Kasutaja  
Parool

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Tallinna sotsiaalhoolekande arengukava 2006-2010 ja sotsiaalhoolekande tegevuskava 2006-2008
Tallinna Linnavolikogu 26.01.2006 määrus number 3
Jõustumine:01.02.2006
Kehtetuks tunnistamine:03.03.2013
Redaktsiooni kehtivus:01.02.2006 - 03.03.2013

 AKTI TUNNISTAB KEHTETUKS:
Tvk m 21.02.2013 nr 13, jõustumine 03.03.2013

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

MÄÄRUS

 

 

Tallinn

26. jaanuar 2006 nr 3

 

 

Tallinna sotsiaalhoolekande arengukava

2006-2010 ja sotsiaalhoolekande tegevuskava 2006-2008

 

 

 

 

Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punkti 7 ja § 37 ning Sotsiaalhoolekande seaduse § 8 punkti 1 alusel ja tulenevalt linnavalitsuse ettepanekust.

 

 

     

§ 1.  Kinnitada Tallinna sotsiaalhoolekande arengukava 2006-2010 ja sotsiaalhoolekande tegevuskava 2006-2008 vastavalt lisale.

§ 2.  Arvestada Tallinna sotsiaalhoolekande arengukavaga Tallinna linna järgnevate aastate eelarvestrateegiate ja eelarvete koostamisel vastavalt linna rahalistele võimalustele.

§ 3.  Tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2001 määrus nr 38 “Tallinna hoolekande arengukava 2001-2005”.

§ 4.  Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametil avaldada määrus ja selle lisa ajalehes, milles Tallinn avaldab ametlikke teadaandeid.

§ 5.  Määrus jõustub 1. veebruaril 2006.

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

 

Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006

määruse nr 3

“Tallinna sotsiaalhoolekande arengukava 2006-2010

 ja sotsiaalhoolekande tegevuskava 2006-2008”

LISA

 

TALLINNA SOTSIAALHOOLEKANDE ARENGUKAVA 2006-2010 JA SOTSIAALHOOLEKANDE TEGEVUSKAVA 2006-2008

 

 

 

SISUKORD

1

 

1. Sissejuhatus

2

 

2. HOOLEKANNE 2001-2005

3

 

2.1 Hoolekande juhtimine 

3

 

2.2 Laste hoolekanne

4

 

2.3 Eakate hoolekanne

5

 

2.4 Puuetega inimeste hoolekanne

6

 

2.5 Kriisigruppide hoolekanne

8

 

2.6 Kriisiabi

9

 

 

 

 

3. HOOLEKANDE ARENG 2006-2010

10

 

3.1 Hoolekande visioon ja peaeesmärgid aastani 2010

10

 

3.2 Hoolekande eesmärgid

11

 

 

 

 

4. HOOLEKANDE TEGEVUSKAVA 2006-2008

13

 

4.1 Hoolekande juhtimine

13

 

4.2 Laste hoolekanne

15

 

4.3 Eakate hoolekanne

17

 

4.4 Puuetega inimeste hoolekanne

17

 

4.5 Kriisigruppide hoolekanne

20

 

4.6 Kriisiabi

21

 

 

 

 

5. INVESTEERINGUTE VAJADUS 2006-2008

22

 

 

 

 

6. KOKKUVÕTE

24

 

       

1.     SISSEJUHATUS

 

Käesolev sotsiaalhoolekande arengukava (edaspidi arengukava) on koostatud Tallinna sotsiaalhoolekande (edaspidi hoolekanne) arendamiseks 2006 - 2010. Arengukavas on määratletud hoolekandevaldkonna põhilised arengusuunad ja tegevuskava.

Arengukava ülesehituses on kasutatud kahte erinevat periodiseeringut – hoolekande arengu visioon ja eesmärgid on sätestatud viieaastaseks perioodiks so 2006 - 2010. Arvesse võttes abi- ja ressursi vajaduse täpsemat prognoositavust lühiajalisel perioodil on konkreetsed tegevused sätestatud kolmeks aastaks s.o 2006 - 2008.

Arengukava koosneb viiest peatükist: sissejuhatus, hoolekanne 2001 - 2005, hoolekande areng 2006 - 2010, hoolekande tegevuskava 2006 - 2008 ning investeeringute vajadus 2006 - 2008.

Arengukava teises peatükis Hoolekanne 2001 - 2005 antakse ülevaade hoolekande valdkondade olukorrast, üldprintsiipidest ning osutatavatest teenustest. Arengukava kolmandas peatükis Hoolekande areng 2006 - 2010 määratletakse hoolekande visioon tulenevalt Tallinna Linnavolikogu 10.06.2004 määrusega nr 23 kinnitatud strateegiast “Tallinn 2025”. Kooskõlas strateegiliste dokumentidega on sõnastatud sotsiaalvaldkonna arengu eesmärgid valdkondade kaupa (laste, eakate, puuetega inimeste, kriisigruppide hoolekanne, kriisiabi). Arengukava neljas peatükk sisaldab hoolekande tegevuskava 2006 - 2008, määratledes tegevused, kriteeriumid tegevuse edukuse mõõtmiseks, ressursivajaduse. Tegevuskava aastateks 2009 - 2010 koostatakse ja esitatakse Tallinna Linnavolikogule kinnitamiseks 2008. aasta neljandas kvartalis. Arengukava viiendas peatükis leiavad käsitlemist investeeringute vajadused hoolekande valdkonnas 2006 - 2008.

Arengukava on valminud linna hoolekandesüsteemis tegutsevate spetsialistide ühistöö tulemusena. Arengukava koostamises osalesid Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti (edaspidi TSTA) ja TSTA hallatavate asutuste spetsialistid, linnaosade valitsuste ja nende hallatavate asutuste spetsialistid, linnale sotsiaalteenuste lepinguliste osutajate esindajad ning linnakantselei spetsialistid. Kaasatud olid Tallinna Elamumajandusameti, Tallinna Haridusameti, Tallinna Spordi- ja Noorsooameti, Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigla spetsialistid. Arengukava tööversioon on olnud avalikkusele kättesaadav täiendavate ettepanekute tegemiseks Avahoolduse Arenduskeskuse koduleheküljel.

 

2.     HOOLEKANNE 2001 – 2005

2.1.          Hoolekande juhtimine

Tallinna hoolekande juhtimine toimub kahel viisil – Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) korraldab hoolekannet TSTA ning linnaosade valitsuste kaudu:

·         Kogu linna teenindavad asutused –Iru Hooldekodu, Tallinna Lastekodu, Tallinna Laste Turvakeskus, Tallinna Vaimse Tervise Keskus, Päevakeskus Käo, Tallinna Puuetega Noorte Õppekeskus “Juks”, Avahoolduse Arenduskeskus on TSTA hallatavad asutused ning ülelinnalised teenused arendatakse välja ning ostetakse teenusena sisse TSTA poolt.

  • Linnaosade valitsuste hallata on linnaosa elanikke teenindavad asutused – sotsiaalkeskused (päevakeskused) ja sotsiaalmajad, linnaosade valitsuste ülesandeks on sotsiaaltoetuste maksmine, abivajajate teenusevajaduse väljaselgitamine, teenustele suunamine ja linnaosa teenuste korraldamine.

Tallinna hoolekandesüsteemi üldise ülesehituse ja korralduse alused kujundati koos üldiste linnajuhtimise põhimõtetega 1990-date aastate esimesel poolel. Kümne aasta jooksul on nii Tallinna linna kui Eesti Vabariigi sotsiaalne keskkond ja sellega seotud probleemid oluliselt muutunud ning praegune linna hoolekande juhtimise süsteem ei võimalda probleeme efektiivselt ja adekvaatselt lahendada. Samuti on praeguse süsteemi raames probleeme mitmete Euroopa Liidus väärtustatud üldiste printsiipide (nt. võrdse kohtlemise, võrdsete võimaluste, rahastamise läbipaistvuse jms) rakendamisega.

Peamiste hoolekandesüsteemi juhtimisega seotud probleemidena võiks välja tuua järgmist:

·         Sotsiaalteenuste kvaliteet erineb linnaositi, mis avaldub teenuste kättesaadavuse ja personaliga kindlustatuse osas.

·         Erinevate lülide ja tasandite kohustused pole üheselt määratud, mis on viinud vastutuse hajutatuseni.

·         Samasisuliste teenuste korraldus on linnaositi erinev, mistõttu on komplitseeritud linna hoolekande kui terviku juhtimine.

·         Teenuste rahastamise skeemid on linnaositi erinevad ja erinev on ka teenuste rahastamise läbipaistvus.

·         Kuna linnaositi on erinevad ka teenuste rahastamise tasemed, on linnakodanikud sotsiaalteenustega kindlustatud ebavõrdselt.

Eeltoodud probleemide lahendamine ning seeläbi linnaelanikele võimaluse tagamine saada operatiivset ning kvaliteetset sotsiaalabi võrdselt kõikides linna piirkondades eeldab juhtimismudeli efektiivsemaks muutmist.

Hoolekande korraldamist Tallinnas reguleerivad mitmed käesolevas arengukavas nimetatud olulised riigi ja linna õigusaktid. Hoolekande kiire areng, uute teenuste ja toetuste lisandumine ning hoolekande korralduse põhimõtete muutumine on aga kaasa toonud vajaduse täiendavate õigusaktide väljatöötamiseks.

Tallinna Linnavolikogu 06.09.2001 määrusega nr 38 kinnitatud Tallinna hoolekande arengukava aastateks 2001-2005 sätestas eesmärgina orienteerituse Tallinna asutuste hoolekandeteenuste tootmise vähendamisele ning teenuste sisseostmisele eraõiguslikelt teenustepakkujatelt. Teenuste osas, kus erasektori poolt pakutavate teenuste kvaliteedi tase on olnud madal, on ostetud teenused asendatud linnaasutuse poolt osutatavate teenustega. Tegelik olukord on kujunenud selliseks, et suurem osa pakutavatest sotsiaalteenustest osutatakse linna asutuste poolt. Küll aga peetakse hoolekande arendamisel jätkuvalt oluliseks eraõiguslikult sektorilt (sealhulgas mittetulundusühingud) teenuste ostmist.

Abitaotlejate andmete registreerimiseks ning abi osutamisega seotud toimingute fikseerimiseks kasutatakse Tallinnas nagu ka teistes eesti omavalitsusüksustes Sotsiaalministeeriumi tellimisel väljatöötatud rakendustarkvara nimetusega SIS. Tallinna hoolekande arengukavas aastateks 2001-2005 peeti vajalikuks reaalajas töötava ning hoolekande korraldajate vajadustele vastava Tallinna Hoolekande Infosüsteemi loomist. Infosüsteemi loomine pole realiseerunud, kuna riik on alustanud uue üleriigilise hoolekande infosüsteemi (STAR) loomist. Paralleelse infosüsteemi väljaarendamine linna poolt pole seetõttu otstarbekas. Linnavalitsus on aga tellinud mitmeid tarkvara arendustöid täiustamaks olemasoleva infosüsteemi kasutamisvõimalusi. Nii on loodud täiendus, mis võimaldab linnaosadel kasutada teiste linnaosade andmebaase. Samuti on loodud andmebaas, mis võimaldab saada operatiivset infot teenuse osutamise või toetuse maksmise kohta konkreetse isiku osas linnaosade andmebaaside üleselt. Edaspidi peetakse oluliseks taotleda ligipääsu neile riigi ja linna registritele / andmekogudele, mis on vajalikud tööülesannete täitmiseks.

Riigi tasandil vastu võetud põhimõtteline otsus juhtumikorralduse kui ühe sotsiaaltöö meetodi (eelis)arendamiseks eeldab põhjalikku ja ajamahukat klienditööd abivajajatega linnaosade sotsiaalhoolekande osakondades. Sotsiaalhoolekande seaduse vastava muudatuse jõustumine toob kaasa hoolekandetöötajate arvu suurendamise vajaduse hoolekandeteenuste osutamisel.

Arengukavas nimetatud tegevusi finantseeritakse peamiselt linnaeelarvest, kaasates võimalusel elluviidavate projektide finantseerimiseks ka eelarveväliseid rahastamisallikaid, nagu erakapital, riiklikud ja rahvusvahelised fondid. Linn taotleb riigipoolset finantseerimist nende teenuste osas, mis kehtiva regulatsiooni kohaselt võimaldavad finantseerimist riigieelarvelistest vahenditest. Linnavalitsus kaasab hoolekande infrastruktuuri kaasajastamiseks ja inimressursi arendamiseks Euroopa Liidu struktuuriabi vastavalt Eesti Vabariigis ja Tallinna linnas avanevatele võimalustele.

2.2.          Laste hoolekanne

2001. aastal elas Tallinnas 89 212 last ja noort vanuses kuni 19 eluaastat, 2005. aastaks vähenes samas vanuses laste ja noorte arv 6 699 võrra. Kuigi laste üldarv on vähenenud, on kasvanud esmakordselt arvele võetud vanemliku hoolitsuseta laste arv 422 lapselt 450 lapseni. Abivajajatena arvele võetud laste arvu suurenemine tuleneb laste probleemide süvenemisest aga ka võrgustikutöö paranemisest linnaosades tänu lastekaitsetöötajate arvu suurenemisele. 2001. aastal oli linnaosade sotsiaalhoolekandeosakondades ametis 23 lastekaitsetöötajat, 2005. aastal 35. Iga lastekaitsetöötaja kohta on linnaosades keskmiselt 1870 last. Eesti Vabariigi valitsuse 27.10.2005 istungil heaks kiidetud Lastekaitse kontseptsiooni kohaselt on optimaalne laste arv kohalikus omavalitsuses ühe lastekaitsetöötaja kohta 1000.

Lapsed ja lastega pered saavad sotsiaalhoolekandeosakonnast abi soodustuste, toetuste, hoolekandeteenuste saamisel, perevaidluste lahendamisel ja lapsele eestkoste ja hoolduse korraldamisel. Lastega perede toimetuleku tagamiseks osutatakse erinevaid teenuseid, nagu psühholoogiline nõustamine, arendustegevus ja nõustamine päevakeskuses, psühhosotsiaalne nõustamine ja praktiline pereabi, tugiisikuteenus, ranits vähekindlustatud perekonna esimesse klassi minevale lapsele, imiku hoolduspakid, lapse ajutine hooldamine pereabikeskuses, sotsiaalne rehabilitatsioon alaealistele õigusrikkujatele ja sõltuvushäirega lastele.

Lastega pered saavad linnalt erinevaid toetusi, nagu: toetus paljulapselistele peredele Eesti Vabariigi aastapäevaks, ühekordsed lastetoetused, esmakordselt kooli mineva lapse toetus, ühekordne lapse sünnitoetus, lapse sünnipäevatoetus, lastehoiu toetus. Lapsed on vabastatud arsti visiiditasu maksmisest.  Alates 2006. aastast hakkavad lisaks algklasside õpilastele tasuta koolilõunat saama kõik põhikooli õpilased. Tasuta koolilõuna võimaldatakse ka gümnaasiumis õppivatele toimetulekuraskustes perede lastele. Lastega peredel on soodustused Tallinna ühistranspordi kasutamisel. 

 

Vanemliku hoolitsuseta lastele on linnas kolm varjupaika, perevägivalda kannatanud ja toimetulekuraskustes emadele lastega 2 varjupaika. Asendushooldust vajavad lapsed paigutatakse hooldusele perekonda või lastekodusse. Asendushooldusele asutusse ja perekonda paigutatud laste arv on aasta-aastalt vähenenud. Laps eraldatakse perekonnast ainult äärmisel vajadusel ja siis kui asendushooldusel on lapse arenguks võimalik luua soodsamad tingimused kui perekonnas. Kui vähegi võimalik, püütakse laps jätta oma vanemate juurde ja toetada perekonda.

Viie aasta jooksul on juurde tulnud uusi teenuseid ja teenuseosutajaid. Narkomaania vähendamise preventiivsete programmide rakendamiseks avati 2001. aastal Tallinna Lastehaiglas sõltuvushäiretega laste ja noorukite osakond. 2001. aastal alustas tööd Tallinna Lastekodu Maarjamäe keskus, viimane peremaja valmis 2002. aastal. Samal aastal avati Tallinna Laste Turvakeskuses kaks uut osakonda sõltuvusprobleemidega lastele, hakati linnaeelarvest katma Tallinna Lastekodu imikute ja puuetega laste keskuse varjupaigas viibivate laste ülalpidamiskulusid. 2002. aastal sai lastekodu õiguse osutada puuetega lastele rehabilitatsiooniteenust, alustas tööd lastekodu pereabikeskus. 2003. aastal avati laste varjupaik Tallinna Lastekodu Kopli keskuse ruumides, lastekodu imikute ja puuetega laste keskusesse lisandus 8 varjupaigakohta väikelastele. 2003. aastast töötab Tallinna Lastekodu Nõmme keskuses ema ja lapse varjupaik ning laienes tugiisikuteenust saavate laste arv 10 lapse võrra. Toimetulekuraskustes perede jõustamiseks käivitati 2003. aastast arendus- ja võrgustikutöö ning nõustamine. 2005. aastal alustas koostöös Päästeameti ja Sotsiaalministeeriumiga tööd laste abi- ja infotelefon. Koostööprojekt kiideti heaks Tallinna Linnavalitsuse 26. jaanuari 2005 korraldusega nr 145 - k.

2005. aastal käivitati lastekaitse valveteenistus Tallinna linnapea 2. märtsi 2005 käskkirja nr PO-1/60 alusel, mille raames lepingulised töötajad lähevad lastekaitsetöötajate töövälisel ajal politsei kutsel alla 14- aastaste laste ülekuulamistele. Tallinna Linnavolikogu 06.10 2005 otsusega nr 262 otsustati TSTA hallatava asutuse Tallinna Perekeskus asutamine.

Viie aasta jooksul ei ole suudetud kindlustada kõigi abivajajate juurdepääs mitmetele teenustele nende puudumise või väikse mahu tõttu. Tugiisikuteenust saavaid lapsi on linnas kokku 58, tegelik vajadus vähemalt 300. Päevakeskused lastele tegutsevad ainult Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosas.

Asendushoolduse korraldamisel ei ole rahaliste vahendite puudumise tõttu suudetud sisse seada regulaarseid üritusi (nõustamine, eneseabigrupid ja infopäevad) hooldajatele. Samal põhjusel ei ole siiani avatud noortekodu vanemliku hoolitsuseta lastekodus üles kasvanud noortele ja avatud tugikodu (rühmakodu) puudega noortele. Probleeme on lastekodust ellusuunamisega. Igal aastal vajab eluaset vähemalt 30 noort, kes ise ei ole suutelised ennast eluasemega kindlustama. Linnaosade valitsuste erineva töökorralduse tõttu ei ole suudetud ühtlustada lastekaitsetöötajate vastuvõtuaegu, tööülesandeid ja metoodikat. Osades linnaosades toimub töö territoriaalsel printsiibil (sama lastekaitsetöötaja töötab lapse kõigi probleemidega tema kõigi eluetappidel), osades funktsionaalsel printsiibil (erinevad lastekaitsetöötajad töötavad erinevate probleemidega).

Lastega peredele osutavad perekonda toetavaid hoolekandeteenuseid linna asutused ja mittetulundusühingud lepingute alusel. Vanemliku hoolitsuseta lastele varjupaigateenust ja lastekodu teenust jäävad osutama ainult linna asutused. Mittetulundusühingute kui aktiivsete lepingupartnerite kaasamiseks jätkatakse 2001. aastal alustatud riskilapse ümarlaudade korraldamist.

 

Lastega perede probleemide ennetamiseks ja leevendamiseks jätkatakse ametkondade vahelist koostööd ja võrgustikukohtumisi spetsialistide tasandil. 2005. aasta veebruaris moodustati TSTA juhataja 7. veebruari 2005 käskkirjaga nr 18 töörühm, kuhu kuuluvad esindajad haridusametist, Avahoolduse Arenduskeskusest ja TSTA hoolekande- ning tervishoiuosakonnast. Töörühmas on otsitud lahendusi erinevatele laste kooli- ja pereprobleemidega seonduvatele küsimustele ning koostatud tegevusplaan järgmiseks aastaks. Edaspidi kaasatakse töörühma töösse  ka teiste ametite esindajaid.

2.3.          Eakate hoolekanne

01.09.2005 seisuga oli Tallinnas 402 987 elanikku, neist 65-aastaseid ning vanemaid 68 324. Kõige vanema elanikkonnaga on Mustamäe linnaosa, kus 65-aastased ning vanemad isikud moodustavad elanike üldarvust 23,9% ja kõige noorema elanikkonnaga Lasnamäe linnaosa, kus eakad moodustavad 13,1% elanikkonnast.

Töös eakate inimestega on lähtutud üldprintsiibist, et kõigile elanikele oleksid tagatud võrdsed võimalused ning et Tallinnas oleks hea elada. Eakate hoolekande eesmärk on võimaldada eakal võimalikult kaua elada oma kodus täisväärtusliku elu. Linna poolt osutatakse eakatele järgmisi teenuseid: koduteenused, üldhooldekodu teenused ning muud eaka inimese perekonda toetavad teenused.

Prioriteediks on olnud koduhooldus. 01.09.2005 seisuga oli linnas 144,5 koduhooldustöötaja ametikohta ning hooldusel oli 1001 inimest. 25.11.2004 kehtestas Tallinna Linnavolikogu määrusega nr 40 koduteenuste loetelu ja nende osutamise tingimused ja korra ning 29.06.2005 kehtestas Tallinna Linnavalitsus korraldusega nr 1369 tasuliste koduteenuste sisseseadmise ja nende hinnad, mis on 54 krooni tund ja soodushind on 10 krooni tund. Laekuv omatulu kasutatakse teenuse osutamiseks nädalavahetusel.

Avahooldusteenuseid osutavad linnaosade sotsiaal- või vanurite päevakeskused. Keskusi külastab 4000-5000 püsiklienti kuus. Kõigis keskustes töötavad huvialaringid, keelekursused, tagatud on interneti püsiühendus ja toimub arvutiõpe eakatele.

Pidevat hooldust ja järelevalvet vajavad vanurid, kelle perekonnad ei ole võimelised nende hooldust korraldama, suunatakse TSTA hallatavasse asutusse Iru Hooldekodu ja mujal asuvatesse hooldekodudesse vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 16.06.1999 määrusele nr 55 Üldhooldekodusse paigutamist vajavate isikute arvelevõtmise, hooldekodusse paigutamise ja sealt väljaarvamise kord Tallinnas. Iru Hooldekodus on 385 kohta, kus 375 kohta finantseeritakse linna eelarvest ja 10 kohta on klientidele, kes tasuvad oma ülalpidamiskulud täismahus ise. Väljaspool Tallinna asuvates hooldekodudes elas 01.07.2005 seisuga 402 TSTA poolt suunatud isikut, kelle hooldamise eest maksab Tallinn keskmiselt 3000 krooni isiku kohta kuus.

2002. aastal alustas Tallinn esimesena vabariigis koduõendus-hooldusteenuse osutamist ja finantseerimist linna eelarvelistest vahenditest. 2006. aastal on selleks eraldatud 3 miljonit krooni, millele lisanduvad haigekassa lepingu alusel osutatavad teenused. Üle 80% koduõenduse klientidest on eakad inimesed, krooniliste haigustega inimesed.

Suurimaks edusammuks eakate hoolekandes võib pidada dementsete päevahoiuteenuse alustamist. Alates 2003. aastast kasutab seda teenust kuni 20 isikut. Eaka isiku parema toimetuleku tagamiseks on oluline saunateenuse doteerimine, veemõõturite paigaldamise osalise maksumuse kompenseerimine ja eluruumide kohandamine. Tallinna linn kompenseerib pensionäridele juba kolmandat aastat hinnatõusu (500 krooni pensionäri kohta) ja kulutab selleks aastas 45 miljonit krooni. Toimetulekuraskustes eakate inimeste toetamiseks makstakse ühekordseid toetusi toimetuleku tagamiseks, taastus- ja hooldusravi osaliseks hüvitamiseks, retseptiravimite maksumuse ja abivahendite soetamise  osaliseks hüvitamiseks. Hinnatõusu kompenseerimiseks makstakse eakatele ühekordset toetust, mis 2005. aastal on 500 krooni ja 2006. aastal 700 krooni.  65-aastased ja vanemad inimesed omavad tasuta sõidu õigust Tallinna ühistranspordis. 

2.4.          Puuetega inimeste hoolekanne

 

2001. aastal oli Tallinnas 12 037 puudega inimest. Puudega isikute arv on kasvanud aastatel 2001 - 2005 4437 isiku võrra. Tallinnas oli seisuga 01.07.2005 puuetega inimesi 16 474, nendest lapsi 917 ja täiskasvanuid 15 557. Keskmise puude aste on määratud 5531-le isikule, raske puude aste 8922-le isikule ja sügava puude aste 2021-le isikule.

Töös puuetega inimestega on lähtutud arengukava üldprintsiipidest, märksõnaks teenuste mitmekesisus ja kättesaadavus puuetega inimestele, koostöö mittetulundusühingute, teiste organisatsioonide ja asutustega, võrdsete võimaluste tagamine igale tallinlasele. Linn osutab puuetega inimestele järgmisi teenuseid: transporditeenus, isikliku abistaja teenus, viipekeele tõlketeenus, nõustamisteenused, päevategevuse ja -hoiu teenus, toetatud elamise teenus, teenused psüühikahäirega klientidele ning muud puuetega isikute perekonda toetavad teenused.

Transporditeenuse osutamine puudega inimestele on suurenenud iga aastaga. Paranenud on teenuse kvaliteet, teenuse osutajad on soetanud teenuse osutamiseks uusi kaasaegseid transpordivahendeid, viinud läbi koolitusi puuetega inimesi teenindavatele juhtidele. Taksoteenuse kasutajate arv kuus on suurenenud 350- lt 500- le inimesele. Arengukavas planeeritud 700 taksoteenuse kasutajat on jäänud saavutamata. Transporditeenust puuetega inimestele osutab Termaki Autopargi Aktsiaselts ja taksoteenust osaühing Esra KO.

Isikliku abistaja teenust osutatakse mittetulundusühingute poolt: 2005. aastal 172-le kliendile kokku 69 821 tundi, keskmiselt 406 tundi kliendile aastas. Kogu perioodi vältel ei ole tõusnud isikliku abistaja tunnitasu, mis on keskmiselt 26,4 krooni (sisaldab makse ja koordineerimistasu). Suurenenud on teenuse saajate arv ja tundide maht. Isikliku abistaja teenust osutatakse raske ja sügava nägemispuudega ja liikumispuudega täiskasvanutele, sügava ja raske nägemise- ja/või liikumispuudega lastele. Uudse teenusena osutatakse vaimupuudega noortele tugiisiku teenust. Teenust osutavad mittetulundusühingud: Põhja-Eesti Pimedate Ühing, LIIKUMISPUUETEGA LASTE TUGIÜHING, Mittetulundusühing EESTI ISESEISVA ELU KESKUS ja EESTI VAIMUPUUDEGA INIMESTE TUGILIIT.

Viipekeele tõlketeenuse maht on 2600 tundi aastas. Teenust kasutavad 314 klienti, keskmiselt 72 klienti kuus. Suurenenud on teenuse kasutajate arv 170-lt 314-ni. Tundide maht 36 tundi kliendile aastas on saavutamata. Teenust koordineerib EESTI KURTIDE LIIT.

Nõustamisteenuste osutamine on olnud varieeruv, teenuse osutajate ring on olnud aastati erinev, lähtudes teenuste vajadusest. 2005. aastal osutatakse nõustamisteenust 1300 tundi järgmiselt: tööhõivealane nõustamine vaimupuudega inimestele 510 tundi, pimekurtide ja pimedate nõustamine 100 tundi, kuulmispuudega laste ja noorte ja nende perede nõustamine 120 tundi, psühholoogi grupitöö ja individuaalkonsultatsioonid nägemispuudega inimestele 100 tundi. Uudse teenusena osutatakse sotsiaalnõustamise teenust kurtidele mahuga 470 tundi. Nõustamisteenuste maht on jäänud püsima vaatamata suurele vajadusele selle teenuse järele.

Päevategevuse ja igapäevaelu toetamise teenuse saajate arv on suurenenud. Teenust osutavad TSTA hallatavad puuetega Tallinna Puuetega Noorte Õppekeskus “Juks” (85 klienti) ja Päevakeskus Käo (69 klienti). Alates 2004. aastast töötab Päevakeskus Käo noorte osakond, mis reorganiseeriti mittetulundusühingu poolt osutatavast teenusest TSTA hallatava asutuse teenuseks, et tagada teenuse kvaliteet ja stabiilne rahastamine. Teenust noorteosakonnas osutatakse 36-le raske ja sügava vaimupuudega noorele. Linnal on üha kasvav vajadus vaimupuudega inimestele teenuse osutamiseks. Mittetulundusühingult EESTI VAIMUPUUDEGA INIMESTE TUGILIIT ostetakse teenust 512 tunni ulatuses aastas. Planeeritud teenuse maht 40-le raske ja sügava vaimupuudega kliendile päevategevuse ja -hoiu teenuse osutamisel on saavutatud.

Perekonda toetavate teenustega võimaldatakse puudega lapse vanematel jätkata tööl käimist koolivaheaegadel. Selleks korraldatakse nii päeva- kui ka ööpäevaringset hoidu vaimupuudega lastele, liikumis-, liit- ja nägemispuudega lastele ning kuulmispuudega lastele. Kokku osutati 2005. aastal teenuseid 123-le lapsele. Pakutav teenuse maht ei rahulda lapsevanemate vajadusi, vajalik oleks teenuse osutamine kogu koolivaheaja perioodi jooksul.

Perekonda toetava teenusena korraldatakse ka viiplevatele lastevanematele viipekeele kursuste läbiviimist nii eesti kui vene keelt kõnelevatele vanematele ja pereliikmetele, et parandada kasvatustööd perekonnas ja võimaldada vanematele paremat kontakti lastega. Kursustel on osalenud 25 - 30 inimest igal aastal.

Toetatud elamise teenusele võtmisel on prioriteediks lastekodust elluastuvad psüühiliste erivajadustega noored, kellele rehabilitatsiooniplaanides on määratletud suunamine toetatud elamisele. Linn on eraldanud 6 korterit ja teenust saavad 20 noort. Riik toetab teenust osaliselt. Planeeritud toetatud elamise teenuse mahtu 30 klienti ei ole linn suutnud täita. Tegevusjuhendaja teenuse osutamist toetatud elamisel koordineerib EESTI VAIMUPUUDEGA INIMESTE TUGILIIT. Ajutise päeva- ja ööpäevahoiuteenuse raske ja sügava vaimu ja/või liitpuudega inimestele väljaarendamine Tallinna Lastekodu Lasnamäe keskuse baasil jätkub.

Tallinna Vaimse Tervise Keskus (edaspidi TVTK) ja mittetulundusühing Merimetsa tugikeskus pakuvad teenuseid ligi 400-le vaimuhaigusest tingitud psüühiliste erivajadustega kliendile. Tööd tehakse järgmistel suundadel: elamine, õppimine, töö ja vaba aeg. TVTK on saanud rehabilitatsiooniasutuse tegevusloa, loodud on uus osakond Lasnamäel, toetusgrupid noortele, kogukonnatöö meeskond, töötab Pelguranna tegevus ja teraapiakeskus, tugikodus saavad teenust 25 klienti. Teenuste maht psüühiliste erivajadustega inimestele tervikuna linnas on ebapiisav.

Avatud on Tallinna puuetega inimeste tegevuskeskus aadressil Endla 59/Mooni 30, linna poolt on antud mittetulundusühingule TALLINNA PUUETEGA INIMESTE KODA üürile 1430 m² kaasaegselt renoveeritud pinda, majja on paigaldatud lift, töötab internetipunkt ja arvutiklass. Kaasaegse tehnikaga varustatud saalis on võimalused konverentside, koolituste ja muude suuremate ürituste läbiviimiseks, tagatud on võimalused mitmekesiste teenuste pakkumiseks. Tegevuskeskuses on leidnud võimaluse oma organisatsioonide tegevuseks 21 mittetulundusühingu TALLINNA PUUETEGA INIMESTE KODA liikmesorganisatsiooni.

Tallinna Linnavalitsuse 23.02.2005 määrusega nr 21 on kinnitatud Tallinna Linnavalitsuse invakomisjoni koosseis, regulaarselt töötava komisjoni esimeheks on valdkonda kureeriv abilinnapea. Puuetega inimestel on soodustused Tallinna ühistranspordi kasutamisel.

2.5.          Kriisigruppide hoolekanne

Valdkonna hoolekandeteenuste osutamine ja areng on suures osas suunatud isikute sotsiaalse tõrjutuse ennetamisele ja iseseisva toimetuleku soodustamisele. Selleks pakutakse linna poolt: abivajajate kindlustamist ajutise peavarju ja eluasemega (koos lisanduvate sotsiaalteenustega), rehabilitatsiooniteenuseid sotsiaalselt tundlikele sihtgruppidele; toitlustamist, vältimatut sotsiaalabi, õigusalase nõustamise teenust ning rehabilitatsiooniteenuseid vanglast vabanenud isikutele.

2003. aastal oli öömaja-varjupaigakohti 161. 2005. aastal on öömaja-varjupaigakohtade arv 214. 2004. aastal kasutas öömaja/varjupaigateenust 1574 isikut. Varjupaigateenust on praegu võimalik pakkuda ainult nendele kodututele, kes oma tervisliku seisundi tõttu vajavad ööpäevaringset kõrvalabi ja hooldust. Alates 2005. aastast osutatakse varjupaigas olijatele koduõendus-hooldusteenust. Ühiselamutüüpi eluasemeteenuse ning kaasnevate teiste vajalike toetavate hoolekandeteenuste osutamise kaudu on võimalik suure osa praegu kroonilises eluasemepuuduses olevate pikaajaliste öömaja/varjupaiga klientide ja kinnipidamiskohast vabanenud isikute resotsialiseerimine. Mitteresotsialiseeritavatele isikutele peab olema tagatud võimalus saada ajutist peavarju öömajas/varjupaigas. Selleks optimeeritakse vajadusel öömaja/varjupaigakohtade arvu. Ajutise peavarju- ja majutusüksuse teenuseid osutavad Avahoolduse Arenduskeskus ja mittetulundusühingud koostöös TSTA-ga. Öömaja-varjupaigateenus on plaanis muuta tasuliseks, aga selle eelduseks on õiguslik alus eluaset mitteomavatele isikutele toimetulekutoetuse maksmiseks. Koostöös Sotsiaalministeeriumiga on vaja leida lahendus eluaset mitteomavate isikute minimaalse toimetuleku tagamiseks. Eesmärk on toimetulekutoetuse saajate ringi laiendada eluaset mitteomavatele isikutele, kes on Eesti rahvastikuregistris arvel kohaliku omavalitsuse täpsusega.

Suur osa öömaja- ja varjupaigateenuse kasutajaid on kodutud, kelle jaoks öömaja/ varjupaik on muutunud nö püsivaks eluasemeks. Pikaajalise öömajas/varjupaigas elamise soodustamine ei vasta linna taotletavale eesmärgile ning eluaset mitteomavate isikute resotsialiseerimine öömajas ei anna märkimisväärseid tulemusi. Öömaja/varjupaigateenus peab jääma võimaluseks saada ajutist (lühiajalist) peavarju vältimatu sotsiaalabina. Isiku normaalsesse ellu tagasipöördumise üheks oluliseks teguriks on olemasolevate eluasemeteenuse vorme täiendavate eluasemeteenuste väljatöötamine ja rakendamine. Ühiselamutüüpi eluasemeteenuste osutamisega on alustatud ja teenuse osutamise maht suureneb jätkuvalt. Erinevate resotsialiseeritavate inimgruppide (vanglast vabanenud, ealistest iseärasustest või vaimsest/füüsilisest puudest tulenevalt iseseisvalt toimetulematud, toimetulekuraskustes inimesed, sõltlased) jaoks on vaja arendada erinevaid eluasemeteenusega kaasnevaid omaosalust sisaldavaid teenuseid.

 

Sotsiaalselt tundlikele sihtgruppidele rehabilitatsiooniteenuste osutamise eesmärgiks on isikute resotsialiseerimine, st tingimuste loomine normaalsesse ellu tagasipöördumiseks. Peaeesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused on osaliselt õnnestunud ja teenuste areng jätkub. 2003. aastal alustas tööd Suur-Sõjamäe 6a rehabilitatsioonikeskus. 2004. aastal osutati seal erinevaid teenuseid 1007-le abivajajale. Keskuses toimuvad rehabilitatsioonitegevused sotsiaalselt tundlikele sihtgruppidele (kodutud, tõrjutud, kinnipidamiskohast vabanenud, toimetulekuraskustes isikud) eesmärgiga aidata neid, kes ise on huvitatud oma elukorralduse muutmisest. Keskuse teise korruse ruumides osutatakse  ajutise toetatud elamispinna teenust 30 voodikohaga neile kodututele, kes on nõus osalema ööpäevaringse sotsiaalse rehabilitatsiooni programmis ja omavad motivatsiooni kodutu staatusest pääsemiseks. Ajutise toetatud elamispinna teenus koos rehabilitatsiooniprogrammiga on motiveeritud kodututele vaheetapiks öömaja- ja eluasemeteenuste vahel. Rehabilitatsiooniprogrammi lõppeesmärk on õpetada ja aidata inimesi edaspidiseks iseseisvaks toimetulekuks kas üüri-, munitsipaal- või sotsiaalelamispinnal. Teenuste osutamiseks on TSTA sõlmitud lepingud mittetulundusühingutega.

 

Arvestades eluaset mitteomavate ja üürivõlgnevuste tõttu eluasemelt väljatõstmise ohus olevate isikute rohkust on lisaks olemasolevatele tugikeskustele vajalik uute tugikeskuste/varjupaikade rajamine ja töölerakendamine eelkõige Põhja-Tallinna- ja Lasnamäe linnaosades. Lisaks Alasi 8 öömajale on Põhja-Tallinna linnaosas vaja esimesel võimalusel tööle rakendada ehitusjärgus varjupaik Paljassaares. Varjupaigaks planeeritud linnale kuuluv ehitis asub tihedast asustusest mõnevõrra eraldiseisvas hoones, kus on piisavalt suur territoorium ka resotsialiseerivate tegevuste läbiviimiseks. Varjupaiga hoones saab sisustada puidutöökoja ja õmblustoa, aga ka ruumid töövahendite hoidmiseks. Varjupaik on plaanis kujundada piirkondlike heakorratööde korraldamise keskuseks, mille kaasabil saaks Põhja-Tallinna linnaosas senisest aktiivsemalt tegeleda sotsiaalselt tundlike sihtgruppide resotsialiseerimisega. Lasnamäe linnaosas on vajalik vältimatu sotsiaalabina ajutise peavarju teenuse osutamiseks öömaja rajamine.

 

Koostöös mittetulundusühingutega on korraldatud abivajajate toitlustamine supiköökides ja varjupaigas. Vajalik on toiduportsjonite arvu suurendamine ja teenuse osutamine mahus, mis tagab toitumisvõimaluse kõigile abivajajatele. Tuleb tagada toitlustamisvõimalus supiköökides ka nädalavahetustel. Supiköökides seatakse sisse osaline omafinantseerimine. Samuti jätkub abivajajatele vältimatu sotsiaalabi osutamine tagamaks riideabi ja muu abi kättesaadavust igapäevaselt ja ettenägematutes olukordades. Pädevatelt eraõiguslikelt organisatsioonidelt ostetava teenusena tagatakse tasuta õigusabi teenus madala sissetulekuga ning toimetulekuraskustes isikutele eelkõige eluasemeprobleemidega seotud küsimustes. Teenuse mahtu tuleb suurendada lähtudes teenuse vajadusest.

2005. aastal alustati kinnipidamiskohtadest vabanenud isikute rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenuse osutamisega. Vanglast vabanevate isikute rehabilitatsiooniteenused on suunatud tõrjutuse ennetamisele ning isikute ühiskonda integreerimisele. Rehabilitatsiooniteenused sisaldavad sotsiaalset toimetulekut soodustavaid tugiteenuseid (nõustamine, tugiisikuteenus, keele- ja arvutiõpe, asjaajamisel aitamine, abistamine töökoha otsinguil jne). Rehabilitatsiooniteenuseid on otstarbekas osutada võrgustikutööna juba kinnipidamiskohas ja töö kliendiga peab jätkuma kohe peale vabanemist ka väljaspool kinnipidamiskohta.

2.6.          Kriisiabi

Tasuta psühholoogilist kriisiabi on Tallinna linna elanikel olnud võimalik saada viimase 10 aasta jooksul. Alates 2002. aastast, kui Kriisiabi Keskus reorganiseeriti ja teenust hakati ostma riigihanke korras, on toimunud nii teenuse mahu suurenemine kui ka nõustamisteenuse liikide mitmekesistumine. Psühholoogiline kriisinõustamine (nii individuaalne kui grupinõustamine) on kõige suurema mahuga ja aastate lõikes suhteliselt stabiilne, ca 7700 - 7850 tundi aastas, mis teeb päevas keskmiselt 9-11 juhtumit.

Suhteliselt uus ja perede seas nõutud nõustamisteenus on perede psühholoogiline nõustamine, lepitamine ning vajadusel ka pereteraapia osutamine. Nõudlust arvestades on kriisis pere abistamisele määratud nõustamistundide arv aasta-aastalt suurenenud (2002. aastal - 360 tundi, 2003. aastal – 532 tundi, 2004.-2005. aastal - 721 tundi), mis võimaldab igas kuus nõustada keskmiselt 15 peret.

Sõltuvusprobleemide kiire kasvu tõttu rakendati alates 2003. aasta maikuust tööle ööpäevaringselt ja kõigil nädalapäevadel tegutsev uimastitelefon (lühinumber 1707), millele helistamine on tasuta ja mis 2004. a. profileerus uimasti- ja HIV/AIDSi info- ning nõustamistelefoniks. Elanikkonna vajadusi arvestades on psühholoogilise kriisiabi meeskonda lülitatud ka psühhiaater ja lastepsühholoog.

Ühiskonnas toimuvaid arenguid ja võimalikke ohte arvesse võttes on vajalik (lisaks olemasolevatele nõustamisteenustele) rakendada tööle debriefingu-meeskond, lülitada psühholoogilise kriisiabi psühholoogid Tallinna linna kriisireageerimismeeskonna koosseisu ning osutada supervisiooni teenust sotsiaaltöötajatele.

3.         HOOLEKANDE ARENG 2006 - 2010

Sotsiaalse heaolu valdkond on enim sõltuv linnaelu muudest põhivaldkondadest ning kujuneb kõigi valdkondade ühisosana. Strateegias “Tallinn 2025” on sotsiaalset heaolu mõjutavate põhivaldkondadena esile toodud:

  • hoolekanne ja tervishoid;
  • haridus, kultuur, sport ja noorsootöö;
  • linnaplaneerimine, elamu- ja kommunaalmajandus;
  • keskkonnakaitse, korrakaitse ja turvalisus;
  • ettevõtlus ja transport.

Seega ei tõuse sotsiaalne heaolu üksiku uue teenuse või toetuseliigi sisseviimisega näiteks hoolekandesektoris, vaid kõigi linnaelu valdkondade ühise ja pikaajalise jõupingutuse tulemusel. Samas on oluline arvestada, et ühe valdkonna oluline mahajäämus võib tühistada teiste valdkondade pingutused heaolu loomisel. Sotsiaalprobleeme registreerib ja lahendab küll sotsiaalvaldkond, kuid probleemide põhjused võivad asuda reeglina väljaspool sotsiaalvaldkonda – haridusstrateegias, majandusstrateegias, elukeskkeskkonna kujundamise strateegias vms.

3.1.          Hoolekande visioon ja peaeesmärgid aastani 2010

Tallinna hoolekande arengukava 2006-2010 strateegiline tasand on määratletud Tallinna arengustrateegiat käsitlevas dokumendis strateegia “Tallinn 2025”. Strateegia sätestab sotsiaalse heaolu strateegilise visiooni Tallinna linnas järgnevalt:

  • Tallinnas luuakse kõigile võimalused elada inimväärikat elu, tagades piisav elustandard, vajalik hoolitsus ja eneseteostus.
  • Eneseväärikust säilitav elustandard annab sotsiaalse turvalisuse tunde, aitab kaasa rahva elujõu säilimisele ning sotsiaalsele kaasatusele vastastikku hoolivas keskkonnas.
  • Hästitoimiv sotsiaalvaldkond linnas on avatud kõigile linnaelanikele, võimaldades neil võtta suuremaid riske töös ja isiklikus elus.

Tallinna arengukava 2006 – 2015 (Tallinna Linnavolikogu 06.10.2005 määrus nr 53) suunab strateegilise lähtealusena põhirõhu sotsiaalprobleemide tekke ennetamisele.

Järgnevalt sätestatakse lähtuvalt visioonist hoolekande valdkondade eesmärgid. Strateegia “Tallinn 2025” määratleb linna hoolekande peaeesmärgid eraldi lastele, täiskasvanutele ning nõrgema sotsiaalse suutlikkusega inimestele. Hoolekande peaeesmärgid on:

·         Laste puhul tagada igale lapsele tema põhi- ja erivajaduste rahuldamiseks soodne arengukeskkond, kasvatamaks inimesed, kes oleks terved, suudaks, saaks ja tahaks töötada ning areneda.

  • Täiskasvanute puhul stimuleerida linna avalike teenuste ja toetuste tasakaalustatud süsteemi kaudu töötamist ja iseseisvat toimetulekut.
  • Nõrgema sotsiaalse suutlikkusega inimestele tagada sotsiaalne kaitse.

Strateegia „Tallinn 2025”sätestab ka eesmärkide saavutamiseks vajalikud üldised mehhanismid, mis kehtivad kõikide sotsiaalsete gruppide kohta:

  • Luua sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks tingimused, mis aitavad vähendada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse riske ning tuua heitunuid tagasi inimväärsesse ellu.

·         Arvestada linna avalike teenuste väljaarendamisel riskirühmade erivajadustega ning juhendada ja nõustada neid teenuste tarbimisel.

  • Luua alternatiivsed ühiskonnakasulikud tegutsemisvõimalused isikutele, keda ei ole võimalik tööellu integreerida.
  • Parandada sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks elanikkonna informeeritust sotsiaalteenuste saamise võimalustest ja keskenduda sotsiaalse võrgustiku loomisele.
  • Kujundada töö tegemist väärtustavaid positiivseid väärtushinnanguid.

3.2.          Hoolekande eesmärgid

Kooskõlas strateegiliste juhistega ning lähtuvalt hoolekande arenguvajadustest Tallinnas on järgnevalt sõnastatud hoolekande eesmärgid valdkondade kaupa.

Eesmärgid hoolekande juhtimises

  • Läbi viia uuringud hoolekande juhtimise efektiivsuse analüüsimiseks ja sobivaimate juhtimisskeemide väljatöötamiseks.
  • Tagada hoolekandepersonali piisavus ning professionaalsus.

·         Tagada osutatavate teenuste kvaliteet.

  • Arendada võrgustikku protsesside juhtimiseks riigi, linna ametiasutuste ja kolmanda sektori ja elanikkonna esindajatega.
  • Tagada info kättesaadavus, avalikkuse teavitamine hoolekande valdkonnast.

·         Kaasata EL struktuurifonde erinevatesse hoolekande projektidesse.

·         Täiustada sotsiaaltoetuste maksmise protseduuri ja töökorraldust.

·         Finantseerida piirkondlikke hoolekandeprojekte.

Eesmärgid laste hoolekandes

·         Laiendada psühholoogilise nõustamise teenust ning käivitada teenuse osutamine vägivalda kannatanud lastele. Käivitada nõustamine e-posti vahendusel ja laste muretelefon.

·         Laiendada tugiisikuteenust depressiivsetele ja probleemkäitumisega lastele. Korraldada regulaarseid teraapialaagreid.

·         Laiendada perekeskse aitamistöö (psühhosotsiaalne nõustamine ja praktiline pereabi) teenuse mahtu ja tõsta teenuse hinda tagamaks teenuse kvaliteedi säilimist ja teenuse kättesaadavust.

·         Muuta päevakeskuseteenus kättesaadavaks igas linnaosas, kusjuures Põhja- Tallinnas ja Lasnamäel peaks päevakeskusi olema vähemalt kaks.

·         Rakendada töösse ülelinnalise asutusena Tallinna Perekeskus, kuhu koonduvad lastega peresid toetavad teenused: psühholoogiline nõustamine, nõustamine e-posti vahendusel ja muretelefon, perekeskne aitamistöö, tugiisikuteenus, koolilaste ajutine hooldamine (praegune pereabikeskus) ja arendustegevus ning päevakeskuse teenus Kesklinna lastele.

·         Laiendada lastekaitse valveteenistus sotsiaalvalveks, mille ülesandeks on aidata kõiki isikuid kriisiolukordades.

·         Käivitada intervallhooldus puudega lastele.

·         Muuta sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus kättesaadavaks ka noortele, rasedatele ja noortele emadele lastega. Ennetustööks ja HIV ning AIDSi leviku piiramiseks laste ja noorte hulgas luua asumikesksed nõustamiskeskused.

·         Laste perekonnas kasvatamise soodustamiseks jätkata linnaeelarvest makstavate erinevate toetuste maksmist.

·         Jätkata ja laiendada koostööd tervishoiu-, haridus- ja spordi- ning noorsootöövaldkonnaga laste terviseprobleemide ennetamisel, tervise kaitsmisel, huvi- ja sporditegevuse toetamisel ning erinoorsootöö arendamisel.

·         Aastaks 2009 kahekordistada lastekaitsetöötajate arv linnaosade sotsiaalhoolekande osakondades.

Asendushoolduse edendamiseks:

·         Tõsta hooldajatele mõeldud toetusi ja suurendada koolituste, teabepäevade ning eneseabigruppide läbiviimise mahtu.

·         Alustada lastekodu reorganiseerimisega väiksemateks üksusteks – kuni 16 kasvandikuga paariskorteriteks ja paarismajadeks.

·         Rakendada töösse Tallinna Lastekodu struktuuriüksus Tallinna Noortekodu (Tallinna Linnavolikogu 16.06.2005 otsus nr 179).

Eesmärgid puuetega inimeste hoolekandes

  • Jätkata Tallinna füüsilise keskkonna sh. hooned tänavad, ühistransport jms arendamist puuetega inimestele kasutuskõlblikuks.
  • Osutada taksoteenust ka üle 65 aastastele sügava ja raske nägemise- ning liikumispuudega isikutele, suurendada transporditeenuse osutamise mahtu ratastooli kasutavatele töötavatele klientidele. Tagada kõigile liikumistakistusega inimestele juurdepääs ravi- ja rehabilitatsiooni- ning hoolekandeasutustesse avades uusi transpordiringe asumites, kus ligipääs asutustele on pikkade vahemaade tõttu raskendatud.
  • Korraldada õppusi isiklikele abistajatele ja toetada viipekeele tõlkide koolitust.
  • Luua Päevakeskuse Käo noorteosakonda täiendavaid kohti raske ja sügava vaimupuudega ja/või liitpuudega täiskasvanutele, osutada intervallhoolduse teenust ja tugikodu teenust.
  • Laiendada igapäevaelu toetamise ja kogukonnatöö teenuste mahtu psüühiliste erivajadustega inimestele.
  • Suurendada puudega inimese perekonda toetavaid teenuseid, sh korraldada päevahoiu ja -tegevuse teenust kõikidel koolivaheaegadel raske ja sügava puudega lastele, kelle vanemad töötavad.
  • Arendada toetatud elamise teenust vastavalt rehabilitatsiooniplaanidele psüühiliste erivajadustega täiskasvanutele.
  • Suurendada toetatud töötamise mahtu kõikidele puuetega inimestele.
  • Töötada välja omaosaluse printsiibid teenuste osutamisel puuetega inimestele.
  • Arendada välja tugiteenused puuetega täiskasvanud inimeste hooldamiseks kodus.

Eesmärgid eakate hoolekandes

·         Laiendada päevakeskuste tegevust, sealhulgas dementsete päevahoiuteenuse osutamist linnaosade valitsuste päevakeskustes.

·         Suurendada üldhooldekodu teenuse osutamise mahtu.

·         Viia sisse tervishoiuteenuse osutamine Iru Hooldekodus.

·         Koostöös erasektoriga rajada Tallinnas kuni 150 kohaline hooldekodu.

·         Suurendada koduteenuste osutamise mahtu.

·         Jätkata koduõendus-hooldusteenuse täiendavat finantseerimist kodulähedase hoolduse korraldamiseks.

·         Välja töötada valmistoidu tsentraalse kojutoomise teenus “Toit ratastel”.

·         Säilitada Iru Hooldekodu linna asutusena.

·         Jätkata eakatele inimestele hinnatõusu kompenseerimiseks toetuse maksmist linna eelarvelistest vahenditest.

Eesmärgid kriisigruppide hoolekandes
  • Kindlustada abivajajad ajutise peavarju ja eluasemega, millega kaasnevad vajalikud sotsiaalteenused.
  • Tagada mitteresotsialiseeritavatele isikutele võimalus saada ajutist peavarju öömajas/varjupaigas.
  • Jätkata tugikeskuste poolt sotsiaalselt tundlikele sihtgruppidele sotsiaalse tõrjutuse ennetamiseks ja iseseisva toimetuleku soodustamiseks sotsiaalteenuste osutamist ning suurendada tugikeskuste arvu.
  • Töötada välja ja rakendada klientide omaosaluse printsiibid sotsiaalteenuste osutamisel sotsiaalselt tundlikele sihtgruppidele.
  • Tagada abivajajate toitlustamine.
Eesmärgid kriisiabi arendamisel

·         Jätkata tasuta psühholoogilise kriisiabiteenuse osutamist Tallinna elanikele (s.h peredele) tulemaks toime traumaatiliste sündmuste, õnnetusjuhtumite või igapäevaelu kriisidega.

·         Luua võimalike suurõnnetuste ja katastroofide puhuks väljareageeriv psühholoogiline kriisiüksus.

·        Luua hoolekandesüsteemi töötajatele võimalus regulaarseks supervisiooniks eesmärgiga ennetada stressi ja läbipõlemist.

·        4. HOOLEKANDE TEGEVUSKAVA 2006 - 2008

 

Peatükk käsitleb Tallinna hoolekande arengukavas 2006 - 2010 püstitatud eesmärkide ja ülesannete realiseerimiseks vajalikke tegevussamme, mis on plaanis teostada aastatel 2006 - 2008. Tegevuskavas kirjeldatud tegevused peavad ühtima strateegiliste eesmärkidega ning olema mõõdetavad.

Tegevuskavas on esitatud tegevused, mille osas prognoositakse teenuse kasutajate arvu suurenemist, ressursi vajaduse kasvu või uue tegevuse käivitamist. Teenuseid, mida juba osutatakse ja  mille osas eelnimetatud muutusi ei prognoosita, osutatakse jätkuvalt ning tegevuskavas neid ei esitata.

4.1 Hoolekande juhtimine

Tegevus
Kriteeriumid
Aasta/Ressursivajadus kroonides
Hoolekandepersonali professionaalsuse tagamine järjepideva täiendkoolituse kaudu

(tulenevalt Tallinna sotsiaalteenuste standardist)

Hoolekandetöötajad vastavad standardist tulenevatele nõuetele 2008
 

Osutatavate teenuste kvaliteedi tagamine

 
 

Tallinna sotsiaalteenuste standardite kehtestamine ja rakendamine

Vastu võetud haldusakt 2007

 

Linnaasutuste poolt osutatavatele ja sisseostetavatele teenustele suunamise tingimuste ja korra väljatöötamine ja rakendamine

Vastu võetud haldusakt 2008

 

Linnaasutuste poolt osutatavate ja sisseostetavate teenuste kvaliteedi monitooringu süsteemi ning teenuste vajaduse analüüsi väljatöötamine ja rakendamine

Vastu võetud haldusakt 2007

 

Linnaasutuste poolt osutatavatele ja sisseostetavatele teenustele omaosaluse rakendamise süsteemi väljatöötamine ja rakendamine

Vastu võetud haldusakt 2007

 

Vältimatu sotsiaalabi osutamise korra väljatöötamine

Vastu võetud haldusakt 2006

 

Erakorralise majutamise korra väljatöötamine

Vastu võetud haldusakt 2006

 

Hoolekande korraldamise juhendi väljatöötamine

Vastu võetud haldusakt 2006
 

Uuringute läbiviimine hoolekande juhtimise efektiivsuse analüüsimiseks ja sobivate juhtimisskeemide väljatöötamiseks

Informatsioon linnavalitsusele ja/või vastuvõetud haldusakt

2007

 

Võrgustiku arendamine protsesside juhtimiseks riigi, linna ametiasutuste, kolmanda sektori ja elanikkonna esindajatega

Võrgustiku arendamise tegevuskava väljatöötamine

Tegevuskava

2008

 

Info kättesaadavuse tagamine, avalikkuse teavitamine hoolekande valdkonnast

Linnaasutuste poolt osutatavate ning sisseostetavate sotsiaalteenuste ning nendega haakuvate teenuste (noorsootöö, hariduse, spordi, kultuuri jm valdkondades) kataloog paberkandjal ning elektroonilises versioonis

Kataloog

2007

 

Sotsiaaltoetuste maksmise protseduuri ja töökorralduse täiustamine ja lihtsustamine

Tallinna linna eelarvest perekonna sissetulekust mittesõltuvate sotsiaaltoetuste maksmise üleandmine linnavalitsuse teenindussaalidesse ja/või maksmine elektrooniliselt ja/või sissetulekust sõltuvate toetuste summade suunamine otse kauba müüjale või teenuse pakkujale

Vastu võetud haldusakt

2007

 

Piirkondlike hoolekandeprojektide (piirkondlikele erisustele vastavad hoolekandealased tegevused linnaosadevalitsustes) finantseerimine

 

2006 – 0

2007 – 2 000 000

2008 – 3 000 000

4.2 Laste hoolekanne

Tegevus

Kriteeriumid

Aasta/Ressursi

vajadus kroonides

Psühholoogilise nõustamise teenus

 

Teenuse kasutajate arv

2006 - 500

2007 - 500

2008 - 500

 

2006 - 480 000

2007 - 480 000

2008 - 480 000

Tugiisikuteenus

Teenuse kasutajate arv

2006 -   50

2007 - 150

2008 - 300

 

2006 -    300 000

2007 -    900 000

2007 - 1 800 000

Perekeskse aitamistöö (psühhosotsiaalne nõustamine ja praktiline pereabi) teenus

 

Teenuse kasutajate arv

2006 - 120

2007 - 170

2007 - 220

 

2006 - 800 000

2007 - 1 130 000

2008 - 1 460 000

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus

 

Teenuse kasutajate arv

2006 - 15

2007 - 15

2008 - 15

 

2006 - 1 320 000

2007 - 1 320 000

2008 - 1 320 000

Vägivalda kogenud laste psühholoogilise nõustamise teenus, laste ja noorte nõustamine e-posti ja muretelefoni kaudu

 

Teenuse kasutajate arv

2006 - 1500

2007 - 2000

2008 - 2000

 

2006 - 295 000

2007 - 414 000

2008 - 414 000

Laste abi ja infotelefoniteenus

 

2006- 75 000

2007 - 100 000

2008 - 100 000

Lastekaitse valveteenistus sotsiaalvalveks

 

2006 - 630 000

(töövälisel ajal)

2007 - 2 835 000

(ööpäevaringselt)

2008 - 2 835 000

(ööpäevaringselt)

Intervallhoolduse käivitamine puudega lastele

 

Teenuse kasutajate arv

2006 - 6

2007 - 6

2008 - 6

 

2006 - 932 000

2007 - 932 000

2008 - 932 000

Laste varjupaigateenus

 

 

Teenuse kasutajate arv

2006 - 32

2007 - 32

2008 - 32

 

2006 - 4 080 000

2007 - 4 080 000

2008 - 4 080 000

Ema- lapse varjupaigateenus

 

Teenuse kasutajate arv

2006 - 17

2007 - 17

2008 - 17

 

2006 - 820 000

2007 - 820 000

2008 - 820 000

Perekonnas hooldamise teenus

 

Ülalpidamiskulu kuus

kroonides/üritusi

peredele

2006 - 1800/2

2007 - 2000/2

2008 - 2200/2

 

 

 

2006 - 607 000

2007 - 757 000

2008 - 907 000

Lastekodus hooldamise teenus

Laste arvu vähenedes saab lastele võimaldada rohkem puhkamisvõimalusi koolivaheaegadel

 

Teenuse kasutajate arv

2006 - 360

2007 - 350

2008 - 340

 

2006 - 940 000

2007 - 940 000

2008 - 940 000

Tallinna Noortekodu

 

Kohti noortekodus

2006 - 16

2007 - 32

2008 - 32

 

2006 -   902 000

2007 - 1804 000

2008 - 1804 000

Varjupaiga ja rehabilitatsiooniteenus

 

 

 

 

Teenuse kasutajate arv

2006 - 30

2007 - 40

2008 - 50

 

2006- 8 450 000

2007- 10 363 000

2008- 13 363 000

Imiku hoolduspakid

Teenuse kasutajate arv

2006 - 4 200

2007 - 4 300

2008 - 4 400

 

2006 - 2 800 000

2007 - 2 870 000

2008 - 3 050 000

 

4.3 Eakate hoolekanne

Tegevus

Kriteeriumid

Aasta/Ressursi

vajadus kroonides

Eaka inimese perekonda toetavad teenused

 

 

Päevahoiuteenus mäluhäiretega (dementsuse sündroomiga) isikutele

Teenuse laienemine toimub linnaosades

Teenuse kasutajate arv

2006 - 40

2007 - 41

2008 - 42

 

2006 - 500 000

2007 - 520 000

2008 - 540 000

Üldhooldekodu teenused

 

 

Ööpäevaringne hooldusteenus

Teenuse kasutajate arv

2006 - 850

2007 - 950

2008 - 1000

 

2006- 41 000 000

2007- 42 000 000

2008- 43 000 000

Õendus-hooldusteenuse sisseviimine Iru Hooldekodus

 

Teenuse kasutajate arv

2006 -150

2007- 200

2008 - 300

 

2006- 5 893 200

2007- 7 857 600

2008- 11 500 000

Toimetulekut soodustavad teenused

 

 

Saunateenus

 

Teenuse kasutajate arv

2006 - 3000

2007 - 3100

2008 - 3200

 

2006 - 198 000

2007 - 220 000

2008 - 242 000

Koduteenused

Koduteenused nädalavahetustel

 
Teenuse kasutajate arv

2006 - 1300

2007 - 1400

2008 - 1500
 
2006 - 500 000

2007 - 600 000

2008 - 700 000

Valmistoidu tsentraalse kojutoomise teenuse arendamine

 

Teenuse kasutajate arv

2006 - 0

2007 - 650

2008 - 700

 
2006 - 0

2007 - 3 042 000

2008 - 3 276 000

4.4 Puuetega inimeste hoolekanne

Tegevus

Kriteeriumid

Aasta/Ressursi

vajadus

kroonides

Transporditeenused

Taksoteenus ka üle 65 aastastele sügava ja raske nägemise- ning liikumispuudega isikutele

Transporditeenus põhikohaga töölkäivatele ratastoolikasutajatele

Taksoteenus omaosalusega vähekindlustatud puuetega inimestele (talongi alusel)

 

Teenuse kasutajate arv

2006 - 100

2007 - 140

2008 - 180

Teenuse kasutajate arv kuus

2006 -   80

2007 - 100

2008 - 120

 

2006 -   9 000 000

2007 - 12 000 000

2008 - 13 000 000

 

Viipekeeleteenus

Viipekeele tõlketeenus kõigile viiplejatele

 

Teenuse kasutajate arv

2006 - 300

2007 - 320

2008 - 350

 

2006 - 440 000

2007 - 800 000

2008 - 900 000

Suureneb nii teenuse kasutajate arv, kui teenuse maht

Isikliku abistaja teenus nägemispuudega täiskasvanule

liikumispuudega täiskasvanule

tavakoolis õppivale puudega lapsele

isiklik abistaja puudega lapsele kodus

tugiisiku teenus vaimupuudega isikule

Teenuse kasutajate arv

2006 - 200

2007 - 250

2008 - 300

 

 

 

2006 - 2 330 000

2007 - 3 000 000

2008 - 4 000 000

 

Töö-ja rakenduskeskuse teenused

 

 

Toetatud töö ja rakenduskeskuste teenus

 

Teenuse kasutajate arv

2006 - 100

2007 - 120

2008 - 150

 

2006 - 926 000

2007 - 1 000 000

2008 - 1 100 000

Töötamise toetamise teenus psüühilise erivajadusega inimestele

Teenuse kasutajate arv

2006 - 50

2007 - 60

2008 - 70

 

2006 - 300 000

2007 - 360 000

2008 - 420 000

Päevategevus ja -hoid

 

 

Päevategevuse ja -hoiu teenus raske ja sügava vaimu- või liitpuudega täiskasvanutele

 

Teenuse kasutajate arv

2006 - 36

2007 - 50

2008 - 50

 

2006 - 2 920 000

2007 - 4 000 000

2008 - 4 000 000

Päevahoiuteenuse osutamise kestuse suurendamine vaimu ja/või liitpuudega lastele (keskus avatud 8.30 - 18.00)

 

Teenuste osutamise aeg 2005 - 9 tundi/päevas

2006 - 10,5 tundi päevas

2006 - 120 000

2007 - 120 000

2008 - 120 000

Igapäevaelu toetamise teenus päevakeskustes psüühilise erivajadusega inimestele

Teenuse kasutajate arv 2006 - 180

2007 - 200

2008 - 250

 

2006 -     900 000

2007 - 1 200 000

2008 - 1 500 000

Päevahoiuteenus täiskasvanud autistidele

 

Teenuse kasutajate arv

2006 - 10

2007 - 10

2008 - 10

 

2006 - 500 000

2007 - 500 000

2008 - 500 000

Puudega inimese perekonda toetavad teenused

 

 

Koolivaheaja päevategevuse teenus raske ja sügava puudega lastele kõikidel koolivaheaegadel

 

 

Teenuse kasutajate arv

2006 - 150

2007 - 200

2008 - 210

 

2006 - 216 000

2007 - 350 000

2008 - 400 000

Viipekeele õpetamine ja nõustamine kurtide laste vanematele

 

Teenuse kasutajate arv

2006 - 35

2007 - 40

2008 - 40

 

2006 - 30 000

2007 - 35 000

2008 - 35 000

Lugemisteenus nägemispuudega inimestele

 

Teenuse osutamise

maht tundides

2006 - 200 tundi

2007 - 200 tundi

2008 - 200 tundi

 

 

2006 - 10 000

2007 - 10 000

2008 - 10 000

Intervallhoiuteenus raske ja sügava vaimu- või liitpuudega täiskasvanud inimestele

 

Teenuse kasutajate arv

2006 - 5

2007 - 5

2008 - 5

 

2006 - 300 000

(II poolaasta)

2007 - 700 000

2008 - 700 000

Igapäevaelu toetamise teenus kogukonnas psüühikahäiretega inimestele

Teenuse kasutajate arv

2006 - 100

2007 - 150

2008 - 200

 

2006 -     800 000

2007 - 1 100 000

2008 - 1 500 000

Puude spetsiifikast tulenev nõustamisteenus

 

 

Teenuse kasutajate arv

2006 - 255

2007 - 320

2008 - 350

 

2006 - 160 000

2007 - 240 000

2008 - 300 000

Tugikodu rajamine

Ööpäevaringse teenindamisega raske -ja sügava vaimu ja/või liitpuudega täiskasvanutele (Võidujooksu tn 18/Pae tn 37)

 

Teenuse kasutajate arv 2006 - 12

2007 - 20

2008 - 30

 

2006 -    600 000

2007 - 2 400 000

2008 - 3 600 000

Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskus

Saavutada külastatavus 2000 inimest kuus aastaks 2008

2005 -   942,0

2006 - 1092,0

2007 - 1202,0

2008 - 1322,0

4.5 Kriisigruppide hoolekanne

Tegevus
Kriteeriumid
Aasta/Ressursi
vajadus  kroonides

Öömaja/varjupaiga teenus kodututele

 

Teenuse kasutajate

arv

2006 - 234

2007 - 300

2008 - 350

 

 

2006 - 4 000 000

2007 - 5 000 000

2008 - 5 600 000

Sotsiaalmajutusüksuse teenus

Sotsiaalteenustega kaetud ühiselamutüüpi eluasemeteenuste osutamine ja arendamine

 

Teenuse kasutajate

arv

2006 - 300

2007 - 400

2008 - 500

 

 

 

2006 -   5 832 000

2007 -   9 600 000

2008 - 12 000 000

 

Sotsiaalteenused sotsiaalselt tundlikele sihtgruppidele tugikeskustes

Tugikeskuste rajamine Mustamäe linnaosas, Põhja-Tallinna linnaosas, Lasnamäe linnaosas

 

Teenuse kasutajate

arv

2006 - 2500

2007 - 3000

2008 - 3500

 

 

2006 - 1 973 000

2007 - 2 300 000

2008 - 2 500 000

Abivajajate toitlustamine supiköökides ja varjupaigas
 

Toiduportsjonite arv

2006 -  62 911

2007 -  67 355

2008 -  67 355

 

2006 - 610 000

2007 - 650 000

2008 - 650 000

Vältimatu sotsiaalabi

Riideabi ja muu abi

Põhjendatud vajadus

2006 - 260 000

2007 - 260 000

2008 - 260 000

Õigusalane nõustamine

 

Teenuse osutamise

maht tundides

2006 - 154

2007 - 246

2008 - 246

 

 

2006 - 50 000

2007 - 80 000

2008 - 80 000

Rehabilitatsiooniteenused vanglast vabanevatele isikutele

 

 

Tagada rehabilitatsiooni-teenuse kättesaadavus vanglast Tallinna linna vabanevatele isikutele

2006 - 1 450 000
2007 - 1 450 000

2008 - 1 450 000

4.6 Kriisiabi

Tegevus

Kriteeriumid

Aasta/Ressursi

vajadus kroonides

Psühholoogilise kriisinõustamise teenus isikutele, kes on läbi elanud õnnetusjuhtumi, traumaatilise sündmuse või sattunud igapäevaelu kriisi

 

Teenuse kasutajate

arv

2006 - 5000

2007 - 5300

2008 - 5500

 

 

2006 - 1 259 940

2007 - 1 347 500

2008 - 1 355 000

Abi kriisis perele

Teenus sisaldab pere psühholoogilist nõustamist, teraapiat ja lepitamist

 

Teenuse kasutajate arv

2006 - 500

2007 - 520

2008 - 520

 

 

2006 - 133 952

2007 - 134 000

2008 - 134 000

 

Sõltuvusalase psühholoogilise nõustamise teenus

 

Teenuse kasutajate arv

2006 - 250

2007 - 270

2008 - 300

Maksumus sisaldub psühholoogilise kriisinõustamise teenuse maksumuses

 

Väljareageeriva psühholoogilise kriisiüksuse loomine kriisi sattunud elanike ja spetsialistide abistamiseks

 

Väljareageerimiste

arv

2006 - 20

2007 - 20

2008 - 20

 

 

2006 - 156 000

2007 - 156 000

2008 - 156 000

Supervisioon klienditeenindajatele
 

Teenuse

kasutajate arv

2006 - 170

2007 - 170

2008 - 170

 

 

2006 - 216 000

2007 - 216 000

2008 - 216 000

5. INVESTEERINGUTE VAJADUS 2006 – 2008

Investeeringute vajadus on esitatud kahes osas: kriitilised investeeringud ehk investeeringud, mille teostamine on linna hoolekande arendamiseks prioriteetne ning soovitavad investeeringud ehk investeeringud, mis on hoolekande arendamiseks olulised, kuid mitte kriitilise tähtsusega.

I Kriitilised investeeringud

Tegevus

Eesmärk

Selgitused

Aasta/Ressursivajadus kroonides

Tallinna Lastekodu reorganiseerimine väiksemateks (kahe pere) üksusteks, selleks hoonete ehitus ja Nõmme keskuse remont

 

Tegevuskulude kokkuhoid, laste integreerimine ühiskonda, lastele peresarnaste tingimuste loomine ja selle läbi kasvatustöö parandamine

 

Tegevuskulud vähenevad seoses kommunaalkulude vähenemisega

 

Uute eluruumide ehitus

2006 - 11 250 000

2007- 9 000 000 

Planeerida elamumajandusameti eelarvesse

2007 - 2 500 000

Nõmme keskuse remont

Planeerida TSTA eelarvesse

Tallinna Perekeskuse hoone remont

 

Lastega perede efektiivsem abistamine, ennetavate teenuste vajaduse täpsem planeerimine

 

Tegevuskulud kaetakse erinevate, juba osutatavate teenuste arvelt

2006 - 2 700 000

Planeerida osaliselt elamumajandusameti eelarvesse

 

Toetatud elamiseks korterite ehitus erivajadustega inimestele (sh lastekodust ellusuunatavatele) – igal aastal 9 viietoalist korterit linnalt

 

Toetatud elamise teenuse arendamine erivajadustega isikutele

Uute kohtade arv

2006 - 35

2007 - 35

2008 - 35

Tegevuskulud kaetakse riigieelarvest eraldatavate vahendite arvelt

 

 

2006 - 9 000 000

2007 - 9 000 000

2008 - 9 000 000

Planeerida elamumajandus-ameti eelarvesse

Eluasemete ehitus lastekodu noortele

 

Eluasemete võimaldamine lastekodu kasvandikele

Uute eluasemete arv

2006 - 20

2007 - 20

2008 - 20

Tegevuskulusid eluasemete ehitamisel ei lisandu, vähenevad kulutused lastekodu teenuse osutamisel

 

 

2006 - 9 500 000

2007 - 9 500 000

2008 - 9 500 000

Planeerida elamumajandusameti eelarvesse

Kodutute öömajade, varjupaikade ehitus

 

Varjupaiga kohtade arvu suurendamine Põhja-Tallinna ja Lasnamäe linnaosas, resotsialiseerimis-teenuste laiendamine

Tegevuskulud suurenevad vastavalt kohtade arvu suurenemisele

2006-2 500 000

2007-7 000 000

(400 m² sisustus)

 

Kauge 4 sotsiaalmajutusüksuse projekteerimine ja ehitus, vana hoone lammutamine

Kauge 4 amortiseerunud varjupaigahoone asemele ehitatud uues hoones sotsiaalteenustega kaetud ühiselamutüüpi eluasemeteenuse osutamine

Kauge 4 uue hoone tegevuskulud

2 400 000 krooni

2008 - 38 000 000

(Kauge 4)

 

Planeerida elamumajandusameti eelarvesse

Iru Hooldekodu hoonete renoveerimine

Hoonete renoveerimine kaasaegsetele nõuetele vastavaks

Tegevuskulud ei suurene

2006      - 9 000 000

2007      - 10 000 000

2008      - 10 000 000

 

II Soovitavad investeeringud

Tegevus

Eesmärk

Selgitused

Aasta/Ressursivajadus kroonides

Ööpäevaringse hooldusteenuse mahu suurendamine,

sh Iru Hooldekodu uute korpuste ehitus, teenuse osutamise laiendamine erivajadustega sihtgrupile, uue hooldekodu rajamine koostöös erasektoriga

 

Kohtade arvu suurendamine (100 kohta), uue hooldekodu (kuni 150 kohta) rajamine.

Tegevuskulud suurenevad vastavalt kohtade arvu suurenemisele, samaaegselt vähenevad kulutused hooldekodu kohtade ostmisel teistest hooldekodudest

300 000 000, sh EL struktuurifondidest 192 000 000 - ressursi vajadus vastavalt EL vahendite laekumisele, eeldatavasti 2008. aastal

 

Päevakeskuste rajamine, teenuse laiendamine kõikidele sihtgruppidele

 

Asumikeskse teenuse laiendamine nii eakatele ja lastele kui ka teistele linnaelanikele (puuetega inimesed, eluaseme probleemidega inimesed)

6 avatavat päevakeskust (2 päevakeskust aastas)

Tegevuskulud - ca

1 500 000 krooni päevakeskuse kohta

 

2006 - 6 000 000

2007 - 6 000 000

2008 - 6 000 000

Tallinna Puuetega Noorte Õppekeskuse “Juks” hoone ehitus

 

Päevategevuse laiendamine raske ja keskmise vaimupuudega noortele igapäevaelu toetamise ja toetatud töö teenuse osutamise kaudu

Uute kohtade arv 30

Tegevuskulud:

ca 1 000 000 krooni

2008 - 14 500 000

Tallinna Vaimse Tervise Keskuse hoone ehitus Pelguranna tn 31 (admin. hoone)

Asutuse tegevuseks vajalike bürooruumide ehitamine

Tegevuskulusid ei lisandu, hoone ülalpidamiskulud kaetakse seni rendikuludeks ette nähtud vahendite arvelt 

2007 - 8 500 000

 

Tallinna Turvakeskus, noorte rehabilitatsiooniosa-konna, rasedate ning noorte emade osakonna ehitamine

 

Suurema hulga sõltuvushäiretega isikute abistamine

 

Tegevuskulud:

2007 - 8 450 000

2008 -10 353 000

 

2007 - 13 000 000

2008 - 15 000 000

 

6. KOKKUVÕTE

Tallinna arengukava 2006 - 2010 koostamisel tugineti strateegia “Tallinn 2025” sotsiaalse heaolu strateegiale ning Tallinna arengukavaga 2006 –2015 püstitatud peaeesmärkidele. Arvestati riigi- ja linna arengudokumentidega ning linna ametiasutuste ettepanekutega.

Tegevuskavas 2006 – 2008 nimetatud tegevuse finantseerimiseks on vaja rahalisi vahendeid 2006. aastal 112,2 miljonit krooni, 2007. aastal 138,1 miljonit krooni ja 2008. aastal 153,0 miljonit krooni.

Kriitiliste investeeringute realiseerimiseks on vaja rahalisi vahendeid 2006. aastal 43,9 miljonit krooni, 2007. aastal 47 miljonit krooni ja 2008. aastal 28,5 miljonit krooni.

Soovitavate investeeringute katteks on rahaliste vahendite vajadus 2006. aastal 6 miljonit krooni, 2007. aastal 27,5 miljonit kroon ja 2008. aastal 73,5 miljonit krooni. Lisaks sellele kavandatakse 2008. aastal 300 miljoni krooni väärtuses ühisprojekti erasektori ja välisrahastajatega. Tallinna hoolekande arengukava võimaldab kavandada hoolekande tulevikku terviklikult ja ressurssidega tasakaalustatult. Tallinna hoolekande arengukavas 2006-2010 püstitatud eesmärke viivad ellu Tallinna linna ametiasutused.

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees