|
TALLINNA LINNAVOLIKOGU
|
|
|
|
OTSUS
|
|
|
|
|
|
Tallinn
|
26. jaanuar 2006 nr 10
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Rannamõisa tee 9c ja 10
kinnistute ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Haabersti
linnaosas
|
|
|
|
|
Kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33, Planeerimisseaduse § 23 lg 6 ja
§ 24 lg 3 ning Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35
kinnitatud Tallinna linna ehitusmääruse § 19 lg 1, lg 2, lg 3 ja lg 5
alusel ning ja arvestades nii otsusele lisatud Tallinna Linnaplaneerimise
Ameti koostatud seletuskirjas esitatud kui ka järgmiste põhimotiivide ja
kaalutlustega:
|
|
- Käesolev detailplaneering
muudab Tallinna üldplaneeringut. Üldplaneeringuga on antud ala
juhtfunktsiooniks väikeelamute ala ehk põhiliselt ühepere- ja ridaelamutele,
samuti üksikutele väiksematele 3-4-korruselistele elamutele mõeldud ala, kus
võib paikneda elamupiirkonda teenindavaid asutusi ja väiksemaid
kaubandus-teenindusettevõtteid.
|
|
- Tallinna üldplaneeringu muutmine on põhjendatud
järgmistel asjaoludel: otstarbekas on kavandada nõudlusele vastavat
elamispinda keskuse teenindusraadiusse; suurem elanike arv võimaldab
otstarbekamalt ära kasutada infrastruktuuri ja ühistransporti; arvestades
käesoleva planeeringuala asukohta tiheda liiklusega Rannamõisa tee ja
Vana-Rannamõisa tee vahelise alal, on planeeritav ala sobiv koht
korterelamupiirkonna rajamiseks, üksikelamute jaoks jääb hüppeliselt kasvanud
liikluskoormusega Rannamõisa tee äärne tsoon liiga mürarikkaks ja vähest
privaatsust võimaldavaks; situatsioonis, kus linn tänu uutele
pereelamupiirkondade massilisele arengule linna äärealadel, kaotab oma piirid
ja sulab kokku ümbritsevate valdadega, on mõistlik olemasolevate
linnakeskustega logistiliselt seotud ja valdavalt juba väljaehitatud
pereelamu aladele näha ette seda piirkonda teenindava pereelamupiirkonnast
kõrgema hoonestustihedusega linnaosa allkeskused, mis pakuvad muuhulgas
esmaseid vajadusi rahuldavaid kaupu ja teenuseid.
|
|
- Planeeringulahendus jälgib nii linnaehituslikke
kui ka sotsiaalseid üleminekuid. Hoonestustihedus ja korruselisus langevad
sujuvalt olemasolevate ja ka juba kehtestatud planeeringulahendustega
arendavate väikeelamupiirkondade poole välistades linnaehituslikke hoonestuse
üleminekukonflikte.
|
|
- Planeering on lahendatud Skandinaaviamaades suurt
populaarsust võitnud nn. madaltihedas võtmes. Kavandatud hooned on enamasti
kolme ja nelja korruselised aga erinevad kahe ülemise korruse ulatuses.
|
|
- Hoonestus on kavandatud tihedamate gruppidena, luues
nii võimaluse rajada hoonetevahelisele alale suuremad haljasalad, kuhu on
planeeritud uue kõrghaljastuse rajamine koos elanike puhkealade ja laste
mänguväljakute kujundamisega.
|
|
- Valglinnastumise negatiivsete mõjude leevendamiseks on
otstarbeks kavandada nõudlusele vastavat mõõduka hinnaga kvaliteetset
elamispinda väljakujunenud keskuse teenindusraadiusse.
|
|
- Väheväärtusliku haljastuse säilitamisest olulisem on
kavandada perspektiivset kõrg- ja madalhaljastust.
|
|
- Käesoleva planeeringuga on kavandatud 929 korterit, samale alale oleks saanud planeerida ~90
väikeelamute krunti. Kasvavate pereelamupiirkondade tihendamine
korterelamutega on piiratud maaressursiga linna territooriumil positiivne,
kuna hoonestus on kompaktne ja ühele elamispinna ühikule kuluv maaressurss on
kordades väiksem kui näiteks pereelamupiirkonnas.
|
|
|
|
|
|
Tallinna
Linnavolikogu
|
|
|
|
o t s u s t a b:
|
|
|
|
|
|
1. Kehtestada Rannamõisa tee
9c ja 10 kinnistute ja lähiala detailplaneering, K-Projekt Aktsiaselts töö nr
03340, millega on kavandatud Haabersti linnaosas asuvale 16,8 ha suurusele
maa-alale 37 neljakorruselist korterelamut, millest kolmele määratakse
lisaks täiendav ärifunktsioon; 11 kahekorruselist korterelamut; 3
kolmekorruselist korterelamut ning 4 osaliselt kahe- ja osaliselt
kolmekorruselist korterelamut; lasteaed; 6 alajaama ning 8 teemaakrunti
kortermajade teenindamiseks.
2. Detailplaneering
muudab üldplaneeringut. Tallinna üldplaneeringuga on antud ala
juhtfunktsiooniks väikeelamute ala ehk põhiliselt ühepere- ja ridaelamutele,
samuti üksikutele väiksematele 3-4 korruselistele elamutele mõeldud ala, kus
võib paikneda elamupiirkonda teenindavaid asutusi ja väiksemaid
kaubandus-teenindusettevõtteid. Tallinna üldplaneeringu kohaselt ei ole
olemasolevate väikeelamute piirkondade tihendamine korterelamutega soovitav.
Antud ala on määratud perspektiivseks elamupiirkonnaks. Rannamõisa tee 9c ja 10
kinnistute ja lähiala detailplaneeringuga on tehtud ettepanek muuta Tallinna
üldplaneeringut nimetatud detailplaneeringuga käsitletud maa-ala osas –
maakasutuse juhtfunktsioon “väikeelamute ala“ muuta “korruselamute alaks,“ s.o
põhiliselt 2- ja enamakorruseliste korterelamute alaks, kus võivad paikneda
kõik elurajooni teenindavad asutused jms.
3. Rannamõisa tee 9c ja
10 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu kehtestamisega muutub kehtetuks
Tallinna Linnavalitsuse 9. juuni 2004 korraldusega nr 1230-k kehtestatud
Rannamõisa tee 9b kinnistu detailplaneering Rannamõisa tee 9c kinnistu osas.
4. Detailplaneeringu
kohaste teede- ja tehnovõrkude väljaehitamine tagatakse vastavalt 23. augustil
2005 sõlmitud lepingule nr TT-15/H ja 1.
septembril 2005 sõlmitud lepingule nr TT‑16/H.
5. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus
ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.
6. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu
mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Toomas Vitsut
|
|
Tallinna
Linnavolikogu esimees
|
Tallinna
Linnavolikogu 26. jaanuari 2006
otsuse nr 10
LISA
|
Seletuskiri
|
|
Tallinna
Linnavolikogu otsuse
|
|
“Rannamõisa tee 9c ja
10 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Haabersti linnaosas“
juurde
|
|
|
|
|
|
Kehtestada Rannamõisa tee 9c
ja 10 kinnistute ja lähiala detailplaneering, millega on kavandatud Haabersti
linnaosas asuvale 16,8 ha suurusele maa-alale 37 neljakorruselist korterelamut,
millest kolmele määratakse lisaks täiendav ärifunktsioon; 11 kahekorruselist
korterelamut; 3 kolmekorruselist korterelamut ning 4 osaliselt kahe- ja
osaliselt kolmekorruselist korterelamut; lasteaed; 6 alajaama ning 8
teemaakrunti kortermajade teenindamiseks.
Detailplaneeringu algatamist
taotles Osaühingu Pearu juhatuse liige Aili Truuväli 23. oktoobril 2001.
Detailplaneering algatati Tallinna
Linnavalitsuse 25. septembri 2002 korraldusega nr 2363-k.
Detailplaneeringu koostas
K-Projekt Aktsiaselts.
Detailplaneering on koostatud
Tallinna Linnavalitsuse 25. septembri 2002 korraldusega nr 2363-k kinnitatud
lähteülesande nr 951 alusel.
Detailplaneering võeti vastu Tallinna
Linnavalitsuse 2. veebruar 2005 korraldusega nr 161-k.
Detailplaneering on koostatud
vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni 2004 määrusega nr 61
kinnitatud detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning
vormistamise nõuetele.
Detailplaneering sisaldab
üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
Detailplaneeringu on
kooskõlastanud kõik lähteülesandes ja Tallinna linna ehitusmääruse §-s 16
nõutud asutused ja isikud.
Haabersti Linnaosa Valitsus
kooskõlastas detailplaneeringu märkusteta.
Haabersti Halduskogu
kooskõlastas detailplaneeringu kahel lisatingimusel: vastu naaber väikeelamuid
planeerida ainult kahekordne hoonestus ja näha ette üldine hoonestustihedus
vähemalt 180 m2 elamuüksuse kohta. Tallinna Linnaplaneerimise
Ameti 10. mai 2005 projektide läbivaatamise komisjoni otsusega nr 268 otsustati
krundile positsioonil 4 lubada kuni 2 korrust ning tehti ettepanek krundilt
positsiooniga 2 üks maja vähemaks võtta. Planeeringulahenduses on vastu
olemasolevaid naaber väikeelamuid planeeritud ainult 2-korruselised hooned
(Printsu tee ja Vana-Rannamõisa tee vastaspoolelt) ning sellest tulenevalt on
Halduskogu poolt esitatud esimene lisatingimus täidetud. Haabersti Halduskogu teine
tingimus oli, et üldine hoonestustihedus peab olema vähemalt 180m² elamuüksuse
kohta. Detailplaneeringu maa-ala suurus on 16,8 ha, planeeringuga on kavandatud
929 korterit. Seega on üldine hoonestustihedus 168000 m2: 929
~180 m2. Seega on Haabersti Halduskogu poolt esitatud märkused
täidetud.
Tallinna Kommunaalamet ja Tallinna Tuletõrje- ja Päästeamet kooskõlastasid
planeeringu märkusteta.
Tallinna Maa-amet kooskõlastas
planeeringu märkuste ja ettepanekutega. Tallinna Maa-amet tegi ettepaneku
korrigeerida positsioonil 23 asuva Rannamõisa tee 9c kinnistu 7220/35573
mõttelist osa Rannamõisa tee laiendamiseks ning vastavalt planeerimisseaduse § 9
lg 2 p 4 ja Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni 2004 määrusega nr 61
kinnitatud detailplaneeringu koostamise ja vormistamise nõuetele määrata
detailplaneeringus kavandatav tänav avalikult kasutatavaks teeks.
Detailplaneeringu seletuskirjas on lahti kirjutatud krundijaotus, mille
kohaselt moodustakse transpordimaa sihtotstarbega ajutised krundid positsioonidele
22 ja 23. Rannamõisa tee laienduseks ettenähtud maatükid (positsioonidel 23,
21), Pikaliiva tänava lõigud (positsioonidel 16 ja 20) ning Rõugu tänava lõik
(positsioonil 21) on seletuskirja kohaselt määratud avalikuks kasutamiseks.
Tallinna Maa-amet on märkinud,
et enne detailplaneeringu kehtestamist tuleb sõlmida eellepingud planeeringuga
avalikuks kasutamiseks ettenähtavate maatükkide omandamiseks Tallinna linnale.
Tallinna linna ehitusmääruse § 16 lg 10 p 4 kohaselt sisaldab
detailplaneeringu vastuvõtmise korraldus vajadusel ülesannet Tallinna
Maa-ametile sõlmida eelleping planeeritaval maa-alal ettenähtavate maatükkide
omandamiseks avalikuks kasutamiseks.
Tallinna
Linnavalitsuse 5. oktoobri 2005 korralduse 1854-k kohaselt on Tallinna
linn omandanud Rannamõisa tee 9c ja 10 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu
alal Rannamõisa tee 9c ja Rannamõisa tee 10 kinnistu jagamisel tekkivad teemaa
kinnistud.
Tallinna Tervisekaitsetalituse
Harjumaa osakond märkis, et planeeritaval maa-alal puudub müra prognoos,
määramata on radooni oht, andmata on hinnang õhusaastele ning kinni ei ole
peetud parkla vähimast kaugusest elamutest ning parklad ei ole eraldatud
haljasribadega.
Detailplaneeringuga kavandatud
tegevuse keskkonnaseisundi ülevaates on täiendavalt märgitud, et arvestades
analoogsete rajatavate elamurajoonide juures läbiviidud müra uuringuid, ei
suurenda kavandatav tegevus planeeritaval maa-alal lubatud mürataseme piirnorme
ning maa-ala ei asu radooniohtlikus piirkonnas. Kinnistusisesed parkimiskohad
on grupeeritud ja eraldatud madalhaljastusega.
Tallinna Transpordi- ja
Keskkonnaamet kooskõlastas planeeringu tingimustel, et säilitatakse
positsioonil 44 näidatud puuderida, rajatav haljastus näidatakse
detailplaneeringus näidatud mahus, rakendatakse meetmeid liiklusest tingitud
müra vähendamiseks planeeritaval maa-alal ning ehitusprojektid kooskõlastatakse
Tallinna Transpordi- ja Keskkonnaametiga. Positsioonil nr 44 näidatud
puuderida on säilitatud. Rannamõisa tee ja korterelamute vahele planeeritakse
müra vähendamiseks kõrghaljastust.
AS Eesti Gaas, Elion Ettevõtted AS, AS
KH Energia-Konsult kooskõlastasid planeeringu märkusteta.
AS Tallinna Vesi kooskõlastas
detailplaneeringu lisatingimustel. AS Tallinna Vesi poolt esitatud märkustega
arvestatakse tööprojekti staadiumis.
AS Eesti Energia Jaotusvõrgu
Tallinna-Harju piirkond kooskõlastas detailplaneeringu lisatingimustel.
Esitatud märkustega arvestatakse tööprojekti staadiumis.
Rannamõisa tee 10 omanik OÜ
Pilmak, Rannamõisa tee 9c endine omanik Reginamark OÜ ja AS Eesti Projekt
(Pikaliiva tänava projekteerija) kooskõlastasid planeeringu märkusteta.
Säästva Arengu ja Planeerimise
Ameti (käesoleval ajal Tallinna Linnaplaneerimise Amet) üldplaneeringute
osakond kooskõlastas planeeringu märkusteta.
21. detsembril 2004 esitati
detailplaneering Planeerimisseaduse § 17 lg 3 p 2 alusel Harju
maavanemale täiendavate kooskõlastuste määramiseks. Harju maavanem tegi
planeeringulahenduse kohta märkuseid, kuid ei pidanud vajalikuks määrata
planeeringule täiendavaid kooskõlastusi. Harju maavanema märkused on täidetud.
Detailplaneering oli avalikul
väljapanekul 21. veebruarist kuni 8. märtsini 2005. Avaliku väljapaneku
ajal esitati detailplaneeringu kohta seitse vastuväiteid ja ettepanekuid
sisaldavat kirjalikku pöördumist. Vastuväidete esitajatele on edastatud
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukoht tähitud kirjadega.
Rannamõisa tee 9c ja 10
kinnistute ja lähiala detailplaneering on esitatud Tallinna Linnvalitsuse poolt
19. mail 2005 ja 21. juulil 2005 Harju maavanemale planeerimisseaduse § 23
lg 1 p 2 ja lg 3 p 3 ning Tallinna linna ehitusmääruse § 18
lg 13 kohaselt järelevalve teostamiseks ja heakskiidu saamiseks.
Harju maavanem andis 22. juuli 2005 kirjaga Rannamõisa tee 9c ja 10
kinnistute ja lähiala detailplaneeringule planeerimisseaduse § 23 lg 6 kohase
heakskiidu.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1
p 33, planeerimisseaduse § 24 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 29. mai
2003 määrusega nr 35 kinnitatud Tallinna linna ehitusmääruse § 19 lg 3
alusel kuulub detailplaneeringu, mille puhul teostatakse detailplaneeringu üle
planeerimisseaduse kohast kohustuslikku järelevalvet või millega määratakse
miljööväärtuslik hoonestusala, kehtestamine volikogu pädevusse.
Detailplaneeringu üle teostab planeerimisseaduse § 23 lg 1 p 2
alusel järelevalvet maavanem.
Tallinna Linnavalitsuse 25.
septembri 2002 korraldusega nr 2363-k algatati Rannamõisa tee 9c ja 10
kinnistute ja lähiala detailplaneering lähteülesande nr 951 alusel. Detailplaneeringu eesmärk oli planeeritavale alale
väikeelamurajooni rajamine ning seoses sellega Rannamõisa tee 9c ja 10
kinnistute jagamine kruntideks ja tekkivatele kruntidele ehitusõiguse ulatuse
määramine. Planeeritava maa-ala suuruseks määrati 16,8 ha.
Detailplaneering võeti vastu
Tallinna Linnavalitsuse 2. veebruari 2005 korraldusega nr 161-k,
mille kohaselt kavandati Haabersti linnaosas asuvale 16,8 ha suurusele
maa-alale 28 krunti 947 korteriga kortermaja ehitamiseks.
Planeeritav ala asub Haabersti
linnaosas Pikaliival. Planeeritavat maa-ala läbib Rannamõisa tee. Rannamõisa
tee 10 kinnistu asub Rannamõisa tee ja Vana-Rannamõisa tee vahelisel alal.
Rannamõisa tee 9c kinnistu piirneb kirdest Rannamõisa teega. Rannamõisa tee 9c
ja 10 kinnistud on hoonestamata.
Rannamõisa tee 10 maa-ala põhja-
ja keskosa on rohumaa, mille servades piki teid ja kraave kasvavad puud.
Väärtuslikke puid kasvab Printsu tee ja Vana-Rannamõisa tee servas. Ala idaosas
kasvab küps haavasalu. Rannamõisa tee 9c kinnistu maa-ala on kaetud
erivanuseliste sookase ja raagremmelga rühmadega. Valdav osa puittaimestikust
on väheväärtuslik. Enamik olemasolevast kõrghaljastusest tuleks asendada.
Lisaks kõrghaljastuse asendamisele, nähakse planeeritavale maa-alale ette
täiendavat kõrg- ja madalahaljastust.
Rannamõisa tee 9c kinnistul
kehtib Rannamõisa tee 9b kinnistu detailplaneering, milline kehtestati Tallinna
Linnavalitsuse 9. juunil 2004 korraldusega nr 1230-k .
Detailplaneering muudab
üldplaneeringut. Tallinna üldplaneeringuga on antud ala juhtfunktsiooniks
väikeelamute ala ehk põhiliselt ühepere- ja ridaelamutele, samuti üksikutele
väiksematele 3-4 korruselistele elamutele mõeldud ala, kus võib paikneda
elamupiirkonda teenindavaid asutusi ja väiksemaid
kaubandus-teenindusettevõtteid. Tallinna üldplaneeringu kohaselt ei ole
olemasolevate väikeelamute piirkondade tihendamine korterelamutega soovitav. Antud ala on määratud perspektiivseks
elamupiirkonnaks ehk alaks, mis on mõeldud elamute ehituseks tulevikus.
Tallinna üldplaneeringu alusel läbib planeeritavat kinnistut haljaskoridor koos
liikumisrajaga ehk soovitavalt 50 meetri laiune haljasriba, mis tuleb
säilitada hoonestusvabana. Samuti on Tallinna üldplaneeringuga kavandatud läbi
planeeritava ala perspektiivne magistraaltänav.
Tallinna üldplaneering kehtestati
2001. aastal. Siis ei olnud Rocca al Mare keskus veel lõplikult välja
kujunenud. Praegu hakkab Haabersti linnaosa keskuseks kujunema Rocca al Mare
piirkond, kuhu on koondunud suured kaubanduskeskused, spordikompleksid ja vaba
aja veetmise kohad. Järjest populaarsemaks saavad keskuse ümber paiknevad
elamualad. Seetõttu on otstarbekas kavandada nõudlusele vastavat elamispinda
keskuse teenindusraadiusse. Suurem elanike arv võimaldab ka otstarbekamalt ära
kasutada infrastruktuuri ja ühistransporti.
Arvestades käesoleva
planeeringuala asukohta tiheda liiklusega Rannamõisa tee ja Vana-Rannamõisa tee
vahelise alal, on see igati sobiv koht korterelamupiirkonna rajamiseks. Printsu
tee-Vana-Rannamõisa tee ja Rannamõisa tee vahelisel alal võib paikneda väiksemate
(2-, 3-, 4-korruseliste) korterelamute piirkond. Üksikelamute jaoks jääb
hüppeliselt kasvanud liikluskoormusega Rannamõisa tee äärne tsoon juba liiga
mürarikkaks ja vähest privaatsust võimaldavaks. Korterelamute kasuks räägib ka
asjaolu, et maksimaalset saaks ära kasutatud nii olemasolevat ühistransporti
kui ka tulevikus rajatavaid uusi ühissõidukite liine.
Rannamõisa tee ääres on
kehtestatud ja on koostamisel mitmeid planeeringuid, millistes on ette nähtud
korterelamute rajamine ja seda selliselt, et Rannamõisa tee poolses osas on
hoonestus kõrgem (4...6 korrust) ning kõrgus väheneb sujuvalt ümberringi
asetsevate olemasolevate ja planeeritud pereelamute poole. Kehtestatud
detailplaneeringutega ja juba väljaehitatud hoonestusega on loodud alused antud
piirkonna kujunemiseks selliselt, et Rannamõisa tee ja kavandatava
perspektiivse magistraaltänava ümbrusesse kerkib Haabersti linaosa Pikaliiva
allkeskus koos tihedama hoonestuse – korterelamute ja äripindadega.
Käesolev planeeringulahendus
jälgib nii linnaehituslikke kui ka sotsiaalseid üleminekuid. Hoonestustihedus
ja korruselisus langevad sujuvalt olemasolevate ja ka juba kehtestatud
planeeringulahendustega arendavate väikeelamupiirkondade poole välistades
linnaehituslikke hoonestuse üleminekukonflikte. Kõrgem korruselisus ja suurem
hoonestustihedus on planeeritud eelkõige Rannamõisa tee vahetusse lähedusse, et
tagada kasvavast mootorsõidukite liiklusest tulenevate häiringute minimeerimine
pereelamupiirkondade suunas, mis nõuavad suuremat privaatsus ja madalamat
häiritust linnakeskkonna mõjutustest. Kasvavate pereelamupiirkondade
tihendamine korterelamutega on piiratud maaressursiga linna territooriumil
positiivne, kuna hoonestus on kompaktne ja ühele elamispinna ühikule kuluv
maaressurss on kordades väiksem kui näiteks pereelamupiirkonnas. Tänase
situatsioonis, kus linn tänu uutele pereelamupiirkondade massilisele arengule
linna äärealadel, kaotab oma piirid ja sulab kokku ümbritsevate valdadega, on
mõistlik olemasolevate linnakeskustega logistiliselt seotud ja valdavalt juba
väljaehitatud pereelamu aladele näha ette seda piirkonda teenindava
pereelamupiirkonnast kõrgema hoonestustihedusega linnaosa allkeskused, mis
pakuvad muuhulgas esmaseid vajadusi rahuldavaid kaupu ja teenuseid.
Rannamõisa tee 9c ja 10 kinnitute
detailplaneeringuga Tallinna üldplaneeringu muutmine on linnehituslikult
põhjendatud kui loogiline jätk juba väljakujunenud ja kujunemisjärgus olevale
situatsioonile, samuti rikastab kujunev korterelamute ja äripiirkond antud piirkonnas
hetkel domineerivat monofunktsionaalset linnakeskkonda.
Rannamõisa tee 9c ja 10
kinnistute ja lähiala detailplaneeringuga on tehtud ettepanek muuta Tallinna
üldplaneeringut nimetatud detailplaneeringuga käsitletud maa-ala osas –
maakasutuse juhtfunktsioon “väikeelamute ala“ muuta “korruselamute alaks,“ s.o
põhiliselt 2- ja enamakorruseliste korterelamute alaks, kus võivad paikneda
kõik elurajooni teenindavad asutused jms.
Käesoleva planeeringulahendusega
on planeeritavale maa-alale kavandatud 2- kuni 4-korruselised
korterelamud, lasteaed ning piirkonda teenindav ärihoonestus. Planeering on
lahendatud Skandinaaviamaades suurt populaarsust võitnud nn. madaltihedas
võtmes. Hooned on enamasti kolme ja nelja korruselised aga erinevad kahe
ülemise korruse ulatuses. Kuue korteriga hooned asetsevad kirdes. Hooned on
paigutatud planeeritavale maa-alale nii, et väljapääsud avanevad soodsamas
suunas. Detailplaneeringuga moodustatakse elamumaa sihtotstarbega krundid
planeeritavatele hoonetegruppidele Rannamõisa teest kirdepoole jääval
planeeringuala osal (positsioonidel 1...11).
Krunt määratakse ka perspektiivsele Pikaliiva tänavale (positsioonid 16 ja 20).
Rannamõisa teest edela poole jääval alal moodustatakse kaks krunti
korterelamute jaoks (positsioonid 12 ja 13). Planeeritava elamuala
teenindamiseks nähakse ette krunt lasteaia rajamiseks (positsioon 15), krunt
piirkonda teenindava ärihoonestuse tarbeks (positsioon 14) ning tänavakrundid
positsioonidele 17, 18 ja 19, mis on moodustatud juurdepääsude tagamiseks planeeritavatele
kruntidele. Lisaks moodustatakse transpordimaa sihtotstarbega ajutised krundid
(positsioonidele 22 ja 23), mis perspektiivselt nähakse ette liita
olemasolevale Rannamõisa tee kinnistule. Samuti nähakse ette krundi
moodustamine gaasikatlamajale (positsioon 24). Krundid moodustatakse ka
vajalike trafo-alajaamade tarbeks. Rannamõisa tee laienduseks ettenähtud
maatükid (positsioonid 22, 23), Pikaliiva tänava lõigud (positsioonid 16, 20)
ja Rõugu tänava lõik (positsioon 21) on määratud avalikuks kasutuseks.
Parkimine lahendatakse põhiliselt maapealse parkimisena. Positsioonide 2 ja 4
kruntide parkimine nähakse ette soklikorrusele. Maapealsed parkimiskohad on
grupeeritud ning nende vahele on planeeritud madalhaljastus. Rannamõisa tee 10
kinnistule on lubatud rajada kuni 789 korterit ning igale korterile tuleb
tagada Rannamõisa tee 10 kinnistu piires parkimiskoht. Rannamõisa tee 9c
kinnistule on lubatud rajada kuni 140 korterit, igale korterile tuleb
Rannamõisa tee 9c kinnistu piires tagada parkimiskoht.
Planeeritavat maa-ala hakkab
läbima ka perspektiivne magistraaltänav: planeeritav Pikaliiva tänav, mille
paiknemine on paika pandud Tallinna üldplaneeringuga. Rannamõisa tee ja
Pikaliiva tänava ristmik on Rannamõisa tee rekonstrueerimise projektiga ette
nähtud foorjuhitavana ning kõik pöörded toimuvad eraldi radadelt. Teistel
ristmikel on liiklus korraldatav nn anna teed põhimõttel ja parema käe reegli
järgi. Elamuala sisetänavatel ei ole jalakäijate liiklus autoliiklusest
eraldatud. Elamuala sisse on liikluse tarvis planeeritud loodusliku kattega
kergliiklusteede võrgustik. Kortermajade krunte läbivad kergliiklusteed on
mõeldud avalikuks kasutuseks. Pikaliiva ja Rõugu tänavate maa-alad tuleb üle
anda munitsipaalomandisse.
Tallinna kontekstis võib pidada
käsitletavat planeeringut üheks novaatorlikumaks, omanäolisemaks ja
kontseptuaalsemaks. Kogu ala ühtlasel väljaarendamisel on tulemuseks suurima
elanikearvuga uuselamupiirkonna, mis aitab kaasa Pikaliiva linnaruumi paremale
toimimisele. Peamiste piirkonda iseloomustavate märksõnadena võib rõhutada
ökonoomsust, inimmõõtmelisust ja multifunktsionaalsust. Käesoleva planeeringuga
on kavandatud 929 korterit, samale alale oleks saanud planeerida ~ 90
väikeelamute krunti.
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku
ajal esitatud vastuväited on kaalumise tulemusel osaliselt rahuldatud.
Vastuväidete esitajad Aare Mumm
ja Peeter Luik leidsid, et käesoleva detailplaneeringu järgi ehitamisel
blokeeritakse sinna planeeritud hoonete elanike poolt täiesti väljapääs
Vana-Rannamõisa teelt Rannamõisa teele; Merle Kale väitis, et tänaseks on
Haabersti ristmik oma läbilaskevõime ammendanud, Rannamõisa tee kvaliteet ning
laius ei võimalda normaalset liiklemist ning liiklemist takistab ka asjaolu, et
välja ehitamata on Rannamõisa tee ja Vana- Rannamõisa tee ristmik. Ühise
vastuväite esitanud lähiala elanikud märkisid, et detailplaneeringuga
ettenähtud kinnistute hoonestamist ei tohi alustada enne Rannamõisa tee
laiendamist ja Paldiski mnt – Rannamõisa tee – Ehitajate tee mitmetasandilise
ristmiku valmimist.
Vastavalt K-Projekt Aktsiaseltsi
poolt koostatud Rannamõisa tee rekonstrueerimise projektile (töö nr 02202)
on Rannamõisa tee projekteeritud 4-rajalise eraldusribaga põhitänavana,
Vana-Rannamõisa tee on jaotustänav. Eelmainitud projektiga on ristmike
piirkondadesse projekteeritud eraldi sõidurajad parem- ja vasakpöörete
sooritamiseks. Veel on eraldi sõidurada linnast väljuval suunal Vana-Rannamõisa
teele, mis on mõeldud ka parempöörete sooritamiseks olemasolevatele kinnistutele.
Detailplaneeringu koostaja on Rannamõisa tee 9c ja 10 kinnistute ja lähiala
detailplaneeringu koostamisel arvestanud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt
heaks kiidetud Rannamõisa tee rekonstrueerimise projektiga ning projekti
lahendus kajastub detailplaneeringu joonistel. Kuna Rannamõisa tee
rekonstrueerimise projekti pole veel ellu viidud, siis on detailplaneeringu
koostaja püüdnud leida parimat võimalust ajutise liikluslahenduse jaoks.
Koostati mitu varianti (ringristmik, fooridega lahendus), millistest valis
Tallinna Kommunaalameti liikluskorralduse osakond 21. septembril 2004
toimunud koosolekul välja fooridega lahenduse, milline on lisatud ka
detailplaneeringu kausta lisadesse. Valitud variant muudab olukorra paremaks
võrreldes foorideta variandiga, kuna foorideta variandil pole peateel
pausideta liiklusvoolu ja seega puudub võimalus kõrvalteelt (Vana-Rannamõisa
teelt) ohutult välja pöörata. Rannamõisa tee laienduse kiire elluviimine on
kulukas ning nõuab linnaehituslikult head argumenteerimist. Kindlasti on
lähipiirkonna elanike arv üks tõsiseltvõetavamaid argumente. Samas ei kuulu
ehitustegevuse ajalise kulgemise suunamine linnaplaneerimise valdkonda.
Detailplaneeringu lähiala
elanikud väidavad, et ligikaudu 950 korteri ehitamine sellele maa-alale, toob
kaasa ligemale 1500 sõiduki ilmumise, kuid planeeringus nähakse ette 920
parkimiskohta.
Planeeringu koostamisel on
järgitud detailplaneeringu lähteülesandes sätestatud parkimisnormatiive
(tulenevalt Eesti Standardist EVS 843:2003 p 10.2), mis näevad ette parkimise
tagamise omal krundil. Eesti Standardi nõuded on planeeringulahenduses
täidetud.
Detailplaneeringu lähialal
elanikud väitsid, et detailplaneeringu koostamisel ei ole arvestatud varem
kehtestatud Vana-Rannamõisatee 13a ja Vana-Rannamõisatee 15, Vana-Rannamõisa
tee 7 Kasemetsa kinnistu ja Vana-Rannamõisa tee 19 ja Rannamõisa tee 16
detailplaneeringutega.
Detailplaneeringus on pööratud
tähelepanu varem kehtestatud detailplaneeringutele, mis on ka kantud
linnaehituslike seoste ja kontaktvööndi joonisele. Eelnimetatud planeeringud on
olnud aluseks käsitletava ala planeerimisel.
Planeeritava maa-ala lähiala
elanikud väitsid, et Tallinna Vesi on peale tehniliste tingimuste väljastamist
kooskõlastuse andmisel oluliselt oma seisukohta muutnud, lisaks on Printsu tee
kõrgepinge trassid osaliselt projekteeritud Kakumäe Võrkude kesksurve
gaasitrassidele, kõik kommunikatsioonid rajatakse Printsu tee tsooni ja ka otse
vahetult Printsu teele ning alajaamad rajatakse Printsu tee servale ühele
sirgele, millega on saavutatud jõujoonte kuhjumine ühele sirgele, mis on ohtlik
elukeskkonnale eriti aga vahetus läheduses elavatele inimestele.
Kõik võrguvaldajad on planeeringu
kooskõlastanud. AS Tallinna Vesi on kooskõlastuses viidanud töödele, mis peavad
olema teostatud enne antud planeeringu realiseerimist. Et tagada enam kui 2x
hoonestusele vesi, on vajalik paigaldada rõhutõsteseadmed (seletuskirjas
kajastatud). Planeeringu asendiplaanilt M 1: 500 on raske aru saada olemasoleva
gaasitoru asukoht, kuid juurde on lisatud tänava ristlõige olemasolevate ja
projekteeritavate tehnovõrkude asukohtadega. Tallinna Linnaplaneerimise Amet
tegi ettepaneku väljendada seletuskirjas, et on tagatud antud planeeritavat ala
läbivatest olemasolevatest kraavidest ka piirnevate alade sademetevee
ärajuhtimine. Ka transpordimaa on ala, kuhu nähakse ette kommunikatsioonide
rajamine. Kõik võrgud ei ole kavandatud Printsu teele. Kommunikatsioonide
rajamine on kavandatud nii olemasoleva kui ka planeeritava transpordimaa
alasse, sealhulgas ka Printsu tee teemaa-ala ulatuses. Printsu tee ala on
kitsas, seetõttu on osa kommunikatsioone kavandatud ka planeeringuala
elamukruntide maa-alale. Detailplaneering on koostatud vastavalt kehtivatele
normidele ja kooskõlastatud Tallinna Tervisekaitsetalitlusega.
Elektromagnetilise välja mõju kohta märkuseid ei ole. Planeeritavale maa-alale
kavandatud 6 alajaamast on Printsu tee äärde ette nähtud 2. Trassid on
projekteeritud paralleelselt olemasoleva trassiga. Tööprojekti staadiumis
arvestatakse kehtivate normidega trasside vahekauguste osas.
Detailplaneeringu lähiala
elanikud väitsid, et Vana-Rannamõisa teele pole jäetud haljastsooni ning
ülitihedate mitmekordsete elamute vahele ei mahu kõrghaljastus ning ka madal
haljastus tallatakse autode poolt ära. Vastuväite esitajad tõid välja selle, et
nende arvates on puhkealad väikesed ja kiiresti reostuvad. Lähiala elanikud on
seisukohal, et Printsu tee laiendamist nähakse ette selliselt, et
Vana-Rannamõisa tee 13a ja Vana-Rannamõisa tee 15 detailplaneeringuga jäetud
haljasvööndit vähendatakse kõrghaljastuse mahavõtmisega.
Vana-Rannamõisa tee äärne
haljastsoon kulgeb piki tänava parempoolset äärt. Planeeritaval maa-alal ei ole
käesoleval ajal märkimisväärset kõrghaljastust. Keskkonda kujundav haljastus
tuleb alles rajada. Hoonestus on kavandatud tihedamate gruppidena, luues nii
võimaluse rajada hoonetevahelisele alale suuremad haljasalad, kuhu on ette
nähtud kõrghaljastus koos elanike puhkealade ja laste mänguväljakute
kujundamisega. Samuti nähakse ette jalg- ning jalgrattateede võrk ja nende
ühenduskohad olemasoleva jalgrattateega Vana-Rannamõisa tee ääres. Haljasalad
on kavandatud hoonetevahelisele alale, kuhu ei nähta ette autode juurdepääsu -
nii tagatakse turvalisem puhkeala. Autode parkimiskohad on suures osas
kavandatud murukivialusele, vältimaks suurte asfaltalade rajamist.
Parkimiskohtade olemasolul ei ole vajadust parkida haljasalale nagu seda
tehakse Tallinna vanemates linnaosades, kus puuduvad parkimisvõimalused.
Rajatava Pikaliiva tänava äärde on ette nähtud kõrghaljastuse. Samuti on
planeeritud tihe kõrghaljastus Rannamõisa tee äärde. Planeeringu tulemusena
pigem rajatakse piirkonda vääristav haljastus, kui kaotatakse olemasolevat.
Avaliku arutelu kestel esitas OÜ
Firstmark Rannamõisa tee 9c ja 10 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu kohta
parandusettepanekud, millega sooviti muuta parkimiskohtade arvu vastavalt
piirkonnas väljakujunenud tavadele ning sellest tulenevalt sooviti muuta ka
korterite arvu lubatud koefitsiendi alusel ehk kinnistule suurusega 9178 m2
oleks soovitav parkimiskohtade arv 63 ja 10636 m2 kinnistul
oleks soovitav parkimiskohtade arv 84– suuremal kinnistul lahendatakse
parkimine osaliselt majaaluse parkimisega; muuta lubatavaid ehituskõrgusi
järgnevalt: 4-korruselise hoone kõrgus minimaalselt 14 meetrit, 3-korruselisel
hoonel minimaalselt 12 meetrit; lisada kõikidele hoonetele soklikorrus -1.
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti
15. märtsi 2005 projektide läbivaatamise komisjoni otsuse nr 153 kohaselt
nõustuti hoone kõrguse tõstmisega 1 meetri võrra ning -1 korruse (keldrikorrus)
lisamisega ning tehti ettepanek siduda hoonete kõrgused absoluutkõrgusega.
Parkimiskohtade arvu muutmise ettepanekuga Tallinna Linnaplaneerimise Amet ei
nõustunud.
OÜ Firstmark esitas täiendava
parandusettepaneku, milles märkis, et nende kui käesoleval hetkel Rannamõisa
tee 9c krundi omaniku soovidega pole arvestatud ja vastuväited nende soovidele
pole põhjendatud. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolses vastuses märgiti, et
selleks et OÜ Firstmark poolt soovitud muudatusi detailplaneeringusse
sisse viia, tuleks koostada uus linnaruumiline analüüs, mis põhjendab nende
poolsete ettepanekute sobivust antud keskkonda ning seega on vajalik ka
detailplaneeringu uus läbivaatamine Tallinna Linnaplaneerimise Ametis. OÜ Firstmark
uut linnaruumilist lahendust esitanud ei ole.
Erkki Kullang väitis, et
detailplaneeringu tellimisel esines seaduserikkumisi planeerimisseaduse mõistes
– tellija ei saa olla antud juhul eraõiguslik isik, kuna tegemist on
üldplaneeringut muutva lahendusega.
Rannamõisa tee 9c ja 10
kinnistute ja lähiala detailplaneeringu algatamisel ja detailplaneeringu
koostamise ja koostamise finantseerimise õiguse üleandmise lepingu sõlmimisel
eraõigusliku isikuga, ei olnud teada, et nimetatud planeering muudab
üldplaneeringut. Detailplaneeringu koostamine on protsess, mille käigus
taotletud eesmärk ja tingimused täpsustavad ning seega ei ole detailplaneeringu
algstaadiumis võimalik ette näha planeeringu täpset resultaati. Enne
detailplaneeringu vastuvõtmist on detailplaneeringu koostamise ja koostamise
finantseerimise õiguse üleandmise leping nr DP-55-04, milles üheks lepingu
pooleks on eraõiguslik isik, lõpetatud. Sõlmitud on uus leping, millega on
K-Projekt Aktsiaseltsile üleantud ainult detailplaneeringu koostamise õigus.
Erkki Kullang, Jaak Vihmand ja
detailplaneeringu lähiala elanikud olid seisukohal, et detailplaneering ei
vasta Tallinna üldplaneeringule, detailplaneeringu algatamise taotlusele,
lähteülesandele ja Tallinna Linnavalitsuse 25. septembri 2002 otsusele, millega
algatati vastav detailplaneering. Vastuväite esitaja Jaak Vihmand oli
seisukohal, et detailplaneeringust ei selgu nii suures ulatuses üldplaneeringu
muutmise vajadus ning tegi ettepaneku detailplaneeringu perimeetril vastu
naaber väikeelamuid kavandada mitte kõrgemat kui 2-kordset hoonestust ja
4-kordse hoonestuse lubamist ainult Rannamõisa tee ääres ja kogu
hoonestustiheduse vähendamist, nähes ette üldliiklusmaad ja vähemalt 180 m2
krundi pinda iga korteri kohta koos parkimisega. Ka L. Lauri ja Mart Priks
märkisid, et 3-4-korruseliste elamute väljaehitus ei vasta madaltiheda
asustusega elamurajooni ootustele ning soovisid, et rajatavad elamud oleksid
maksimaalselt 2-korruselised.
Linnavalitsuse tegevust
lähteülesande kooskõlastamisel ja kinnitamisel tuleb pidada haldusesiseseks
tegevuseks, millel puudub väljapoole suunatud mõju. Lähteülesande koostamine on
ettevalmistav tegevus ja kaasamine planeerimismenetluse nii varases staadiumis
on küll igati kooskõlas planeerimismenetluse avalikkuse põhimõttega, kuid ei
ole planeeringu läbiviijale kohustuslik (Riigikohtu Halduskolleegiumi otsus
3-3-1-8-02). Seega ei saa lähtuda alati üks üheselt lähteülesandest vaid tuleb
arvestada ka teiste asjaoludega.
Rannamõisa tee 9c ja 10
kinnistute ja lähiala detailplaneeringu avalik arutelu toimus 30. märtsil 2005
kell 16.00 Haabersti Linnaosa Valitsuses. Vastuväidete esitajad jäid arutelul
oma seisukohtade juurde. Vastuväite esitajatele on edastatud Tallinna
Linnaplaneerimise Ameti seisukoht tähitud kirjadega.
19. mail 2005 esitati
detailplaneering Harju maavanemale järelevalve teostamiseks ja heakskiidu
saamiseks. Maavanem märkis oma 13. juuli 2005 vastuskirjas
nr 2.1–13/2840, et saab Rannamõisa tee 9c ja 10 detailplaneeringule
planeerimisseaduse § 23 lg 6 kohaselt heakskiidu andmise otsustada
pärast kirjas esitatud märkuste täitmist. Vastavalt märkustele korrigeeritud
detailplaneering esitati 21. juulil 2005 maavanemale järelevalve
teostamiseks ja heakskiidu saamiseks. Harju maavanem andis 22. juulil 2005 kirjaga
nr 2.1-13/2840 Rannamõisa tee 9c ja 10 kinnistute ja lähiala
detailplaneeringule planeerimisseaduse § 23 lg 6 kohase heakskiidu.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Toomas Vitsut
|
|
Tallinna
Linnavolikogu esimees
|
|
|
