Lihtne otsing

TALLINNA LINNAVALITSUS
KORRALDUS
Tallinn		14. juuni 2006 nr 1285-k
Haabersti linnaosa üldplaneeringu lähteülesande kinnitamine
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2, Planeerimisseaduse § 8 lg 1 ja lg 3 ning Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud Tallinna linna ehitusmääruse § 8 lg 1, 2, 4, 9 ja § 9 lg 7, 8 ja 9 alusel ning tulenevalt Tallinna Linnavolikogu 23. märts 2006 otsusest nr 90 “Haabersti linnaosa üldplaneeringu algatamine“:

1. Kinnitada Haabersti linnaosa üldplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale.

2. Linnaplaneerimise Ametil korraldada vastavalt lähteülesandele üldplaneeringu koostamine.

3. Linnaplaneerimise Ametil avaldada korraldus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

4. Korraldust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.

 

Jüri Ratas
Linnapea	Toomas Sepp
	Linnasekretär

 

 

Tallinna Linnavalitsuse 14. juuni 2006 korralduse nr 1285-k        LISA
Haabersti linnaosa üldplaneeringu lähteülesanne

1. Lähteülesande koostaja: Tallinna Linnaplaneerimise Amet

 

2.  Planeeringu eesmärk

Haabersti linnaosa üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on Haabersti linnaosa pikaajaliste arengusuundade määramine, territooriumi funktsionaalse maakasutuse planeerimine, koos uute elamu- ja ettevõtlusalade võimalike asukohtade määramisega ehitustegevuse suunamiseks ja koordineerimiseks.

 

3. Taustinformatsioon

 

Haabersti linnaosa lääne-edelasuunaliseks piiriks on Harku järv Tiskre ojaga, mille taha jääb Harku vald. Lõunasse ning itta jäävad Mustamäe ja Põhja-Tallinn. Põhjast piirab Haabersti linnaosa Kopli laht ja loodest Kakumäe laht.

 

Haabersti on väga omanäoline ja mitmekesise elukeskkonnaga linnaosa. Haabersti omanäolisus avaldub tema linnastruktuurses olemuses, suur osa territooriumist on maapiirkonnale iseloomuliku maastikuga ja hoonestamata. 2005. aasta seisuga elab linnaosas 38 267 elanikku, mis moodustab Tallinna elanike arvust 9,53 %, kuid linnaosa prestiiþi ja aktiivse väikeelamuehitusega seonduvalt elanike arv suureneb.

 

Haabersti praeguse tuumiku moodustab 147 hektaril paiknev ning 40 000 elanikule mõeldud Väike-Õismäe suurpaneelelamutest koosnev elurajoon, mis on rajatud põhiliselt 1970-ndatel aastatel. Väike-Õismäe muudab kogu maailmas unikaalseks tema terviklikult lahendatud ja välja ehitatud planeering, mille järgi ei ole piirkond jagatud mikrorajoonideks vaid paikneb sõõrjalt ümber tehisjärve. Selle kompositsiooniline ülesehitus tugineb kahel ringtänaval: välisel transiitliiklusteel, millest seespool paiknevad kauplused, 9-korruselised elamud ning väljaspool 5-korruselised elamud ja sisemisest jaotusteest, millest väljapool paiknevad 9-korruselised ja kindla rütmiga 16- korruselised elamud ning keskmes paiknevad koolid ja lasteaiad.

 

Väike-Õismäele lisanduvad Astangu elamupiirkond ning Tiskre, Kakumäe, Veskimetsa, Vismeistri ja Mustjõe piirkonna ühepereelamud. Väikeelamute põhilisteks hoonestuspiirkondadeks kujunevad Kakumäe ja osaliselt Pikaliiva, kus käib hetkel vilgas ehitustegevus ning korterelamute põhiliseks hoonestuspiirkondadeks kujunevad Astangu, Mustjõe ja osaliselt Pikaliiva.

 

Haabersti linnaosas asuvad kogu linna seisukohalt olulised objektid, milleks on Loomaaed, Rocca al Mare Vabaõhumuuseum, Kakumäe ja Harku järve supelrannad  ning suur kaubandus-, olmeteeninduse, kultuuri-, spordi- ja vaba aja veetmise keskuste ala. Hetkel on alale juba rajatud kontserdi- ja spordikeskus Saku Suurhall, samuti suur kaubanduskeskus. Piirkonnas tegutseb Rocca al Mare Tivoli, Premia Jäähall, Rocca al Mare Onistar Tennisekeskus ja Al Mare Keskus.

 

Haabersti linnaosa üldplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavolikogu 23. märtsi 2006 otsusega nr 90 Tallinna üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks. Haabersti linnaosal puudub seni üldplaneering, mis käsitleks linnaosa ruumilise arengu põhimõtete kujundamist ning kuidas siduda omavahel varasemad Haabersti linnaosa territooriumi puudutavad arengustrateegiad, -projektid või ehitusmäärused. Sellest tulenevalt on antud planeeringu koostamine põhjendatud vajadusega käsitleda Haabersti linnaosa edasist arengut ühtses terviklikus dokumendis ning suuremas täpsemas mõõtkavas, kui seda on tehtud Tallinna üldplaneeringus või varasemates Haabersti linnaosa arengut puudutavates planeeringukavades. Lisaks on vananenud Tallinna üldplaneering Haabersti linnaosa piires, mis vajab uuesti läbi töötamist ning muutmist.

 

Üldplaneeringu koostamist korraldab ja selle eest vastutab Tallinna Linnaplaneerimise Amet.

 

Haabersti linnaosa üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele ning maakorraldusele. Üldplaneeringu koostamisel analüüsitakse paikkonna eripärast tulenevaid võimalusi ning olemasolevat sotsiaal-majanduslikku potentsiaali, millest lähtudes valitakse edasise arengu üldeesmärgid. Üldplaneeringuga hõlmatava ala täpne ulatus on näidatud kaardil lisas.

 

4. Üldplaneeringuga kavandatakse

 

4.1       Mitmekesistada maakasutuse funktsionaalsust ja tagada planeeritava territooriumi sidusus nii üldplaneeringuga hõlmatava territooriumi erinevate alade kui ka üldplaneeringust välja jäävate ümbritsevate piirkondade vahel;

4.2       Haabersti linnaosas paiknevate reserv ja arengualade arengusuunad;

4.3       Täpsustada planeeritava ala üldisi ehitustingimusi ja -reegleid;

4.4       Täpsustada uute elamu- ja ettevõtlusalade võimalikud asukohad;

4.5       Analüüsida korterelamute ja väikeelamute paiknemist, elamualade ja töökohtade suhet territooriumil ning uuselamuehituse kvaliteeti ja hulka;

4.6       Täpsustada liiklusvõrgustikku (Kakumäel) ning töötada välja loogiliselt toimiv liiklusskeem (Astangul, Pikaliival), koos ümbritsevate aladega liidetud kergliiklusteede ja liikumisradade paiknemise määramisega, tagades kiire ja sagedane liikumisvõimalus erinevate piirkondade vahel;

4.7       Olemasolevate ristmike (eelkõige Paldiski mnt, Rannamõisa ja Ehitajate tee liiklussõlme) rekonstrueerimiseks vajaliku maa reserveerimine ning piirkonna üldise teedevõrgu täpsustamine koos vajalike uute teekoridoride määramisega/reserveerimisega juurdepääsude tagamiseks;

4.8       Täpsustada metsade, parkide, looduslike haljasalade, rohekoridoride piire ja nende rajamise tingimusi ning teha ettepanekud olemasolevate metsade, parkide, looduslike haljasalade, rohekoridoride täiendamiseks;

4.9       Täpsustada ohtlike- ja raskete veoste marsruudid;

4.10     Määrata ühistranspordiliikluse kavandamiseks vajalikud põhi- ja jaotustänavad ning infrastruktuur (sh peatused, terminalid, lõpp-peatused,  Pargi&Sõida parklate asukohad ja tagasipöördekohad);

4.11     Ühistranspordiliikluse arendamise ja parendamise võimalused;

4.12     Parkimiskorralduse üldised põhimõtted ning uued parkimisalad. Sõidukite parkimiskohtade määratlemisel lähtuda vajadusest 1,6 – 2,0 parkimiskohta korteri kohta ja üks parkimikoht büroopinna iga 40 – 70 m² kohta;

4.13     Kavandada liiklus (sealhulgas ka bussi- ja kergliiklus) ja parkimine ranna-aladel ja nende läheduses;

4.14     Liikluse rahustamise võtteid;

4.15     Ühiskondlike keskuste arengualade, üldkasutatavate spordiväljakute ning puhke- ja haljasalade ulatuse, kasutustingimuste,   arengusuundade ning koormuse määramine ja täpsustamine;

4.16     Töötada välja tehnovarustuse põhiprintsiibid, määrata tehnovõrkude paiknemine ning tehnorajatiste ja -hoonete jaoks vajalike maa-alade asukohad ja suurused, sidudes need linna üldprintsiipide ja -lahendustega ning arvestades transiitvooluhulkadega;

4.17     Avalike randade ja sadamakohtade täpsustamine;

4.18     Harku järve kaldaala arengusuundade määramine;

4.19     Koostada Haabersti linnaosa hõlmav kaart, mis võtab kokku arengu- ja ehitamistingimused planeeritaval territooriumil;

4.20     Mereveetaseme kõrguste analüüs teede ja elamualade planeerimiseks;

4.21     Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine;

4.22     Täpsustada ranna ehituskeeluvööndit (suurendamine või vähendamine), seejuures arvestada ranna kasutamise eesmärke, olemasolevat taimestikku, reljeefi, kõlvikute ja kinnisasjade piire, olemasolevaid tänavaid ja tehnovõrke ning väljakujunenud asustust.

4.23     Seada looduskeskkonnal avalduvate mõjude alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimused ning määrata maa- ja veealadele üldised kasutamis- ja ehitustingimused, sh pinnase liigniiskusest, mere mõjust ja sademe- ning pinnasevee ärajuhtimise tingimustest tulenevad piirangud;

4.24     Keskkonnakaitseliste arengusuundade määramine.

 

5. Arvestamisele kuuluvad lähtematerjalid

 

5.1        Tallinna üldplaneering, 2001

5.2        Harku valla üldplaneering

5.3        Tallinna arengukava 2005-2014

5.4        Tallinna haljastuse arengukava

5.5        Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2004-2015

5.6              Tallinna magistraaltänavavõrgu (teedeehitus ja rekonstrueerimine) arengusuunad 2005-   2014

5.7              Tallinna jäätmekava

5.8              Strateegia “Tallinn 2025“

5.9        Tallinna Keskkonnastrateegia aastani 2010

5.10          Strateegia “Säästev Eesti 21 (Eesti tee jätkusuutlikule arengule)“. Tallinn, 2004

5.11          „Astangu maa-ala keskkonnareostuse uuring“. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, 2006

5.12          Haabersti linnaosas kehtivad ja menetluses olevad detailplaneeringud

5.13          Tallinna linnastu rahvastikuprognoos. Tartu, 2001

5.14          Tallinna liikluse arengusuunad aastateks 2005-2014

5.15          Tallinna tööhõive suurendamise programm 2005-2007

5.16          Tallinna sotsiaalhoolekande arengukava 2006-2010

5.17          Tallinna sotsiaalhoolekande tegevuskava 2006-2008

5.18          Tallinna riskianalüüs 2004

5.19          Tallinna kõrgelamuelanikud. Tallinna Ülikool. Tallinn, 2005

5.20          Kõrghooned Tallinnas turuülevaade. ERI Kinnisvara. Tallinn, 2005

5.21          Kõrghoonete vajadus ja nende perspektiivsus ja majanduslik atraktiivusus ettevõtlus-ning äripindadena. SaarPoll OÜ. Tallinn, 2006

5.22          Tallinlaste rahulolu linna elu-oluga. Ariko Marketing. Tallinn, 2004

5.23          Väike-Õismäe elurajooni planeerimisskeem

5.24          "Paneelelamute  fassaadide ja katusete soojustamise (renoveerimise) lahenduste soovitused" Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika Instituut. Tallinn, 2005

5.25          Koostamisel olev Nõmme linnaosa üldplaneering

5.26          Koostamisel olev Mustamäe linnaosa üldplaneering

5.27          Koostamisel olev Kristiine linnaosa üldplaneering

5.28          Koostamisel olev Põhja-Tallinna üldplaneering

5.29          Koostamisel olev teemaplaneering “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“

5.30          Koostamisel olev teemaplaneering “Tallinna rohealad“

5.31          Koostamisel olev teemaplaneering “Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed“

5.32          “Kakumäe piirkonna tänavavõrgu ja kergliiklusteede skeemi koostamine“ K-Projekt AS

5.33          “Astangu asumi kavandatava teedevõrgu ja liikluskorralduse skeemi koostamine“ K-Projekt AS

5.34          “Astangu ehitusmäärus“, Tallinna Linnavolikogu 5. mai 2005 määrus nr 24

5.35          Paneelelamute fassaadide soojustamise tehnilised lahendused. Tallinna Tehnikaülikool, 2005 (koostamisel)

5.36          “Tallinna ja selle naaberomavalitsuste elanike eluasemehinnanguid ja -valikuid selgitav uuring“

5.37          Tallinna sademevee ärajuhtimise tegevuskava. AS Sweco Eesti

5.38          Tallinna noorsootöö arengusuunad 2006-2010 (eelnõu)

5.39          Tallinna linna parkimise arengukava aastateks 2006-2014 (eelnõu)

5.40          Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2004-2015

5.41          Kakumäe poolsaare rohealade arengukava

 

6. Nõuded planeeringu koostamisele, kooskõlastamisele, vormistamisele

Üldplaneering koostatakse vastavalt planeerimisseadusele ning Keskkonnaministeeriumi väljaantud käsiraamatule “Soovitused üldplaneeringu koostamiseks“ (Keskkonnaministeerium, 2000). Planeering koostatakse koostöös planeeringuala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste, linnaosa valitsuste, linnavalitsuse ametite,  planeeringuala kinnisasjade omanike, elanike ning teiste huvitatud isikutega. Planeeringu koostamisse kaasatakse erinevate huvigruppide esindajad, kasutades avalikke planeeringupäevi, kus toimub planeeringu lähteseisukohtade ja eskiisilahenduste tutvustamine. Planeeringuprotsessi kulgu kajastatakse massiteabevahendites.

 

Haabersti linnaosa üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele ning maakorraldusele. Üldplaneeringu koostamisel analüüsitakse paikkonna eripärast tulenevaid võimalusi ning olemasolevat sotsiaal-majanduslikku potentsiaali, millest lähtudes valitakse edasise arengu üldeesmärgid.

 

6.1       Planeering kooskõlastada:

6.1.1        Haabersti Linnaosa Valitsusega ja Halduskoguga

6.1.2        Põhja-Tallinna Valitsusega ja Halduskoguga

6.1.3        Kristiine Linnaosa Valitsusega ja Halduskoguga

6.1.4        Mustamäe Linnaosa Valitsusega ja Halduskoguga

6.1.5        Nõmme Linnaosa Valitsusega ja Halduskoguga

6.1.3    Harku Vallavalitsusega

6.1.4    Harjumaa Keskkonnateenistusega

6.1.7    Tallinna Kommunaalametiga

6.1.8    Tallinna Elamumajandusametiga

6.1.9    Tallinna Ettevõtlusametiga

6.1.10  Tallinna Haridusametiga

6.1.11  Tallinna Keskkonnaametiga

6.1.12  Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga

6.1.13  Tallinna Maa-ametiga

6.1.14  Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametiga

6.1.15  Tallinna Spordi- ja Noorsooametiga

6.1.16  Tallinna Transpordiametiga

6.1.17  Riigi Maa-ametiga

6.1.18    Keskkonnaministeeriumiga

6.1.19    Harjumaa Päästeametiga

 

6.2     Planeeringu vormistamine

6.2.1 Töö lõppversioonis esitatakse kokkuvõtlik seletuskiri koos vajaliku informatsiooni sisalduvate joonistega;

6.2.2        Põhijoonis (maakasutusplaan) esitatakse mõõtkavas 1:5 000 või 1:10 000;

6.2.3        Töö esitatakse paberkandjal 6 eksemplaris ja digitaalsel kujul.

 

7. Haabersti linnaosa üldplaneering peab sisaldama järgmisi töid

 

7.1      Algandmete kogumine: üldplaneeringuga hõlmatava territooriumi üldised iseloomustavad näitajad

7.1.1   Geograafiline asukoht, pindala, asumid ja piirid;

7.1.2    Elanikkonna demograafiline struktuur ja rahvastiku prognoos;

7.1.3     Sotsiaalne infrastruktuur (koolid, koolieelsed asutused, kultuuriasutused,  noorsootööasutused, huvialaringid jmt) üldiseloomustus ja perspektiivne vajadus;

7.1.4        Elamispindade üldiseloomustus ja paiknemine;

7.1.4    Ettevõtlusstruktuuri üldiseloomustus ja orienteeruv töökohtade arv;

7.1.6    Keskkonna kvaliteet: õhu-, vee- ja pinnasereostus, jäätmed, müra;

7.1.7    Haljasalade, mänguväljakute ja parkimiskohtade vajaduse vastavus tegelikkusele.

7.2       Arengueelduste väljatöötamine tuginedes süstematiseeritud algandmete kogumile

7.2.1    Arengu eesmärgid ja kriteeriumid;

7.2.2    Arengut soodustavad ja pidurdavad tegurid;

7.2.3    Väliskeskkonnast tulenevad võimalused ja ohud.

 

7.3       Ruumilise arengustrateegia põhisuundade välja toomine järgmiseks 10-15 aastaks, milles käsitletakse:

7.3.1    elamualade struktuuri: asumite omavaheline sidestumine, rahvaarvu prognoos;

7.3.2    sotsiaalset infrastruktuuri: sotsiaalse infrastruktuuri arengu üldpõhimõtted, rajatavad ühiskondlikud objektid;

7.3.3    tehnilist infrastruktuuri: teedevõrk ja ühistransport, side, elektrivõrk;

7.3.4    kommunaalmajandust: jäätmemajandus, veemajandus, soojamajandus;                                                   

7.3.5    ettevõtlust: inkubaatorid;

7.3.6        keskkonda: heakord ja haljastus.

 

7.4       Maa-alade üldised kasutus- ja ehitustingimused

7.4.1        Määrata säilitamisele kuuluvad alad: väärtuslikud looduspiirkonnad ja kooslused, kaitstavad looduse üksikobjektid ning puhkamisega seotud paigad;

7.4.2        Välja töötada monofunktsionaalse Kakumäe elurajooni elukeskkonna mitmekesistamiseks üldised põhimõtted;

7.4.3        Tuginedes algandmetele ja lähtematerjalidele määratleda perspektiivsed, tihendatavad ja muutuvad hoonestusalad, täpsustades nii maakasutusfunktsioone, kui hoonestuse üldiseloomu. Hoonestusalade määratlemisel tugineda põhimõttel, et väljakujunenud elurajoonides ei planeerita hoonete ja parklate rajamist olemasolevate rajatud haljasmaade arvelt ja Haljastuse arengukavaga kinnitatud rohekoridoride arvelt;

7.4.4        Määrata ja täpsustada asukohad:

7.4.4.1   täiendavaks elamuehituseks;

7.4.4.2   uutele/olemasolevatele äri-, ettevõtlus- ja tootmishoonetele;

7.4.4.3   haridus-, tervishoiu-, spordi- jm asutustele;

7.4.4.4   puhke- ja haljasaladele;

7.4.4.5   kergliiklusteedele;

7.4.4.6   avalikele randadele;

7.4.4.7   parkimisaladele.

 

7.5         Tehnilise infrastruktuuri määramine ning täpsustamine:

7.5.1        teed ja tänavad, sh kergliiklusteed;

7.5.2        veevarustus ja kanalisatsioon;

7.5.3        sade- ja drenaaþvete ärajuhtimine;

7.5.4        küttesüsteemid;

7.5.5        sideteenused;

7.5.6        tänavavalgustus;

7.5.7        gaas;

7.5.8        alternatiivenergia kasutamise võimalikkus.

 

7.6          Piirangutes maakasutusele:

7.6.1        Määrata olemasolevate kaitsealuste objektide asukohad, koos nende kaitsevöönditega;

7.6.2        Vajadusel teha ettepanek täiendavate maa-alade või objektide kaitse alla võtmiseks;

7.6.3        Määrata looduslikult kaitsmata põhjavee paiknemise piirkonnad ja reostusohu tegurid, mereranna erosiooni- ja üleujutusohtlikud alad ning kaldavaringute piirkonnad;

7.6.4        Määrata erinevatest seadustest, tehnogeensetest jm teguritest maakasutusele ja ehitustegevusele tulenevad piirangualad;

7.6.5        Arvestada planeeritaval alal paiknevate metsade, parkide, looduslike haljasalade ja rohekoridoridega;

7.6.6        Metsaseaduse järgi metsana määratletavad kõrghaljastusega alad planeerida kaitsemetsa kategooriasse kuuluvateks metsamaadeks;

7.6.7        Inventariseerida looduslikud veekogud ja märgalad (allikad, kraavid, ojad, tiigid, sood ja rabad) ning koostada säilitatavate looduslike veekogude ja märgalade kart, Mustjõe oja veereþiimi käsitlemine siduda Kristiine ja Mustamäe linnaosade  üldplaneeringutega;

7.6.8        Kaardistada põhjavee toitealad ja töötavad puurkaevud koos sanitaarkaitsealadega ning reserveerida maa-alad täiendavate veehaarete ja sademevete puhastusrajatiste ehitamiseks;

7.6.9        Haabersti linnaosa territooriumil asuvates Tallinna vanalinna muinsuskaitseala vaatesektorites planeerides tuleb tagada iseloomulike vaadete säilimine vanalinnale.

 

7.7                          Keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine

 

7.8              Üldplaneeringu koostamisega kavandatavad uuringud

7.8.1        Haabersti linnaosas paiknevate ettevõtete üldiseloomustuse ja erinevate ettevõtete paiknemise skeemi koostamine;

7.8.2        Haabersti linnaosa maaomandi ja piiravate tegurite kaardistamine;

7.8.3        Haabersti linnaosas paiknevate elamute üldiseloomustus ja kaardistamine;

7.8.4        Väike-Õismäe elurajooni parkimiskorralduse uuring;

7.8.5        Kinnisvaraturu ülevaade, pakkumised ja prognoos;

7.8.6        Tallinna linna elanikkonna arvu prognoos;

7.8.7        Uuringud Haabersti piirkonna vajalike veehaarete ja põhjavee toitealade määratlemiseks;

7.8.8        Haljasmaade, sh kaitsealuste taimede ja üksikobjektide ülevaatused-inventuurid;

7.8.9        Sõitjate- ja liiklusvoogude uuringud;

7.8.10    Elu- ja töökohtade paiknemine transporditsoonide lõikes ning nendevaheliste seoste uuringud;

7.8.11    Sadevee ärajuhtimise skeemid;

7.8.12    Sõitjate sõitjatevoolude prognoos ja nende jaotumine sõidukiliikide vahel (EVS 843:2003 punkt 5.1.2 lg 1);

7.8.13    Vajadusel teisi täiendavaid uuringuid.

 

 

Haabersti linnaosa üldplaneeringu

lähteülesande

LISA

 

 

 

Haabersti linnaosa üldplaneeringu territoriaalne ulatus

 

 

 

Haabersti linnaosa üldplaneeringu territoriaalne ulatus

 

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär