Alates 2020. aasta sügisest luuakse Tallinna õigusakte Teele infosüsteemis. Sealt leiad õigusaktid, mis on vastu võetud pärast 17. septembrit 2020. Vanemad õigusaktid on kättesaadavad siin, Tallinna õigusaktide registris.

Kasutaja  
Parool

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Rannamõisa tee 9c ja 10 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Haabersti linnaosas
Tallinna Linnavolikogu 26.01.2006 otsus number 10
Redaktsiooni kehtivus:26.01.2006 - ...

 

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

OTSUS

 

 

Tallinn

26. jaanuar 2006 nr 10

 

 

 

 

Rannamõisa tee 9c ja 10 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Haabersti
linnaosas

 

 

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33, Planeerimisseaduse § 23 lg 6 ja § 24 lg 3 ning Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud Tallinna linna ehitusmääruse § 19 lg 1, lg 2, lg 3 ja lg 5 alusel ning ja arvestades nii otsusele lisatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostatud seletuskirjas esitatud kui ka järgmiste põhimotiivide ja kaalutlustega:

- Käesolev detailplaneering muudab Tallinna üldplaneeringut. Üldplaneeringuga on antud ala juhtfunktsiooniks väikeelamute ala ehk põhiliselt ühepere- ja ridaelamutele, samuti üksikutele väiksematele 3-4-korruselistele elamutele mõeldud ala, kus võib paikneda elamupiirkonda teenindavaid asutusi ja väiksemaid kaubandus-teenindusettevõtteid.

- Tallinna üldplaneeringu muutmine on põhjendatud järgmistel asjaoludel: otstarbekas on kavandada nõudlusele vastavat elamispinda keskuse teenindusraadiusse; suurem elanike arv võimaldab otstarbekamalt ära kasutada infrastruktuuri ja ühistransporti; arvestades käesoleva planeeringuala asukohta tiheda liiklusega Rannamõisa tee ja Vana-Rannamõisa tee vahelise alal, on planeeritav ala sobiv koht korterelamupiirkonna rajamiseks, üksikelamute jaoks jääb hüppeliselt kasvanud liikluskoormusega Rannamõisa tee äärne tsoon liiga mürarikkaks ja vähest privaatsust võimaldavaks; situatsioonis, kus linn tänu uutele pereelamupiirkondade massilisele arengule linna äärealadel, kaotab oma piirid ja sulab kokku ümbritsevate valdadega, on mõistlik olemasolevate linnakeskustega logistiliselt seotud ja valdavalt juba väljaehitatud pereelamu aladele näha ette seda piirkonda teenindava pereelamupiirkonnast kõrgema hoonestustihedusega linnaosa allkeskused, mis pakuvad muuhulgas esmaseid vajadusi rahuldavaid kaupu ja teenuseid.

- Planeeringulahendus jälgib nii linnaehituslikke kui ka sotsiaalseid üleminekuid. Hoonestustihedus ja korruselisus langevad sujuvalt olemasolevate ja ka juba kehtestatud planeeringulahendustega arendavate väikeelamupiirkondade poole välistades linnaehituslikke hoonestuse üleminekukonflikte.

- Planeering on lahendatud Skandinaaviamaades suurt populaarsust võitnud nn. madaltihedas võtmes. Kavandatud hooned on enamasti kolme ja nelja korruselised aga erinevad kahe ülemise korruse ulatuses.

- Hoonestus on kavandatud tihedamate gruppidena, luues nii võimaluse rajada hoonetevahelisele alale suuremad haljasalad, kuhu on planeeritud uue kõrghaljastuse rajamine koos elanike puhkealade ja laste mänguväljakute kujundamisega.

- Valglinnastumise negatiivsete mõjude leevendamiseks on otstarbeks kavandada nõudlusele vastavat mõõduka hinnaga kvaliteetset elamispinda väljakujunenud keskuse teenindusraadiusse.

- Väheväärtusliku haljastuse säilitamisest olulisem on kavandada perspektiivset kõrg- ja madalhaljastust.

- Käesoleva planeeringuga on kavandatud 929 korterit, samale alale oleks saanud planeerida ~90 väikeelamute krunti. Kasvavate pereelamupiirkondade tihendamine korterelamutega on piiratud maaressursiga linna territooriumil positiivne, kuna hoonestus on kompaktne ja ühele elamispinna ühikule kuluv maaressurss on kordades väiksem kui näiteks pereelamupiirkonnas.

 

 

Tallinna Linnavolikogu

 

o t s u s t a b:

 

1. Kehtestada Rannamõisa tee 9c ja 10 kinnistute ja lähiala detailplaneering, K-Projekt Aktsiaselts töö nr 03340, millega on kavandatud Haabersti linnaosas asuvale 16,8 ha suurusele maa-alale 37 neljakorruselist korterelamut, millest kolmele määratakse lisaks täiendav ärifunktsioon; 11 kahekorruselist korterelamut; 3 kolmekorruselist korterelamut ning 4 osaliselt kahe- ja osaliselt kolmekorruselist korterelamut; lasteaed; 6 alajaama ning 8 teemaakrunti kortermajade teenindamiseks.

2. Detailplaneering muudab üldplaneeringut. Tallinna üldplaneeringuga on antud ala juhtfunktsiooniks väikeelamute ala ehk põhiliselt ühepere- ja ridaelamutele, samuti üksikutele väiksematele 3-4 korruselistele elamutele mõeldud ala, kus võib paikneda elamupiirkonda teenindavaid asutusi ja väiksemaid kaubandus-teenindusettevõtteid. Tallinna üldplaneeringu kohaselt ei ole olemasolevate väikeelamute piirkondade tihendamine korterelamutega soovitav. Antud ala on määratud perspektiivseks elamupiirkonnaks. Rannamõisa tee 9c ja 10 kinnistute ja lähiala detailplaneeringuga on tehtud ettepanek muuta Tallinna üldplaneeringut nimetatud detailplaneeringuga käsitletud maa-ala osas – maakasutuse juhtfunktsioon “väikeelamute ala“ muuta “korruselamute alaks,“ s.o põhiliselt 2- ja enamakorruseliste korterelamute alaks, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused jms.

3. Rannamõisa tee 9c ja 10 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu kehtestamisega muutub kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 9. juuni 2004 korraldusega nr 1230-k kehtestatud Rannamõisa tee 9b kinnistu detailplaneering Rannamõisa tee 9c kinnistu osas.

4. Detailplaneeringu kohaste teede- ja tehnovõrkude väljaehitamine tagatakse vastavalt 23. augustil 2005 sõlmitud lepingule nr TT-15/H ja 1. septembril 2005 sõlmitud lepingule nr TT‑16/H.

5. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

6. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

 

Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006

otsuse nr 10

LISA

Seletuskiri

Tallinna Linnavolikogu otsuse

“Rannamõisa tee 9c ja 10 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Haabersti linnaosas“ juurde

 

 

 

Kehtestada Rannamõisa tee 9c ja 10 kinnistute ja lähiala detailplaneering, millega on kavandatud Haabersti linnaosas asuvale 16,8 ha suurusele maa-alale 37 neljakorruselist korterelamut, millest kolmele määratakse lisaks täiendav ärifunktsioon; 11 kahekorruselist korterelamut; 3 kolmekorruselist korterelamut ning 4 osaliselt kahe- ja osaliselt kolmekorruselist korterelamut; lasteaed; 6 alajaama ning 8 teemaakrunti kortermajade teenindamiseks.

Detailplaneeringu algatamist taotles Osaühingu Pearu juhatuse liige Aili Truuväli 23. oktoobril 2001.

Detailplaneering algatati Tallinna Linnavalitsuse 25. septembri 2002 korraldusega nr 2363-k.

Detailplaneeringu koostas K-Projekt Aktsiaselts.

Detailplaneering on koostatud Tallinna Linnavalitsuse 25. septembri 2002 korraldusega nr 2363-k kinnitatud lähteülesande nr 951 alusel.

Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 2. veebruar 2005 korraldusega nr 161-k.

Detailplaneering on koostatud vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni 2004 määrusega nr 61 kinnitatud detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuetele.

Detailplaneering sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

Detailplaneeringu on kooskõlastanud kõik lähteülesandes ja Tallinna linna ehitusmääruse §-s 16 nõutud asutused ja isikud.

Haabersti Linnaosa Valitsus kooskõlastas detailplaneeringu märkusteta.

Haabersti Halduskogu kooskõlastas detailplaneeringu kahel lisatingimusel: vastu naaber väikeelamuid planeerida ainult kahekordne hoonestus ja näha ette üldine hoonestustihedus vähemalt 180 m2 elamuüksuse kohta. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 10. mai 2005 projektide läbivaatamise komisjoni otsusega nr 268 otsustati krundile positsioonil 4 lubada kuni 2 korrust ning tehti ettepanek krundilt positsiooniga 2 üks maja vähemaks võtta. Planeeringulahenduses on vastu olemasolevaid naaber väikeelamuid planeeritud ainult 2-korruselised hooned (Printsu tee ja Vana-Rannamõisa tee vastaspoolelt) ning sellest tulenevalt on Halduskogu poolt esitatud esimene lisatingimus täidetud. Haabersti Halduskogu teine tingimus oli, et üldine hoonestustihedus peab olema vähemalt 180m² elamuüksuse kohta. Detailplaneeringu maa-ala suurus on 16,8 ha, planeeringuga on kavandatud 929 korterit. Seega on üldine hoonestustihedus 168000 m2: 929 ~180 m2. Seega on Haabersti Halduskogu poolt esitatud märkused täidetud.

Tallinna Kommunaalamet ja Tallinna Tuletõrje- ja Päästeamet kooskõlastasid planeeringu märkusteta.

Tallinna Maa-amet kooskõlastas planeeringu märkuste ja ettepanekutega. Tallinna Maa-amet tegi ettepaneku korrigeerida positsioonil 23 asuva Rannamõisa tee 9c kinnistu 7220/35573 mõttelist osa Rannamõisa tee laiendamiseks ning vastavalt planeerimisseaduse § 9 lg 2 p 4 ja Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni 2004 määrusega nr 61 kinnitatud detailplaneeringu koostamise ja vormistamise nõuetele määrata detailplaneeringus kavandatav tänav avalikult kasutatavaks teeks. Detailplaneeringu seletuskirjas on lahti kirjutatud krundijaotus, mille kohaselt moodustakse transpordimaa sihtotstarbega ajutised krundid positsioonidele 22 ja 23. Rannamõisa tee laienduseks ettenähtud maatükid (positsioonidel 23, 21), Pikaliiva tänava lõigud (positsioonidel 16 ja 20) ning Rõugu tänava lõik (positsioonil 21) on seletuskirja kohaselt määratud avalikuks kasutamiseks.

Tallinna Maa-amet on märkinud, et enne detailplaneeringu kehtestamist tuleb sõlmida eellepingud planeeringuga avalikuks kasutamiseks ettenähtavate maatükkide omandamiseks Tallinna linnale. Tallinna linna ehitusmääruse § 16 lg 10 p 4 kohaselt sisaldab detailplaneeringu vastuvõtmise korraldus vajadusel ülesannet Tallinna Maa-ametile sõlmida eelleping planeeritaval maa-alal ettenähtavate maatükkide omandamiseks avalikuks kasutamiseks.

Tallinna Linnavalitsuse 5. oktoobri 2005 korralduse 1854-k kohaselt on Tallinna linn omandanud Rannamõisa tee 9c ja 10 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu alal Rannamõisa tee 9c ja Rannamõisa tee 10 kinnistu jagamisel tekkivad teemaa kinnistud.

Tallinna Tervisekaitsetalituse Harjumaa osakond märkis, et planeeritaval maa-alal puudub müra prognoos, määramata on radooni oht, andmata on hinnang õhusaastele ning kinni ei ole peetud parkla vähimast kaugusest elamutest ning parklad ei ole eraldatud haljasribadega.

Detailplaneeringuga kavandatud tegevuse keskkonnaseisundi ülevaates on täiendavalt märgitud, et arvestades analoogsete rajatavate elamurajoonide juures läbiviidud müra uuringuid, ei suurenda kavandatav tegevus planeeritaval maa-alal lubatud mürataseme piirnorme ning maa-ala ei asu radooniohtlikus piirkonnas. Kinnistusisesed parkimiskohad on grupeeritud ja eraldatud madalhaljastusega.

Tallinna Transpordi- ja Keskkonnaamet kooskõlastas planeeringu tingimustel, et säilitatakse positsioonil 44 näidatud puuderida, rajatav haljastus näidatakse detailplaneeringus näidatud mahus, rakendatakse meetmeid liiklusest tingitud müra vähendamiseks planeeritaval maa-alal ning ehitusprojektid kooskõlastatakse Tallinna Transpordi- ja Keskkonnaametiga. Positsioonil nr 44 näidatud puuderida on säilitatud. Rannamõisa tee ja korterelamute vahele planeeritakse müra vähendamiseks kõrghaljastust.

AS Eesti Gaas, Elion Ettevõtted AS, AS KH Energia-Konsult kooskõlastasid planeeringu märkusteta.

AS Tallinna Vesi kooskõlastas detailplaneeringu lisatingimustel. AS Tallinna Vesi poolt esitatud märkustega arvestatakse tööprojekti staadiumis.

AS Eesti Energia Jaotusvõrgu Tallinna-Harju piirkond kooskõlastas detailplaneeringu lisatingimustel. Esitatud märkustega arvestatakse tööprojekti staadiumis.

Rannamõisa tee 10 omanik OÜ Pilmak, Rannamõisa tee 9c endine omanik Reginamark OÜ ja AS Eesti Projekt (Pikaliiva tänava projekteerija) kooskõlastasid planeeringu märkusteta.

Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti (käesoleval ajal Tallinna Linnaplaneerimise Amet) üldplaneeringute osakond kooskõlastas planeeringu märkusteta.

21. detsembril 2004 esitati detailplaneering Planeerimisseaduse § 17 lg 3 p 2 alusel Harju maavanemale täiendavate kooskõlastuste määramiseks. Harju maavanem tegi planeeringulahenduse kohta märkuseid, kuid ei pidanud vajalikuks määrata planeeringule täiendavaid kooskõlastusi. Harju maavanema märkused on täidetud.

Detailplaneering oli avalikul väljapanekul 21. veebruarist kuni 8. märtsini 2005. Avaliku väljapaneku ajal esitati detailplaneeringu kohta seitse vastuväiteid ja ettepanekuid sisaldavat kirjalikku pöördumist. Vastuväidete esitajatele on edastatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukoht tähitud kirjadega.

Rannamõisa tee 9c ja 10 kinnistute ja lähiala detailplaneering on esitatud Tallinna Linnvalitsuse poolt 19. mail 2005 ja 21. juulil 2005 Harju maavanemale planeerimisseaduse § 23 lg 1 p 2 ja lg 3 p 3 ning Tallinna linna ehitusmääruse § 18 lg 13 kohaselt järelevalve teostamiseks ja heakskiidu saamiseks.

Harju maavanem andis 22. juuli 2005 kirjaga Rannamõisa tee 9c ja 10 kinnistute ja lähiala detailplaneeringule planeerimisseaduse § 23 lg 6 kohase heakskiidu.

 

 

 

Haldusakti põhjendused

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33, planeerimisseaduse § 24 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud Tallinna linna ehitusmääruse § 19 lg 3 alusel kuulub detailplaneeringu, mille puhul teostatakse detailplaneeringu üle planeerimisseaduse kohast kohustuslikku järelevalvet või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala, kehtestamine volikogu pädevusse. Detailplaneeringu üle teostab planeerimisseaduse § 23 lg 1 p 2 alusel järelevalvet maavanem.

Tallinna Linnavalitsuse 25. septembri 2002 korraldusega nr  2363-k algatati Rannamõisa tee 9c ja 10 kinnistute ja lähiala detailplaneering lähteülesande nr 951 alusel. Detailplaneeringu eesmärk oli planeeritavale alale väikeelamurajooni rajamine ning seoses sellega Rannamõisa tee 9c ja 10 kinnistute jagamine kruntideks ja tekkivatele kruntidele ehitusõiguse ulatuse määramine. Planeeritava maa-ala suuruseks määrati 16,8 ha.

Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 2. veebruari 2005 korraldusega nr 161-k, mille kohaselt kavandati Haabersti linnaosas asuvale 16,8 ha suurusele maa-alale 28 krunti 947 korteriga kortermaja ehitamiseks.

Planeeritav ala asub Haabersti linnaosas Pikaliival. Planeeritavat maa-ala läbib Rannamõisa tee. Rannamõisa tee 10 kinnistu asub Rannamõisa tee ja Vana-Rannamõisa tee vahelisel alal. Rannamõisa tee 9c kinnistu piirneb kirdest Rannamõisa teega. Rannamõisa tee 9c ja 10 kinnistud on hoonestamata.

Rannamõisa tee 10 maa-ala põhja- ja keskosa on rohumaa, mille servades piki teid ja kraave kasvavad puud. Väärtuslikke puid kasvab Printsu tee ja Vana-Rannamõisa tee servas. Ala idaosas kasvab küps haavasalu. Rannamõisa tee 9c kinnistu maa-ala on kaetud erivanuseliste sookase ja raagremmelga rühmadega. Valdav osa puittaimestikust on väheväärtuslik. Enamik olemasolevast kõrghaljastusest tuleks asendada. Lisaks kõrghaljastuse asendamisele, nähakse planeeritavale maa-alale ette täiendavat kõrg- ja madalahaljastust.

Rannamõisa tee 9c kinnistul kehtib Rannamõisa tee 9b kinnistu detailplaneering, milline kehtestati Tallinna Linnavalitsuse 9. juunil 2004 korraldusega nr 1230-k .

Detailplaneering muudab üldplaneeringut. Tallinna üldplaneeringuga on antud ala juhtfunktsiooniks väikeelamute ala ehk põhiliselt ühepere- ja ridaelamutele, samuti üksikutele väiksematele 3-4 korruselistele elamutele mõeldud ala, kus võib paikneda elamupiirkonda teenindavaid asutusi ja väiksemaid kaubandus-teenindusettevõtteid. Tallinna üldplaneeringu kohaselt ei ole olemasolevate väikeelamute piirkondade tihendamine korterelamutega soovitav. Antud ala on määratud perspektiivseks elamupiirkonnaks ehk alaks, mis on mõeldud elamute ehituseks tulevikus. Tallinna üldplaneeringu alusel läbib planeeritavat kinnistut haljaskoridor koos liikumisrajaga ehk soovitavalt 50 meetri laiune haljasriba, mis tuleb säilitada hoonestusvabana. Samuti on Tallinna üldplaneeringuga kavandatud läbi planeeritava ala perspektiivne magistraaltänav.

Tallinna üldplaneering kehtestati 2001. aastal. Siis ei olnud Rocca al Mare keskus veel lõplikult välja kujunenud. Praegu hakkab Haabersti linnaosa keskuseks kujunema Rocca al Mare piirkond, kuhu on koondunud suured kaubanduskeskused, spordikompleksid ja vaba aja veetmise kohad. Järjest populaarsemaks saavad keskuse ümber paiknevad elamualad. Seetõttu on otstarbekas kavandada nõudlusele vastavat elamispinda keskuse teenindusraadiusse. Suurem elanike arv võimaldab ka otstarbekamalt ära kasutada infrastruktuuri ja ühistransporti.

Arvestades käesoleva planeeringuala asukohta tiheda liiklusega Rannamõisa tee ja Vana-Rannamõisa tee vahelise alal, on see igati sobiv koht korterelamupiirkonna rajamiseks. Printsu tee-Vana-Rannamõisa tee ja Rannamõisa tee vahelisel alal võib paikneda väiksemate (2-, 3-, 4-korruseliste) korterelamute piirkond. Üksikelamute jaoks jääb hüppeliselt kasvanud liikluskoormusega Rannamõisa tee äärne tsoon juba liiga mürarikkaks ja vähest privaatsust võimaldavaks. Korterelamute kasuks räägib ka asjaolu, et maksimaalset saaks ära kasutatud nii olemasolevat ühistransporti kui ka tulevikus rajatavaid uusi ühissõidukite liine.

Rannamõisa tee ääres on kehtestatud ja on koostamisel mitmeid planeeringuid, millistes on ette nähtud korterelamute rajamine ja seda selliselt, et Rannamõisa tee poolses osas on hoonestus kõrgem (4...6 korrust) ning kõrgus väheneb sujuvalt ümberringi asetsevate olemasolevate ja planeeritud pereelamute poole. Kehtestatud detailplaneeringutega ja juba väljaehitatud hoonestusega on loodud alused antud piirkonna kujunemiseks selliselt, et Rannamõisa tee ja kavandatava perspektiivse magistraaltänava ümbrusesse kerkib Haabersti linaosa Pikaliiva allkeskus koos tihedama hoonestuse – korterelamute ja äripindadega.

Käesolev planeeringulahendus jälgib nii linnaehituslikke kui ka sotsiaalseid üleminekuid. Hoonestustihedus ja korruselisus langevad sujuvalt olemasolevate ja ka juba kehtestatud planeeringulahendustega arendavate väikeelamupiirkondade poole välistades linnaehituslikke hoonestuse üleminekukonflikte. Kõrgem korruselisus ja suurem hoonestustihedus on planeeritud eelkõige Rannamõisa tee vahetusse lähedusse, et tagada kasvavast mootorsõidukite liiklusest tulenevate häiringute minimeerimine pereelamupiirkondade suunas, mis nõuavad suuremat privaatsus ja madalamat häiritust linnakeskkonna mõjutustest. Kasvavate pereelamupiirkondade tihendamine korterelamutega on piiratud maaressursiga linna territooriumil positiivne, kuna hoonestus on kompaktne ja ühele elamispinna ühikule kuluv maaressurss on kordades väiksem kui näiteks pereelamupiirkonnas. Tänase situatsioonis, kus linn tänu uutele pereelamupiirkondade massilisele arengule linna äärealadel, kaotab oma piirid ja sulab kokku ümbritsevate valdadega, on mõistlik olemasolevate linnakeskustega logistiliselt seotud ja valdavalt juba väljaehitatud pereelamu aladele näha ette seda piirkonda teenindava pereelamupiirkonnast kõrgema hoonestustihedusega linnaosa allkeskused, mis pakuvad muuhulgas esmaseid vajadusi rahuldavaid kaupu ja teenuseid.

Rannamõisa tee 9c ja 10 kinnitute detailplaneeringuga Tallinna üldplaneeringu muutmine on linnehituslikult põhjendatud kui loogiline jätk juba väljakujunenud ja kujunemisjärgus olevale situatsioonile, samuti rikastab kujunev korterelamute ja äripiirkond antud piirkonnas hetkel domineerivat monofunktsionaalset linnakeskkonda.

Rannamõisa tee 9c ja 10 kinnistute ja lähiala detailplaneeringuga on tehtud ettepanek muuta Tallinna üldplaneeringut nimetatud detailplaneeringuga käsitletud maa-ala osas – maakasutuse juhtfunktsioon “väikeelamute ala“ muuta “korruselamute alaks,“ s.o põhiliselt 2- ja enamakorruseliste korterelamute alaks, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused jms.

Käesoleva planeeringulahendusega on planeeritavale maa-alale kavandatud 2- kuni 4-korruselised korterelamud, lasteaed ning piirkonda teenindav ärihoonestus. Planeering on lahendatud Skandinaaviamaades suurt populaarsust võitnud nn. madaltihedas võtmes. Hooned on enamasti kolme ja nelja korruselised aga erinevad kahe ülemise korruse ulatuses. Kuue korteriga hooned asetsevad kirdes. Hooned on paigutatud planeeritavale maa-alale nii, et väljapääsud avanevad soodsamas suunas. Detailplaneeringuga moodustatakse elamumaa sihtotstarbega krundid planeeritavatele hoonetegruppidele Rannamõisa teest kirdepoole jääval planeeringuala osal (positsioonidel 1...11). Krunt määratakse ka perspektiivsele Pikaliiva tänavale (positsioonid 16 ja 20). Rannamõisa teest edela poole jääval alal moodustatakse kaks krunti korterelamute jaoks (positsioonid 12 ja 13). Planeeritava elamuala teenindamiseks nähakse ette krunt lasteaia rajamiseks (positsioon 15), krunt piirkonda teenindava ärihoonestuse tarbeks (positsioon 14) ning tänavakrundid positsioonidele 17, 18 ja 19, mis on moodustatud juurdepääsude tagamiseks planeeritavatele kruntidele. Lisaks moodustatakse transpordimaa sihtotstarbega ajutised krundid (positsioonidele 22 ja 23), mis perspektiivselt nähakse ette liita olemasolevale Rannamõisa tee kinnistule. Samuti nähakse ette krundi moodustamine gaasikatlamajale (positsioon 24). Krundid moodustatakse ka vajalike trafo-alajaamade tarbeks. Rannamõisa tee laienduseks ettenähtud maatükid (positsioonid 22, 23), Pikaliiva tänava lõigud (positsioonid 16, 20) ja Rõugu tänava lõik (positsioon 21) on määratud avalikuks kasutuseks. Parkimine lahendatakse põhiliselt maapealse parkimisena. Positsioonide 2 ja 4 kruntide parkimine nähakse ette soklikorrusele. Maapealsed parkimiskohad on grupeeritud ning nende vahele on planeeritud madalhaljastus. Rannamõisa tee 10 kinnistule on lubatud rajada kuni 789 korterit ning igale korterile tuleb tagada Rannamõisa tee 10 kinnistu piires parkimiskoht. Rannamõisa tee 9c kinnistule on lubatud rajada kuni 140 korterit, igale korterile tuleb Rannamõisa tee 9c kinnistu piires tagada parkimiskoht.

Planeeritavat maa-ala hakkab läbima ka perspektiivne magistraaltänav: planeeritav Pikaliiva tänav, mille paiknemine on paika pandud Tallinna üldplaneeringuga. Rannamõisa tee ja Pikaliiva tänava ristmik on Rannamõisa tee rekonstrueerimise projektiga ette nähtud foorjuhitavana ning kõik pöörded toimuvad eraldi radadelt. Teistel ristmikel on liiklus korraldatav nn anna teed põhimõttel ja parema käe reegli järgi. Elamuala sisetänavatel ei ole jalakäijate liiklus autoliiklusest eraldatud. Elamuala sisse on liikluse tarvis planeeritud loodusliku kattega kergliiklusteede võrgustik. Kortermajade krunte läbivad kergliiklusteed on mõeldud avalikuks kasutuseks. Pikaliiva ja Rõugu tänavate maa-alad tuleb üle anda munitsipaalomandisse.

Tallinna kontekstis võib pidada käsitletavat planeeringut üheks novaatorlikumaks, omanäolisemaks ja kontseptuaalsemaks. Kogu ala ühtlasel väljaarendamisel on tulemuseks suurima elanikearvuga uuselamupiirkonna, mis aitab kaasa Pikaliiva linnaruumi paremale toimimisele. Peamiste piirkonda iseloomustavate märksõnadena võib rõhutada ökonoomsust, inimmõõtmelisust ja multifunktsionaalsust. Käesoleva planeeringuga on kavandatud 929 korterit, samale alale oleks saanud planeerida ~ 90 väikeelamute krunti.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud vastuväited on kaalumise tulemusel osaliselt rahuldatud.

Vastuväidete esitajad Aare Mumm ja Peeter Luik leidsid, et käesoleva detailplaneeringu järgi ehitamisel blokeeritakse sinna planeeritud hoonete elanike poolt täiesti väljapääs Vana-Rannamõisa teelt Rannamõisa teele; Merle Kale väitis, et tänaseks on Haabersti ristmik oma läbilaskevõime ammendanud, Rannamõisa tee kvaliteet ning laius ei võimalda normaalset liiklemist ning liiklemist takistab ka asjaolu, et välja ehitamata on Rannamõisa tee ja Vana- Rannamõisa tee ristmik. Ühise vastuväite esitanud lähiala elanikud märkisid, et detailplaneeringuga ettenähtud kinnistute hoonestamist ei tohi alustada enne Rannamõisa tee laiendamist ja Paldiski mnt – Rannamõisa tee – Ehitajate tee mitmetasandilise ristmiku valmimist.

Vastavalt K-Projekt Aktsiaseltsi poolt koostatud Rannamõisa tee rekonstrueerimise projektile (töö nr 02202) on Rannamõisa tee projekteeritud 4-rajalise eraldusribaga põhitänavana, Vana-Rannamõisa tee on jaotustänav. Eelmainitud projektiga on ristmike piirkondadesse projekteeritud eraldi sõidurajad parem- ja vasakpöörete sooritamiseks. Veel on eraldi sõidurada linnast väljuval suunal Vana-Rannamõisa teele, mis on mõeldud ka parempöörete sooritamiseks olemasolevatele kinnistutele. Detailplaneeringu koostaja on Rannamõisa tee 9c ja 10 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koostamisel arvestanud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt heaks kiidetud Rannamõisa tee rekonstrueerimise projektiga ning projekti lahendus kajastub detailplaneeringu joonistel. Kuna Rannamõisa tee rekonstrueerimise projekti pole veel ellu viidud, siis on detailplaneeringu koostaja püüdnud leida parimat võimalust ajutise liikluslahenduse jaoks. Koostati mitu varianti (ringristmik, fooridega lahendus), millistest valis Tallinna Kommunaalameti liikluskorralduse osakond  21. septembril 2004 toimunud koosolekul välja fooridega lahenduse, milline on lisatud ka detailplaneeringu kausta lisadesse. Valitud variant muudab olukorra paremaks võrreldes foorideta variandiga, kuna foorideta variandil  pole peateel pausideta liiklusvoolu ja seega puudub võimalus kõrvalteelt (Vana-Rannamõisa teelt) ohutult välja pöörata. Rannamõisa tee laienduse kiire elluviimine on kulukas ning nõuab linnaehituslikult head argumenteerimist. Kindlasti on lähipiirkonna elanike arv üks tõsiseltvõetavamaid argumente. Samas ei kuulu ehitustegevuse ajalise kulgemise suunamine linnaplaneerimise valdkonda.

Detailplaneeringu lähiala elanikud väidavad, et ligikaudu 950 korteri ehitamine sellele maa-alale, toob kaasa ligemale 1500 sõiduki ilmumise, kuid planeeringus nähakse ette 920 parkimiskohta.

Planeeringu koostamisel on järgitud detailplaneeringu lähteülesandes sätestatud parkimisnormatiive (tulenevalt Eesti Standardist EVS 843:2003 p 10.2), mis näevad ette parkimise tagamise omal krundil. Eesti Standardi nõuded on planeeringulahenduses täidetud.

Detailplaneeringu lähialal elanikud väitsid, et detailplaneeringu koostamisel ei ole arvestatud varem kehtestatud Vana-Rannamõisatee 13a ja Vana-Rannamõisatee 15, Vana-Rannamõisa tee 7 Kasemetsa kinnistu ja Vana-Rannamõisa tee 19 ja Rannamõisa tee 16 detailplaneeringutega.

Detailplaneeringus on pööratud tähelepanu varem kehtestatud detailplaneeringutele, mis on ka kantud linnaehituslike seoste ja kontaktvööndi joonisele. Eelnimetatud planeeringud on olnud aluseks käsitletava ala planeerimisel.

Planeeritava maa-ala lähiala elanikud väitsid, et Tallinna Vesi on peale tehniliste tingimuste väljastamist kooskõlastuse andmisel oluliselt oma seisukohta muutnud, lisaks on Printsu tee kõrgepinge trassid osaliselt projekteeritud Kakumäe Võrkude kesksurve gaasitrassidele, kõik kommunikatsioonid rajatakse Printsu tee tsooni ja ka otse vahetult Printsu teele ning alajaamad rajatakse Printsu tee servale ühele sirgele, millega on saavutatud jõujoonte kuhjumine ühele sirgele, mis on ohtlik elukeskkonnale eriti aga vahetus läheduses elavatele inimestele.

Kõik võrguvaldajad on planeeringu kooskõlastanud. AS Tallinna Vesi on kooskõlastuses viidanud töödele, mis peavad olema teostatud enne antud planeeringu realiseerimist. Et tagada enam kui 2x hoonestusele vesi, on vajalik paigaldada rõhutõsteseadmed (seletuskirjas kajastatud). Planeeringu asendiplaanilt M 1: 500 on raske aru saada olemasoleva gaasitoru asukoht, kuid juurde on lisatud tänava ristlõige olemasolevate ja projekteeritavate tehnovõrkude asukohtadega. Tallinna Linnaplaneerimise Amet tegi ettepaneku väljendada seletuskirjas, et on tagatud antud planeeritavat ala läbivatest olemasolevatest kraavidest ka piirnevate alade sademetevee ärajuhtimine. Ka transpordimaa on ala, kuhu nähakse ette kommunikatsioonide rajamine. Kõik võrgud ei ole kavandatud Printsu teele. Kommunikatsioonide rajamine on kavandatud nii olemasoleva kui ka planeeritava  transpordimaa alasse, sealhulgas ka Printsu tee teemaa-ala ulatuses. Printsu tee ala on kitsas, seetõttu on osa kommunikatsioone kavandatud ka planeeringuala elamukruntide maa-alale. Detailplaneering on koostatud vastavalt kehtivatele normidele ja kooskõlastatud Tallinna Tervisekaitsetalitlusega. Elektromagnetilise välja mõju kohta märkuseid ei ole. Planeeritavale maa-alale kavandatud 6 alajaamast on Printsu tee äärde ette nähtud 2. Trassid on projekteeritud paralleelselt olemasoleva trassiga. Tööprojekti staadiumis arvestatakse kehtivate normidega trasside vahekauguste osas.

Detailplaneeringu lähiala elanikud väitsid, et Vana-Rannamõisa teele pole jäetud haljastsooni ning ülitihedate mitmekordsete elamute vahele ei mahu kõrghaljastus ning ka madal haljastus tallatakse autode poolt ära. Vastuväite esitajad tõid välja selle, et nende arvates on puhkealad väikesed ja kiiresti reostuvad. Lähiala elanikud on seisukohal, et Printsu tee laiendamist nähakse ette selliselt, et Vana-Rannamõisa tee 13a ja Vana-Rannamõisa tee 15 detailplaneeringuga jäetud haljasvööndit vähendatakse kõrghaljastuse mahavõtmisega.

Vana-Rannamõisa tee äärne haljastsoon kulgeb piki tänava parempoolset äärt. Planeeritaval maa-alal ei ole käesoleval ajal märkimisväärset kõrghaljastust. Keskkonda kujundav haljastus tuleb alles rajada. Hoonestus on kavandatud tihedamate gruppidena, luues nii võimaluse rajada hoonetevahelisele alale suuremad haljasalad, kuhu on ette nähtud kõrghaljastus koos elanike puhkealade ja laste mänguväljakute kujundamisega. Samuti nähakse ette jalg- ning jalgrattateede võrk ja nende ühenduskohad olemasoleva jalgrattateega Vana-Rannamõisa tee ääres. Haljasalad on kavandatud hoonetevahelisele alale, kuhu ei nähta ette autode juurdepääsu - nii tagatakse turvalisem puhkeala. Autode parkimiskohad on suures osas kavandatud murukivialusele, vältimaks suurte asfaltalade rajamist. Parkimiskohtade olemasolul ei ole vajadust parkida haljasalale nagu seda tehakse Tallinna vanemates linnaosades, kus puuduvad parkimisvõimalused. Rajatava Pikaliiva tänava äärde on ette nähtud kõrghaljastuse. Samuti on planeeritud tihe kõrghaljastus Rannamõisa tee äärde. Planeeringu tulemusena pigem rajatakse piirkonda vääristav haljastus, kui kaotatakse olemasolevat.

Avaliku arutelu kestel esitas OÜ Firstmark Rannamõisa tee 9c ja 10 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu kohta parandusettepanekud, millega sooviti muuta parkimiskohtade arvu vastavalt piirkonnas väljakujunenud tavadele ning sellest tulenevalt sooviti muuta ka korterite arvu lubatud koefitsiendi alusel ehk kinnistule suurusega 9178 m2 oleks soovitav parkimiskohtade arv 63 ja 10636 m2 kinnistul oleks soovitav parkimiskohtade arv 84– suuremal kinnistul lahendatakse parkimine osaliselt majaaluse parkimisega; muuta lubatavaid ehituskõrgusi järgnevalt: 4-korruselise hoone kõrgus minimaalselt 14 meetrit, 3-korruselisel hoonel minimaalselt 12 meetrit; lisada kõikidele hoonetele soklikorrus -1.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 15. märtsi 2005 projektide läbivaatamise komisjoni otsuse nr 153 kohaselt nõustuti hoone kõrguse tõstmisega 1 meetri võrra ning -1 korruse (keldrikorrus) lisamisega ning tehti ettepanek siduda hoonete kõrgused absoluutkõrgusega. Parkimiskohtade arvu muutmise ettepanekuga Tallinna Linnaplaneerimise Amet ei nõustunud.

OÜ Firstmark esitas täiendava parandusettepaneku, milles märkis, et nende kui käesoleval hetkel Rannamõisa tee 9c krundi omaniku soovidega pole arvestatud ja vastuväited nende soovidele pole põhjendatud. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolses vastuses märgiti, et selleks et OÜ Firstmark poolt soovitud muudatusi detailplaneeringusse sisse viia, tuleks koostada uus linnaruumiline analüüs, mis põhjendab nende poolsete ettepanekute sobivust antud keskkonda ning seega on vajalik ka detailplaneeringu uus läbivaatamine Tallinna Linnaplaneerimise Ametis. OÜ Firstmark uut linnaruumilist lahendust esitanud ei ole.

Erkki Kullang väitis, et detailplaneeringu tellimisel esines seaduserikkumisi planeerimisseaduse mõistes – tellija ei saa olla antud juhul eraõiguslik isik, kuna tegemist on üldplaneeringut muutva lahendusega.

Rannamõisa tee 9c ja 10 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu algatamisel ja detailplaneeringu koostamise ja koostamise finantseerimise õiguse üleandmise lepingu sõlmimisel eraõigusliku isikuga, ei olnud teada, et nimetatud planeering muudab üldplaneeringut. Detailplaneeringu koostamine on protsess, mille käigus taotletud eesmärk ja tingimused täpsustavad ning seega ei ole detailplaneeringu algstaadiumis võimalik ette näha planeeringu täpset resultaati. Enne detailplaneeringu vastuvõtmist on detailplaneeringu koostamise ja koostamise finantseerimise õiguse üleandmise leping nr DP-55-04, milles üheks lepingu pooleks on eraõiguslik isik, lõpetatud. Sõlmitud on uus leping, millega on K-Projekt Aktsiaseltsile üleantud ainult detailplaneeringu koostamise õigus.

Erkki Kullang, Jaak Vihmand ja detailplaneeringu lähiala elanikud olid seisukohal, et detailplaneering ei vasta Tallinna üldplaneeringule, detailplaneeringu algatamise taotlusele, lähteülesandele ja Tallinna Linnavalitsuse 25. septembri 2002 otsusele, millega algatati vastav detailplaneering. Vastuväite esitaja Jaak Vihmand oli seisukohal, et detailplaneeringust ei selgu nii suures ulatuses üldplaneeringu muutmise vajadus ning tegi ettepaneku detailplaneeringu perimeetril vastu naaber väikeelamuid kavandada mitte kõrgemat kui 2-kordset hoonestust ja 4-kordse hoonestuse lubamist ainult Rannamõisa tee ääres ja kogu hoonestustiheduse vähendamist, nähes ette üldliiklusmaad ja vähemalt 180 m2 krundi pinda iga korteri kohta koos parkimisega. Ka L. Lauri ja Mart Priks märkisid, et 3-4-korruseliste elamute väljaehitus ei vasta madaltiheda asustusega elamurajooni ootustele ning soovisid, et rajatavad elamud oleksid maksimaalselt 2-korruselised.

Linnavalitsuse tegevust lähteülesande kooskõlastamisel ja kinnitamisel tuleb pidada haldusesiseseks tegevuseks, millel puudub väljapoole suunatud mõju. Lähteülesande koostamine on ettevalmistav tegevus ja kaasamine planeerimismenetluse nii varases staadiumis on küll igati kooskõlas planeerimismenetluse avalikkuse põhimõttega, kuid ei ole planeeringu läbiviijale kohustuslik (Riigikohtu Halduskolleegiumi otsus 3-3-1-8-02). Seega ei saa lähtuda alati üks üheselt lähteülesandest vaid tuleb arvestada ka teiste asjaoludega.

Rannamõisa tee 9c ja 10 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu avalik arutelu toimus 30. märtsil 2005 kell 16.00 Haabersti Linnaosa Valitsuses. Vastuväidete esitajad jäid arutelul oma seisukohtade juurde. Vastuväite esitajatele on edastatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukoht tähitud kirjadega.

19. mail 2005 esitati detailplaneering Harju maavanemale järelevalve teostamiseks ja heakskiidu saamiseks. Maavanem märkis oma 13. juuli 2005 vastuskirjas nr 2.1–13/2840, et saab Rannamõisa tee 9c ja 10 detailplaneeringule planeerimisseaduse § 23 lg 6 kohaselt heakskiidu andmise otsustada pärast kirjas esitatud märkuste täitmist. Vastavalt märkustele korrigeeritud detailplaneering esitati 21. juulil 2005 maavanemale järelevalve teostamiseks ja heakskiidu saamiseks. Harju maavanem andis 22. juulil 2005 kirjaga nr 2.1-13/2840 Rannamõisa tee 9c ja 10 kinnistute ja lähiala detailplaneeringule planeerimisseaduse § 23 lg 6 kohase heakskiidu.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees