Kasutaja  
Parool

Hea kasutaja!


Tallinna õigusaktide registris olevat teavet enam ei uuendata, siit leiate enne 17. septembrit 2020 vastu võetud aktid.

Ajakohased õigusaktid on kättesaadavad Tallinna õigusaktide infosüsteemis Teele.

Abi saate kasutajatoe telefonil 6411 511 või e-posti aadressil teeleabi@tallinnlv.ee.

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Tallinna väikeettevõtluse arendamise programm aastateks 2006-2009
Tallinna Linnavolikogu 23.02.2006 määrus number 12
Jõustumine:02.03.2006
Kehtetuks tunnistamine:09.11.2012
Redaktsiooni kehtivus:02.03.2006 - 09.11.2012

AKTI TUNNISTAB KEHTETUKS:
Tvk m 01.11.2012 nr 25, jõustumine 09.11.2012 

 

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

MÄÄRUS

 

 

Tallinn

23. veebruar 2006 nr 12

 

 

 

 

Tallinna väikeettevõtluse arendamise programm aastateks 2006-2009

 

 

 

Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 2 alusel ja kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 6. oktoobri 2005 määrusega nr 53 kinnitatud Tallinna arengukavaga 2006-2015.

 

 

     

§ 1.  Kinnitada juurdelisatud Tallinna väikeettevõtluse arendamise programm aastateks 2006-2009.

§ 2.  Tallinna väikeettevõtluse arendamise programmi aastateks 2006-2009 elluviimisel arvestada linna eelarve võimalustega.

§ 3.  Tallinna Linnavalitsusel lähtuda Tallinna väikeettevõtluse arendamise programmis aastateks 2006-2009 seatud eesmärkidest.

§ 4.  Tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 25. novembri 2004 määrusega nr 39 kinnitatud Tallinna väikeettevõtluse arendamise programm 2005-2007.

§ 5.  Määrus jõustub 2. märtsil 2006.

 

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

 


KINNITATUD

Tallinna Linnavolikogu 23. veebruari 2006

määrusega nr 12

LISA

 

Tallinna väikeettevõtluse arendamise programm aastateks 2006–2009

 

 

 

SISSEJUHATUS

 

Käesolev Tallinna väikeettevõtluse arendamise programm on jätkuks Tallinna Linnavolikogu 21.02.2002 otsusega nr 85 kinnitatud Tallinna väikeettevõtluse arendamise programmile 2002-2004 ja 25. novembri 2004 määrusega nr 39 kinnitatud Tallinna väikeettevõtluse arendamise programmile 2005-2007.

 

Programm määratleb väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (edaspidi VKE-de) hetkeolukorra ja peamised probleemid, ettevõtluskeskkonna seisundi ja suundumused ning Tallinna linna väikeettevõtluse arendamiseks olulisemad tegevused koos rakenduskavaga aastateks 2006-2009.

 

Programmi koostamisel on järgitud Tallinna Linnavolikogu 10. juuni 2004 määrusega nr 23 kinnitatud strateegias “Tallinn 2025” välja toodud Tallinna ettevõtluse arengusuundi. Strateegia “Tallinn 2025” kohaselt peab Tallinn võtma suuna mitmepalgelisele ettevõtlusstruktuurile, milles on ühendatud arenenud teenindusmajanduslik ettevõtlus ja järk-järgult kõrgtehnoloogia suunas liikuv tööstus. Olulisemate arengusuundadena on esile toodud emotsioonidepõhine ettevõtlus (kultuur, turism, meelelahutus), tehnoloogia- ja teadmistepõhine ettevõtlus ning vahendav majandus (transiit ja logistika). Strateegia peab oluliseks ettevõtlusmentaliteedi laiemat levikut ja ettevõtlusjulguse tõstmist eriti noorte seas, uute tehnoloogiate juurutamist teistes harudes, eriti elamusmajanduses ning võrgustike, tehnoparkide ja inkubaatorite rolli ettevõtluse arendamisel.

 

Programm arvestab Ettevõtlusametis läbi viidud ümarlauaarutelude ja intervjuude tulemusi erinevate sektorite ettevõtete esindajatega, Ettevõtlusameti senistest tegevustest (stardiabi taotluste menetlemine ja analüüs, mentorklubi tegevus, rahvusvahelised koostööprojektid, ettevõtlusstatistika kogumine ja analüüs) saadud praktilist infot ja kogemusi. Programmi koostamisel on arvesse võtud riiklikke poliitikadokumente (“Ettevõtlik Eesti”, “Teadmistepõhine Eesti” jt), erinevate Eesti institutsioonide poolt koostatud või tellitud uuringuid, teiste maade edukaid kogemusi ja konsultantide soovitusi ning ettepanekuid.

 

 

Käesoleva programmi eesmärkidest lähtutakse Ettevõtlusameti 2007.‑2009. aasta eelarvete koostamisel vastavalt linna eelarve võimalustele.


 

1          ETTEVÕTLUSE OLUKORD TALLINNAS

1.1          Ülevaade ettevõtlusstatistikast ja trendidest

Ettevõtluskeskkond

-            Globaalses majandusstruktuuris suureneb teenindus- ja infosfääri ning teadmismahukate tegevusalade osakaal, seda eriti linnades, mis muuhulgas tähendab oskusteabe rolli suurenemist kohaliku arengu eeldusena. Konkureerimaks edukalt teiste linnade ning regioonidega, on vajalik arendada Tallinnas just keerukamat tootmist ja teenindust, milleks on pealinna teadus-potentsiaali ja inimressursi näol olemas ka väga head eeldused.

-                Enamik uutest firmadest (ja ka töökohtadest) luuakse teenindussfääris. Samas on tegemist valdavalt mikro- ja väikeettevõtetega. Väikeettevõttest suurettevõtteks kasvavad üksikud firmad. Olmeteenuste sfääris suureneb lihttöötajate (klienditeenindajate) osakaal, äriteenindussektoris tippspetsialistide osakaal. Siin on oluline roll kutseharidussüsteemil, mida linn seni ei saa oluliselt mõjutada.

-                Tallinna ettevõtlus muutub üha enam teenindus-, vahendus- ja kaubanduskesksemaks. Tallinna ettevõtetest moodustasid 2003. aastal kaubandus- ja teenindusettevõtted 80% (1999.a. 77%) ja sekundaarsektori[1] ettevõtted 14% (1999.a. 17%). Hõivatutest töötas 65% (1999.a. 61%)  tertsiaar- ja 31% (1999.a. 35%) sekundaarsektoris. Teenindussektori osatähtsuse poolest on Tallinna näitaja ülejäänud Eestiga võrreldes koguni kolm korda kõrgem (põhjusteks eeskätt suur turumaht ja kõrgem ostujõud). Kui Tallinn moodustab Eesti rahvaarvust umbes 30%, siis teenindusettevõtete osakaal üle 50%. Ligi 70% teenindussektori mahust moodustavad äriteenused. Kasvavad tegevusalad on ka haridus ja tervishoid.

Samas oli näiteks 2003. aastal Helsingis tööstuse-energeetika-ehituse osakaal kõigist hõivatutest 13%, Tallinnas aga 24%. Seega on alust arvata, et tertsiaarsektori osatähtsus kasvab Tallinnas ka edaspidi.

-            Viimastel aastatel on sagenenud tööstusettevõtete kolimine kesklinnast välja ja/või laienemine väljapoole Tallinna. Peamisteks põhjusteks on madalamad palgakulud ning maa hind. Samuti on mitmetes Tallinna piirkondades, eriti kesklinnas, probleemiks transpordilogistika korraldamine. Paljud ettevõtted toovad esile raskused tootmiseks sobiva vaba maa leidmisel Tallinnas. Tihti on just välisfirmadel raske leida vaba maad tootmishoonete ehitamiseks ning seetõttu on mitmed investorid rajanud tootmise (ja koos sellega ka uued töökohad) Tallinna lähiümbrusse. Lasnamäe tööstuspargi kiire täitumine (vähem kui aastaga müüdud 70% kruntide pindalast) näitab tootmismaa suurt nõudlust Tallinnas.

-            Puudus on tootmiseks sobivast (ettevalmistatud) maast just Tallinnas. Vaba maad linnas leidub, aga see ei kuulu linnale või eraomanikele, vaid on reformimata riigimaa. Siin on suur potentsiaal Tallinna jaoks eeldusel, et linn saab munitsipaliseerida tootmiseks sobivaid maa-alasid näiteks Maleva tänava endise savikarjääri piirkonnas, Lasnamäel Suur-Sõjamäe tänava lõpus, Paevälja-Loopealse piirkonnas Liikuri tn ja Rahu tee vahel, Mustakivi tn idaküljel, Haaberstis Tähetorni tn ja Paldiski mnt nurgas ning Nõmme linnaosas Männiku tee lõpus.

-                Tallinn on jätkuvalt atraktiivne uutele nn greenfield välisinvesteeringutele[2], mis on paljuski seletatav sisendite (tööjõud, maa, allhanked) seni veel odavama hinnaga. Antud investeeringud loovad ka enam uusi töökohti võrreldes ettevõtete ülesostmiste kaudu tehtavate välisinvesteeringutega. Investeerides juba tegutsevatesse tootmisettevõtetesse näevad välisinvestorid muuhulgas võimalust tõsta märgatavalt tootmise efektiivsust, seda eelkõige automatiseerimise ja kitsama spetsialiseerumise kaudu, mille tulemusena aga enamasti väheneb tootmistöökohtade arv.

Arvestada tuleb nii kulueeliste ja maksueeliste vähenemisega lähiaastatel.

Äriteenuste (IKT, andmetöötlus, disain) puhul mängib jätkuvalt investeeringuid soodustavat rolli eestlaste hea keeleoskus ja suur hulk sobiva kõrgharidusega tööjõudu. Tootmise puhul on eeliseks VKE-de paindlikkus, lähedus Euroopa turgudele (võrreldes Aasia oluliselt odava kulutasemega riikidega).

Ettevõtlusaktiivsus ja ettevõtlikkus

-            Ettevõtlusaktiivsus[3] on Tallinnas jätkuvalt kõrgem kui Eestis, madalam võrreldes Lõuna-Euroopa riikidega, võrreldav EL-i keskmisega, Kesk- ja Ida-Euroopa ning Skandinaavia riikidega.

 

Tegutsevate ettevõtete[4] arv 1000 el. kohta

Kanada

75

Hispaania

65

Inglismaa

62

USA

57

Rootsi

54

EL keskmine

52

Soome

39

Eesti

30

Tallinn

53

          Allikas: EAS

Kuna võrreldes riikide keskmistega on pealinnades alati kõrgem majandusaktiivsus, võib väita, et uute ettevõtete osas on Tallinnas jätkuvalt kasvuruumi.

Kõik ettevõtted ei kuulu kaugeltki eraisikutele. Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) 2004. aasta lõpus läbi viidud küsitluse põhjal määratles end ettevõtjana (FIE, omanik või aktsionär/osanik) 12% küsitletud 1000st 16-64 aastasest Eesti elanikust.

Kui ettevõtlusaktiivsus on Tallinnas võrreldav EL-i keskmisega, siis ettevõtlikkuse[5] osas jääb Eesti koos Soomega Euroopa riikide tabeli lõpuossa – ettevõtlust palgatööle eelistavad vastavalt 26 ja 29 protsenti tööealistest. Tallinnas on see protsent vaid veidi kõrgem – 31%. EKI küsitluse põhjal mõtlevad oma ettevõtte loomisele  11% Tallinna 16-64 aasta vanustest elanikest. Nimetatud vanuserühma suurus Tallinnas on kokku üle 281 tuhande inimese. 11% sellest on üle 30 tuhande inimese, mis on üks olulisemaid sihtrühmi ettevõtlusaktiivsuse tõstmisel.

Potentsiaalseid ettevõtjaid on märgatavalt enam nooremate hulgas – EKI küsitlus näitas, et 29% potentsiaalsetest ettevõtjatest alles õpib! Kui kogu vanuserühmas oli keskmine ettevõtluse eelistajate protsent 29, siis 16-24 aasta vanustest küsitletutest eelistas ettevõtlust 39% ja 25-34 aasta vanustest 35%.

Ettevõtted

-            Tallinnas registreeritud ettevõtete[6] arv kasvab jätkuvalt.

          Uusi ettevõtteid registreeriti 2004. aastal varasematest aastatest enam.

 

MTA poolt registreeritud uute äriühingute arv

 

2000

2001

2002

2003

2004

Tallinn

4 451

3 722

3 873

4 199

4 614

Eesti

7 141

6 450

6 471

6 846

8 244

Allikas: MTA

2000-2004 kasvas äriühingute arv 25%.

Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) andmetel olid suurima ettevõtete arvu juurdekasvuga tegevusalad 2000-2004:

- finantsvahendus (90%),

- tervishoid ja sotsiaaltöö (77%),

 

- kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindus (55%),

- ehitus (43%),

- haridus (35%).

 

MTA poolt Tallinnas registreeritud äriühingute arv

Valdkond

2000

2001

2002

2003

2004

Töötlev tööstus

2 388

2 376

2 470

2 595

2 791

Energeetika, gaasi- ja veevarustus

36

38

40

43

43

Ehitus

1 433

1 523

1 632

1 828

2 047

Hulgi- ja jaekaubandus

10 637

9 716

10 669

12 117

11 978

Hotellid ja restoranid

830

991

987

1 033

960

Veondus, laondus ja side

1 681

1 809

1 937

2 016

2 079

Finantsvahendus

498

584

882

997

947

Kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindus

5 763

6 540

7 250

7 871

8 922

Haridus

275

301

318

352

370

Tervishoid ja sotsiaaltöö

192

236

272

301

339

Muud

1 770

1 363

1 751

1 695

1 371

KOKKU

25 503

25 477

28 208

30 848

31 847

Allikas: MTA

-            Uusi ettevõtteid asutatakse küll üha rohkem, aga nende elujõulisus on nõrk.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) andmetel oli 2000. aastal Eestis Äriregistris registreeritud 6 707 uuest ettevõttest 2003. aastal MTA-s arvel veel 5767 ettevõtet, kellest tegutses vaid 3 628 (54%).

-            Tegutsevaid ettevõtteid on deklaratsioonide esitajatest kolmandiku võrra vähem.

2004. aastal deklareerisid 10 685 Tallinnas registreeritud ettevõtet nullkäivet (33% kõigist deklaratsioone esitanud ettevõtetest). Enim oli selliseid ettevõtteid teenuste osutajate (majutus, toitlustus, äriteenused, finants jms) hulgas – kokku 4 048 (37%). Töötlevas tööstuses 616 (22%), ehituses 431 (21%), transpordis-sides 511 (25%) ja tervishoius-hariduses 817 (47%). Esimest korda viimastel aastatel vähenes 2004. aastal Eestis ka nullkäivet deklareerinud ettevõtete arv (Tallinna kohta eristus puudub).

Deklaratsioone esitas MTA-le 2004.a. kokku 31 847, tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioone 30 563 ja käibedeklaratsioone 25 756 Tallinnas registreeritud ettevõtet.

-            0 töötajaga ettevõtete arv 2004. aastal pisut vähenes.

2004. aastal vähenes esmakordselt viimase viie aasta jooksul pidevalt kasvanud 0 töötajaga ettevõtete arv. Sellele vaatamata on selliste ettevõtete osakaal ligi 40%. 10 ettevõttest 9 töötajate arv on 0-9, kusjuures ligi pooltel juhtudel 0. Arvestades riiulifirmade kasutamise vähenemist, on valdavalt tegemist nn ühemehefirmadega, mis võivad olla ka tööandjaks, aga seda enamasti kas tööettevõtu lepingulistele töövõtjatele või FIEdele.

2004. aastal oli finantsvahenduse 947 ettevõttest 0 töötajaga tervelt 496 (52%), kinnisvara-, üürimis- ja äriteenuste 8 922 ettevõttest ei olnud ühtegi töötajat 3 912 (44%) ning hulgi- ja jaekaubanduse 11 978 ettevõttest 4 737 (40%) ettevõttel.

-            Keskmine Tallinnas registreeritud ettevõtte suurus on stabiliseerunud Euroopa keskmisel tasemel (7 töötajat).


       Keskmine Tallinna ettevõtete suurus töötajate arvu järgi

 

 

Uute ettevõtete kasv pidurdub teisel-kolmandal tegevusaastal.

EAS-i tellimusel uuriti 1999. aastal Eestis loodud ettevõtete (1-9 töötajat) keskmist käivet järgnevatel aastatel.

 

1999. aastal loodud (1...9 töötajat) ettevõtete keskmine käive aastate lõikes

 

 

Uuringust selgus, et uus ettevõte kasvab kiiresti esimesel ja teisel tegevusaastal, siis aga kasv pidurdub. Käive kasvab ca 2-2,5 miljoni kroonini, aga sealt edasi mitte, mis annab märku alustavate ettevõtete madalast kasvusupotentsiaalist.

 

 

         EAS-i tellimusel uuriti ka 1999. aastal Eestis loodud ettevõtete (1-9 töötajat) keskmist ekspordikäivet järgnevatel aastatel.

 

1999. aastal loodud ettevõtted (5939) tegutsemas

 

Tabelist nähtub, et eksportivaid ettevõtteid on alustavate ettevõtete hulgas väga vähe.

Tööturg ja tööhõive

-            Hõivatute arv kokku on Tallinnas registreeritud äriühingutes[7] kasvanud alates 2000. aastast pidevalt, eriti 1-9 töötajaga mikroettevõtetes, 2004. aastal aga suurenes hüppeliselt ja seda kõigis suurusgruppides.

 

Hõivatute arv MTA poolt Tallinnas registreeritud äriühingutes

Valdkond

2000

2001

2002

2003

2004

Töötlev tööstus

45 965

47 381

46 062

46 295

48 113

Energeetika, gaasi- ja veevarustus

4 992

3 820

3 738

3 469

4 135

Ehitus

13 336

14 330

15 180

14 757

16 137

Hulgi- ja jaekaubandus

46 539

45 853

46 244

49 538

51 769

Hotellid ja restoranid

7 391

8 066

8 311

8 424

8 895

Veondus, laondus ja side

32 281

31 471

30 716

29 376

28 495

Finantsvahendus

8 198

7 669

9 484

8 295

8 327

Kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindus

25 191

27 244

28 783

29 496

34 554

Haridus

2 041

2 126

2 174

2 416

2 451

Tervishoid ja sotsiaaltöö

1 821

2 081

5 966

6 033

6 231

Muud

9 614

7 597

7 831

7 868

7 533

KOKKU

197 369

197 638

204 489

205 967

216 640

Allikas: MTA

2000-2004 kasvas hõivatute arv kokku 10%, millest üle poole kasvas 2004. aastal.

Suurimad hõive kasvud[8] 2000-2004 olid:

- kinnisvara-, üürimis- ja äriteenuste sektorites (37%),

- ehituses (21%),

- hariduses (20%),

- majutuses-toitlustuses (20%).

Hulgi- ja jaekaubanduses kasvas hõive sel perioodil 11%, aga seda valdavalt hulgimüügi ja autode jaemüügi ning teeninduse arvelt. Töötlevas tööstuses oli kasv küll väiksem (7%), aga siin on olulisem, et eelmisel kümnendil toimunud pidev langus on peatunud. Ainsana on vaadeldaval perioodil aasta aastalt vähenenud veonduses, laonduses ja sides hõivatute arv (– 12%).

Viimastel aastatel on selgelt täheldatav, et lihtsama kvalifikatsiooniga ja odavamad töökohad liiguvad Tallinnast välja, ennekõike tekstiili- ja õmblusettevõtted, aga ka muud töötleva tööstuse lihtsamat liinitööd pakkuvad kooste- jm allhankeettevõtted.

Suurusgruppide lõikes on tööhõive kasvanud kõigis gruppides, aga enim 1-9 töötajaga mikroettevõtetes.

 

Tallinnas registreeritud äriühingute töötajate koguarv

 

2000

2001

2002

2003

2004

Tallinn kokku

197 369

197 638

204 489

205 967

216 640

Mikroettevõtted

37 922

39 491

41 330

43 294

46 221

Väikeettevõtted

54 003

54 418

55 102

55 417

57 394

Keskmised ettevõtted

45 771

47 489

48 215

49 466

53 257

Suurettevõtted

59 673

56 240

59 842

57 790

59 768

Määramata

0

0

0

0

0

Allikas: MTA

Tabelist nähtub, et VKE-del, eriti just mikroettevõtetel on väga oluline roll töökohtade loojana! Tähelepanu tuleks siiski rohkem pöörata ka lisandväärtusele, mida need töökohad toodavad.

-            Kiire majanduskasvu ja hõive kasvu foonil on töötuse määr[9] Tallinnas väga kõrge.

Aastatel 2000-2004 on aasta keskmine töötuse määr Tallinnas kõikunud 9,3 – 12,5% vahel, kvartalite lõikes 7,6 – 13,4%. 2005. aasta III kvartalis oli töötuse määr Tallinnas 7,3%, mis on vaadeldud perioodi madalaim tase. Samas on viimasel paaril aastal töötuse määr Tallinnas olnud kõrgem riigi keskmisest (teiselt poolt on pidevalt kõrgem olnud ka tööhõive määr[10]).

2005. aasta 1. detsembri seisuga oli Tallinna Tööhõiveametis registreeritud 4 207 töötut (üle 35% vähem kui aasta varem). Eesti Statistikaameti tööjõu-uuringu kohaselt oli 2004. aastal Tallinnas ligi 22 000 töötut, kellest enam kui 55% olid olnud töötud üle aasta. Valdavalt on tööotsijad mitte-eestlased. Jätkuvalt on probleemiks struktuurne tööpuudus.

Hansapanga analüütiku Maris Lauri hinnangul on Tallinnas kõrgem tööpuudus, sest pealinna koguneb rohkem tööd otsivaid inimesi ja sageli eelistavad Tallinna firmad palgata töötajaid muudest Eesti piirkondadest, kuna tallinlaste palganõudmised on kõrgemad, mistõttu ei ole tööhõive kasv Tallinnas oluliselt vähendanud tööpuudust tallinlaste seas.

Viimaste aastate majanduskasv on kaasa toonud ka tuntava tööjõupuuduse. Väike registreeritud töötute arv näitab samuti töökätevaliku nappust. Tööpuudus noorte seas, mis veel mõni aasta tagasi oli väga kõrge, näitab alanemise märke.

-            Tööjõupuudus on muutunud paljude ettevõtete jaoks suurimaks probleemiks.

Raske on leida kõrgelt kvalifitseeritud oskustöölisi ja insenertehnilist kaadrit, aga väga

palju vajatakse lihtsa ja rutiinse töö tegijaid (nt liini- ja koostetöölised, kassiirid, hotelliteenindajad), kelle palgatase on alla Eesti keskmise. Mõnede tootmisettevõtete (tekstiili- ja rõivatööstus, koosteettevõtted) jaoks on Tallinna palgatase juba jõudnud kriitilise piirini, mis sunnib ettevõtteid vahetama asukohta.

-       Elektroonikas ja koostetootmises on lihttööliste (liinitööliste) ressurss Tallinnas ammendumas või ammendunud ja palgalagi lähedal või käes.

-       Masinaehituses lihttööjõudu piisab, tuntavaim on kvalifitseeritud tööjõu puudus (nn põlvkondade vahe – puuduvad vanuses 30-70 töölised, kes ka noori juhendaksid).

-       Majutuses on raske leida hooajatöölisi.

-       IT-s raskeim tippspetsialistide (nt tootejuhi) leidmine.

Aina olulisemaks muutub ettevõtte võime koolitada ise endale sobivat tööjõudu.

Innovatsioon ja tehnoloogia, tootlikkus ja kvaliteet

-                Enamus VKE-d on oma olemuselt madaltehnoloogilised.

Puudub nii tehnoloogiline võimekus kui ka huvi ja/või vajadus. Valdav osa VKE-dest tegutseb teenindussfääris, kus uued tehnoloogilised lahendused ei ole nii sagedased kui tootmises. Raske on tuvastada ka abi vajavaid teadus- ja arendustegevuse (edaspidi T&A) põhiseid (uusi, alustavaid) ettevõtteid, sest T&A-põhised väikeettevõtted, eriti just infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooni (edaspidi IKT) sektoris, ei ole erinevatel põhjustel huvitatud oma tegevuse ja plaanide avalikustamisest.

-                Patentide ja kasulike mudelite registreerimine on väike.

Uudsete lahenduste ja leiutiste jõudmine ärilisse kasutusse oleks üks tee tõstmaks ettevõtete toodetavat lisandväärtust. Ettevõtete ja teadus-uurimisasutuste koostöö on nõrk – ühelt poolt infopuudusest ja teiselt poolt suhtumisest tootearendusse. Patendiameti andmetel registreeriti 2004. aastal Eesti isikute poolt 7 Eestis kehtivat patenti ja 75 kasulikku mudelit. Sisse anti 10 rahvusvahelist patenditaotlust.

-                Globaalselt on rõhuasetus nihkumas tehnoloogialt innovatsioonile. Rahastajat huvitab esmalt ärimudel, seejärel tehnoloogia.

-                Väikeettevõtetel puuduvad vahendid kapitalimahukate investeeringute tegemiseks.

Väike-ja mikroettevõtete osakaal lisandväärtuse loomises on 36%, tööhõivest 49% ja ettevõtete arvust 96%. Seega pool töötajatest loob vaid kolmandiku lisandväärtusest. Kuni 2002. aastani puudus Tallinna ettevõtetel võimalus taotleda riigiabi tootmisvahendite soetamiseks. Koostöös MKM-i ja EAS-iga on lootust, et alates 2007. aastast saavad ka Tallinna alustavad ettevõtjad taotleda riiklikku stardiabi, mida seni on asendanud linna vastav meede. Jätkuvalt tunnevad puudust tehnoloogia uuendamise toetusest oma elujõudu juba tõestanud keskmise suurusega ettevõtted.

-                Keskmised ja suuremad ettevõtted teevad vähe koostööd.

Samas võib täheldada keskmise suurusega ja suuremate ettevõtete puhul ka koostöö ja kommunikatsiooni puudumist, mistõttu soetatakse näiteks masina- ja metallitööstuses ning aparaadiehituses sageli analoogilisi seadmeid. Siin saab abiks olla klastriarendus. Klastriarendus ja võrkkoostöö ei peaks piirduma vaid tehnoloogilise aspektiga. Koostöö oskuste ja informatsiooni jagamisel on sama oluline. Kogu Euroopas on just kohalikud omavalitsused ja regioonid, mis Eestis iseseisva üksusena sisuliselt puuduvad, koostöö mootoriteks ja koordinaatoriteks.

-                Eesti ettevõtete tootlikkus on vaid pool Euroopa keskmisest.

Senised välisinvesteeringud tuginevad valdavalt kulueelisele. Tootlikkuse kavu allikateks oleks suurte rahvusvaheliste firmade arenduskeskuste tulek Eestisse, aga see on meie inimressurssi arvestades vähetõenäoline. Realistlikud meetmed tootlikkuse kasvu stimuleerimiseks oleks toetada selekteeritud valdkondade uurimiskeskusi, tehnoloogiasiiret, ettevõtluskobarate arengut ja võrkkoostööd.

1.2          Olulisemad järeldused ja ettepanekud

1.    Tallinlaste ettevõtlusaktiivsus on küll võrreldav Euroopa Liidu keskmisega, aga kasvuruum on siin olemas. Ettevõtlikkus on aga üks Euroopa madalamaid.

·      Oluline on tõsta ettevõtluse mainet (eriti noorte hulgas), võimaldada informatsiooni ja nõustamise paremat kättesaadavust ning toetada alustavaid ettevõtjaid erinevate finantsteenustega.

2.    Luuakse küll suhteliselt palju uusi firmasid, aga nende jätkusuutlikkus, konkurentsivõime ja kasvu-potentsiaal on valdavalt nõrk.

·        Piiravateks teguriteks on nii finantsvahendite kui teadmiste ja/või kogemuste nappus.

·        Kuna siseturg ei kasva piisavalt kiiresti, on oluline ettevõtete kasvu soodustamisel aidata neil laieneda välisturgudele ja tugevdada nende ekspordipotentsiaali. Mitte kõik teenused ei ole eksporditavad, seega tuleks selles osas VKE-sid ka selgelt eristada.

·        VKE-de tehnoloogiline ja innovatiivne võimekus on madal. Uued töökohad tekivad peamiselt sektorites, kus tegutsevad valdavalt mikro- ja väikeettevõtted ja/või kus loodav lisandväärtus on madal (kohalik teenindus, kaupade vahendus, allhanked jms). Majanduse konkurentsivõime sõltub aga eeskätt sisendi ja väljundi hinnavahest e. lisandväärtusest.

·        Tootlikkuse tõstmine on olemasolevate ettevõtete üks suuremaid arengureserve.

·        Suuremat tähelepanu tuleb pöörata ettevõtete nõustamisel ärimudeli väljaarendamisele ja tehnoloogilise komponendi suurendamisele.

·        Ettevõtetevaheline koostöö ja ettevõtete sidemed teadus- ja arendusasutustega on nõrgad. Sealjuures on koostöö võimalik ja vajalik ka konkureerivate ettevõtete vahel.

3.    Tööjõupuudus on muutnud tõsiseks probleemiks.

·           Selles osas on paraku kohaliku omavalitsuse võimalused otseselt sekkuda piiratud, võimalik ja vajalik on ettevõtjaid toetada näiteks õppepraktikate korraldamisel.

4.    Greenfield investeeringud loovad enam uusi töökohti kui olemasoleva ettevõtte ostmine. Uued töökohad tootmises luuakse sobiva maa puudusel aga sageli väljaspool Tallinna.

·           Hädavajalik on uute tootmismaade kasutuselevõtmine Tallinnas, eeskätt munitsipaliseerides reformimata riigimaid nt Lasnamäel, Suur-Sõjamäel, Astangul ja Männikul.

Eeltoodud järeldused ja neist tulenevad ettepanekud on aluseks p 2.2. toodud tegevussuundadele.

Ž Muuta inimeste suhtumist ettevõtlusse, seda eriti noorte puhul.

Ž Teavitada sihtrühmi ettevõtluse toetusmeetmetest ja -institutsioonidest.

Ž Toetada kasvupotentsiaaliga alustavaid ja tegutsevaid väikeettevõtteid.

Ž Soodustada VKE-de orienteerumist ekspordile.

Ž Soodustada suuremat lisandväärtust loovate ettevõtete teket.

Ž Teadvustada tootearenduse tähtsust ja võimalusi.

Ž Soodustada ettevõtete omavahelist ning ettevõtluse ja teadusasutuste koostööd.

Ž Soodustada uudsete lahenduste ja leiutiste jõudmist ärilisse kasutusse.

Ž Soodustada tehnoloogiasiiret ja sedakaudu suurema lisandväärtuse loomist.

Ž Soodustada greenfield investeeringuid muutes kättesaadavamaks uute tootmismaade kasutuselevõtmise Tallinna linnas.

1.3          Peamised probleemid ettevõtjate jaoks

Uuringute ja küsitluste tulemused kinnitavad, et neli suuremat probleemideringi on:

1)      Tegevuse rahastamine. Väikeettevõtetel ei jätku ressursse investeeringuteks põhivahenditesse ning kasvufaasis olevatel ettevõtetel on sageli käibevahendite nappus.

Laenuvõtmiseks puudub alustavatel ja väikeettevõtetel,  eriti teenindussektoris sageli tagatis või on põhjuseks lühike krediidiajalugu.

            Kui alustavale ettevõttele on saadaval stardiabi, siis paar aastat tegutsenud ja uueks arenguhüppeks valmis ettevõttele laienemiseks vajalik finantstoetus puudub.

2)      Turu leidmine. Väikeettevõttele on välisturgudele sisenemise kulud ületamatult kõrged.

Eesti suurettevõttedki on Euroopa mõistes oma käibelt väikesed.

Kohaliku kaubanduse konsolideerumine (jaekaubandus koondub üksikutesse suurtesse kaubakettidesse ja väiketootja võimsus ei vasta sageli suurte kettide sisseostumahu miinimumnõuetele) ja piiratud teadmised välisturgudest.

Pea täielikult puudub finantstoetus (eksport)turunduseks. Vähenenud on EAS-i poolt toetatavate välismesside arv

3)      Tööjõupuudus. Oskustööliste kättesaadavus ja kvalifikatsioon

Eriti tõsine on see probleem väikeettevõtetele, kus on suurem roll inimtööjõul (teenindus, ehitus, transport ja lihtsam tootmine). Töövõtja näeb väikefirmat ka ebakindlama tööandjana kui suurettevõtet, kuigi see nii ei pruugi alati olla. Karjäärivõimalused väikeettevõttes on aga kindlasti piiratumad suurettevõttega võrreldes.

Uusi töötajaid leida on aina keerulisem ning olulisemaks probleemiks on muutunud tööotsijate ebasobivad isikuomadused, millele järgnevad ebapiisavad ametialased oskused.

Praktiliste kogemuste põhjal võib veel öelda, et probleemiks, mida ettevõtjad tihti ei teadvustatagi on infopuudus toetusmeetmete ja -võimaluste kohta.

Mikro-, aga ka väikeettevõtte tegevomanikul ei ole üldjuhul aega otsida infot ja ka juhuslikult kätte sattunud teabesse suhtutakse tihti eelarvamusega (ajakulu taotlemisel, väike võimalus saada jne).

2          EESMÄRGID JA TEGEVUSED

2.1          Väikeettevõtluse arendamise programmi koostamise eesmärgid

Linna majandusliku arengu tagavad konkurentsivõimelised ettevõtted, inimesed ja keskkond.

Väikeettevõtluse arendamise programm lähtub kahest peamisest eesmärgist:

1.                  Ettevõtlusaktiivsuse suurendamine ja tööhõive kasv Tallinnas.

2.                  Konkurentsivõime tõstmine (eriti tehnoloogilise) väikeettevõtluse toetamise kaudu.

Programmi elluviimise tulemusena toimib Tallinnas koostöös riiklike programmide ja meetmetega kõiki ettevõtte arenguastmeid hõlmav terviklik toetuste ja tugiteenuste süsteem ettevõtluse arendamiseks, mille rõhuasetused arvestavad linna ettevõtluskeskkonna arengut ja eripärasid.

Programmi rõhuasetused:

-         Orienteeritus ettevõtlikkuse kasvule, eriti noorte seas.

-         Orienteeritus suurema lisandväärtusega ettevõtete tekkele.

-         Orienteeritus väikeettevõtete arengule ja kasvule, eeskätt läbi ekspordi.

-         Orienteeritus ettevõtete võrgustumisele, koostööle ja rahvusvahelistumisele.

2.2          Peamised tegevussuunad eesmärkide saavutamiseks

Eesmärkide saavutamiseks tuleb 2006-2009:

  1. Suurendada ettevõtlusalaste toetusmeetmete alast teavitustööd jõudmaks kõigi sihtrühmadeni.

Selleks:

·      Korraldatakse teavitusüritusi: teabepäevad, seminar „Edukaks esimesel katsel”.

·      Jagatakse teavet ja konsultatsioone ettevõtja infopunktis. Järjepidevalt fikseeritakse ja analüüsitakse pöördumisi.

·      Ajakohastatakse pidevalt ettevõtjale suunatud veebilehte internetis.

·      Koostatakse ja levitatakse toetuste infotrükiseid.

·      Antakse regulaarselt välja ja levitatakse ettevõtjale suunatud elektroonset uudiskirja.

·      Antakse kord aastas välja ajalehe Pealinn/Stolitsa erinumber/vaheleht, mis tutvustab erinevatele sihtrühmadele (potentsiaalsed ettevõtjad, õppivad noored ja tudengid, alustavad ettevõtjad, VKE-d jt) suunatud toetusmeetmeid ja –võimalusi.

·      Avaldatakse teavitavaid artikleid trükimeedias.

  1. Suurendada tallinlaste, eriti noorte ettevõtlikkust.

Selleks:

·      Korraldatakse igal aastal Tallinna Ettevõtluspäev.

·      Antakse alustavatele kasvupotentsiaaliga ettevõtjatele stardiabi (vähemalt seni, kui rakendub uus üleriiklik meede), koolitustoetust ja stipendiumi .

·      Korraldatakse ettevõtluse baaskoolitusi (8-10 päevased tsüklid eesti ja vene keeles), mille tulemusel saavad alustavad ettevõtjad põhiteadmised ettevõtlusest ja koostavad esialgse äriplaani.

·      Korraldatakse konkurss „Tallinna noor ettevõtja”.

·      Toetatakse erinevaid noortele suunatud ettevõtluse ja juhtimise suunitlusega konkursse ning võistlusi. Pannakse välja eriauhindu, korraldatakse parimatele ettevõtluse baaskoolitus ja/või kontaktüritusi nõustajate ja võimalike rahastajatega (nn „hüppelaua” üritused). Aidatakse parimate ideede autoritel soovi korral ideed edasi arendada kuni iseseisva äri alustamiseni.

·      Toetatakse õpilasfirmade konkursse ja aidatakse leida õpilasfirmadele sobivaid konsultante.

·      Levitatakse teavet erinevate konkursside kohta Ettevõtlusameti kodulehe kaudu.

·      Aidatakse üld- ja kutseõppeasutustel korraldada ettevõtjate kohtumisi koolinoortega.

·      Propageeritakse ettevõtlikku elustiili trükimeedias ja teles.

  1. Soodustada kasvupotentsiaaliga väikeettevõtete loomist ja arengut.

Selleks:

·      Laiendatakse Mustamäe ja Lasnamäe ettevõtlusinkubaatoreid ning rajatakse uusi.

·      Tõstetakse inkubatsiooniteenuste standardeid ja kvaliteeti.

·      Tõstetakse stardiabi standardeid.

·      Korraldatakse igal aastal vähemalt kaks Mentorklubi ürituste sarja.

·      Toetatakse uute töökohtade loomist valitud töötleva tööstuse ja teeninduse sektorites. Toetatakse uusi investeeringuid tegevaid või laienevaid ettevõtteid kompenseerides osa uute töökohtade loomisega seonduvatest kuludest.

  1. Soodustada VKE-de orienteerumist ekspordile.

Selleks:

·      Käivitatakse nn eksportmentorklubi.

·      Korraldatakse teabepäevi välisturgude kohta.

·      Pakutakse ettevõtetele võimalust osaleda välisriikides toimuvatel teavitus- ja kontaktüritustel.

  1. Soodustada suuremat lisandväärtust loovate ettevõtete teket ja arengut.

Selleks:

·      Laiendatakse Tallinna Tehnoloogiapargi (edaspidi Tehnopol) teadmis- ja tehnoloogiapõhist ettevõtlusinkubaatorit.

·      Asutatakse sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid seni ettevõtlusameti eduka projektina toiminud ettevõtlusinkubaatorite haldamiseks, inkubatsiooniteenuste pakkumiseks ja inkubaatorite igapäevase tegevuse korraldamiseks ning arendamiseks.

·      Sõlmitakse koostöölepe ühistegevuste arendamiseks ja ettevõtlusinkubaatori laiendamiseks Ülemiste City AS Innovatsioonipargiga.

·      Toetatakse tehnoloogiasiiret Tehnopoli kaudu.

·      Teadvustatakse tootearenduse tähtsust ja vastavaid toetusvõimalusi ning tugiteenuseid.

·      Soodustatakse ettevõtluse ja teadusasutuste koostööd.

  1. Soodustada ettevõtluskobarate loomist suurettevõtete juurde.

Selleks:

·      Korraldatakse seminare ja foorumeid eesmärgiga informeerida ettevõtteid ja selgitada  neile ettevõtluskobarate positiivseid mõjusid arengule. Tutvustatakse projektide Innomet ja Innoclus[11] raames loodud koostööandmebaase teistele erialaliitudele.

·      Viiakse läbi ettevõtete koostöö intensiivsuse ja potentsiaali uuringud valitud sektorites.

·      Korraldatakse foorum-mess (tugistruktuurid, T&A institutsioonid, ettevõtted).

·      Toetatakse masinaehituse ja aparaaditööstuse ettevõtete delegatsiooni osalemist mõnel Euroopa olulisemal erialamessil ja kohtumisi kohalike ettevõtetega.

  1. Soodustada uudsete lahenduste ja leiutiste jõudmist ärilisse kasutusse.

Selleks:

·      Toetatakse patentide ja kasulike mudelite registreerimist. Toetatakse välisriikides kehtivate patendi- ja kasuliku mudeli taotluste registreerimisega seotud maksimaalselt kulusid 2/3 ulatuses, kuid mitte üle 100.000.- kr ühe taotluse kohta.

·      Luuakse kommertsväärtusega äriideede elektrooniline andmebaas, mis teeb veebis kättesaadavaks terviklikud ja väljaarendatud seni rakendamata äriideed ja –mudelid. Ideede registreerimiseks andmebaasis on vajalik, et ideel või ärimudelil oleks kommertsväärtus ja on lisatud idee/lahenduse kirjeldus, mis võimaldab idee ellurakendamist. Ideede autoritele makstakse tasu, millega nad loovutavad idee avalikuks piiranguteta kasutamiseks.

·      Toetatakse alustavas ja kiires kasvufaasis olevatele ettevõtetele suunatud kontaktüritusi võimalike koostööpartnerite ja rahastajatega.

 

  1. Soodustada greenfield investeeringuid.

Selleks:

·      Toetatakse uute (välis)investeeringute toel loodud kõrgema kvalifikatsiooniga töökohtade loomist.

·      Ehitada välja Lasnamäe Tööstuspark.

·      Saavutatakse kokkulepe riigiga tootmismaaks sobivate maa-alade munitsipaliseerimiseks.

3          RAKENDUSKAVA AASTATEKS 2006-2009

Alljärgnevates tabelites on ära toodud üksikasjalikum tegevuste kirjeldus koos vastavate kuludega. Tegevused on grupeeritud kahte tabelisse vastavalt kahele peaeesmärgile. Toodud tegevuste kogum on minimaalne, et saavutada seatud eesmärke ja soovitud efekti.

Kokku on arvestatud aastateks 2006 – 2009 projektikulutusi 102 640 000 krooni:

-         Abinõudeks, mille raskuspunkt on ettevõtlusaktiivsuse suurendamine ja selle abil tööhõive kasv 71 050 000 krooni.

-         Abinõudeks, mille raskuspunkt on konkurentsivõime tõstmine (eriti tehnoloogilise) väikeettevõtluse toetamise kaudu 31 590 000 krooni.

-         Aastate ja eesmärkide lõikes jaguneksid kulutused järgnevalt:

Kroonides

 

2006

2007

2008

2009

Kokku

2006-2009

Ettevõtlusaktiivsuse tõstmine ja tööhõive kasv

12 700 000

17 080 000

21 600 000

19 670 000

71 050 000

Ettevõtete konkurentsivõime tõstmine

4 760 000

8 440 000

9 040 000

9 350 000

31 590 000

Kokku

17 460 000

25 520 000

30 640 000

29 020 000

102 640 000

 


 

Abinõud, mille raskuspunkt on ettevõtlusaktiivsuse tõstmine ja selle abil tööhõive kasv

Eesmärk

Tegevused/meetmed eesmärkide saavutamiseks

2005

tegelik

tuh. kr.

2006

eelarve

tuh. kr.

2007

tuh. kr.

2008

tuh. kr.

2009

tuh. kr.

Koordineerija ja koostööpartnerid

Suurendada ettevõtluse toetusmeetmete alast teavitust jõudmaks kõigi sihtrühmadeni.

·      Teavitusüritused (infopäevad, Edukaks I katsel jt)

100

120

 

120

 

120

 

130

 

Ettevõtlusamet, EAS, meedia-osakond

·      Ettevõtja infopunkt

EAS 250

EAS 250

EAS 250

EAS 250

EAS 250

·      Veebileht internetis

50

50

50

60

60

·      Infotrükiseid

230

240

250

250

300

·      E-uudiskiri

-

-

-

-

-

·      Pealinn/Stolitsa erileht

0

30

30

30

30

·      Artiklid trükimeedias

-

-

-

-

-

Suurendada tallinlaste, eriti noorte ettevõtlikkust.

 

·      Tallinna Ettevõtluspäev

800

800

 

800

800

800

Ettevõtlusamet, partnerid

·      Stardiabi

3 400

3 800

4 000

4 000

4 000

·      Koolitustoetused

100

200

200

200

200

·      Ettevõtluse baaskoolitused

90

130

130

130

130

·      Konkurss „Tallinna noor ettevõtja” ja noortele suunatud ettevõtluse ja juhtimise suunitlusega võistluste ja konkursside ning õpilasfirmade toetamine

0

200

200

200

200

·      Ettevõtliku elustiili propageerimine trükimeedias ja teles.

0

0

300

300

300


 

Eesmärk

Abinõud eesmärkide saavutamiseks/meetmed

2005

tegelik

tuh. kr.

2006

eelarve

tuh. kr.

2007

tuh. kr.

2008

tuh. kr.

2009

tuh. kr.

Koordineerija ja koostööpartnerid

Soodustada kasvupotent-siaaliga väikeettevõtete loomist ja arengut.

 

·      Ettevõtlusinkubaatorite opereerimine

1 400

 

2 200

 

2 500 1 500 EU

 

3 000 1 500 EU

3 000 1 500 EU

Ettevõtlusamet, Tehnopol, MKM

·      Mustamäe ja Lasnamäe ettevõtlusinkubaatorite laiendamine. Uute ettevõtlusinkubaatorite rajamine

inv 435 315

inv 3 500

inv 3 500

inv 5 500

inv 3 500

·      Mentorklubi programm

70

150

160

160

170

·      Uute töökohtade loomise toetus

0

1 000

3 000

5 000

5 000

Soodustada VKE-de orienteerumist ekspordile.

·      Eksportmentorklubi

0

30

50

50

50

Ettevõtlusamet, partnerid

·      Teabepäevad välisturgude kohta

0

0

40

50

50

KOKKU

7 240

12 700

17 080

21 600

19 670

 

 

 

 

 


 

Abinõud, mille raskuspunkt on konkurentsivõime tõstmine (eriti tehnoloogilise) väikeettevõtluse toetamise kaudu.

Eesmärk

Abinõud eesmärkide saavutamiseks/meetmed

2005

tegelik

tuh. kr.

2006

eelarve

tuh. kr.

2007

tuh. kr.

2008

tuh. kr.

2009

tuh. kr.

Koordineerija ja koostööpartnerid

Soodustada suuremat lisand-väärtust loovate ettevõtete teket ja arengut.

 

·      Tootearenduse võimalustest teavitamine

-

-

-

-

-

Tehnopol,

Ettevõtlusamet,

 

·      Tehnoloogiasiirde teenused

-

-

-

-

-

Tehnopol

·      Ettevõtete ja teadusasutuste koostöö edendamine

-

-

-

-

-

Tehnopol, partnerid

 

Soodustada ettevõtlus-kobarate loomist suur-ettevõtete juurde.

 

·      Koostöö suurettevõtetega

 

 

1 100

1 100

1 100

 

·      Seminarid ja foorumid

0

100

100

100

100

Ettevõtlusamet, EML jt  erialaliidud, TTÜ

·      Ettevõtete koostöö intensiivsuse ja potentsiaali uuringud valitud sektorites

0

300

-

-

-

·      Foorum-mess (tugistruktuurid, T&A institutsioonid, ettevõtted)

0

300

300

300

300

·      Masinaehituse ja aparaaditööstuse jt väljavalitud valdkondade ettevõtete osalemine Euroopa erialamessil ja kohtumised ettevõtetega

0

300

500

500

500

·      Koostöö Ülemiste City Innovatsioonipargiga

-

-

-

-

-

 

 

 

 

 

 

 


 

 

 

Eesmärk

Abinõud eesmärkide saavutamiseks/meetmed

2005

tegelik

tuh. kr.

2006

eelarve

tuh. kr.

2007

tuh. kr.

2008

tuh. kr.

2009

tuh. kr.

Koordineerija ja koostööpartnerid

Soodustada uudsete lahenduste ja leiutiste jõudmist ärilisse kasutusse.

 

·      Patentide ja kasulike mudelite registreerimise toetus

 

500

1 000

1 000

1 000

Ettevõtlusamet, Patendiamet, Patendi-raamatukogu

 

·      Kommertsväärtusega äriideede elektroonilise andmebaasi loomine

 

500

2 000

2 000

2 000

Tehnopol, Ettevõtlusamet, Patendiraamatu-kogu

·      Alustavas ja kiires kasvufaasis olevatele ettevõtetele suunatud kontaktürituste toetamine

 

30

40

40

50

MTÜ Connect Eesti, Ettevõtlusamet

Tõsta ettevõtete konkurentsivõimet ja efektiivsust.

·      Väliskoostöö- ja arendusprojektid kaasfinantseerimine.

490

780

900

1 000

1 000

Ettevõtlusamet koos erialaliitudega

Soodustada ettevõtetevahelist koostööd, toetada erialaliitude tegevust infovahetuse ja ühisprojektide arendamisel.

·      Programm erialaliitude tegevuse toetamiseks: ühisüritused (teabepäevad, seminarid, konsultatsioonid).

80

150

200

300

400

Ettevõtlusamet, erialaliidud

Leevendada tööjõupuudust (eeskätt tootmisettevõtetes).

·      Praktikajuhendaja toetus

500

500

800

1 000

1 000

Ettevõtlusamet


 

Eesmärk

Abinõud eesmärkide saavutamiseks/meetmed

2005

tegelik

tuh. kr.

2006

eelarve

tuh. kr.

2007

tuh. kr.

2008

tuh. kr.

2009

tuh. kr.

Koordineerija ja koostööpartnerid

Toetada uute töökohtade loomist, olulise suurusega (20/50 töökohta ja rohkem) uusinvesteeringuid ja tootmise laiendusprojekte.

·      Uusinvesteeringute ja ettevõtete olulise laienemise toetamine läbi uute töötajate väljaõppe (koolitustoetus)

0

500

500

500

500

Ettevõtlusamet

Soodustada greenfield (välis)investeeringuid

·      Linna arenguks vajalike uute tootmismaade munitsipaliseerimine

 

-

-

-

-

-

Ettevõtlusamet koostöös teiste linnaametitega

Aktiviseerida uusi välisinvestoreid

·      Välisturundus vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 4. mai 2005 istungi protokolli nr 26 päevakorrapunktile 47  Tegevuskava „Tallinna ettevõtluskeskkonna välisturundus 2005 – 2007”.

 

700

800

1 000

1 200

1 400

Ettevõtlusamet koostöös erinevate era- ja avaliku sektori partneritega

KOKKU

1 770

4 760

8 440

9 040

9 350

 

 


4          TEGEVUSE MÕÕDIKUD

·        Stardiabi

Aasta peale stardiabi saamist tegutsema jäänud ettevõtete %

2004 – 99%                 2006 – 95%                             2008 – 90%

2005 – 100%               2007 – 95%                             2009 – 90%

Stardiabi saanud ettevõtete ja loodud töökohtade arv

2004 – 37 / 72             2006 – 50 / 125                       2008 – 55 / 140

2005 – 43 / 107      2007 – 50 / 125                       2009 – 55 / 140

  • Koolitustoetus

Toetatud ettevõtetes lisandunud töökohtade arv

2004 – 12                    2006 – 10 töötajat                    2008 – 15 100 töötajat

2005 – 7                      2007 – 15 50 töötajat             2009 – 15 100 töötajat

  • Inkubaator

Inkubaatoritest edukalt väljunud firmade % ja inkubaatori asukasfirmade töötajate arv.

2004 – 95%                 2006 – 90%; 110 töötajat 2008 – 90%; 250 töötajat

2005 – 95%                 2007 – 90%; 150 töötajat 2009 – 90%; 450 töötajat

·        Praktikajuhendaja toetus

Toetust saanud ettevõtete juhendajate arv

2004 – 73                    2006 – 90                                2008 – 90

2005 – 89                    2007 – 90                                2009 – 90

·        Stipendium

Koolitatute arv

2004 – 5                      2006 – 8                                  2008 – 10

2005 – 6                      2007 – 8                                  2009 – 10

  • Mentorprogramm

Osalejate arv

2004 – 50                    2006 – 100                              2008 – 150

2005 – 50                    2007 – 120                              2009 – 180

  • Infopunkt

Pöördumiste arv

2004 – 5 415               2006 – 6 500                           2008 – 7 500

2005 – 6 079               2007 – 7 000                           2009 – 8 000

Koolitustel, info- ja teabepäevadel osalenute arv

2004 – 976                  2006 – 800                              2008 – 1 100

2005 – 404                  2007 – 900                              2009 – 1 200

  • Lasnamäe Tööstuspark

Maa kasutusele võtmise % ja töötajate arv

2006 – 20%                             2006 – 150 töötajat

2007 – 50%                             2007 – 800 töötajat

2008 – 90%                             2008 – 1 500 töötajat

 

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 



[1] Primaarsektor — põllumajandus, jahindus, metsa­majandus, kalandus; sekundaarsektor — mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus; tertsiaarsektor — kaubandus, teenindus jms.

[2] Greenfield investeering – uus ettevõte, mille on investor rajanud n.ö. nullist, enamasti ka varem kasutamata maale (siin ei arvestata investori poolt omandatud juba toimivat ettevõtet või olemasolevasse tootmishoonesse ületoodud tootmistegevust).

[3] Tegutsevate ettevõtete arv 1000 elaniku kohta. Siin ja edaspidi on ettevõtet käsitletud vaid äriühingu tähenduses; arvestatud on ainult neid äriühinguid, mis on esitanud deklaratsioone Maksu- ja Tolliametile.

[4] Tegutsevaks loetakse ettevõte, mis on deklareerinud Maksu- ja Tolliametile nullist suuremat käivet.

[5] Ettevõtlikkus – siin tööealiste (16-64 aastaste) inimeste, kes eelistavad palgatööle ettevõtlust suhtarv kogu antud vanuserühmas.

[6] Tallinnas registreeritud ettevõte võib mõnel juhul asuda ka väljaspool Tallinna või omada allüksusi üle Eesti, kuid Maksu- ja Tolliameti statistika põhjal on seda väga keeruline eristada.

[7] Kõik Tallinnas registreeritud ettevõtetes hõivatud ei ole kindlasti tallinlased ja osa hõivatutest töötab kindlasti mujal Eestis.

[8] Siin ei ole arvestatud tervishoiu ja sotsiaaltöö sektoreid, kus haiglate äriühinguteks muutumisega on statistika oluliselt moonutatud.

[9] Töötuse määr - töötute osatähtsus tööjõus; tööjõud - isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa) ehk majanduslikult aktiivne rahvastik.

[10] Tööhõive määr – hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus.

[11] Euroopa Liidu fondide toel Ettevõtlusameti, Eesti Masinaehituse Liidu ja teiste kohalike ning väliskoostööpartnerite poolt läbi viidud klastriarendusprojektid masina-, metalli- ja aparaaditööstuses.