Kasutaja  
Parool

Hea kasutaja!


Tallinna õigusaktide registris olevat teavet enam ei uuendata, siit leiate enne 17. septembrit 2020 vastu võetud aktid.

Ajakohased õigusaktid on kättesaadavad Tallinna õigusaktide infosüsteemis Teele.

Abi saate kasutajatoe telefonil 6411 511 või e-posti aadressil teeleabi@tallinnlv.ee.

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Tallinna Linnavolikogu töökorra muutmine
Tallinna Linnavolikogu 20.04.2006 määrus number 24
Jõustumine:01.05.2006
Redaktsiooni kehtivus:01.05.2006 - ...

 

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

MÄÄRUS

 

 

Tallinn

20. aprill 2006 nr 24

 

 

Tallinna Linnavolikogu töökorra muutmine

 

 

 

Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 44 lõike 1 ja Tallinna põhimääruse § 37 lõike 13 alusel.

 

 

§ 1.  Tallinna Linnavolikogu 30. mai 2002 määrusega nr 33 kinnitatud Tallinna Linnavolikogu töökorras tehakse järgmised muudatused:

1) punkti 1.1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“1.1 Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu ) on Tallinna kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras neljaks aastaks.“;

2) punkti 1.3 täiendatakse uue lausega järgmises sõnastuses:

“Linnavolikogu liikmete arv peab olema paaritu ja linnavolikogus peab olema vähemalt 63 liiget.“;

3) punkti 1.6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“1.6 Linnavolikogu asjaajamiskeel on eesti keel. Linnavolikogu istung toimub eesti keeles. Eelnõud, arupärimised ja muud dokumendid esitatakse eesti keeles. Ettekanded ja sõnavõtud peetakse ning küsimused esitatakse ja neile vastatakse eesti keeles.“;

4) punkti 2.1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“2.1 Linnavolikogu esimees määrab enda äraolekul ühe aseesimeestest käskkirjaga enda asendajaks. Asendajal on kõik linnavolikogu esimehe seadusest ja Tallinna õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Juhul, kui linnavolikogu esimees ei saa oma ülesandeid istungil täita enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, määrab ta asendaja suuliselt. Sel juhul on asendaja pädevuses istungi juhatamine ning vastuvõetud määruste ja otsuste ning istungi protokolli allkirjastamine. Linnavolikogu esimehe volituste lõppemisel täidab linnavolikogu esimehe ülesandeid kuni uue linnavolikogu esimehe valimiseni aseesimees või üks aseesimeestest.“;

5) punkti 3.5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“3.5 Eestseisuse koosoleku päevakorra projekti koostab linnavolikogu kantselei juhataja hiljemalt eestseisuse koosoleku päeva kella 11.00 ning esitab selle linnavolikogu esimehele.“;

6) punktis 3.6 jäetakse välja viimane lause;

7) punkti 3.7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“3.7 Eestseisuse koosolekul arutatakse eelnõude võtmist linnavolikogu istungi päevakorra projekti. Eestseisuse koosolekul kuulatakse ära juhtivkomisjoni seisukohad menetluses olevate eelnõude kohta ning otsustatakse, millised neist lülitada linnavolikogu istungi päevakorra projekti. Linnavolikogu esimees koostab linnavolikogu istungi päevakorra projekti ja määrab iga päevakorraküsimuse arutamiseks ettekandja ja kaasettekandja(d).“;

8) töökorda täiendatakse punktiga 4.3.51 järgmises sõnastuses:

“4.3.51 saada oma kirjalikule küsimusele vastus linnavalitsuselt või linna ametiasutuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates. Märgukirjale või selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lõige 9 käesolevas sättes ettenähtule ei laiene;“;

9) punkti 4.3.11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“4.3.11 saada tasu linnavolikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel linnavolikogu kehtestatud määras ja korras.“;

10) punkti 4.5.2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“4.5.2 saatma linnasekretärile kolme tööpäeva jooksul vastava avalduse ja ärakirja dokumendist, millega ta nimetati linnaametnikuks Tallinnas.“;

11) punkti 6.1. teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“Linnavolikogu alatise komisjoni esimehe ja aseesimehe (aseesimehed) valib linnavolikogu oma liikmete hulgast Tallinna põhimääruse § 313 sätestatud korras.“;

12) punkti 6.2. esimest lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“6.2 Linnavolikogu komisjoni liikmed kinnitab ja komisjoni koosseisus teeb muudatusi linnavolikogu komisjoni esimehe esildisel. Vähemalt ühe linnavolikogu komisjoni liikme esitab linnavalitsus. Üle poole linnavolikogu komisjoni liikmetest peavad olema linnavolikogu liikmed.“;

13) punkti 6.3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“6.3 Linnavolikogu komisjoni pädevus ja töökord on sätestatud Tallinna põhimääruses. Komisjoni tegevusvaldkonnad kinnitab linnavolikogu.“;

14) punkti 7.1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“7.1 Eelnõu menetlemist linnavolikogus korraldab juhtivkomisjon.“;

15) punkti 8 lisatakse uus alapunkt 8.1.5¹ järgmises sõnastuses:

“8.1.5¹ linnasekretäril seaduses ja Tallinna põhimääruses sätestatud alustel ja korras“;

16) punkti 8.3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“8.3 Linnavolikogu õigusaktide eelnõu vormistatakse õigusaktides kehtestatud nõuete kohaselt. Linnavolikogu määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist. Eelnõus esitatud andmete ning juriidilise ja keelelise õigsuse, samuti vorminõuetele vastavuse tagab eelnõu esitaja.“;

17) punkti 8.4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“8.4 Linnavolikogu õigusakti eelnõu peab olema dateeritud ja varustatud esitaja (esitajate) ja koostaja nime ja allkirjaga. Eelnõule peavad olema lisatud seletuskiri ja eelnõu juurde kuuluvad (põhistavad) dokumendid ning väljavõtted või ärakirjad preambulis viidatud õigusaktidest.“;

18) punkti 8.5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“8.5 Eelnõu ja selle lisad peavad olema vormistatud elektroonilisele dokumendipõhjale ehk mallile. Linnavolikogu liikme poolt esitatud eelnõu nõuetekohase esitamise tagab fraktsiooni nõunik-abi, fraktsiooni mittekuuluva liikme puhul linnavolikogu kantselei.“;

19) punkti 8.6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

8.6 Linnavalitsus ja linnaosa halduskogu esitavad linnavolikogu kantseleisse eelnõu, selle juurde kuuluvad dokumendid koos kaaskirjaga kahes eksemplaris (originaal ja üks koopia). Samaaegselt esitatakse eelnõu ja selle juurde kuuluvad dokumendid elektrooniliselt, tagades dokumentide autentsuse, usaldusväärsuse, terviklikkuse ja kasutatavuse.“;

20) punkti 8.7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

8.7 Eelnõu kaaskiri registreeritakse dokumendihaldussüsteemis Postipoiss“. Eelnõu originaal esitatakse hiljemalt järgmisel tööpäeval läbivaatamiseks ja resolutsiooni andmiseks linnavolikogu esimehele.“;

21) punkti 8.8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“8.8 Kui linnavolikogu esimees leiab, et eelnõu vastab punktides 8.3, 8.4 ja 8.5 sätestatud nõuetele, teeb ta kahe päeva jooksul, arvates eelnõu üleandmisest, otsuse eelnõu menetlusse võtmise ja juhtivkomisjoni määramise kohta. Eelnõu, mis käsitleb organisatsioonilisi küsimusi, suunab esimees eestseisuse päevakorra projekti ilma juhtivkomisjoni määramata. Menetlusse võetud eelnõu registreeritakse ja sisestatakse linnavolikogu õigusaktide menetlemise infosüsteemi AKTAL. Eelnõu originaal koos lisatud dokumentidega edastatakse õigusnõunikule.“;

22) punkti 8.9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“8.9 Kui linnavolikogu esimees leiab, et eelnõu ei vasta punktides 8.3, 8.4 või 8.5 nõuetele, tagastab ta eelnõu esitajale koos puuduste kirjeldusega.“;

23) punkti 8.11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“8.11 Eelnõu läbivaatamiseks ja kirjalike muudatusettepanekute esitamiseks on üldjuhul aega kuni 10 tööpäeva. Tähtaja pikendamiseks tuleb esitada põhjendatud taotlus, mille linnavolikogu kantselei registreerib ja edastab asjaosalistele. Linnavolikogu komisjonid ja fraktsioonid esitavad kirjalikult ettepanekud eelnõu kohta juhtivkomisjonile. Juhtivkomisjon koostab esitatud ettepanekute alusel vajadusel muudatusettepanekute loetelu. Linnavalitsus esitab eelnõu kohta sisulise seisukoha 10 tööpäeva jooksul, mille linnavolikogu kantselei registreerib ja edastab asjaosalistele.

24) jätta välja punkt 8.12;

25) punkti 8.13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“8.13 Linnavolikogu kantselei paneb istungi päevakorra projekti koos eelnõudega linnavolikogu liikme (välja arvatud sülearvuti kasutaja) lauale istungieelse päeva kella 12.00-ks.“;

26) punkti 10.2 esimest lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“Linnavolikogu istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja, kelleks on aseesimees või aseesimehe puudumisel linnavolikogu vanim liige, linnavolikogu poolt kehtestatud korras.“;

27) punkti 10.3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

“Istungi toimumise aja määrab linnavolikogu esimees või tema asendaja, kuid mitte hilisemaks kui üks kuu.“;

28) punkti 11.1 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:

“Esimehe või tema asendaja puudumisel juhatab istungit vanim kohalolev linnavolikogu liige.“;

29) punkti 11.2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“11.2 Linnavolikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees. Linnavolikogu uue kooseisu esimese istungi päevakorras on linnavolikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine ning linnavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka Tallinna põhimääruse § 41 lõike 2 alusel kokkukutsutud uue linnavolikogu esimese istungi päevakorra suhtes, välja arvatud linnavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Linnavolikogu esimehe valimised korraldab valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Sama kord kehtib ka linnavolikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud linnavolikogu esimees valituks.“;

30) Punkti 12.3 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:

“Umbusalduse avaldamise küsimuse päevakorda lülitamisel juhindutakse käesoleva korra punktis 17.3 sätestatust.“

31) punkti 12.4 esimest lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“Pärast päevakorra osas otsustuse vastuvõtmist võivad linnavolikogu liikmed esitada arupärimisi linnavalitsuse liikmetele, anda üle linnavolikogu õigusakti eelnõusid või esineda avaldustega, mille kestus ei tohi ületada 5 minutit.“;

32) punkti 13.3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“Igal linnavolikogu liikmel on õigus ühes päevakorrapunktis esitada ettekandjatele kokku kuni kaks suulist küsimust, v.a. korra punktis 16.2 sätestatud juhul. Küsimuste esitamiseks registreerutakse ning istungi juhataja annab sõna vastavalt registreerimise järjekorrale. Ettekandja või kaasettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele linnavolikogu liikmele, komisjoni liikmele, linnavalitsuse liikmele või linnaametnikule.“;

33) punkti 13.7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“13.7 Kirjalikult laekunud muudatusettepanekud vaadatakse läbi enne eelnõu lõpphääletust või enne eelnõu saatmist teisele lugemisele. Muudatusettepanekuid võib teha ainult antud päevakorra küsimuses reguleeritava õigussuhte kohta. Muudatusettepaneku kohta küsitakse eelnõu esitaja arvamust. Linnavalitsuse esitatud eelnõu puhul esitab muudatusettepaneku kohta linnavalitsuse seisukoha eelnõu ettekandja. Muudatusettepanek loetakse arvestatuks, kui seda toetab eelnõu esitaja. Istungi juhataja paneb muudatusettepaneku hääletamisele ainult siis, kui mõni linnavolikogu liige või fraktsioon seda nõuab, andes sellest märku käe tõstmisega.“;

34) punkti 14.2 teist lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“Enne nimetatud otsustuste hääletamist on eelnõu esitajal õigus nõuda laekunud muudatusettepanekute läbihääletamist, andes sellest märku käe tõstmisega.“;

35) punkti 14.3.3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“14.3.3 eelnõuga võetakse laenu;

36) punkti 14.3.4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“14.3.4 eelnõuga võetakse vastu Tallinna arengukava või kehtestatakse kohalik maks;“;

37) punkti 14.7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“Linnavolikogu liige hääletab isiklikult. Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) ning linnapea valimistel ning revisjonikomisjoni moodustamisel ja Vabariigi Presidendi valimiskogusse linnavolikogu esindajate valimisel hääletatakse hääletamissedelitega Tallinna põhimääruse § 281 sätestatud korras.“;

38) töökorda täiendatakse punktiga 14.71 järgmises sõnastuses:

“14.71 Linnavolikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe ning revisjonikomisjoni uue liikme valimisel Tallinna põhimääruse § 32 lõikes 12¹ sätestatud juhul ning muudel valimistel, kui linnavolikogu nii otsustab (v.a Tallinna põhimääruse § 28¹ sätestatud juhul), kasutatakse elektroonilist hääletamissüsteemi. Ühe kandidaadi puhul on hääletamisaeg 20 sekundit, iga järgmise kandidaadi puhul lisatakse hääletusajale 5 sekundit. Elektroonilise hääletamissüsteemi rikke korral viiakse nimetatud isikuvalimised läbi Tallinna põhimääruse § 281 sätestatud korras.“;

39) punkti 14.8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“14.8 Avalikul hääletamisel kasutatakse elektroonilist hääletussüsteemi. Hääletamisaeg on 20 sekundit. Elektroonilise hääletussüsteemi rikke korral ning juhul, kui linnavolikogu istung ei toimu linnavolikogu istungite saalis, toimub hääletamine käetõstmisega. Sel juhul võib linnavolikogu liige taotleda nimelist hääletamist tingimusel, et tema ettepanekut toetab veel vähemalt kaks linnavolikogu liiget. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab vähemalt ¼ kohalolevatest linnavolikogu liikmetest.“;

40) punkti 141.6 neljandat lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“Muudatusettepanek pannakse hääletusele ainult siis kui seda nõuab mõni linnavolikogu liige või linnavolikogu fraktsioon, andes sellest märku käe tõstmisega.“;

41) punkti 141.7 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:

“Muudatusettepanek pannakse hääletusele ainult siis kui seda nõuab mõni linnavolikogu liige või linnavolikogu fraktsioon, andes sellest märku käe tõstmisega.“;

42) punkti 141 täiendatakse alapunktiga 141.10 järgmises sõnastuses:

“141.10 Linnavolikogu võtab linnaeelarve vastu poolthäälte enamusega. Juhul, kui koos eelarve vastuvõtmisega otsustatakse eelarvelaenu võtmine, on linnaeelarve vastuvõtmiseks vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus.“;

43) punkti 16.5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“Menetlusse jäänud eelnõu lugemist jätkatakse samal istungil.“;

44) punkti 17.2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“17.2 Umbusalduse algatamine toimub linnavolikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle. Kirjalikule umbusaldusavaldusele peavad olema alla kirjutanud kõik algatajad ja selles peab olema märgitud umbusalduse avaldamise põhjus ning lisatud vastav linnavolikogu otsuse eelnõu.“;

45) punkti 17.3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“17.3 Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse linnavolikogu järgmise istungi päevakorda. Umbusalduse avaldamise eelnõu ei saa menetlusest tagasi võtta ega päevakorrast välja arvata. Juhul, kui umbusalduse avaldamine on istungi päevakorra projektis ainuke küsimus, loetakse päevakord kinnitatuks ilma hääletamata.“;

46) punkti 18.2 esimest lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“Arupärimine vormistatakse kirjalikult ja esitatakse paberkandjal linnavolikogu istungil istungi juhatajale, kes edastab selle linnavolikogu kantseleile.“;

47) punkti 18.4 täiendatakse uue lausega järgmises sõnastuses:

“18.4 Juhul, kui arupärimise esitaja ei viibi linnavolikogu istungil antud päevakorrapunkti arutamise alguseks, loetakse arupärimine vastatuks ilma arutamata.“;

48) punkti 19.2 esimest lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletamistulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.“.

§ 2.  Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. mail 2006.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees