TALLINNA LINNAVALITSUS
KORRALDUS
Tallinn		15. veebruar 2006 nr 302-k
Teemaplaneeringu „Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed“ lähteülesande kinnitamine
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 4, Tallinna põhimääruse § 49 lg 1 p 3, Planeerimisseaduse § 8 lg 2 p 2 ja lg 3 punktide 1, 6 ja 7, Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud Tallinna linna ehitusmääruse § 8 lg 4 punktide 1,  4 ja 5, § 8 lg 8 ja § 9 lg 6, lg 7 ja lg 8 alusel ning tulenevalt Tallinna Linnavolikogu 16. juuni 2005 otsusest nr 184 „Teemaplaneeringu „Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed“ algatamine“:

1. Kinnitada teemaplaneeringu „Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed“ lähteülesanne vastavalt lisale.

2. Linnaplaneerimise Ametil korraldada vastavalt lähteülesandele teemaplaneeringu koostamine.

3. Linnaplaneerimise Ametil avaldada korraldus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

4. Korraldust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.

Jüri Ratas
Linnapea		Toomas Sepp
		Linnasekretär
Tallinna Linnavalitsuse 15. veebruar 2006 korralduse nr  302-k      LISA
Lähteülesanne teemaplaneeringule „Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed“

Algataja: Tallinna Linnavolikogu, 16. juuni 2005 otsus nr 184

 

Lähteülesande koostaja: Tallinna Linnaplaneerimise Amet

 

1        Teemaplaneeringu eesmärk

1.1  Kehtiva üldplaneeringu täpsustamine ja täiendamine.

1.2 Linna tänavavõrgu, kergliiklusteede, parkimise ja ühistranspordi planeerimise üldiste põhimõtete kujundamine.

1.3  Liiklejatele soodsate ühenduste loomine spordi- ja puhkekohtade, elu- ja töökohtade, elukoha ja piirkonnakeskuse ning linnakeskuse vahel.

1.4  Tänavate, kergliiklusteede ja reisijate rööbastranspordi trasseeringu, eritasandiliste ristmike ja sildade asukohade määramine.

1.5    Põhiliste tehnovõrkude- ja rajatiste asukohade määramine.

1.6    Ohtlike- ja raskete veoste marsruutide määramine.

1.7  Liiklusvoogude ratsionaalse jagunemise tänava- ja teedevõrgul, ühistranspordi liikide, marsruutide ja terminaalide asukohtade selgitamine.

1.8  Keskkonnamõju strateegiline hindamine ja meetmete rakendamine liikluse kahjuliku mõju vähendamiseks.

1.9  Linna liiklussüsteemi arendamise eelistuste määramine.

1.10    Tallinna tänavavõrgu arengusuundade täpsustamine Tallinna arengukavast lähtuvalt.

1.11    Tänavavõrgu toimimise tingimuste selgitamine ning uute teede rajamise võimaluste ettenägemine.

1.12    Kaitsevööndite ulatuse ja kasutustingimuste määramine.

1.13    Teemaplaneering on aluseks teemaade munitsipaliseerimisel.

 

 

2        Taustinformatsioon

Viimastel aastatel on kehtestatud hulgaliselt uusi detailplaneeringuid, koostatud ja koostamisel on linnaosade üldplaneeringud. Samuti on vastuvõetud Tallinna arengukava 2005 – 2014 ja strateegia “Tallinn 2025“. Tallinna naabervaldades toimuvad olulised muutused. Lähtudes sellest tuleb kavandatud teemaplaneeringu raames üldplaneering tänavavõrgu osas kooskõlla viia uute arengusuundadega.

Tallinna üldplaneering on koostatud ajavahemikus 1995 – 2000 ning Tallinna Linnavolikogu kehtestas planeeringu 11. jaanuaril 2001. a.

Üldplaneering peab olema kooskõlas arengukavaga või muude dokumentidega, kus kajastuvad linna üldised arengusuunad. Arenguvajaduste muutumine toob kaasa korrektuuri ka üldplaneeringus.

Teemaplaneering “Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed“ kirjeldab linnasiseseid logistilisi seoseid ning annab füüsilised võimalused tänavavõrgu arendamiseks. Seejuures on teemaplaneering üldplaneeringu jõuga dokument, mis on tihedalt seotud teiste valdkondade teemaplaneeringutega (näiteks kõrghoonete teemaplaneering, rohealade teemaplaneering, elamualade teemaplaneering jms). Lisaks olemasoleva tänavavõrgu arenguvõimaluste kirjeldamisele käsitleb teemaplaneering ka hoonestuse arengualade väljaehitamisega seotuid perspektiivseid magistraaltänavaid ja kergliiklusteid.

Käesoleval ajal teedevõrk ei vasta kasvavale liikluskoormusele, tänavate läbilaskevõime suurendamise võimalused on piiratud (eriti kesklinnas). Teede rajamisel on probleemid maaomandiga, raskeveokite liiklus ja ohtlikud veosed linnas. Enam tähelepanu tuleb pöörata kergliikluse turvalisusele ning kergliiklusteede rajamisele.

Tallinna tänavavõrgu arendamise põhiülesandeks ida-lääne suunas väljaveninud linna piirkondade ühendamiseks ja linnakeskusest transiitliikluse möödajuhtimiseks kahe ida-läänesuunalise magistraaltee väljaarendamine, mis kannavad tinglikke nimetusi Põhja- ja Lõunaväil. Nendest Põhjaväil on kavandatud mööduma puutujana linnakeskuse põhjaküljelt, Lõunaväil aga linna keskosa lõunaküljelt. Arvestades linnaehituslikku olukorda ja liiklusvoogude prognoositud jagunemist kavandatud tänavavõrgul on Põhjaväil ette nähtud rajada reguleeritava liiklusega põhitänavana, Lõunaväil aga linna kiirteena.

Tänavavõrgu arendamisel on teiseks põhimõtteliseks suunaks transiitliikluse kõrvalejuhtimine elamispiirkondadest, milleks on ette nähtud möödasõiduteede rajamine. Tulevased möödasõiduteed (Pääsküla, Pelgulinna, Kalamaja)  on kavandatud alternatiividena transiitliikluse läbilaskmiseks mittesobivatele, kuid seni magistraali funktsiooni täitvatele tänavatele, mis möödasõiduteede valmides muudetakse elutänavateks või jaotustänavateks.

Ainult tänavavõrgu arendamisega ei ole autostumise taseme jätkuva kasvu tingimustes võimalik linna liiklusprobleeme rahuldavalt lahendada. Rööbiti tänavavõrgu täiustamisega (eelkõige Põhjaväila, Lõunaväila, Rävala pst pikenduse rajamisega) tuleb ohjeldada auto kasutamist kesklinnas soodustades alternatiivseid liiklemisviise: ühistransporti, jalgsikäimist, jalgratta kasutamist.

 

3    Lähtealused

3.1 Kehtivad Eesti Vabariigi seadused.

3.2 Tallinna üldplaneering.

3.3 Tallinna linna ehitusmäärus.

3.4 Tallinna keskkonnastrateegia 2010.

3.5 Tallinna arengukava 2005-2014.

3.6 Kõikide linna ametite tellimusel koostatud ja koostamisel olevatest uuringud, mis haakuvad antud teemaga.

3.7 Harju maakonnaplaneering ning selle teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ vastavalt selle kehtivusele Tallinna linna territooriumil, arvestatakse naaberomavalitsuste teevõrgustikega.

3.8 Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostatud eelnõud: “Transpordi arengukava 2006-2013 ja “Ühistranspordi arenguprogramm 2006-2010“.

3.9 Tallinna haljastuse arengukava.

3.10 Linnavalitsuse korraldustega määratud teemaa kruntide teenindusmaad ning juba koostatud teemaa krundi piiride ettepanekud.

3.11 Tallinna Linnavalitsuse 29. juuni 2005 istungi protokolli nr 41 päevakorrapunkt nr 34 “Informatsioon Ühtekuuluvusfondi projekti “Tehniline Abi sadamate maismaaühenduste rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks Tallinnas“ ida- ja läänesuunalise altenatiivi heakskiitmise kohta“.

 

4   Planeeritava ala ulatus

Teemaplaneeringus käsitletakse kogu Tallinna linna haldusterritooriumi ja kokkupuutekohti naabervaldadega. Naabervaldadega kokkupuutekohtade planeeringud kooskõlastatakse naabervaldade omavalitsustega.

 

5   Nõuded teemaplaneeringu koostamisele

5.1 Teemaplaneeringu koostamisel lähtutakse jätkusuutliku ja tasakaalustatud arengu põhimõtetest, eelkõige selle kolmest aspektist - ökoloogilisest, sotsiaalsest ja majanduslikust.

5.1.1 Ökoloogiline aspekt näeb ette tänavavõrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmist. Töös käsitletakse tänavaliiklusest tulenevat õhusaastet müra ja vibratsiooni. Analüüside aluseks on tänavavõrgu arengukava koostamise käigus teostav keskkonnamõju strateegiline hindamine.

5.1.2 Sotsiaalne aspekt tegeleb tänavavõrgu ja kergliiklusteede määramisega. Analüüs toetub tänavavõrgu arengukava koostamise käigus läbiviidud linnaelanike küsitlusele, mille analüüsi kaudu on võimalik leida üles kitsaskohad tänavavõrgu kasutuses ja kasutamise tingimustes nii linnaosade lõikes kui ka linnas tervikuna. Sotsiaalne aspekt käsitleb ka inimese tervist, heaolu ja ohutust. Neid käsitletakse keskkonnamõju strateegilisel hindamisel.

5.1.3 Majanduslik aspekt arvestab linna majandusliku arengu vajadusega.

5.2    Töötatakse välja Tallinna linnale sobiv tänavavõrgu teemaplaneeringu metoodika.

5.3  Vajadusel tehakse täiendavaid uuringuid, samuti süstematiseeritakse ja üldistatakse varemkoostatud uuringud nende parema kasutamise eesmärgil.

5.4  Kujundatakse Tallinna tänavavõrgu ruumilise arengu põhimõtted.

5.5  Tehakse ettepanekud linnakeskkonna liiklusohutuse tagamiseks planeerimise tasandi kaudu teealadel.

5.6  Seatakse tingimused detailplaneeringute koostamiseks teealadel.

 

6   Arvestamisele kuuluvad õigusaktid

6.1 Säästva arengu seadus;

6.2 Planeerimisseadus;

6.3 Ehitusseadus;

6.4 Teeseadus;

6.5 Muinsuskaitseseadus.

6.6 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus;

6.7 Tallinna Linnavolikogu 22. jaanuari 1998 määrus nr 5 „Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2010“;

6.8 Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneering;

6.9 Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud Tallinna linna ehitusmäärus;

6.10 Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2003 määrusega nr 40 kinnitatud Tallinna ühtse piletisüsteemi ühistranspordi jätkusuutlik arengukava, teenindustaseme normid ning investeeringute ja rahastamise programm 2004 – 2010;

6.11 Tallinna Linnavolikogu 10. juuni 2004 määrus nr 23 „Strateegia „Tallinn 2025“ kinnitamine“;

6.12 Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 53 kinnitatud Tallinna arengukava 2005-2014;

6.13 Tallinna Linnavolikogu 20. juuni 2005 otsusega nr 195 kinnitatud Tallinna liikluse arengusuunad aastateks 2005 – 2014.

6.14 Tallinna Linnavolikogu 20. juuni 2005 määrusega nr 40 kinnitatud Tallinna magistraalvõrgu arengukava (teedeehitus ja rekonstrueerimine) arengusuunad 2005 – 2014;

6.15 Tallinna Linnavolikogu määruse eelnõu: “Tallinna parkimise arengukava aastateks 2005 – 2014“;

6.16 Eesti Standard EVS 843:2003 Linnatänavad;

6.17 Algatatud ja menetluses olevad ning kehtestatud detailplaneeringud ning teemaplaneeringud.

 

7   Teemaplaneeringuga seotud lähtematerjalid

7.1 Tallinna üldplaneering;

7.2 Nõmme linnaosa ehitusmäärus;

7.3 Astangu ehitusmäärus;

7.4 Pelgulinna ehitusmäärus;

7.5 Koostamisel olevad Pirita, Nõmme ja Mustamäe linnaosade üldplaneeringud;

7.6 Koostamisel olev Rae valla üldplaneering;

7.7 Koostamisel olevad Kalamaja, Kadrioru, Veerenni asumi, Kesklinna ja Kassisaba ehitusmääruste projektid;

7.8 Tallinna Maaregistrikaart;

7.9 Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus.

 

8   Teemaplaneeringu kooskõlastamine

8.1                   Harju Maavanem;

8.2                   Harjumaa Päästeteenistus;

8.3                   Harjumaa Keskkonnateenistus;

8.4        Harku Vallavalitsus;

8.5                   Jõelähtme Vallavalitsus;

8.6                   Kiili Vallavalitsus;

8.7                   Maardu Linnavalitsus;

8.8                   Rae Vallavalitsus;

8.9                   Saku Vallavalitsus;

8.10    Saue Vallavalitsus;

8.11            Viimsi Vallavalitsus;

8.12            Tallinna Keskkonnaamet;

8.13            Tallinna Kommunaalamet;

8.14            Tallinna Kultuuriväärtuste Amet;

8.15            Tallinna Spordi- ja Noorsooamet;

8.16            Tallinna Maa-amet;

8.17            Tallinna Transpordiamet;

8.18            Maanteeamet;

8.19            Haabersti Linnaosa Valitsus;

8.20    Kesklinna Valitsus;

8.21    Kristiine Linnaosa Valitsus;

8.22    Lasnamäe Linnaosa Valitsus;

8.23    Mustamäe Linnaosa Valitus;

8.24    Nõmme Linnaosa Valitsus;

8.25    Pirita Linnaosa Valitsus;

8.26    Põhja-Tallinna Valitsus;

8.27    Haabersti Linnaosa Halduskogu;

8.28    Tallinna Kesklinna Halduskogu;

8.29    Kristiine Linnaosa Halduskogu;

8.30    Lasnamäe Linnaosa Halduskogu;

8.31    Mustamäe Linnaosa Halduskogu;

8.32    Nõmme Linnaosa Halduskogu;

8.33    Pirita Linnaosa Halduskogu;

8.34    Põhja-Tallinna Halduskogu.

 

Toomas Sepp

Linnasekretär