tallinna
magistraaltänavavõrgu (teedeehitus ja rekonstrueerimine) arengusuunad
2005- 2014
5.7
Tallinna
jäätmekava
5.8
Strateegia “Tallinn
2025“
5.9 Tallinna
Keskkonnastrateegia aastani 2010
5.10
Strateegia
“Säästev Eesti 21 (Eesti tee jätkusuutlikule arengule)“. Tallinn, 2004
5.11
„Astangu maa-ala
keskkonnareostuse uuring“. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, 2006
5.12
Haabersti linnaosas
kehtivad ja menetluses olevad detailplaneeringud
5.13
Tallinna linnastu
rahvastikuprognoos. Tartu, 2001
5.14
Tallinna liikluse
arengusuunad aastateks 2005-2014
5.15
Tallinna tööhõive
suurendamise programm 2005-2007
5.16
Tallinna
sotsiaalhoolekande arengukava 2006-2010
5.17
Tallinna
sotsiaalhoolekande tegevuskava 2006-2008
5.18
Tallinna
riskianalüüs 2004
5.19
Tallinna
kõrgelamuelanikud. Tallinna Ülikool. Tallinn, 2005
5.20
Kõrghooned
Tallinnas turuülevaade. ERI Kinnisvara. Tallinn, 2005
5.21
Kõrghoonete vajadus
ja nende perspektiivsus ja majanduslik atraktiivusus ettevõtlus-ning
äripindadena. SaarPoll OÜ. Tallinn, 2006
5.22
Tallinlaste
rahulolu linna elu-oluga. Ariko Marketing. Tallinn, 2004
5.23
Väike-Õismäe
elurajooni planeerimisskeem
5.24
"Paneelelamute
fassaadide ja katusete soojustamise (renoveerimise) lahenduste soovitused"
Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika Instituut. Tallinn, 2005
5.25
Koostamisel olev
Nõmme linnaosa üldplaneering
5.26
Koostamisel olev
Mustamäe linnaosa üldplaneering
5.27
Koostamisel olev
Kristiine linnaosa üldplaneering
5.28
Koostamisel olev
Põhja-Tallinna üldplaneering
5.29
Koostamisel olev
teemaplaneering “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“
5.30
Koostamisel olev
teemaplaneering “Tallinna rohealad“
5.31
Koostamisel olev
teemaplaneering “Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed“
5.32
“Kakumäe
piirkonna tänavavõrgu ja kergliiklusteede skeemi koostamine“ K-Projekt AS
5.33
“Astangu asumi
kavandatava teedevõrgu ja liikluskorralduse skeemi koostamine“ K-Projekt AS
5.34
“Astangu
ehitusmäärus“, Tallinna Linnavolikogu 5. mai 2005 määrus nr 24
5.35
Paneelelamute
fassaadide soojustamise tehnilised lahendused. Tallinna Tehnikaülikool, 2005
(koostamisel)
5.36
“Tallinna ja
selle naaberomavalitsuste elanike eluasemehinnanguid ja -valikuid selgitav
uuring“
5.37
Tallinna
sademevee ärajuhtimise tegevuskava. AS Sweco Eesti
5.38
Tallinna
noorsootöö arengusuunad 2006-2010 (eelnõu)
5.39
Tallinna linna
parkimise arengukava aastateks 2006-2014 (eelnõu)
5.40
Tallinna
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2004-2015
5.41
Kakumäe poolsaare
rohealade arengukava
6. Nõuded planeeringu koostamisele,
kooskõlastamisele, vormistamisele
Üldplaneering koostatakse
vastavalt planeerimisseadusele ning Keskkonnaministeeriumi väljaantud käsiraamatule
“Soovitused üldplaneeringu koostamiseks“ (Keskkonnaministeerium, 2000).
Planeering koostatakse koostöös planeeringuala naabrusesse jäävate kohalike
omavalitsuste, linnaosa valitsuste, linnavalitsuse ametite, planeeringuala kinnisasjade omanike, elanike
ning teiste huvitatud isikutega. Planeeringu koostamisse kaasatakse erinevate
huvigruppide esindajad, kasutades avalikke planeeringupäevi, kus toimub
planeeringu lähteseisukohtade ja eskiisilahenduste tutvustamine.
Planeeringuprotsessi kulgu kajastatakse massiteabevahendites.
Haabersti linnaosa
üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele ning maakorraldusele.
Üldplaneeringu koostamisel analüüsitakse paikkonna eripärast tulenevaid
võimalusi ning olemasolevat sotsiaal-majanduslikku potentsiaali, millest
lähtudes valitakse edasise arengu üldeesmärgid.
6.1 Planeering kooskõlastada:
6.1.1
Haabersti
Linnaosa Valitsusega ja Halduskoguga
6.1.2
Põhja-Tallinna
Valitsusega ja Halduskoguga
6.1.3
Kristiine
Linnaosa Valitsusega ja Halduskoguga
6.1.4
Mustamäe Linnaosa
Valitsusega ja Halduskoguga
6.1.5
Nõmme Linnaosa
Valitsusega ja Halduskoguga
6.1.3 Harku
Vallavalitsusega
6.1.4 Harjumaa Keskkonnateenistusega
6.1.7 Tallinna Kommunaalametiga
6.1.8 Tallinna Elamumajandusametiga
6.1.9 Tallinna Ettevõtlusametiga
6.1.10 Tallinna
Haridusametiga
6.1.11 Tallinna
Keskkonnaametiga
6.1.12 Tallinna
Kultuuriväärtuste Ametiga
6.1.13 Tallinna
Maa-ametiga
6.1.14 Tallinna
Sotsiaal- ja Tervishoiuametiga
6.1.15 Tallinna
Spordi- ja Noorsooametiga
6.1.16 Tallinna
Transpordiametiga
6.1.17 Riigi
Maa-ametiga
6.1.18 Keskkonnaministeeriumiga
6.1.19 Harjumaa Päästeametiga
6.2 Planeeringu vormistamine
6.2.1 Töö lõppversioonis esitatakse kokkuvõtlik
seletuskiri koos vajaliku informatsiooni sisalduvate joonistega;
6.2.2
Põhijoonis
(maakasutusplaan) esitatakse mõõtkavas 1:5 000 või 1:10 000;
6.2.3
Töö esitatakse
paberkandjal 6 eksemplaris ja digitaalsel kujul.
7. Haabersti linnaosa üldplaneering
peab sisaldama järgmisi töid
7.1 Algandmete kogumine: üldplaneeringuga
hõlmatava territooriumi üldised iseloomustavad näitajad
7.1.1 Geograafiline asukoht, pindala, asumid ja
piirid;
7.1.2 Elanikkonna demograafiline struktuur ja
rahvastiku prognoos;
7.1.3 Sotsiaalne infrastruktuur (koolid, koolieelsed
asutused, kultuuriasutused,
noorsootööasutused, huvialaringid jmt) üldiseloomustus ja perspektiivne
vajadus;
7.1.4
Elamispindade
üldiseloomustus ja paiknemine;
7.1.4 Ettevõtlusstruktuuri üldiseloomustus ja
orienteeruv töökohtade arv;
7.1.6 Keskkonna
kvaliteet: õhu-, vee- ja pinnasereostus, jäätmed, müra;
7.1.7 Haljasalade,
mänguväljakute ja parkimiskohtade vajaduse vastavus tegelikkusele.
7.2 Arengueelduste väljatöötamine tuginedes süstematiseeritud
algandmete kogumile
7.2.1 Arengu
eesmärgid ja kriteeriumid;
7.2.2 Arengut
soodustavad ja pidurdavad tegurid;
7.2.3 Väliskeskkonnast
tulenevad võimalused ja ohud.
7.3 Ruumilise
arengustrateegia põhisuundade välja toomine järgmiseks 10-15 aastaks, milles
käsitletakse:
7.3.1
elamualade struktuuri: asumite
omavaheline sidestumine, rahvaarvu prognoos;
7.3.2 sotsiaalset infrastruktuuri: sotsiaalse infrastruktuuri arengu
üldpõhimõtted, rajatavad ühiskondlikud objektid;
7.3.3 tehnilist
infrastruktuuri: teedevõrk ja ühistransport, side, elektrivõrk;
7.3.4 kommunaalmajandust:
jäätmemajandus, veemajandus, soojamajandus;
7.3.5
ettevõtlust: inkubaatorid;
7.3.6
keskkonda:
heakord ja haljastus.
7.4 Maa-alade üldised kasutus-
ja ehitustingimused
7.4.1
Määrata
säilitamisele kuuluvad alad: väärtuslikud looduspiirkonnad ja kooslused,
kaitstavad looduse üksikobjektid ning puhkamisega seotud paigad;
7.4.2
Välja töötada
monofunktsionaalse Kakumäe elurajooni elukeskkonna mitmekesistamiseks üldised
põhimõtted;
7.4.3
Tuginedes
algandmetele ja lähtematerjalidele määratleda perspektiivsed, tihendatavad ja
muutuvad hoonestusalad, täpsustades nii maakasutusfunktsioone, kui hoonestuse
üldiseloomu. Hoonestusalade määratlemisel tugineda põhimõttel, et
väljakujunenud elurajoonides ei planeerita hoonete ja parklate rajamist
olemasolevate rajatud haljasmaade arvelt ja Haljastuse arengukavaga kinnitatud
rohekoridoride arvelt;
7.4.4
Määrata ja
täpsustada asukohad:
7.4.4.1 täiendavaks
elamuehituseks;
7.4.4.2 uutele/olemasolevatele äri-, ettevõtlus- ja
tootmishoonetele;
7.4.4.3 haridus-,
tervishoiu-, spordi- jm asutustele;
7.4.4.4 puhke- ja
haljasaladele;
7.4.4.5 kergliiklusteedele;
7.4.4.6 avalikele
randadele;
7.4.4.7 parkimisaladele.
7.5 Tehnilise
infrastruktuuri määramine ning täpsustamine:
7.5.1
teed ja tänavad,
sh kergliiklusteed;
7.5.2
veevarustus ja
kanalisatsioon;
7.5.3
sade- ja
drenaažvete ärajuhtimine;
7.5.4
küttesüsteemid;
7.5.5
sideteenused;
7.5.6
tänavavalgustus;
7.5.7
gaas;
7.5.8
alternatiivenergia
kasutamise võimalikkus.
7.6 Piirangutes
maakasutusele:
7.6.1
Määrata
olemasolevate kaitsealuste objektide asukohad, koos nende kaitsevöönditega;
7.6.2
Vajadusel teha
ettepanek täiendavate maa-alade või objektide kaitse alla võtmiseks;
7.6.3
Määrata
looduslikult kaitsmata põhjavee paiknemise piirkonnad ja reostusohu tegurid,
mereranna erosiooni- ja üleujutusohtlikud alad ning kaldavaringute piirkonnad;
7.6.4
Määrata
erinevatest seadustest, tehnogeensetest jm teguritest maakasutusele ja
ehitustegevusele tulenevad piirangualad;
7.6.5
Arvestada
planeeritaval alal paiknevate metsade, parkide, looduslike haljasalade ja
rohekoridoridega;
7.6.6
Metsaseaduse
järgi metsana määratletavad kõrghaljastusega alad planeerida kaitsemetsa
kategooriasse kuuluvateks metsamaadeks;
7.6.7
Inventariseerida
looduslikud veekogud ja märgalad (allikad, kraavid, ojad, tiigid, sood ja
rabad) ning koostada säilitatavate looduslike veekogude ja märgalade kart,
Mustjõe oja veerežiimi käsitlemine siduda Kristiine ja Mustamäe linnaosade üldplaneeringutega;
7.6.8
Kaardistada
põhjavee toitealad ja töötavad puurkaevud koos sanitaarkaitsealadega ning
reserveerida maa-alad täiendavate veehaarete ja sademevete puhastusrajatiste
ehitamiseks;
7.6.9
Haabersti
linnaosa territooriumil asuvates Tallinna vanalinna muinsuskaitseala
vaatesektorites planeerides tuleb tagada iseloomulike vaadete säilimine
vanalinnale.
LISA
Haabersti
linnaosa üldplaneeringu territoriaalne ulatus
|
|
|
|
Toomas Sepp
|
Linnasekretär
|