|
KINNITATUD
Tallinna Linnavolikogu 23. veebruari 2006
määrusega nr 12
LISA
|
|
|
|
Tallinna väikeettevõtluse arendamise programm aastateks 2006–2009
|
|
|
|
|
|
SISSEJUHATUS
Käesolev Tallinna väikeettevõtluse arendamise programm on jätkuks Tallinna Linnavolikogu 21.02.2002 otsusega nr 85 kinnitatud Tallinna väikeettevõtluse arendamise programmile 2002-2004 ja 25. novembri 2004 määrusega nr 39 kinnitatud Tallinna väikeettevõtluse arendamise programmile 2005-2007.
Programm määratleb väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (edaspidi VKE-de) hetkeolukorra ja peamised probleemid, ettevõtluskeskkonna seisundi ja suundumused ning Tallinna linna väikeettevõtluse arendamiseks olulisemad tegevused koos rakenduskavaga aastateks 2006-2009.
Programmi koostamisel on järgitud Tallinna Linnavolikogu 10. juuni 2004 määrusega nr 23 kinnitatud strateegias “Tallinn 2025” välja toodud Tallinna ettevõtluse arengusuundi. Strateegia “Tallinn 2025” kohaselt peab Tallinn võtma suuna mitmepalgelisele ettevõtlusstruktuurile, milles on ühendatud arenenud teenindusmajanduslik ettevõtlus ja järk-järgult kõrgtehnoloogia suunas liikuv tööstus. Olulisemate arengusuundadena on esile toodud emotsioonidepõhine ettevõtlus (kultuur, turism, meelelahutus), tehnoloogia- ja teadmistepõhine ettevõtlus ning vahendav majandus (transiit ja logistika). Strateegia peab oluliseks ettevõtlusmentaliteedi laiemat levikut ja ettevõtlusjulguse tõstmist eriti noorte seas, uute tehnoloogiate juurutamist teistes harudes, eriti elamusmajanduses ning võrgustike, tehnoparkide ja inkubaatorite rolli ettevõtluse arendamisel.
Programm arvestab Ettevõtlusametis läbi viidud ümarlauaarutelude ja intervjuude tulemusi erinevate sektorite ettevõtete esindajatega, Ettevõtlusameti senistest tegevustest (stardiabi taotluste menetlemine ja analüüs, mentorklubi tegevus, rahvusvahelised koostööprojektid, ettevõtlusstatistika kogumine ja analüüs) saadud praktilist infot ja kogemusi. Programmi koostamisel on arvesse võtud riiklikke poliitikadokumente (“Ettevõtlik Eesti”, “Teadmistepõhine Eesti” jt), erinevate Eesti institutsioonide poolt koostatud või tellitud uuringuid, teiste maade edukaid kogemusi ja konsultantide soovitusi ning ettepanekuid.
Käesoleva programmi eesmärkidest lähtutakse Ettevõtlusameti 2007.‑2009. aasta eelarvete koostamisel vastavalt linna eelarve võimalustele.
1 ETTEVÕTLUSE OLUKORD TALLINNAS
1.1 Ülevaade ettevõtlusstatistikast ja trendidest
Ettevõtluskeskkond
- Globaalses majandusstruktuuris suureneb teenindus- ja infosfääri ning teadmismahukate tegevusalade osakaal, seda eriti linnades, mis muuhulgas tähendab oskusteabe rolli suurenemist kohaliku arengu eeldusena. Konkureerimaks edukalt teiste linnade ning regioonidega, on vajalik arendada Tallinnas just keerukamat tootmist ja teenindust, milleks on pealinna teadus-potentsiaali ja inimressursi näol olemas ka väga head eeldused.
- Enamik uutest firmadest (ja ka töökohtadest) luuakse teenindussfääris. Samas on tegemist valdavalt mikro- ja väikeettevõtetega. Väikeettevõttest suurettevõtteks kasvavad üksikud firmad. Olmeteenuste sfääris suureneb lihttöötajate (klienditeenindajate) osakaal, äriteenindussektoris tippspetsialistide osakaal. Siin on oluline roll kutseharidussüsteemil, mida linn seni ei saa oluliselt mõjutada.
- Tallinna ettevõtlus muutub üha enam teenindus-, vahendus- ja kaubanduskesksemaks. Tallinna ettevõtetest moodustasid 2003. aastal kaubandus- ja teenindusettevõtted 80% (1999.a. 77%) ja sekundaarsektori ettevõtted 14% (1999.a. 17%). Hõivatutest töötas 65% (1999.a. 61%) tertsiaar- ja 31% (1999.a. 35%) sekundaarsektoris. Teenindussektori osatähtsuse poolest on Tallinna näitaja ülejäänud Eestiga võrreldes koguni kolm korda kõrgem (põhjusteks eeskätt suur turumaht ja kõrgem ostujõud). Kui Tallinn moodustab Eesti rahvaarvust umbes 30%, siis teenindusettevõtete osakaal üle 50%. Ligi 70% teenindussektori mahust moodustavad äriteenused. Kasvavad tegevusalad on ka haridus ja tervishoid.
Samas oli näiteks 2003. aastal Helsingis tööstuse-energeetika-ehituse osakaal kõigist hõivatutest 13%, Tallinnas aga 24%. Seega on alust arvata, et tertsiaarsektori osatähtsus kasvab Tallinnas ka edaspidi.
- Viimastel aastatel on sagenenud tööstusettevõtete kolimine kesklinnast välja ja/või laienemine väljapoole Tallinna. Peamisteks põhjusteks on madalamad palgakulud ning maa hind. Samuti on mitmetes Tallinna piirkondades, eriti kesklinnas, probleemiks transpordilogistika korraldamine. Paljud ettevõtted toovad esile raskused tootmiseks sobiva vaba maa leidmisel Tallinnas. Tihti on just välisfirmadel raske leida vaba maad tootmishoonete ehitamiseks ning seetõttu on mitmed investorid rajanud tootmise (ja koos sellega ka uued töökohad) Tallinna lähiümbrusse. Lasnamäe tööstuspargi kiire täitumine (vähem kui aastaga müüdud 70% kruntide pindalast) näitab tootmismaa suurt nõudlust Tallinnas.
- Puudus on tootmiseks sobivast (ettevalmistatud) maast just Tallinnas. Vaba maad linnas leidub, aga see ei kuulu linnale või eraomanikele, vaid on reformimata riigimaa. Siin on suur potentsiaal Tallinna jaoks eeldusel, et linn saab munitsipaliseerida tootmiseks sobivaid maa-alasid näiteks Maleva tänava endise savikarjääri piirkonnas, Lasnamäel Suur-Sõjamäe tänava lõpus, Paevälja-Loopealse piirkonnas Liikuri tn ja Rahu tee vahel, Mustakivi tn idaküljel, Haaberstis Tähetorni tn ja Paldiski mnt nurgas ning Nõmme linnaosas Männiku tee lõpus.
- Tallinn on jätkuvalt atraktiivne uutele nn greenfield välisinvesteeringutele, mis on paljuski seletatav sisendite (tööjõud, maa, allhanked) seni veel odavama hinnaga. Antud investeeringud loovad ka enam uusi töökohti võrreldes ettevõtete ülesostmiste kaudu tehtavate välisinvesteeringutega. Investeerides juba tegutsevatesse tootmisettevõtetesse näevad välisinvestorid muuhulgas võimalust tõsta märgatavalt tootmise efektiivsust, seda eelkõige automatiseerimise ja kitsama spetsialiseerumise kaudu, mille tulemusena aga enamasti väheneb tootmistöökohtade arv.
Arvestada tuleb nii kulueeliste ja maksueeliste vähenemisega lähiaastatel.
Äriteenuste (IKT, andmetöötlus, disain) puhul mängib jätkuvalt investeeringuid soodustavat rolli eestlaste hea keeleoskus ja suur hulk sobiva kõrgharidusega tööjõudu. Tootmise puhul on eeliseks VKE-de paindlikkus, lähedus Euroopa turgudele (võrreldes Aasia oluliselt odava kulutasemega riikidega).
Ettevõtlusaktiivsus ja ettevõtlikkus
Potentsiaalseid ettevõtjaid on märgatavalt enam nooremate hulgas – EKI küsitlus näitas, et 29% potentsiaalsetest ettevõtjatest alles õpib! Kui kogu vanuserühmas oli keskmine ettevõtluse eelistajate protsent 29, siis 16-24 aasta vanustest küsitletutest eelistas ettevõtlust 39% ja 25-34 aasta vanustest 35%.
Ettevõtted
- Tallinnas registreeritud ettevõtete arv kasvab jätkuvalt.
Uusi ettevõtteid registreeriti 2004. aastal varasematest aastatest enam.
|
|
MTA poolt registreeritud uute äriühingute arv
|
|
|
2000
|
2001
|
2002
|
2003
|
2004
|
|
Tallinn
|
4 451
|
3 722
|
3 873
|
4 199
|
4 614
|
|
Eesti
|
7 141
|
6 450
|
6 471
|
6 846
|
8 244
|
Allikas: MTA
2000-2004 kasvas äriühingute arv 25%.
Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) andmetel olid suurima ettevõtete arvu juurdekasvuga tegevusalad 2000-2004:
- finantsvahendus (90%),
- tervishoid ja sotsiaaltöö (77%),
- kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindus (55%),
- ehitus (43%),
- haridus (35%).
|
|
MTA poolt Tallinnas registreeritud äriühingute arv
|
|
Valdkond
|
2000
|
2001
|
2002
|
2003
|
2004
|
|
Töötlev tööstus
|
2 388
|
2 376
|
2 470
|
2 595
|
2 791
|
|
Energeetika, gaasi- ja veevarustus
|
36
|
38
|
40
|
43
|
43
|
|
Ehitus
|
1 433
|
1 523
|
1 632
|
1 828
|
2 047
|
|
Hulgi- ja jaekaubandus
|
10 637
|
9 716
|
10 669
|
12 117
|
11 978
|
|
Hotellid ja restoranid
|
830
|
991
|
987
|
1 033
|
960
|
|
Veondus, laondus ja side
|
1 681
|
1 809
|
1 937
|
2 016
|
2 079
|
|
Finantsvahendus
|
498
|
584
|
882
|
997
|
947
|
|
Kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindus
|
5 763
|
6 540
|
7 250
|
7 871
|
8 922
|
|
Haridus
|
275
|
301
|
318
|
352
|
370
|
|
Tervishoid ja sotsiaaltöö
|
192
|
236
|
272
|
301
|
339
|
|
Muud
|
1 770
|
1 363
|
1 751
|
1 695
|
1 371
|
|
KOKKU
|
25 503
|
25 477
|
28 208
|
30 848
|
31 847
|
Allikas: MTA
- Uusi ettevõtteid asutatakse küll üha rohkem, aga nende elujõulisus on nõrk.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) andmetel oli 2000. aastal Eestis Äriregistris registreeritud 6 707 uuest ettevõttest 2003. aastal MTA-s arvel veel 5767 ettevõtet, kellest tegutses vaid 3 628 (54%).
- Tegutsevaid ettevõtteid on deklaratsioonide esitajatest kolmandiku võrra vähem.
2004. aastal deklareerisid 10 685 Tallinnas registreeritud ettevõtet nullkäivet (33% kõigist deklaratsioone esitanud ettevõtetest). Enim oli selliseid ettevõtteid teenuste osutajate (majutus, toitlustus, äriteenused, finants jms) hulgas – kokku 4 048 (37%). Töötlevas tööstuses 616 (22%), ehituses 431 (21%), transpordis-sides 511 (25%) ja tervishoius-hariduses 817 (47%). Esimest korda viimastel aastatel vähenes 2004. aastal Eestis ka nullkäivet deklareerinud ettevõtete arv (Tallinna kohta eristus puudub).
Deklaratsioone esitas MTA-le 2004.a. kokku 31 847, tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioone 30 563 ja käibedeklaratsioone 25 756 Tallinnas registreeritud ettevõtet.
- 0 töötajaga ettevõtete arv 2004. aastal pisut vähenes.
2004. aastal vähenes esmakordselt viimase viie aasta jooksul pidevalt kasvanud 0 töötajaga ettevõtete arv. Sellele vaatamata on selliste ettevõtete osakaal ligi 40%. 10 ettevõttest 9 töötajate arv on 0-9, kusjuures ligi pooltel juhtudel 0. Arvestades riiulifirmade kasutamise vähenemist, on valdavalt tegemist nn ühemehefirmadega, mis võivad olla ka tööandjaks, aga seda enamasti kas tööettevõtu lepingulistele töövõtjatele või FIEdele.
2004. aastal oli finantsvahenduse 947 ettevõttest 0 töötajaga tervelt 496 (52%), kinnisvara-, üürimis- ja äriteenuste 8 922 ettevõttest ei olnud ühtegi töötajat 3 912 (44%) ning hulgi- ja jaekaubanduse 11 978 ettevõttest 4 737 (40%) ettevõttel.
- Keskmine Tallinnas registreeritud ettevõtte suurus on stabiliseerunud Euroopa keskmisel tasemel (7 töötajat).
Keskmine Tallinna ettevõtete suurus töötajate arvu järgi
Tööturg ja tööhõive
- Hõivatute arv kokku on Tallinnas registreeritud äriühingutes kasvanud alates 2000. aastast pidevalt, eriti 1-9 töötajaga mikroettevõtetes, 2004. aastal aga suurenes hüppeliselt ja seda kõigis suurusgruppides.
|
|
Hõivatute arv MTA poolt Tallinnas registreeritud äriühingutes
|
|
Valdkond
|
2000
|
2001
|
2002
|
2003
|
2004
|
|
Töötlev tööstus
|
45 965
|
47 381
|
46 062
|
46 295
|
48 113
|
|
Energeetika, gaasi- ja veevarustus
|
4 992
|
3 820
|
3 738
|
3 469
|
4 135
|
|
Ehitus
|
13 336
|
14 330
|
15 180
|
14 757
|
16 137
|
|
Hulgi- ja jaekaubandus
|
46 539
|
45 853
|
46 244
|
49 538
|
51 769
|
|
Hotellid ja restoranid
|
7 391
|
8 066
|
8 311
|
8 424
|
8 895
|
|
Veondus, laondus ja side
|
32 281
|
31 471
|
30 716
|
29 376
|
28 495
|
|
Finantsvahendus
|
8 198
|
7 669
|
9 484
|
8 295
|
8 327
|
|
Kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindus
|
25 191
|
27 244
|
28 783
|
29 496
|
34 554
|
|
Haridus
|
2 041
|
2 126
|
2 174
|
2 416
|
2 451
|
|
Tervishoid ja sotsiaaltöö
|
1 821
|
2 081
|
5 966
|
6 033
|
6 231
|
|
Muud
|
9 614
|
7 597
|
7 831
|
7 868
|
7 533
|
|
KOKKU
|
197 369
|
197 638
|
204 489
|
205 967
|
216 640
|
Allikas: MTA
2000-2004 kasvas hõivatute arv kokku 10%, millest üle poole kasvas 2004. aastal.
Suurimad hõive kasvud 2000-2004 olid:
- kinnisvara-, üürimis- ja äriteenuste sektorites (37%),
- ehituses (21%),
- hariduses (20%),
- majutuses-toitlustuses (20%).
Hulgi- ja jaekaubanduses kasvas hõive sel perioodil 11%, aga seda valdavalt hulgimüügi ja autode jaemüügi ning teeninduse arvelt. Töötlevas tööstuses oli kasv küll väiksem (7%), aga siin on olulisem, et eelmisel kümnendil toimunud pidev langus on peatunud. Ainsana on vaadeldaval perioodil aasta aastalt vähenenud veonduses, laonduses ja sides hõivatute arv (– 12%).
Viimastel aastatel on selgelt täheldatav, et lihtsama kvalifikatsiooniga ja odavamad töökohad liiguvad Tallinnast välja, ennekõike tekstiili- ja õmblusettevõtted, aga ka muud töötleva tööstuse lihtsamat liinitööd pakkuvad kooste- jm allhankeettevõtted.
Suurusgruppide lõikes on tööhõive kasvanud kõigis gruppides, aga enim 1-9 töötajaga mikroettevõtetes.
|
|
Tallinnas registreeritud äriühingute töötajate koguarv
|
|
|
2000
|
2001
|
2002
|
2003
|
2004
|
|
Tallinn kokku
|
197 369
|
197 638
|
204 489
|
205 967
|
216 640
|
|
Mikroettevõtted
|
37 922
|
39 491
|
41 330
|
43 294
|
46 221
|
|
Väikeettevõtted
|
54 003
|
54 418
|
55 102
|
55 417
|
57 394
|
|
Keskmised ettevõtted
|
45 771
|
47 489
|
48 215
|
49 466
|
53 257
|
|
Suurettevõtted
|
59 673
|
56 240
|
59 842
|
57 790
|
59 768
|
|
Määramata
|
0
|
0
|
0
|
0
|
0
|
Allikas: MTA
Tabelist nähtub, et VKE-del, eriti just mikroettevõtetel on väga oluline roll töökohtade loojana! Tähelepanu tuleks siiski rohkem pöörata ka lisandväärtusele, mida need töökohad toodavad.
- Kiire majanduskasvu ja hõive kasvu foonil on töötuse määr Tallinnas väga kõrge.
Aastatel 2000-2004 on aasta keskmine töötuse määr Tallinnas kõikunud 9,3 – 12,5% vahel, kvartalite lõikes 7,6 – 13,4%. 2005. aasta III kvartalis oli töötuse määr Tallinnas 7,3%, mis on vaadeldud perioodi madalaim tase. Samas on viimasel paaril aastal töötuse määr Tallinnas olnud kõrgem riigi keskmisest (teiselt poolt on pidevalt kõrgem olnud ka tööhõive määr).
2005. aasta 1. detsembri seisuga oli Tallinna Tööhõiveametis registreeritud 4 207 töötut (üle 35% vähem kui aasta varem). Eesti Statistikaameti tööjõu-uuringu kohaselt oli 2004. aastal Tallinnas ligi 22 000 töötut, kellest enam kui 55% olid olnud töötud üle aasta. Valdavalt on tööotsijad mitte-eestlased. Jätkuvalt on probleemiks struktuurne tööpuudus.
Hansapanga analüütiku Maris Lauri hinnangul on Tallinnas kõrgem tööpuudus, sest pealinna koguneb rohkem tööd otsivaid inimesi ja sageli eelistavad Tallinna firmad palgata töötajaid muudest Eesti piirkondadest, kuna tallinlaste palganõudmised on kõrgemad, mistõttu ei ole tööhõive kasv Tallinnas oluliselt vähendanud tööpuudust tallinlaste seas.
Viimaste aastate majanduskasv on kaasa toonud ka tuntava tööjõupuuduse. Väike registreeritud töötute arv näitab samuti töökätevaliku nappust. Tööpuudus noorte seas, mis veel mõni aasta tagasi oli väga kõrge, näitab alanemise märke.
- Tööjõupuudus on muutunud paljude ettevõtete jaoks suurimaks probleemiks.
Raske on leida kõrgelt kvalifitseeritud oskustöölisi ja insenertehnilist kaadrit, aga väga
palju vajatakse lihtsa ja rutiinse töö tegijaid (nt liini- ja koostetöölised, kassiirid, hotelliteenindajad), kelle palgatase on alla Eesti keskmise. Mõnede tootmisettevõtete (tekstiili- ja rõivatööstus, koosteettevõtted) jaoks on Tallinna palgatase juba jõudnud kriitilise piirini, mis sunnib ettevõtteid vahetama asukohta.
- Elektroonikas ja koostetootmises on lihttööliste (liinitööliste) ressurss Tallinnas ammendumas või ammendunud ja palgalagi lähedal või käes.
- Masinaehituses lihttööjõudu piisab, tuntavaim on kvalifitseeritud tööjõu puudus (nn põlvkondade vahe – puuduvad vanuses 30-70 töölised, kes ka noori juhendaksid).
- Majutuses on raske leida hooajatöölisi.
- IT-s raskeim tippspetsialistide (nt tootejuhi) leidmine.
Aina olulisemaks muutub ettevõtte võime koolitada ise endale sobivat tööjõudu.
Innovatsioon ja tehnoloogia, tootlikkus ja kvaliteet
- Enamus VKE-d on oma olemuselt madaltehnoloogilised.
Puudub nii tehnoloogiline võimekus kui ka huvi ja/või vajadus. Valdav osa VKE-dest tegutseb teenindussfääris, kus uued tehnoloogilised lahendused ei ole nii sagedased kui tootmises. Raske on tuvastada ka abi vajavaid teadus- ja arendustegevuse (edaspidi T&A) põhiseid (uusi, alustavaid) ettevõtteid, sest T&A-põhised väikeettevõtted, eriti just infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooni (edaspidi IKT) sektoris, ei ole erinevatel põhjustel huvitatud oma tegevuse ja plaanide avalikustamisest.
- Patentide ja kasulike mudelite registreerimine on väike.
Uudsete lahenduste ja leiutiste jõudmine ärilisse kasutusse oleks üks tee tõstmaks ettevõtete toodetavat lisandväärtust. Ettevõtete ja teadus-uurimisasutuste koostöö on nõrk – ühelt poolt infopuudusest ja teiselt poolt suhtumisest tootearendusse. Patendiameti andmetel registreeriti 2004. aastal Eesti isikute poolt 7 Eestis kehtivat patenti ja 75 kasulikku mudelit. Sisse anti 10 rahvusvahelist patenditaotlust.
- Globaalselt on rõhuasetus nihkumas tehnoloogialt innovatsioonile. Rahastajat huvitab esmalt ärimudel, seejärel tehnoloogia.
- Väikeettevõtetel puuduvad vahendid kapitalimahukate investeeringute tegemiseks.
Väike-ja mikroettevõtete osakaal lisandväärtuse loomises on 36%, tööhõivest 49% ja ettevõtete arvust 96%. Seega pool töötajatest loob vaid kolmandiku lisandväärtusest. Kuni 2002. aastani puudus Tallinna ettevõtetel võimalus taotleda riigiabi tootmisvahendite soetamiseks. Koostöös MKM-i ja EAS-iga on lootust, et alates 2007. aastast saavad ka Tallinna alustavad ettevõtjad taotleda riiklikku stardiabi, mida seni on asendanud linna vastav meede. Jätkuvalt tunnevad puudust tehnoloogia uuendamise toetusest oma elujõudu juba tõestanud keskmise suurusega ettevõtted.
- Keskmised ja suuremad ettevõtted teevad vähe koostööd.
Samas võib täheldada keskmise suurusega ja suuremate ettevõtete puhul ka koostöö ja kommunikatsiooni puudumist, mistõttu soetatakse näiteks masina- ja metallitööstuses ning aparaadiehituses sageli analoogilisi seadmeid. Siin saab abiks olla klastriarendus. Klastriarendus ja võrkkoostöö ei peaks piirduma vaid tehnoloogilise aspektiga. Koostöö oskuste ja informatsiooni jagamisel on sama oluline. Kogu Euroopas on just kohalikud omavalitsused ja regioonid, mis Eestis iseseisva üksusena sisuliselt puuduvad, koostöö mootoriteks ja koordinaatoriteks.
- Eesti ettevõtete tootlikkus on vaid pool Euroopa keskmisest.
Senised välisinvesteeringud tuginevad valdavalt kulueelisele. Tootlikkuse kavu allikateks oleks suurte rahvusvaheliste firmade arenduskeskuste tulek Eestisse, aga see on meie inimressurssi arvestades vähetõenäoline. Realistlikud meetmed tootlikkuse kasvu stimuleerimiseks oleks toetada selekteeritud valdkondade uurimiskeskusi, tehnoloogiasiiret, ettevõtluskobarate arengut ja võrkkoostööd.
1.2 Olulisemad järeldused ja ettepanekud
3. Tööjõupuudus on muutnud tõsiseks probleemiks.
· Selles osas on paraku kohaliku omavalitsuse võimalused otseselt sekkuda piiratud, võimalik ja vajalik on ettevõtjaid toetada näiteks õppepraktikate korraldamisel.
4. Greenfield investeeringud loovad enam uusi töökohti kui olemasoleva ettevõtte ostmine. Uued töökohad tootmises luuakse sobiva maa puudusel aga sageli väljaspool Tallinna.
· Hädavajalik on uute tootmismaade kasutuselevõtmine Tallinnas, eeskätt munitsipaliseerides reformimata riigimaid nt Lasnamäel, Suur-Sõjamäel, Astangul ja Männikul.
Eeltoodud järeldused ja neist tulenevad ettepanekud on aluseks p 2.2. toodud tegevussuundadele.
Þ Muuta inimeste suhtumist ettevõtlusse, seda eriti noorte puhul.
Þ Teavitada sihtrühmi ettevõtluse toetusmeetmetest ja -institutsioonidest.
Þ Toetada kasvupotentsiaaliga alustavaid ja tegutsevaid väikeettevõtteid.
Þ Soodustada VKE-de orienteerumist ekspordile.
Þ Soodustada suuremat lisandväärtust loovate ettevõtete teket.
Þ Teadvustada tootearenduse tähtsust ja võimalusi.
Þ Soodustada ettevõtete omavahelist ning ettevõtluse ja teadusasutuste koostööd.
Þ Soodustada uudsete lahenduste ja leiutiste jõudmist ärilisse kasutusse.
Þ Soodustada tehnoloogiasiiret ja sedakaudu suurema lisandväärtuse loomist.
Þ Soodustada greenfield investeeringuid muutes kättesaadavamaks uute tootmismaade kasutuselevõtmise Tallinna linnas.
1.3 Peamised probleemid ettevõtjate jaoks
Uuringute ja küsitluste tulemused kinnitavad, et neli suuremat probleemideringi on:
1) Tegevuse rahastamine. Väikeettevõtetel ei jätku ressursse investeeringuteks põhivahenditesse ning kasvufaasis olevatel ettevõtetel on sageli käibevahendite nappus.
Laenuvõtmiseks puudub alustavatel ja väikeettevõtetel, eriti teenindussektoris sageli tagatis või on põhjuseks lühike krediidiajalugu.
Kui alustavale ettevõttele on saadaval stardiabi, siis paar aastat tegutsenud ja uueks arenguhüppeks valmis ettevõttele laienemiseks vajalik finantstoetus puudub.
2) Turu leidmine. Väikeettevõttele on välisturgudele sisenemise kulud ületamatult kõrged.
Eesti suurettevõttedki on Euroopa mõistes oma käibelt väikesed.
Kohaliku kaubanduse konsolideerumine (jaekaubandus koondub üksikutesse suurtesse kaubakettidesse ja väiketootja võimsus ei vasta sageli suurte kettide sisseostumahu miinimumnõuetele) ja piiratud teadmised välisturgudest.
Pea täielikult puudub finantstoetus (eksport)turunduseks. Vähenenud on EAS-i poolt toetatavate välismesside arv
3) Tööjõupuudus. Oskustööliste kättesaadavus ja kvalifikatsioon
Eriti tõsine on see probleem väikeettevõtetele, kus on suurem roll inimtööjõul (teenindus, ehitus, transport ja lihtsam tootmine). Töövõtja näeb väikefirmat ka ebakindlama tööandjana kui suurettevõtet, kuigi see nii ei pruugi alati olla. Karjäärivõimalused väikeettevõttes on aga kindlasti piiratumad suurettevõttega võrreldes.
Uusi töötajaid leida on aina keerulisem ning olulisemaks probleemiks on muutunud tööotsijate ebasobivad isikuomadused, millele järgnevad ebapiisavad ametialased oskused.
Praktiliste kogemuste põhjal võib veel öelda, et probleemiks, mida ettevõtjad tihti ei teadvustatagi on infopuudus toetusmeetmete ja -võimaluste kohta.
Mikro-, aga ka väikeettevõtte tegevomanikul ei ole üldjuhul aega otsida infot ja ka juhuslikult kätte sattunud teabesse suhtutakse tihti eelarvamusega (ajakulu taotlemisel, väike võimalus saada jne).
2 EESMÄRGID JA TEGEVUSED
2.1 Väikeettevõtluse arendamise programmi koostamise eesmärgid
Linna majandusliku arengu tagavad konkurentsivõimelised ettevõtted, inimesed ja keskkond.
Väikeettevõtluse arendamise programm lähtub kahest peamisest eesmärgist:
1. Ettevõtlusaktiivsuse suurendamine ja tööhõive kasv Tallinnas.
2. Konkurentsivõime tõstmine (eriti tehnoloogilise) väikeettevõtluse toetamise kaudu.
Programmi elluviimise tulemusena toimib Tallinnas koostöös riiklike programmide ja meetmetega kõiki ettevõtte arenguastmeid hõlmav terviklik toetuste ja tugiteenuste süsteem ettevõtluse arendamiseks, mille rõhuasetused arvestavad linna ettevõtluskeskkonna arengut ja eripärasid.
Programmi rõhuasetused:
- Orienteeritus ettevõtlikkuse kasvule, eriti noorte seas.
- Orienteeritus suurema lisandväärtusega ettevõtete tekkele.
- Orienteeritus väikeettevõtete arengule ja kasvule, eeskätt läbi ekspordi.
- Orienteeritus ettevõtete võrgustumisele, koostööle ja rahvusvahelistumisele.
2.2 Peamised tegevussuunad eesmärkide saavutamiseks
Eesmärkide saavutamiseks tuleb 2006-2009:
- Suurendada ettevõtlusalaste toetusmeetmete alast teavitustööd jõudmaks kõigi sihtrühmadeni.
Selleks:
· Korraldatakse teavitusüritusi: teabepäevad, seminar „Edukaks esimesel katsel”.
· Jagatakse teavet ja konsultatsioone ettevõtja infopunktis. Järjepidevalt fikseeritakse ja analüüsitakse pöördumisi.
· Ajakohastatakse pidevalt ettevõtjale suunatud veebilehte internetis.
· Koostatakse ja levitatakse toetuste infotrükiseid.
· Antakse regulaarselt välja ja levitatakse ettevõtjale suunatud elektroonset uudiskirja.
· Antakse kord aastas välja ajalehe Pealinn/Stolitsa erinumber/vaheleht, mis tutvustab erinevatele sihtrühmadele (potentsiaalsed ettevõtjad, õppivad noored ja tudengid, alustavad ettevõtjad, VKE-d jt) suunatud toetusmeetmeid ja –võimalusi.
· Avaldatakse teavitavaid artikleid trükimeedias.
- Suurendada tallinlaste, eriti noorte ettevõtlikkust.
Selleks:
· Korraldatakse igal aastal Tallinna Ettevõtluspäev.
· Antakse alustavatele kasvupotentsiaaliga ettevõtjatele stardiabi (vähemalt seni, kui rakendub uus üleriiklik meede), koolitustoetust ja stipendiumi .
· Korraldatakse ettevõtluse baaskoolitusi (8-10 päevased tsüklid eesti ja vene keeles), mille tulemusel saavad alustavad ettevõtjad põhiteadmised ettevõtlusest ja koostavad esialgse äriplaani.
· Korraldatakse konkurss „Tallinna noor ettevõtja”.
· Toetatakse erinevaid noortele suunatud ettevõtluse ja juhtimise suunitlusega konkursse ning võistlusi. Pannakse välja eriauhindu, korraldatakse parimatele ettevõtluse baaskoolitus ja/või kontaktüritusi nõustajate ja võimalike rahastajatega (nn „hüppelaua” üritused). Aidatakse parimate ideede autoritel soovi korral ideed edasi arendada kuni iseseisva äri alustamiseni.
· Toetatakse õpilasfirmade konkursse ja aidatakse leida õpilasfirmadele sobivaid konsultante.
· Levitatakse teavet erinevate konkursside kohta Ettevõtlusameti kodulehe kaudu.
· Aidatakse üld- ja kutseõppeasutustel korraldada ettevõtjate kohtumisi koolinoortega.
· Propageeritakse ettevõtlikku elustiili trükimeedias ja teles.
- Soodustada kasvupotentsiaaliga väikeettevõtete loomist ja arengut.
Selleks:
· Laiendatakse Mustamäe ja Lasnamäe ettevõtlusinkubaatoreid ning rajatakse uusi.
· Tõstetakse inkubatsiooniteenuste standardeid ja kvaliteeti.
· Tõstetakse stardiabi standardeid.
· Korraldatakse igal aastal vähemalt kaks Mentorklubi ürituste sarja.
· Toetatakse uute töökohtade loomist valitud töötleva tööstuse ja teeninduse sektorites. Toetatakse uusi investeeringuid tegevaid või laienevaid ettevõtteid kompenseerides osa uute töökohtade loomisega seonduvatest kuludest.
- Soodustada VKE-de orienteerumist ekspordile.
Selleks:
· Käivitatakse nn eksportmentorklubi.
· Korraldatakse teabepäevi välisturgude kohta.
· Pakutakse ettevõtetele võimalust osaleda välisriikides toimuvatel teavitus- ja kontaktüritustel.
- Soodustada suuremat lisandväärtust loovate ettevõtete teket ja arengut.
Selleks:
· Laiendatakse Tallinna Tehnoloogiapargi (edaspidi Tehnopol) teadmis- ja tehnoloogiapõhist ettevõtlusinkubaatorit.
· Asutatakse sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid seni ettevõtlusameti eduka projektina toiminud ettevõtlusinkubaatorite haldamiseks, inkubatsiooniteenuste pakkumiseks ja inkubaatorite igapäevase tegevuse korraldamiseks ning arendamiseks.
· Sõlmitakse koostöölepe ühistegevuste arendamiseks ja ettevõtlusinkubaatori laiendamiseks Ülemiste City AS Innovatsioonipargiga.
· Toetatakse tehnoloogiasiiret Tehnopoli kaudu.
· Teadvustatakse tootearenduse tähtsust ja vastavaid toetusvõimalusi ning tugiteenuseid.
· Soodustatakse ettevõtluse ja teadusasutuste koostööd.
- Soodustada ettevõtluskobarate loomist suurettevõtete juurde.
Selleks:
· Korraldatakse seminare ja foorumeid eesmärgiga informeerida ettevõtteid ja selgitada neile ettevõtluskobarate positiivseid mõjusid arengule. Tutvustatakse projektide Innomet ja Innoclus raames loodud koostööandmebaase teistele erialaliitudele.
· Viiakse läbi ettevõtete koostöö intensiivsuse ja potentsiaali uuringud valitud sektorites.
· Korraldatakse foorum-mess (tugistruktuurid, T&A institutsioonid, ettevõtted).
· Toetatakse masinaehituse ja aparaaditööstuse ettevõtete delegatsiooni osalemist mõnel Euroopa olulisemal erialamessil ja kohtumisi kohalike ettevõtetega.
- Soodustada uudsete lahenduste ja leiutiste jõudmist ärilisse kasutusse.
Selleks:
· Toetatakse patentide ja kasulike mudelite registreerimist. Toetatakse välisriikides kehtivate patendi- ja kasuliku mudeli taotluste registreerimisega seotud maksimaalselt kulusid 2/3 ulatuses, kuid mitte üle 100.000.- kr ühe taotluse kohta.
· Luuakse kommertsväärtusega äriideede elektrooniline andmebaas, mis teeb veebis kättesaadavaks terviklikud ja väljaarendatud seni rakendamata äriideed ja –mudelid. Ideede registreerimiseks andmebaasis on vajalik, et ideel või ärimudelil oleks kommertsväärtus ja on lisatud idee/lahenduse kirjeldus, mis võimaldab idee ellurakendamist. Ideede autoritele makstakse tasu, millega nad loovutavad idee avalikuks piiranguteta kasutamiseks.
· Toetatakse alustavas ja kiires kasvufaasis olevatele ettevõtetele suunatud kontaktüritusi võimalike koostööpartnerite ja rahastajatega.
- Soodustada greenfield investeeringuid.
Selleks:
· Toetatakse uute (välis)investeeringute toel loodud kõrgema kvalifikatsiooniga töökohtade loomist.
· Ehitada välja Lasnamäe Tööstuspark.
· Saavutatakse kokkulepe riigiga tootmismaaks sobivate maa-alade munitsipaliseerimiseks.
3 RAKENDUSKAVA AASTATEKS 2006-2009
Alljärgnevates tabelites on ära toodud üksikasjalikum tegevuste kirjeldus koos vastavate kuludega. Tegevused on grupeeritud kahte tabelisse vastavalt kahele peaeesmärgile. Toodud tegevuste kogum on minimaalne, et saavutada seatud eesmärke ja soovitud efekti.
Kokku on arvestatud aastateks 2006 – 2009 projektikulutusi 102 640 000 krooni:
- Abinõudeks, mille raskuspunkt on ettevõtlusaktiivsuse suurendamine ja selle abil tööhõive kasv 71 050 000 krooni.
- Abinõudeks, mille raskuspunkt on konkurentsivõime tõstmine (eriti tehnoloogilise) väikeettevõtluse toetamise kaudu 31 590 000 krooni.
- Aastate ja eesmärkide lõikes jaguneksid kulutused järgnevalt:
Kroonides
|
|
2006
|
2007
|
2008
|
2009
|
Kokku
2006-2009
|
|
Ettevõtlusaktiivsuse tõstmine ja tööhõive kasv
|
12 700 000
|
17 080 000
|
21 600 000
|
19 670 000
|
71 050 000
|
|
Ettevõtete konkurentsivõime tõstmine
|
4 760 000
|
8 440 000
|
9 040 000
|
9 350 000
|
31 590 000
|
|
Kokku
|
17 460 000
|
25 520 000
|
30 640 000
|
29 020 000
|
102 640 000
|
