Kasutaja  
Parool

Hea kasutaja!


Tallinna õigusaktide registris olevat teavet enam ei uuendata, siit leiate enne 17. septembrit 2020 vastu võetud aktid.

Ajakohased õigusaktid on kättesaadavad Tallinna õigusaktide infosüsteemis Teele.

Abi saate kasutajatoe telefonil 6411 511 või e-posti aadressil teeleabi@tallinnlv.ee.

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Tallinna arengukava 2006-2021
Tallinna Linnavolikogu 06.10.2005 määrus number 53
Jõustumine:01.01.2006
Kehtetuks tunnistamine:01.01.2009
Redaktsiooni kehtivus:01.01.2008 - 31.12.2008

 Redaktsioonid

KEHTETU:

Tvk o 19.06.2008 nr 129

REDAKTSIOON:

Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008

Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006

 

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

MÄÄRUS

 

 

Tallinn

6. oktoober 2005 nr 53

 

 

 

 

Tallinna arengukava 2006-2021
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

 

 

 

Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punkti 7 ja § 37 ning Tallinna põhimääruse § 26 lg 1 punkti 7 ja § 71 ning tulenevalt linnavalitsuse ettepanekust,

 

 

§ 1.  Kinnitada Tallinna arengukava 2006-2021 vastavalt lisale.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

§ 2.  Tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrus nr 53 Tallinna arengukava 2005-2014“.

§ 3.  Tallinna Linnakantseleil avaldada määrus ja selle lisa ajalehes, milles Tallinn avaldab oma ametlikke teadaandeid.

§ 4.  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2006.

 

 

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

 

 

Tallinna Linnavolikogu 6. oktoober 2005

määruse nr 53

“Tallinna arengukava 2006-2021“
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

LISA

 

 

 

 

1. Sissejuhatus. 2

2. Hinnang riigi ja Tallinna arengule. 3

2.1 Eesti makromajanduslik areng. 3

2.2. Tallinna majanduslik areng. 4

2.3. Tallinna valdkondlik areng. 5

3. Peaeesmärgid. 10

3.1. Peaeesmärk: Ettevõtlust soosiv, investeeringuid ligitõmbav ning majandusstruktuuri moderniseerumist toetav majanduskeskkond. 10

3.1.1. Strateegilised alused. 10

3.1.2. Eesmärgid. 10

3.1.3. Eesmärkide saavutamise võimalused. 10

3.2. Peaeemärk: Lai ja kvaliteetne kultuuriteenuste valik nii Tallinna elanikule kui turistile. 11

3.2.1. Strateegilised alused. 11

3.2.2. Eesmärgid. 12

3.2.3. Eesmärkide saavutamise võimalused. 12

3.3. Peaeesmärk: Optimaalne haridusvõrk ja kvaliteetne haridus ning laste ja noortesõbralikum elukeskkond  14

3.3.1. Strateegilised alused. 14

3.3.2. Eesmärgid. 14

3.3.3. Eesmärkide saavutamise võimalused. 14

3.4. Peaeesmärk: Kõigile Tallinna elanikele loodud võimalused elada inimväärikat ja turvalist elu. 17

3.4.1. Strateegilised alused. 17

3.4.2. Eesmärgid. 18

3.4.3. Eesmärkide saavutamise võimalused. 18

3.5. Peaeesmärk: Ümbritsev elukeskkond on linnaelanikele vastuvõetav, elutegevuses abistav ja positiivseid emotsioone esilekutsuv. 21

3.5.1. Strateegilised alused. 21

3.5.2. Eesmärgid. 22

3.5.3. Eesmärkide saavutamise võimalused. 22

3.6. Peaeesmärk: Kõrge teeninduskultuuriga ja tegusad linnaasutused. 26

3.6.1. Strateegilised alused. 26

3.6.2. Eesmärgid. 26

3.6.3. Eesmärkide saavutamise võimalused. 27

4. Linna eesmärkide seire ja tagasiside. 29

5. Kokkuvõte. 34

6. Kasutatud dokumendid. 35

 

1. Sissejuhatus

Käesolev Tallinna arengukava 2006-2021 jätkab Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 53 kehtestatud Tallinna arengukava 2005-2014 poolt püstitatud eesmärkide saavutamist ja elluviimist.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Tallinna arengukava koostamine põhineb strateegial “Tallinn 2025“ (kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 10. juuni 2004 määrusega nr 23).

Arengukava koostamise õiguslik alus on Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, mille § 37 kohaselt peab kohalikul omavalitsusel olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Seejuures peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks, milliseks on/või kavandatakse kohaliku omavalitsuse varalisi kohustusi. Tallinna linnal on käesoleval momendil kohustusi aastani 2021 (viimase laenu lõpptähtaeg). Arengukavas käsitletakse selle perioodi tegevusi, mis teostatakse võetud laenu abil. Teiste tegevuste puhul piirdutakse arengukavas kolme aastase ajahorisondiga.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele on arengukava aluseks linna eelarve koostamisele ning investeeringute ja laenude võtmisele.

Arengukava koosneb kuuest peaeesmärke kirjeldavast osast, hinnangust Eesti ja Tallinna majanduslikule olukorrale, eesmärkide seire ja tagasiside peatükist ning kokkuvõttest. Iga peaeesmärk sisaldab strateegilisi aluseid, mis lähtuvad strateegia “Tallinn 2025“ kuuest allstrateegiast. Iga peaeesmärgi teine osa kajastab peaeesmärgi täitmisel saavutatavaid eesmärke. Eesmärgid on valdavalt sõnastatud eesmärgipärase tegevuse tulemusena saavutatava seisundi kirjeldusena. Kolmandas osas käsitletakse lähemate eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi. Eesmärkide seire ja tagasiside peatükis on püütud leida igale peaeesmärgile vastavaid mõõdikuid, et mõõta peaeesmärkide elluviimist.

Tallinna linna koostatud arengukava püüab sidustada riigi ja kohaliku omavalitsuse arengudokumendid.

Tallinna arengukavas 2006-2021 püstitatud eesmärke viivad ellu Tallinna linna ametiasutused.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Tallinna linna koostatud arengukava võimaldab kavandada linna tulevikku terviklikult ja ressurssidega tasakaalustatult, arvestades siinjuures riigi arengu- ja valdkondlike eesmärkidega.

 

2. Ülevaade Tallinna arengust

(Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

2.1 (Kehtetu - Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

 

2.2. Tallinna majanduslik areng

Vaatamata Eesti elanikkonna pidevale vähenemisele on Tallinna rahvastikuregistri järgne elanikkond kasvanud, ulatudes 2004. aasta lõpuks 401,5 tuhande inimeseni. Kasvu on soodustanud Tallinna kiirem majanduslik areng ning sellega kaasnenud riigisisene migratsioon. Rahvastikuregistri järgset elanikkonda on suurendanud ka linna elanike poolt oma elukoha registreerimine rahvastikuregistris. Elanikkonna kasv on suurendanud Tallinna eelarvesse tulumaksu maksjate arvu ja maksulaekumisi.

Tallinn ja linna lähiümbrus on jätkuvalt riigi majanduse arengumootoriks (tabel 2). Paraku suureneb investorite seas üha rohkem linna lähipiirkonna atraktiivsus vabade kruntide ja nende madalamate hindade tõttu. Maksejõulise elanikkonna säilimiseks on vaja jätkuvalt investeerida nii infrastruktuuri kui elukeskkonna parandamisse.

Tallinna on koondunud valitsus-, kultuuri-, finants- ja paljud muud üleriigilise tähtsusega asutused ja äriühingud. Tallinn annab jätkuvalt üle poole sisemajanduse kogutoodangust. Tallinna jätkuvat kiiret arengupotentsiaali kinnitavad ka Eesti Panga andmed, mille järgi Tallinnas registreeritud äriühingud ja elanikkond said 2004. aastal 65,4% Eestis väljastatud laenudest.

Läbi Tallinna sadamate ja lennujaama liiguvad suured reisijate ja kaubavood. Uues koalitsioonilepingus riigi tasandil on lubatud riigieelarvelise toe suurendamist linnu läbivate riigimaanteede ehituse ja remondi finantseerimiseks. Edaspidi suureneb ka EL struktuurifondide osa selliste objektide finantseerimisel.

 

Tallinna sotsiaal- ja majandusnäitajad

2004

2005

2006

2007

2008

2009

1.Elanikkond aasta alguse seisuga

 

 

 

 

 

 

   rahvastikuregistri põhjal (tuh in)

392,3

401,5

403,0

403,0

403,0

403,0

2. Tööhõive (15–74-aastased, tuhat)

197,9

203,0

203,5

204,0

205,0

205,0

3. Keskmine palk (krooni)

8 800

9 500

10 160

10 870

11 630

12 390

4. Keskmise palga kasv %s

6,3

8,0

7,0

7,0

7,0

6,5

5. Tulumaksumaksjate brutotulu aastas

 

 

 

 

 

 

   TSD vormi alusel (mln kr)

17 846

19 700

21 070

22 540

24 100

25 670

Tabel 2. Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse prognoos Tallinna majandusarengu kohta

2.3. Tallinna valdkondlik areng

Ettevõtlus

Ettevõtlusalane aktiivsus on Tallinnas jätkuvalt kõrgem kui mujal Eestis ja EL-s keskmiselt, aga pisut madalam võrreldes Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega. Tallinna geograafiline asend loob eeldused olla vahendajaks Ida ja Lääne vahel. Oluline osa Tallinna äritegevusest on seotud transiitkaubandusega. Geograafilise asendi paremaks ärakasutamiseks on häid võimalusi ka äriteeninduse valdkonnas. Tallinn koos oma lähiümbrusega on olnud väliskapitali jaoks Eestis seni peamine kasvukeskus. Ligikaudu 4/5 Eestisse tehtud otseinvesteeringutest on tehtud Tallinna.

(Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

Tööhõive Tallinna ettevõtetes kasvab. Suurem töötajate arvu kasv on viimastel aastatel olnud kinnisvara-, üürimis- ja äriteeninduses ning hulgi- ja jaekaubanduses; suurim langus veonduse, laonduse ja sidesektoris. Tööpuudus on langenud ja asendunud tööjõupuudusega. Lihtsama kvalifikatsiooniga ja odavamad (tootmis)töökohad on hakanud Tallinnas kaduma ja liiguvad koos ettevõtetega Tallinnast välja.

(Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

Ettevõtluse edukat arengut Tallinnas toetab ka äritegevuseks vajalike kommunikatsioonide olemasolu: telefonide ja mobiiltelefonide arv elaniku kohta on võrreldav arenenud Läänemeremaade omaga, heal tasemel on ka internetiühenduste arv.

Majanduskeskkonna, tööjõu olemasolu ja turgude läheduse kõrval on ettevõtluse arengus võtmetähtsus tehniliste infrastruktuuride kättesaadavusel ja hinnal. Tervikuna on Tallinnas tehniliste infrastruktuuride seisund pigem parem kui halvem. Samas on selgeid märke, et linna eelarvest rahastatav infrastruktuur ei suuda hoida tempot ettevõtluse kiirest arengust tulenevate vajadustega.

(Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

Kultuur

Linnakodaniku jaoks on kultuur oluline identiteedi loojana, enesearendamisel ja vaba aja veetmise vormina. Teisalt aitab kultuur arendada turismi ja pakkuda elamusmajanduse alaseid teenuseid, tekitades niimoodi omakorda uusi väljundeid ja arenguid kultuuri arendamiseks. Hea ja väärika kultuuripärandihoidja ning aktiivse kultuurikeskusena pretendeerib Tallinn Euroopa Kultuuripealinna tiitlile aastal 2011.

Turism

Tallinn on mereäärne ning rikkaliku arhitektuuripärandiga linn, mis annab talle olulisi eeliseid turismi arendamiseks. Tallinn on väliskülastajatele number üks sihtkoht Eestis.

Viimastel aastatel on kiiresti kasvanud Lääne- ja Lõuna-Euroopa riikidest ning Venemaalt pärit väliskülastajate arv. Huvifaktoriteks Tallinna osas kõigi turgude lõikes on suurimateks ajalugu, shopping ja kultuur aga ka siinsed spa- ja iluteenused, seda eriti lähinaabrite seas.

Kiire väliskülastajate arvu kasv toimus 2004. aastal eelkõige tänu puhkusereisijate lisandumisele. Tööreisijate seas on aga viimastel aastatel kiiresti kasvanud konverentsidel ja messidel osalejate arv. Varasemast sagedamini ööbiti laeva asemel Tallinna majutusettevõtetes. Enam tehti ekskursioone ka Tallinnast väljapoole.

Geograafilise asendi, looduslike ja ilmastikutingimuste, vaatamisväärsuste ning kultuuritraditsioonide poolest on Tallinna kui reisisihi peamised konkurendid nii äri- kui puhketurismi valdkonnas Helsingi, Riia, Vilnius, Peterburi ja Stockholm.

Tallinna turism on endiselt tugevas sõltuvuses Soomest kui sihtturust (64% kõikidest saabumistest), soomlaste osakaal langeb aasta-aastalt. See on eeskätt põhjustatud soomlastest ühepäevareisijate huvi langusest Tallinna vastu.

Haridus

Tallinna alusharidus on üks suuremaid haridusvaldkondi linnas ning üha enam linnakodanike vajadusi arvestav. Üldhariduskoolide võrk reageerib demograafilistele muutustele paindlikult. Samas Tallinna üldhariduskoolide gümnaasiumiaste rahuldab ka teistest Eesti maakondadest tulevate õppurite vajadusi. Ilmselt jäävad juba täna tunnustatud üldhariduskoolid Tallinnas ka tulevikus pealinna haridusmagnetiteks, mis tõmbavad õppijaid kogu Eestist.

Tallinnas paikneb oluline osa Eesti kutse- ja kõrghariduse potentsiaalist. Ettevõtluse suundumusel teadmusmahuka tootmise laiendamisele aktualiseerub veelgi kvalifitseeritud kaadri ettevalmistamine. Tallinn pakub parimat keskkonda isiksuse arenguks ja elus edukaks toimetulekuks läbi elukestva õppe ning sisuka eneserealiseerimise. Ilmselt jäävad juba täna tunnustatud koolid Tallinnas ka tulevikus pealinna haridusmagnetiteks, mis tõmbavad õppijaid kogu Eestist.

Haridussüsteem toodab tänases Eestis enam sotsiaal- ja humanitaaralade esindajaid kui tehniliste alade professionaale. Tallinnas on väga head võimalused rahvusvahelise koostöö süvendamiseks haridusvaldkonnas teiste Läänemereriikidega.

Koolieelsed lasteasutused on käesoleval ajal tõsise probleemi ees leidmaks laste individuaalseks arendamiseks vajalikke erispetsialiste (logopeedid, tegevusterapeudid jt) ning nõustajad. Üleüldiseks probleemiks on tõhusa ventilatsiooni puudumine, köökide, söögisaalide ja pesuruumide mittevastavus kehtivatele normidele. Igal aastal teevad tervisekaitsetalitus ja päästeteenistus nii koolidele kui koolieelsetele lasteasutustele hulgaliselt ettekirjutusi.

Koolieelsetes lasteasutustes, nii Tallinnas kui terves Eestis, on kujunenud probleemiks kvalifikatsiooninõuetele vastava personali leidmine.

Sport ja noorsootöö

Linnakeskkonna kujundamine pakub elanikele enesetäiendamise võimalusi ja toetab vaba aja sisukat veetmist ning eeldab laialdasi võimalusi huvihariduseks, sportimiseks ja noorsootööks. Ühena esmastest sammudest on toodud “noorte huvitegevuse, harrastus- ja saavutusspordi tegelemisvõimaluste laiendamine ning soovijatele osavõtutingimuste võimalikult maksimaalne tagamine“.

Hoolekanne

Lastega perede toimetuleku tagamiseks osutatakse linnas erinevaid teenuseid: (psühholoogiline nõustamine, arendustegevus, nõustamine päevakeskuses, psühhosotsiaalne nõustamine, praktiline pereabi, tugiisikuteenus, sotsiaalne rehabilitatsioon käitumis- ja sõltuvushäiretega lastele ning puuetega lastele, ranitsad 1. klassi minevatele lastele, imiku hoolduspakid, üliõpilasemade toetamine, paljulapseliste perede toetamine, hooldamine laste varjupaigas, ema- ja lapse varjupaigateenus, lapse hooldamine perekonnas, hooldamine laste hoolekandeasutuses jne) lastele.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Üheks prioriteetseks tegevussuunaks on liikumistakistustega inimeste linnakeskkonnas liikumise võimaluste parandamine ning psüühiliste erivajadustega ja puuetega inimestele toetatud töö töö- või rakenduskeskustes.

Elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitusse olukorda sattunud inimesed kindlustatakse hädavajalike sotsiaalhoolekandeliste abinõudega, mis tagavad vähemalt toidu ja riietuse.

Sotsiaalse tõrjutuse ennetamiseks ja iseseisva toimetuleku soodustamiseks luuakse sotsiaalselt tundlikele sihtgruppidele tugi- ja aktiviseerimiskeskusi.

Eluasemeprobleemidega inimesed kindlustatakse sotsiaalmajutusüksustesse majutamise teenusega.

Tervishoid

Tervishoiu valdkonnas on põhitähelepanu pühendatud terviseedendusele, mille peamisteks tegevussuundadeks on: tervist väärtustava ja soodustava eluviisi ning käitumisharjumuste kujundamine ning luuakse terviseedendusega tegelev infrastruktuur. Nimetatud suundadel on korraldatud juba mitmel aastal tervisepäevi ja -nädalaid: südamenädal, leivanädal, südametervise ja vaimse tervise päev, ei suitsule kampaaniaid, piimafestival ja maijooks.

Narkomaania vähendamise preventiivsete programmide rakendamiseks on SA Tallinna Lastehaiglas avatud sõltuvushäiretega laste ja noorukite osakond esmase võõrutusravi teostamiseks erakorraliselt hospitaliseeritud narkootikume tarbinud lastele ja noorukitele. Täiskasvanud uimastisõltlastele on AS Tallinna-Lääne Keskhaigla baasil loodud metadoonasendus- ja -võõrutusravi ambulatoorne osakond.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Linnaplaneerimine

Viimase kümne aasta jooksul on Tallinna linnaruum muutunud atraktiivsemaks tänu nii paljude uusehitiste (pangad, kaubanduskeskused, büroohooned, korterelamud, vabaaja keskused, spordirajatised ja kultuuriobjektid) rajamisele, muuhulgas Tallinna city väljaarendamisele kui vanade majade korrastamisele, renoveerimisele. Märkimisväärselt on linna ilmet positiivses suunas muutnud ja elanike liikumist ning ligipääsu parandanud ka infrastruktuuride korrastamine ja juurde ehitamine.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Linn pöörab varasemast enam tähelepanu üldiste planeerimisdokumentide koostamisele Tallinna linnaruumi terviklikuks ja jätkusuutlikuks arendamiseks – 2005. aastal loodi Linnaplaneerimise Ameti juurde üldplaneeringute teenistus, algatatud on mitmete üld- ja teemaplaneeringute koostamine.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Maaomand

Tallinna linnas on omandi- ja maareform lõpule viimata. Riigi maakatastri andmetel (seisuga 31.12.2006) on katastris registreeritud 58,2% linna territooriumist. Linna territooriumist kuulub munitsipaalomandisse 11,5%, eraomandisse 34,3% ja riigi omandisse 12,4%. Reformimata maad on 41,8%.Riigilt maa munitsipaliseerimise protsess toimib liialt aeglaselt ja on väga bürokraatlik. Käesoleval ajal ei kontrolli linn arengu seisukohalt olulist Tallinna rannaala. Samal ajal, kui mujal Euroopas on rannaalade valdajaks enamikul juhtudel linn, kuulub Tallinna 46 km pikkusel rannajoonel paiknevast 16 sadamast ja sadamakohast linnale vaid kaks – Aegna sadam ja Katariina kai.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006;

Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

Tallinna linn taotleb jätkuvalt riigi omandis olevat ning linna ülesannete täitmiseks ja linna arenguks samuti avalikuks kasutamiseks vajalikku maad linna omandisse vastavalt kehtestatud planeeringutele, milleks määratakse teemaplaneeringu, linnaosa üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise käigus munitsipaalomandisse taotletavad maatükid.

Linna seisukohaks on, et linna kinnisvara ei võõrandata ilma planeeringu ja konkreetse ehitusõiguseta. Linna maapoliitika peab tagama planeeringute realiseerimise ja avaliku huvi kaitsmise.

Ühistransport

Hea elukeskkonna kujundamisel on oluliseks ühistranspordi kui linna prioriteedi arvestamine liikluskorralduses ja linnaplaneerimises. Ühistransporti käsitletakse vaatamata selle doteerimise ja sõidusoodustuste kompenseerimise vajadusele mitte ainult kui kuluartiklit, vaid kui kuluefektiivsete ja keskkonnasäästlike liikumisvõimaluste jätkuvust toetavat ennetavat tegevusala.

Ühistransporditeenuse parandamiseks tuleb tihendada ühistranspordiliiklust ja avada uusi liine uute elamupiirkondade teenindamiseks. Vajalik on luua ja arendada lahendusi ühistranspordi kiiruse tõstmiseks, sh ühissõidukiradasid.

(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006;

Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

Liikluskorraldus

Tallinn on kiiresti autostuv linn. Tallinnas on olnud autostumine järjekindlalt ja oluliselt suurem riigi keskmisest. Samal ajal meie linna mitmed magistraalteed ja ristmikud on oma läbilaskevõime liikluse tipptundidel minetanud. See omakorda seab liikluskorraldusele ja selle strateegilisele arendamisele kõrgendatud nõudmised. Autokasutuse kasvu aeglustamiseks tuleb inimestele luua sõiduautode kasutamisega võrreldavad valikuvõimalused liikumisvajaduste rahuldamiseks aktiivsete transpordiliikidega (ühistranspordiga, jalgrattaga, jalgsi). Sellesuunalised eesmärgid on kajastatud ka valmivas parkimise arengukavas. Liikluskeskkonda tuleb käsitleda komplektselt nii linnaruumi korraldamise kui ka erinevate transpordiliikide kasutamise kontekstis.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)
Liikluskorralduses pööratakse tähelepanu puuetega inimeste turvalise liiklemise vajadustele nii teedel-tänavatel kui ka ühistranspordis, seejuures eraldi arvestatakse vaegnägijate vajadustega nii linnaliikluses kui trammi-, trolli- ja bussiliinide märgistamisel ja peatuste teatamisel.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006;

Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

Liikluse turvalisuse tõstmiseks vajab liiklusruum liikluskorralduslikku rahustamist. Oluliselt suurendatakse tähelepanu vähemkaitstud liiklejatele: jalakäijad, sealhulgas lapsed ning kooliõpilased, jalgratturid, rulluisutajad, puuetega liiklejad jne.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Linnakodanike ja -liikluse turvalisuse ja heaolu huvides on oluline, et Tallinna tänavad, pargid, haljasalad ja muud üldkasutatavad territooriumid oleksid normidekohaselt ja energiasäästlikult valgustatud.

Heakord ja keskkond

Linna puhtuse tagamine sõltub olulisel määral prügi kogumise ja jäätmekäitluse olukorrast. Viimaste aastate võrdlevast statistikast nähtub, et elanikud on hakanud üha enam nii taaskasutatavaid kui ka ohtlikke jäätmeid ära andma kogumispunktidesse. Tallinna linnas tekib rohkesti aia- ja pargijäätmeid, mistõttu linn on astunud esimesi samme jäätmete kompostimiseks võimalikult tekkekoha lähedal. Linn on teinud investeeringuid ja ettevalmistustöid esimese kompostimisväljaku ja jäätmejaamade rajamiseks. 2006. aastal avati 4 ajutist jäätmejaama. 2006. a lõpetatakse Pääsküla prügila sulgemine. Koostöös tootjavastutusorganisatsioonidega on linnas välja arendatud pakendijäätmete ja elektri- ning elektroonikatoodete jäätmete lahuskogumine. Välja on arendatud vanapaberi lahuskogumine elamute juures. Alates 2006. a minnakse üle korraldatud jäätmeveole.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Tallinnas on pööratud tähelepanu muinsuskaitseliste väärtuste säilitamisele. Kuid samas tuleb tõdeda, et miljööväärtuste ja arhitektuurimälestiste kaitset ei suudeta täiel määral tagada. Esineb juhtumeid, kus arendajad ja majaomanikud ei pea kinni kehtestatud piirangutest ja linna pädevad asutused ei ole piisavalt resoluutsed väärtegude tõkestamisel.

Pargid, mänguväljakud ning avalikud ja lihtsalt mõnusa väljasolemise kohad muutuvad järjest olulisemaks aluseks hea elukeskkonna määratlusele. Sel suunal on viimastel aastatel ära tehtud nii mõndagi märkimisväärset, seda eelkõige linna parkide ja mänguväljakute väljaehitamisel.

Linn peab saama avaliku ruumi heaks peremeheks. Erilist rõhku tuleb panna linna metsade säilitamisele. Metsad aitavad leevendada jätkuvalt suurenevast keskkonnakoormusest tingitud reostuse mõjusid, olles ühtlasi keskkonnaseisundi olulisemaks indikaatoriks. Alustatud on linna haljastuse infosüsteemi loomist, mille käigus kogutakse kogu linna haljastust puudutavad andmed ühtsesse süsteemi, mis muudab edaspidi teabe kättesaadavaks internetis.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Infrastruktuur

Tänavavõrgu arendamise osas nähakse ette põhjapaneva meetmekompleksina ida-lääne suunas väljaveninud linna piirkondade ühendamiseks ja linnakeskusest transiitliikluse möödajuhtimiseks kahe ida-läänesuunalise magistraaltee väljaarendamist, mis kannavad tinglikke nimetusi Põhja- ja Lõunaväil. Tallinna kui merelinna jaoks on oluline tagada sujuv juurdepääs linna maa-alal paiknevatele sadamatele, samuti reisisadama parem ühendamine linnaga jalakäijate tarbeks.

Tallinna puhkemajanduse arengu seisukohast on oluline Aegna saare sadama väljaehitamine rahvusvaheliseks sadamaks ja saare infrastruktuuri, sh teede, veevarustuse, kanalisatsiooni ja välisvalgustuse väljaehitamine.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Tänane Tallinna teedevõrk ei vasta kasvavale liikluskoormusele, kuid tänavate läbilaskevõime suurendamise võimalused on piiratud (eriti kesklinnas), mis tähendab, et eelkõige tuleb tähelepanu pöörata liikluskorralduse paremale organiseerimisele ja turvalisusele. Probleemiks on inimsõbralike liikumisalade vähesus linnas: vähe on jalakäijate alasid, probleemsed on ülekäigukohad ning liiklus elamualades. Jalgrattaliikluse infrastruktuuri on arendatud, kuid ta ei ole piisavalt turvaline. Sageli on jalgrattal liikumine lähtekohast sihtkohani (uksest ukseni) takistatud erinevate liikumist raskendavate tõketega. Seame eesmärgiks, et arengukava kehtivuse lõpuks ehitame 50% osakaalus sõiduteede pikkusest kergliiklusteid.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Energia-, soojus ja veevarustus

Tallinnas on 99% elanikest liitunud ühisveevarustusega ja 95% elanikest ühiskanalisatsiooniga. Territoriaalselt moodustavad ühiskanalisatsioonita alad aga suurema osa. Kanaliseerimata on suur osa eramutest nii olemasolevates, kui ka uutes elurajoonides linna äärealadel. Võrreldes reoveekanalisatsiooniga on suur mahajäämus sadeveekanalisatsiooni osas. Praegu on soojatootmises esikohal keskküttesüsteemid. Küttematerjalist ja -süsteemist sõltub suuresti soojatootmise hind. Elektri suhteliselt kõrge hind täna ja oodatavalt ka tulevikus vähendab tõenäoliselt oluliselt elektriküttesüsteemide levikut.

Linna juhtimine

Tallinna edasise arengu seisukohalt on oluline taotleda Tallinna kui pealinna õigusliku staatuse reglementeerimist riiklikul tasandil.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Linna tulubaasi ja elanikele avalike teenuste parema osutamise seisukohalt on oluline Tallinnas elavate isikute kandmine Tallinna elanikuna Eesti Rahvastikuregistrisse.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Linna organisatsioonistruktuuri ja personali valdkonnas on üheks oluliseks ülesandeks ametite ja linnaosade senisest täpsema tööjaotuse ning kompetentsi määratlemine. Tallinnas on 8 linnaosa valitsust, 12 ametit, Linnaarhiiv, linnavolikogu kantselei ja linnakantselei. Linna elanike paremaks teenindamiseks ja avalike teenuste kättesaadavuse parandamiseks analüüsitakse ja hinnatakse linna juhtimisstruktuuri, linnaorganisatsiooni, tööprotsesse ning minnakse üle kvaliteedijuhtimise põhimõtete rakendamisele.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006;

Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

Elanikkonna paremaks teenindamiseks toimub linnaametnike pidev koolitamine linnavalitsuse prioriteetsetes valdkondades.

Edasine avalike teenuste osutamise kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine sõltub juhtimise infosüsteemide valdkonnast. Andmete kättesaadavus tagatakse Tallinna ametliku veebilehe vahendusel. Linna ametiasutuste põhitegevusprotsesside efektiivsuse ja läbipaistvuse suurendamiseks on kasutusel digitaalne dokumendihaldussüsteem ning teised infosüsteemid ja andmebaasid. Paremate lahenduste väljatöötamiseks ja kogemuste vahetamiseks on IT-alased koostöölepingud sõlmitud Tartu ja Riiaga ning toimub koostöö riigiga.

Uue valdkonnana on Linna eesmärgiks geoinfosüsteemide kui töövahendi arendamine, mille tulemusel luuakse ühtsetel alustel ja omavahel integreeritav infosüsteemide kogum – Tallinna GIS. Geoinfosüsteemide ühtne ja laiem kasutuselevõtt parandab linnajuhtide ja ‑ametnike operatiivsust otsuste tegemisel ning seeläbi paraneb ka avaliku teenuse osutamise kvaliteet.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

 

Jätkuvalt tuleb tähelepanu pöörata linnauuringute valdkonna arendamisele, tagamaks linnajuhtide ja -ametnike paremat informeeritust ning tõsta seeläbi juhtimisotsuste kvaliteeti.

(Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

Finantsjuhtimise valdkonna ees seisab strateegiliselt oluliste ülesannetena finantsjuhtimismudeli (FJM) rakendamine ja ühtse majandustarkvara SAP juurutamine.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Oluliseks sammuks kvaliteedijuhtimise rakendamisel on kõikide protsesside ülevaatamine ning põhiprotsesside lahutamine tugiprotsessidest ning tugiprotsesside koondamine ühtse struktuuriüksuse alla. Kvaliteedijuhtimise rakendamine võimaldab tõsta põhiprotsesside efektiivsust ning keskenduda väljunditele, milleks on kodanike nõudmistele ja ootustele vastavad kvaliteetsed avalikud teenused.

(Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

Tulu- ja kulupoliitika

Tallinna arengudokumentides püstitatud strateegiliste eesmärkide elluviimise tagab jätkusuutlik tulupoliitika. Linna peamisteks tuluallikateks on riiklikud maksud ja tulu linna varadelt. Eelolevatel aastatel on oluline tagada füüsilise isiku tulumaksu laekumise stabiilne kasv, millele suurimat mõju avaldavateks teguriteks on maksumaksjate arvu ja sissetulekute kasv, mida oluliselt mõjutab valitsusepoolne tulumaksu jaotusmetoodika ja omavalitsusüksustele eraldatav tuluosa. Olulise tähtsusega on linna püsitulude stabiilne kasv ja tulubaasi mitmekesistamine ning selleks vajalike eelduste loomine. Üheks eelduseks on ka Tallinna kui pealinna staatuse määratlemine, mis võimaldaks reguleerida pealinna õigused, erisused, kohustused ja pealinna ülesannete täitmise täiendava finantseerimise küsimused.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Linna eelarve kulude kavandamisel saab eelolevatel perioodidel üha enam oluliseks säästlik ja otstarbekohane ressursside kasutamine. Kulupoliitika üheks olulisemaks eesmärgiks on eesmärgipõhise planeerimise juurutamine ning controllingu süsteemi loomine, eesmärgiga tõsta avalike teenuste kuluefektiivsust ning tagada ressursside optimaalne kasutamine püstitatud eesmärkide täitmisel, reaalsete ja mõõdetavate tulemuste saavutamiseks.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Ressursside tulemusliku kasutamise saavutamiseks saab lähiaastatel kriitiliseks linnaorganisatsiooni ümberkujundamine ja protsesside optimeerimine (sh müügi- ja ostuorganisatsioon, kinnisvara haldus, finantsorganisatsioon jt).
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Välisvahendite kasutamine

Riigi eelarvestrateegia 2007‑2010 eelnõu osas “Riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007‑2013“ on sõnastatud prioriteedid, mis sisaldavad EL struktuurivahenditest potentsiaalselt abikõlblikke tegevusi:

·      haritud ja tegus rahvas;

·      teadus- ja arendustegevuse võimekuse ning ettevõtete uuendusmeelsuse ja tootlikkuse kasv;

·      paremad ühendusvõimalused;

·      väiksem keskkonnakoormus;

·      piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng.

Välisrahastuse kaasamiseks, projektide edukaks juhtimiseks ja planeeritud tulemuste saavutamiseks on oluline välisrahastusega projektide kavandamise, elluviimise ja rahastamise protsesside selge ning üheselt mõistetav reglementeerimine, samuti projektides osalevate linna teenistujate koolitamine.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Olulised tehnilise abi saamise võimalused avanevad Tallinnale läbi EL programmi Interreg III erinevate vahendite kaudu. Võimalik on algatada ja osaleda koos välispartneritega 3 eri tüüpi võrgustike koostöös, arendada valdkondade spetsialistide vahelisi kontakte ning teha otseinvesteeringuid.

3. Peaeesmärgid

3.1. Peaeesmärk: Ettevõtlust soosiv, investeeringuid ligitõmbav ning majandusstruktuuri moderniseerumist toetav majanduskeskkond

3.1.1. Strateegilised alused

Käesolev peaeesmärk kuulub strateegia “Tallinn 2025“ ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna allstrateegia valdkonda.

Vastavalt sellele peab Tallinn võtma suuna mitmekesisele ettevõtlusstruktuurile, milles on ühendatud arenenud teenindusmajanduslik ettevõtlus ja järk-järgult kõrgtehnoloogia suunas liikuv tööstus. Teeninduses omavad keskset kohta nn elamusmajandus (kultuurimajandus ja turismile suunatud ettevõtlus) ning rahvusvaheliste logistiliste teenustega seotud ettevõtlussuund. Seoses sellega tekivad uued ettevõtlusnišid. Tagamaks Tallinna ettevõtlusekeskkonna atraktiivsust, tuleb ühendada ideed, tehnoloogiad ja keskkonnanõuded.

Ettevõtluse arengu seisukohalt on olulised viis põhitegurit: investeeringute kasv, ettevõtluskultuuri taseme tõus, infrastruktuuri areng, tööjõu kvaliteedi ning kättesaadavuse parandamine ja tootlikkuse kasv.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Tallinna geograafiline asend loob eeldused olla vahendajaks Ida ja Lääne vahel. Oluline osa Tallinna äritegevusest on seotud transiitkaubandusega. Aktsiaseltsi Tallinna Sadam poolt töödeldud transiidikauba maht kasvas 2006. aastal rekordilise 41,3 miljoni tonnini. Keskpikas perspektiivis on oluline konteinervedude osakaalu kasv ja uute kaubamarsruutide väljaarendamine.

(Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

3.1.2. Eesmärgid

·              Suurenenud ettevõtlusaktiivsus

·              Suurenenud ettevõtluse konkurentsivõime

·              Suurenenud tööhõive ja tootlikkuse tõus
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

·              Suurenenud tootlikkus
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

·              Suurenenud lisaväärtust loovad ettevõtted ja tegevusvaldkonnad
(Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

3.1.3. Eesmärkide saavutamise võimalused

Ettevõtlusaktiivsuse suurendamiseks luuakse potentsiaalsetele ettevõtjatele (eeskätt
väikeettevõtjatele) keskkond, mis seisneb:

·        positiivse hoiaku kujundamises ja ettevõtja maine tõstmises;

·        alustavale ettevõtjale vajaliku informatsiooni kättesaadavuses;

·        ettevõtjate nõustamises;

·        koolituste ja teabepäevade korraldamises;

·        väikeettevõtluse inkubaatorites;

·        ettevõtlustoetuses;

·        koostöövõrgustikes.

Ettevõtlusaktiivsuse suurendamisel tehakse koostööd Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega, kõrgkoolidega ja noorte ettevõtlusorganisatsioonidega noorte ettevõtlikkuse suurendamiseks programmi “Noor ettevõtja“ raames.

Lasnamäele rajatava projekti “TallinkCity“ raames tehakse koostööd erasektoriga.

Ettevõtluse konkurentsivõime tõstmisele aidatakse kaasa peamiselt innovatsiooni edendamise, ettevõtjate omavahelise ning avaliku sektoriga tehtava koostöö edendamise ning tööjõu kvaliteedi tõstmise kaudu, selleks:

·        ehitatakse nii ruumiliselt kui sisuliselt välja Tallinna Tehnoloogiapark TEHNOPOL Mustamäel. Tallinna Tehnoloogipargist peab kujunema innovatsiooni ja tehnoloogilist arengut soodustavate teenuste pakkuja;

·        edendatakse ettevõtete koostööd kõrgkoolide, kompetentsikeskuste ja teadus-arendusorganisatsioonidega;

·        osaletakse võrkkoostööprojektides ja arendatakse ettevõtluskobaraid (klastreid);

·        tihendatakse koostööd Läänemere piirkonna suuremate linnadega (Helsingi, Peterburg, Riia, Stockholm jt), pööratakse tähelepanu Tallinn-Helsingi teaduse kesklinna projekti käivitamisele;

·        toetatakse ühist osalemist EL institutsioonide rahastatavates programmides;

·        soodustatakse erialaliitude ühistegevust liikmesettevõtete allhangete ja teenuste arendamisel ning ühisürituste (teabepäevad, seminarid, konsultatsioonid) korraldamisel;

·        viiakse läbi ettevõtetega ja tugistruktuuridega erinevaid rahvusvahelisi arenguprojekte, millest kasusaajateks on Tallinna peamiste ja olulisemate majandussektorite ettevõtted;

·        erialaliitudega ja teiste ettevõtluse tugistruktuuri institutsioonidega koostöös algatatakse ettevõtlusprojekte piirkondliku konkurentsivõime tõstmiseks ja kvalifitseeritud tööjõu arendamiseks EL ühise turu tingimustes;

·        arendatakse välja ettevõtete kasvule ja rahvusvahelistumisele suunatud toetusmeetmeid.

Ettevõtluse konkurentsivõime tõstmisel tehakse koostööd erialaliitude, Kaubandus- ja Tööstuskoja ning teiste ettevõtluse tugiorganisatsioonidega, kõrgkoolide ja teadus-arenduskeskustega.

Tööhõive suurendamiseks pannakse rõhku uute töökohtade loomisele, tööjõuturu avardamisele erinevate sihtgruppide ja uute meetodite kaasamise abil ja investeeringute ligimeelitamisele, milleks tehakse järgmist:

Uute töökohtade loomiseks:

·        leitakse sobivad asukohad uutele tööstusparkidele ja/või ‑aladele;

·        kaasfinantseeritakse kvalifitseeritud ja suuremat lisandväärtust tootvate uute töökohtade loomist ja uute töötajate väljaõpet;

·        rakendatakse töötuid heakorratöödel.

Tööjõuturu avardamiseks:

·        korraldatakse teavitust (eriti noorte seas) konkreetsete erialade perspektiivide kohta;

·        toetatakse suuremates tootmisettevõtetes loodavaid täiend- ja ümberõppekeskusi;

·        rajatakse töötute aktiviseerimiskeskuseid kriitilistesse piirkondadesse;

·        luuakse võimalused munitsipaalametikoolide loomiseks.

Välisinvestorite investeerimishuvi tõstmiseks:

·        osaletakse messidel ja kontakt- ning infoüritustel;

·        korraldatakse teavitusüritusi koostöös kohalike ettevõtlusorganisatsioonidega sihtriikides lähtuvalt ettevõtjate huvidest;

·        luuakse ja hoitakse kontakte ajakirjanikega välismeedia huvi suurendamiseks;

·        tagatakse investorite ja ettevõtjate teenindamise hea tase;

·        antakse välja infotrükiseid ning luuakse koostöös erialaliitudega erialatrükiseid;

·        uuendatakse ja täiendatakse ettevõtja-investori veebilehte.

Arvestatakse ettevõtete huvisid linna planeerimisel ja infrastruktuuri väljaehitamisel, sh:

·        luuakse head tingimused kruiisilaevade randumiseks ning luuakse tingimused Katariina kai otstarbekaks kasutamiseks;

·        alustatakse Tallinna kui merelinna arengukava ettevalmistamist linnavalitsuse juhtimisel;

·        taotletakse tootmise arendamiseks sobivaid maid munitsipaalomandisse, planeeritakse ja võetakse kasutusse uusi tootmisalasid, mille tulemusena kasvab tööhõive;

·        taotletakse finantsvahendeid Euroopa Liidu Struktuurifondidest 2007. – 2013. aasta programmiperioodil projekti “Tallinna tramm“ elluviimiseks ja tähtsamate liiklussõlmede (Ülemiste, Haabersti, Russalka, Tallinna väike ringtee) ning teiste oluliste linna infrastruktuuride väljaehitamiseks;

ehitatakse välja rahvusvaheline Aegna saare sadam ja rajatakse kaasaegne infrastruktuur.

 

(Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

3.2. Peaeemärk: Lai ja kvaliteetne kultuuriteenuste valik nii Tallinna elanikule kui turistile

3.2.1. Strateegilised alused

Käesolev peaeesmärk kuulub strateegia “Tallinn 2025“ kohaselt kultuuri ja turismi allstrateegia valdkonda.

Linna kultuurielu korralduse eesmärgiks on tagada eesti kultuuritraditsioonide kestmine ja elujõulisus kõigis valdkondades ning anda elanikele mitmekülgseid vaba aega sisustavaid ja vaimseid võimeid arendavaid võimalusi eneseteostuseks. Linnaosade ülesandeks on luua inimestele elukohas piisavalt võimalusi huvialaringides osalemiseks ja vaba aja veetmiseks.

Turismivaldkonnas pannakse rõhku aktiivsele turundusele võtmeturgude ja -segmentide suunas ning rohkematele turgudele suunatud ja paremini kättesaadavale ning ammendavale turismiinfole. Turismivaldkonna arengut saavad edaspidi enim mõjutama järgmised arengueeldused: klientide ja nende ootuste ümberkujunemine; konkurents turismiturul Tallinnaga sarnaste sihtkohtadel; taskukohasusest enam mõjutab tarbijat aina rohkem argument “sama raha eest rohkem, huvitavamat ja paremat“; turisti elamuse kvaliteet sõltub sihtkoha infrastruktuuri, atraktiivsuse, turvalisuse, pakkumise ning inimfaktori koosmõjust.

3.2.2. Eesmärgid

·               Tallinn on 2011. aasta Euroopa Kultuuripealinn

·               Tallinnal on Euroopa kultuuripealinnale omane väärikas kultuuriprogramm ja väljakujunenud traditsioonid
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

·               Renoveeritud ja kaasajastatud muuseumid

·               Väljaarendatud Tallinna Loomaaed, Tallinna Botaanikaaed, Kadrioru park ja Tallinna Lauluväljak

·               Valminud Tallinna Linnateatri uus kompleks
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

·               Käivitatud Tallinna Kultuuritehase projekt

·               Rekonstrueeritud, internetiseeritud ja hästi töötavad raamatukogud

·               Väljakujunenud ja rahvusvaheliselt mainekad pealinna nimiüritused

·               Väljakujunenud Eesti kultuuriruumi lõimuv mitmekesine vähemusrahvuste omakultuuriline tegevus

·               Säilitatud ja eksponeeritud ajalooline pärand, sh Tallinna vanalinn ja selle lähipiirkond

·               Renoveeritud Vene Kultuurikeskus ja Rahvusvähemuste maja
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

·               Korrastatud arhitektuurimälestised ja kaitstud väärtpiirkonnad

·               Taastatud meretraditsioonid ja Tallinna kui merelinna kinnitatud positsioon Läänemere regioonis

·               Miljööväärtuslikud hoonestusalad on korrastatud ja liidetud turismimarsruutidesse
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

·               Suurenenud turismitulud

3.2.3. Eesmärkide saavutamise võimalused

Kultuur

2007. aastal alustatakse suurtükitorni Kiek in de Kök ja 2006. aastal J. Poska maja renoveerimist ning Lastemuuseumi rajamist Kadriorus asuvasse lastepaviljoni aadressil L. Koidula tn 21. 2007. aastal alustatakse E. Vilde muuseumi ajaloolise puithoone renoveerimist Kadriorus ja uuendatakse muuseumi ekspositsiooni. Koolidele koostatakse Tallinna ajalugu tutvustavad programmid. Tihendatakse koostööd haridusasutustega. 2008. aastaks Tallinna Linnamuuseum on kujundatud nüüdisaegseks ajaloo-, teadus- ja huvikeskuseks.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006;

Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

Ajaloolise pärandi säilitamiseks ja eksponeerimiseks jätkatakse projekti “Tallinna Kirikurenessanss“. Alustatakse ajaloolise Katarina kiriku konserveerimist ja hiljem renoveerimist. 2011. aastaks jõuab lõpule restaureerimine paljudes programmis olevates kirikutes, restaureeritakse ja avatakse avalikkusele enamik programmis olevaid kirikuid. Renoveerimist vajavateks objektideks ajavahemikul 2006 2014 on veel Linnamüür, Ingeri, Rootsi ja Skoone bastion, Wismari ravelliin ja Peeter-Suure merekindluse objektid. Aastaks 2009 avatakse 8 linnamüüri torni. Linnamüüri tornide renoveerimine teostatakse ajavahemikul 2006-2009. Tallinna linnamüüri ja torne ei müüda ega erastata ning need jäävad avalikku kasutusse. Tallinna Bastionid ühendatakse Kiek in de Köki kaudu läbi Neitsitorni Lühikese jala väravani.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006;

Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

Ajaloomälestiste säilitamiseks ja vaatamisväärsuse tõstmiseks, korrastatakse ja tagatakse ligipääs Aegna saarel unikaalsetele Peeter Esimese aegsetele rannakaitse patareidele ja muinsuskaitse all olevatele mälestistele.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Tallinna kindluslinna projekti raames avatakse ajaloo paremaks tutvustamiseks mitmeid linnamüüri torne ning Tallinna bastionide maaalused käigud. Renoveerimist vajavateks objektideks ajavahemikul 2006-2014 on veel Linnamüür, Ingeri ja Rootsi bastion, Wismari ravelliin ja Peeter-Suure merekindluse objektid. Aastani 2011 jätkatakse kirikurenessansi projekti.

Soodustatakse miljööväärtuslikel hoonestusaladel majade korrastamist ja ajalooliste arhitektuurselt väärtuslike detailide restaureerimist “Vana Maja Korda“ projekti raames.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Turismimarsruute täiendatakse jalutuskäikudega ajaloolistesse puitasumitesse (nt Kadriorus, Kassisabas) või nn šokiturismi piirkondadesse (Rotermanni kvartal) eesmärgiga pakkuda turistidele lisaks UNESCO maailmapärandi nimekirjas oleva Tallinna vanalinnale võimalust tutvuda Põhja-Euroopa kontekstis unikaalsete ajalooliste piirkondadega Tallinnas. Tallinna Vanalinna seni kasutamata rajatistesse ja hoonetesse luuakse meistritekojad.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Raamatukogude rekonstrueerimise ja internetiseerimise teel arendatakse Tallinna Keskraamatukogu haruraamatukogude baasil välja ülelinnaline võrgustik, mis pakub raamatulaenutamise ja interneti kasutamise teenust kõigile Tallinna elanikele. Selleks minnakse haruraamatukogudes üle arvutipõhisele laenutusele ja luuakse avalikud internetipunktid.

Aastal 2007 alustatakse Kopli raamatukogu rekonstrueerimist ja avatakse uus raamatukogu Haaberstis. Aastal 2008 on planeeritud Tallinna Keskraamatukogu vene- ja võõrkirjanduse osakonna ruumide remontimine ja muusikaosakonna avamine uutes ruumides. Aastatel 2008‑2009 on vajalik teostada remonditööd haruraamatukogudes, avada uued raamatukogud Lasnamäel ja Kristiines. Tallinna raamatukogude poolt pakutavad avalikud teenused on väljaarendatud nüüdisaegsete infotehnoloogiliste lahenduste baasil.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006;

Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

Linn soodustab Tallinna Linnateatri ja Tallinna Filharmoonia arengut; toetab Tallinna linnaga seotud teatrite ja Kunstihoone tegevust; tagab väärtfilmide näitamise; tunnustab loovisikuid ja annab välja aastaauhindu ning preemiaid; toetab kultuuriinstitutsioone ja projekte, mis loovad, eksponeerivad või säilitavad kõrgkultuuri.

(Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

Tallinna Kultuuriväärtuste Amet planeerib 2008. aastal Linnateatri uue saali ehitamise alustamist, mille valmimistähtajaks on aasta 2010.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Aastatel 2006-2009 jätkuvad renoveerimistööd Tallinna Lauluväljakul laulukaarealuste ruumide väljaehitamiseks, et tagada 2007. aasta noorte laulupeo ja 2009. aasta üldlaulupeo korraldus ning luua linlastele uusi võimalusi vaba aja veetmiseks.

(Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

Toetatakse rahvakultuuril põhinevat harrastustegevust, et tagada vähemalt 6 000 koolinoore osavõtt 2007. aasta Noorte laulu- ja tantsupeost ja 7 500 linlase osavõtt 2009. aasta Üldlaulu- ja tantsupeost.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

2007. aastal alustatakse loomaaia läänevärava kompleksi ehitamist ja lõpetatakse afrikaaniumi väljaehitamine. Kavandatud tööde teostamiseks on iga-aastaselt vajalik suurendada investeeringuid Tallinna Loomaaia ehitustesse.

Jätkatakse ettevalmistusi Euroopa Kultuuripealinna tiitli taotlemiseks 2011. aastal. Tallinn realiseerib Euroopa Kultuuripealinna 2011 programmi koostöös teiste riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja partnerlinnadega.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Arendatakse välja Pirita muusikafestival.

Koostöös erasektoriga arendatakse Tallinna Linnahall kultuuri- ja konverentsikeskuseks kooskõlas muinsuskaitse eritingimustega.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Aastatel 2007 2011 arendatakse koostöös erasektoriga projekti “Kultuurikatel“ ja luuakse Põhja pst 27A ja 35 kinnistutele loomemajanduse võrgustik ja toetatakse ühendusruumi loomist ettevõtluse ja kunstide vahel.

(Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

Harrastus- ja huvitegevuste võimaluste laiendamiseks ja vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistamiseks renoveeritakse linna kultuurikeskused.

(Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

Mittetulundusühingute, seltside ja huviringide baastoetuse kaudu luuakse täiendavaid võimalusi rahvakultuuril põhineva harrastustegevuse arenguks. Kultuuriasutused on uuendustele avatud, rakendavad oma töövaldkonnas uusi infotehnoloogilisi lahendusi ja suunavad linlaste mentaliteeti.

Lindakivi Kultuurikeskuse ja huviringide maja ning Salme Kultuurikeskuse renoveerimine lõpetatakse 2009. aastal. Aastaks 2008 on planeeritud Toomklubi teatrisaali väljaehitamine ja aastasse 2009 Pelgulinna Rahvamaja II korruse juurdeehituse teostamine. Aastatel 2007-2008 jätkatakse Kanuti Gildi maja renoveerimist.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006;

Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

Linna kultuuripoliitika on adaptatsioonivõimeline - erinevatele subkultuuridele antakse võimalused eksisteerimiseks ja arenguks. Aastaks 2006 on Tallinna Kultuuriväärtuste Amet planeerinud Vähemusrahvaste maja remonditööde teostamise ja aastaks 2007 tööde lõpetamise.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Rekonstrueeritakse Vene Kultuurikeskus, mis tagab tingimused vene vähemusrahvuse omakultuuriliseks tegevuseks ning linn soosib erinevate projektide rahastamise kaudu kogukondade koostööd ja lõimumist.

 

Turism

Turismitulude suurendamiseks võetakse ette järgmist:

·              Tallinna tutvustatakse sihipäraselt kui atraktiivset puhketurismi sihtkohta Tallinna jaoks olulistel sihtturgudel. Tallinna kui puhketurismi sihtkoha tutvustamiseks korraldatakse välismeediale ja rahvusvahelisele turismitööstusele tutvumisreise, osaletakse turundusüritustel (messid, workshopid), korraldatakse turunduskampaaniaid, hallatakse ja arendatakse Tallinna turismiveebi, antakse välja turundusmaterjale (trükised, video, foto CD-d jms) ning levitatakse neid. Viiakse läbi iga-aastasi väliskülastajate küsitlusi, uuringuid ja monitooringut, et omada infot muudatustest ja trendidest ning vastavalt sellele võetakse vastu kiireid ja pädevaid turundusotsuseid.

·              Tallinna tutvustatakse sihipäraselt kui tunnustatud konverentsiturismi sihtkohta, et aidata kaasa rahvusvaheliste ürituste jõudmisele Tallinnasse. Osaletakse konverentsiturismi-

alastel turundusüritustel, antakse välja sihtgrupile suunatud infomaterjale, korraldatakse tutvumisreise ürituste korraldajatele, meediale jms.

·              Tutvustatakse linna vaatamis- ja kultuuriväärsusi, turismiobjekte ning tõstetakse nende külastatavust kultuuriturismitoote Tallinn Card (TC) abil, mis muudab Tallinnaga tutvumise mugavamaks ja lihtsamaks ning Tallinna külastuse pikemaks.

·              Tutvustatakse Aegna saare vaatamisväärsusi, koostatakse vastavaid infomaterjale ja suurendatakse saare külastatavust saare ja mandri vahelise püsiühenduse loomise teel.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

·              Läbi infrastruktuuri ja turismiarendustegevuse (heakord, turvalisus, turismiviidad, avalikud tualetid, turismibusside parkimis- ja peatumisalad, majutusettevõtete kvaliteet jms) pakutakse Tallinna külastajale kvaliteetset ja turvalist linnakülastust. Tallinna Turismiinfokeskuses tagatakse Tallinna külastajate varustamine kvaliteetse ja adekvaatse turismiinfoga, et suurendada Tallinna huviväärsuste külastusi, turismitoodete ja -teenuste tarbimist. Koostöös Läänemereregiooni pealinnade, turismiorganisatsioonide, EAS Turismiarenduskeskuse ja teiste turismi arendamisega seotud institutsioonidega Eestis ja Euroopas (nt Federation of European Cities Tourist Offices -European Cities Tourism) osaletakse erinevates arendus- ja turundusprojektides (sh EU projektid), kaasates ka erasektorit.

3.3. Peaeesmärk: Optimaalne haridusvõrk ja kvaliteetne haridus ning laste ja noortesõbralikum elukeskkond

3.3.1. Strateegilised alused

Käesolev peaeesmärk kuulub strateegia “Tallinn 2025“ kohaselt hariduse ja noorsootöö allstrateegia valdkonda, mille üldiseks visiooniks on “Tallinnas õpivad kõik“.

Strateegias lähtutakse arusaamast, et parim keskkond isiksuse arenguks ja elus edukaks toimetulekuks on läbi elukestva õppe, mis jaguneb nii formaalseks kui mitteformaalseks õppeks ning mille oluliseks eelduseks on haridus- ja noorsootööasutuste poolt pakutavad kvaliteetsed teenused.

Linnakeskkonna kujundamine, mis pakub elanikele enesetäiendamise võimalusi ja toetab vaba aja sisukat veetmist, eeldab laialdasi võimalusi huvihariduseks, sportimiseks ja noorsootööks. Ühena esmastest sammudest on toodud “laste ja noorte huvihariduse ja ‑tegevuse, harrastus- ja saavutusspordi tegelemisvõimaluste laiendamine ning soovijatele osavõtutingimuste võimalikult maksimaalne tagamine“.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

3.3.2. Eesmärgid

·              Optimeeritud ja tervisekaitse nõuetele vastav Tallinna eelkooliealiste lasteasutuste, üldhariduskoolide ja huvialakoolide võrk

·              Kõigile kindlustatud võimetekohane ja hariduslikke erivajadusi arvestav põhiharidus

·              Renoveeritud lasteaiad, koolid ja noortekeskused.

(Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

·              Turvaline ja tervisekaitsenõuetele vastav õpikeskkond haridusasutuses
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

·              Tagatud noortekeskuste kaasaegne materiaal-tehniline baas

(Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

·              Haridusasutused osalevad rahvusvahelistes projektides
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

·              Tagatud gümnaasiumide, põhikoolide ja koolieelsete lasteasutuste kaasaegne materiaal-tehniline baas
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

·              Haridusasutustes rakendatud kutsenõustamine ja karjääriplaneerimise õpetus
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

·              Huvihariduse omandamise võimaluste mitmekesisus ja kättesaadavus
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

·              Teadmistepõhised otsused noorsootöö teenuste planeerimisel ja kvaliteedi tagamisel

(Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

·              Kaasatud noored linnaelu kujundamise ja otsustamise protsessi

(Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

·              Pidevalt arenev ja hästi toimiv Tallinna Noorsootöö Keskus

·              Arendatud laste ja noorte sporditegevus ning noorsootöö teenused

·              Kaasatud lapsed ja noored keskkonnakaitselises tegevuses

3.3.3. Eesmärkide saavutamise võimalused

Haridus

Hariduse omandamise võimaluste mitmekesisus ja lai kättesaadavus on linnaelanike sidususe üks olulisi aluseid. Kõikide haridusasutuste arendamine on linna prioriteediks, mille alusel luuakse eeldused õppimise kujunemiseks elamisviisiks. Eriti oluliseks peetakse kaasaegse õpikeskkonna loomist, kus pööratakse tähelepanu õpilaste ja õpetajate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alaste pädevuste arendamisele. Haridusasutustes rakendatakse e-töövihikuid.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Tihedad sidemed kõigi tööturu osapooltega loovad soovijatele eeldused kvaliteetse hariduse omandamiseks ning suurendavad inimeste konkurentsivõimet tööturul.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Kutseharidus, mis teenindab kõrgtehnoloogilist tootmist ja hästi arenenud teenindussektorit, on tihedas koostöös ülikoolidega. Kutseharidus pakub perspektiivset alternatiivi gümnaasiumiharidusele.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Tulenevalt asjaolust, et tavakooli programmi täitmisega on raskusi 25‑30% põhikoolide õpilastest, on enam hakatud rakendama tugisüsteeme ja astutakse samme eriõpetuse tavakooli integreerimiseks. Üldhariduskoolis on põhikooli katkestajatele, kellel on jäänud pooleli kohustusliku põhihariduse omandamine, loodud eraldi võimalused kutseõppeks ja haridustee jätkamiseks.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Tulenevalt demograafilistest arengutest on vaja prognoosida muutusi haridusasutuste võrgus. Koostatakse lähitulevikuks koolieelsete lasteasutuste, munitsipaalkoolide ja huvialakoolide võrgu kava.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Jätkatakse koostöös erasektoriga haridusasutuste renoveerimist ning viiakse õpikeskkond kaasajanõuetele vastavaks.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Kõikidele algklassiõpilastele luuakse üldhariduskoolides tingimused pikapäevarühma kasutamiseks.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Pööratakse tähelepanu ja leitakse vahendeid pedagoogide tunnustamiseks ja motiveerimiseks ning kaasaegsete töötingimuste loomiseks.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Korraldatakse õppetöö järkjärguline üleviimine ühte vahetusse, mis võimaldab vastavalt vajadustele suurendada individuaalset lähenemist õpilastele.

Luuakse õpivõimalused erivajadustega õppuritele.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Ehitatakse juurde koolieelseid lasteasutusi. Alustatakse projektidega “Igale lapsele lasteaia koht“ ja “Tuleohutu lasteaed“.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Kutsenõustamisel ja karjääriplaneerimise rakendamiseks üldhariduskoolis kaasatakse kutseõppeasutusi.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

2007. aasta plaanitakse pakkuda Tallinna Kopli Ametikoolis kutsehariduse omandamise võimalust 600-le õppurile. Koostöös ettevõtjatega täpsustatakse pakutavaid õppevaldkondi ja vastavalt tööturu vajadustele avatakse uusi õppesuundi.

Tallinn teeb kõrgkoolidele ettepanekuid vajalike spetsialistide koolitamiseks, neid vajadusi arvestatakse riigitellimuse koostamisel.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Jätkatakse kõigile vajajatele tasuta koolieine võimaldamist ja I klassi mineva lapse toetuse maksmist kõigile lastele.

Kõigile lastele ja noortele (sealhulgas ka vähekindlustatud lastele) tagatakse huvihariduse kättesaadavus olenemata huvikooli omandivormist.

Huvialakoolide võrku laiendatakse erinevatesse linnaosadesse (näiteks Lasnamäe ja Õismäe) ja arendatakse välja (moderniseeritakse) huvialakoolide materiaal-tehnilist baasi.

Üldhariduskoolide juurde luuakse treener-õpetaja ametikohad, millede kaasabil saab laiendada sporditegevust just üldhariduskoolide baasil. See tagab ka vähemkindlustatud õpilastele juurdepääsu sporditreeningutele.

Vastavalt vajadusele arendatakse koolispordi võistlussüsteemi ja täiendatakse uute spordialadega.

Üldhariduskoolidele tagatakse õppeprogrammide täitmiseks vajalik spordiinventar.

Kõikidesse linnaosadesse luuakse kooseisulised alaealiste komisjonide sekretäride ja erinoorsootöötajad/noorsootöötajad ametikohad.

Tallinna linnaosad planeerivad rahalisi vahendeid erinoorsootöö korraldamiseks ja ennetustööks riskirühma noortele.

 

Laiendatakse erinoorsootööalast koostöövõrgustikku kolmanda sektori, linnaosavalitsuste jt asjakohaste institutsioonidega.

Moodustatakse igasse üldhariduskooli tervisenõukogu, kelle ülesandeks on tegeleda järjepidevalt turvalise ja toetava koolikeskkonna loomise ja tervisliku elulaadi edendamisega.

Sport

Liikumisharrastuse edendamiseks ja elanikkonna tervise parendamiseks käivitati vastavasisuline toetusprogramm “Tallinn liigub“ ning 2007. aasta lõpuks töötatakse välja liikumisharrastuse arengusuunad.“ ning lisada viimasteks lauseteks “Sporditegevuse edendamise eesmärgil jätkab Tallinna linn koostööd ja loob erasektorile võimalusi spordiobjektide rajamiseks. Linn toetab Saku Suurhalli väljaarendamist multifunktsionaalseks spordi- ja vabaaja keskuseks.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Laste ja noorte ning puuetega inimeste organiseeritud sporditegevuse kvaliteedi tõstmiseks rakendatakse alates 2007. aastast treeneritele kutsekvalifikatsiooni vähemalt II taseme omamise nõue.

Samuti alustatakse 2007. aastast koostöös spordiorganisatsioonide, Kultuuriministeeriumi ja   EOK-ga 20-26 aastaste noorte sporditegevuse toetamise süsteemi väljatöötamist.

Toetatakse Tallinna meistrivõistluste, Tallinnas toimuvate ülelinnaliste ja rahvusvaheliste spordiürituste korraldamist.

Laiendatakse koostöös riigiga spordiraha saajate ringi kuni 26‑aastaste noorteni.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Tallinn on 2007. aasta kuulutanud Noorteaastaks, mille eesmärgiks on väärtustada noorte rolli ühiskonnas ja kaasata aktiivsemalt noored linnaelu võtmeküsimuste lahendamisse.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Tallinn jätkab iga-aastast olümpiaveteranide, parima mees- ja naissportlase, võistkonna, juuniorsportlaste ja suurürituste korraldajate tunnustamist.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Linnakodanike sportimisvõimaluste parandamiseks ja vaba aja sisustamiseks rajatakse täiendavalt hooldatud ja valgustatud liikumisradu, avalikke spordiplatse. Arendatakse välja Tallinna liikumisradade võrgustik. Erinevas vanuses lastele rajatakse lastemänguväljakud.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Jätkatakse spordisaalide ehitamist koolide juurde, samuti koolistaadionite renoveerimist ning koolistaadionite avamist kasutamiseks linnakodanikele.

Linna spordikeskkonna parendamiseks jätkatakse linna omandis olevatesse spordibaasidesse investeerimist ning koostöös eraspordibaaside omanike ja valdajatega töötatakse välja era- ja avaliku sektori koostöömudelid spordibaaside arendamiseks. Koostöös erakapitaliga rajatakse võimalusel eelkõige ujulaid, multifunktsionaalseid spordisaale ning kuni kaks jääareeni.

Jätkatakse spordivaldkonna uuringute läbiviimist, et tagada linna spordielu adekvaatsetel andmetele põhinev ülelinnaline tasakaalustatud ja stabiilne areng.

Koostatakse ja viiakse ellu keskkonnahariduse arengukava.

(Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

Spordipoliitika kujundamisel lähtutakse põhimõttest -“Sport läbi terve elukaare!“.

Noorsootöö

Noorsootöö valdkonna arendamise aluseks Tallinna linnas on kontseptsioon noorte positiivse arengu toetamisest ning selleks võimaluste loomisest. Valdkonna arengu aluseks on Tallinna Linnavolikogu 9. veebruari 2006 määrus nr 7 “Tallinna noorsootöö arengusuunad 2006-2010“.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Positiivseid võimalusi Tallinna noortele pakub jätkuvalt Tallinna Noorsootöö Keskus (edaspidi TNK), ja sh asutuse osakonnad - piirkondlikud noortekeskused, läbi piirkondlike ning ülelinnaliste tegevuste, ürituste, erinevate programmide ja projektide (sh seikluspedagoogiliste, meediaalaste). Kavas on avada igas linnaosas/asumis vähemalt üks noorte vajadustest lähtuv noortekeskus või selle osakond. 2006. ‑ 2008. aastal planeeritakse avada veel kolm avatud noortekeskust järgmistes linnaosades: Koplis, Kesklinnas ja Kristiines. Töötatakse välja ja rakendatakse noortekeskuste töö kvaliteedi ja hindamise süsteem.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

TNK tegeleb jätkuvalt noorte teavitamise ja nõustamise süsteemi arendamisega, võttes aluseks uuringupõhiselt selgitatud noorte tegelikud vajadused. Olulisel kohal on noorte veebipõhise teavitamissüsteemi parendamine, uute meetodite, sh noorelt-noorele teavitamismeetodi rakendamine ja kvaliteetsete noortele ja noorsootöö valdkonna töötajatele suunatud infoürituste osakaalu tõstmine.

(Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

Tagatakse linnas tegutsevate noortekeskuste ruumide heakord, varustatus vajamineva kaasaegse tehnoloogiaga, noorsootöötajate palgatõus.

Positiivseid võimalusi Tallinna noortele töökasvatuse valdkonnas pakub SA Õpilasmalev, tuues uuendusena sisse tööalase koolituse ja tööhõivekodade teenuse.

Tagatakse Aegna saarel noortelaagri “Hauka“ jätkuv toetamine ning tehakse koostööd Tallinnas tegutsevate noorteühingutega, et pakkuda saartel noortelaagrite korraldamiseks võimalusterohket looduslikku keskkonda.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Tallinna Spordi- ja Noorsooamet jätkab Tallinna noorteühingute tegevuse toetamist läbi noorteühingute majanduskulude osalise katmise ja noorteühingute koolitusprogrammide toetamise. Amet ja linnaosad teevad tihedat koostööd Tallinnas tegutsevate noorteühingutega kui ka organiseerumata noortega, kaasates noori nende elu puudutavatesse otsustusprotsessidesse.
Tallinna Spordi- ja Noorsooamet ning linnaosad toetavad jätkuvalt Tallinna noorte osalemist noortelaagrites.

(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006;

Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

Jätkuvalt toetatakse kolmanda sektori noorsootöö valdkonna ja noorte omaalgatuslikke projekte. Projektide toetamisel töötatakse igal aastal välja prioriteedid, lähtudes uuringute tulemustest, Tallinna noorsootöö arengusuundadest ja konsultatsioonidest linna noortega ning kolmanda sektori organisatsioonidega.

Rahvusvahelist noorsootööd ja noorsoovahetust suurendatakse ning soodustatakse seminaride ja koolituste läbiviimist. Noorsootöö programmide raames arendatakse koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega. 2008. aastal korraldatakse Tallinnas Euroopa Liidu Pealinnade Liidu (UCEU) noortekohtumine ning 2008. aastal on Tallinn Läänemere Linnade Liidu (UBC) noorte koostöövõrgustiku kaaseesistujalinnaks. Kaaseesistumise tool antakse Tallinnale üle 2007. aastal.

(Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

Tähelepanu pööratakse noorsootöötajate täiendkoolitusele ja tunnustamisele. Viiakse ellu noorsootöötajate täiendkoolitusprogramm, tegeletakse noorsootöötajate veebipõhise infobaasi väljaarendamisega ja toetatakse noorsootööalaste materjalide väljaandmist.

(Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

Arendatakse koostööd linna erinevate ametkondade ja linnaosade vahel noorte jaoks oluliste teemade käsitlemisel. Pööratakse tähelepanu vabatahtliku töö tutvustamisele ja edendamisele noorte seas ning riskirühma noorte positiivse arengu toetamisele, suurendades erinoorsootöö programmide ja projektide mahtu.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Tallinna Spordi- ja Noorsooameti eestvedamisel, tihedas koostöös Tallinna Noorsootöö Keskusega ja teisi sidusgruppe kaasates, viiakse läbi noorsoo- ja noorsootöö teemalisi uuringuid ja monitooringuid, mille tulemustele tuginedes planeeritakse linna noorsootöö arengut, korraldamist ja ressursse. Noorsootööks ettenähtud ressursid on linna eelarves selgelt eristatavad ja piisavad, tagades valdkonna jätkusuutlikkuse ja arengu.

Tallinn jätkab tunnustusauhindade konkursi “Suured teod Tallinna noortele ja Tallinna noorte suured teod“ läbiviimist.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

3.4. Peaeesmärk: Kõigile Tallinna elanikele loodud võimalused elada inimväärikat ja turvalist elu

3.4.1. Strateegilised alused

Käesoleva peaeesmärgi saavutamine on seotud strateegia “Tallinn 2025“ sotsiaalse heaolu allstrateegiaga, mille kohaselt tulemuslikum ja majanduslikult kasulikum on suunata jõupingutused süütegude sotsiaalsete põhjuste ennetamisele kui tegeleda tagajärgede likvideerimisega.

Põhirõhk on suunatud sotsiaalprobleemide tekke ennetamisele. Tallinnas tuleb kujundada terviklik ja professionaalne laste hoolekandesüsteem, mis aitab ennetada sotsiaalsete probleemide tekkimist ja süvenemist ning on orienteeritud perede toimetuleku tagamisele. Mõjutusvahendite rakendamisest enam tuleb pöörata tähelepanu perekonna õigeaegsele toetamisele ja kriminaalpreventiivsele tööle koostöös kodu, kool ja lastekaitse. Lastega perede osas on võtmesõnad “õigeaegne märkamine, probleemide teadvustamine, sekkumine, elukvaliteedi parandamine“.

Eneseväärikust säilitav elustandard annab sotsiaalse turvalisuse tunde, aitab kaasa rahva elujõu säilimisele ning sotsiaalsele kaasatusele vastastikku hoolivas keskkonnas. Hästitoimiv sotsiaalvaldkond linnas on avatud kõigile linnaelanikele, võimaldades neil võtta suuremaid riske töös ja isiklikus elus.

Täiskasvanute osas on linna sotsiaalpoliitika eesmärgiks stimuleerida töötamist ning iseseisvat toimetulekut avalike teenuste ja toetuste tasakaalustatud süsteemi kaudu, mida võimalusel rakendatakse sotsiaalhoolduses.

Linna sotsiaalpoliitika taotleb puuete ja krooniliste tervisehäiretega linnaelanikele teistega võrdsete võimaluste loomist aktiivseks osalemiseks igapäevaelus. Eakate elanike jaoks taotletakse neile eneseväärikust säilitava elustandardi kindlustamist, mis loob võimalused iseseisvaks toimetulekuks ja emotsionaalseks rahuloluks ning tagab teiste earühmadega võrdse positsiooni ühiskondlikus elus. Samuti on oluline võimaldada eaka inimese töövõimelistel pereliikmetel jätkata tööl käimist ja osaleda aktiivselt ühiskonnaelus. Puuetega inimeste kõrval pööratakse kasvavat tähelepanu vanuritele.

3.4.2. Eesmärgid

·              Efektiivne kiirabiteenus

·              Kvaliteetne ning kättesaadav esmatasandi- ja eriarstiabi Tallinnas
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

·              Eakate, puuetega inimeste ja väikelastega perede vajadustele vastav uuselamuehitus

·              Piisav arv varjupaigakohti ja eluruume

·              Kvaliteetsed üldhooldekodu- ja koduhooldusteenused

·              Võimalused lastele, eakatele ja puuetega inimestele päevategevuseks

·              Toetatud noorte nõustamiskabinettide tegevus Tallinnas

·              Toetatud elamise teenused vaimupuudega inimestele

·              Avahooldusteenused psüühiliste erivajadustega inimestele

·              Hea ligipääsetavuse tagamine liikumispuuetega inimestele

·              Kaardistatud ja elluviidud alkoholismi, narkomaania ja HIV-viiruse vastu võitlemise preventiivsed programmid

·              Laiendatud võimalused narkosõltlastele asendus- ja võõrutusravis ning rehabilitatsioonikeskustes, sh koos majutamisega

·              Uued piirkonnad Tallinna videovalve võrgus

·              Hästi toimiv munitsipaalpolitsei

·              Koostöö korteriühistute ning liiklus- ja kriminaalpolitseiga

3.4.3. Eesmärkide saavutamise võimalused

Tervishoid

Operatiivse ja efektiivse kiirabiteenuse tagamiseks nüüdisajastatakse kiirabi tehnilisi vahendeid, korraldatakse personali (ka päästekorraldajad häirekeskuses) erialast ja kliendiga suhtlemise oskuse koolitust ning täiustatakse kiirabi sidet haiglavõrgu ja perearstidega.

Hooldusravi voodikohtade arvu Ida-Tallinna Keskhaiglas ja Lääne-Tallinna Keskhaiglas suurendatakse kokku 300 kohani.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Osaletakse riigi e‑tervise projektis, pöörates erilist tähelepanu koolitervishoiu spetsialistide, perearstide ja teiste meditsiiniasutuste omavahelise info vahetuse võimaluste loomisele. Tagatakse vastava infotehnoloogilise infrastruktuuri ja vahendite olemasolu koolide ja koolieelsete asutuste meditsiinitöötajatele.

(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Luuakse kaasaegne ja efektiivne elektrooniline infovahetussüsteem laste ja teiste elanikkonna gruppide meditsiinilise teenindamise kvaliteedi tõstmiseks ja operatiivse infovahetuse tagamiseks meditsiiniasutuste ja perearstide vahel.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Linnaelanike pika ja kvaliteetse tööelu tagamiseks toetab linn tervete eluviiside propageerimist.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Koostöös riigiga luuakse täiendavad võimalused eriarsti juurde pääsemiseks.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Tervishoiutöötajatele korraldatakse teabe- ja koolituspäevi meditsiini päevaprobleemidest ning jätkatakse tegevustoetuse andmist perearstidele.

Toetatakse laste hambaravi.

Sotsiaalhoolekanne

Naiste tagasitoomist tööturule peale sünnitust peab linn oluliseks. Väikelaste emade kiireks suunamiseks tööle näeb Tallinna linn ette oluliselt laiendada võimalusi tööks osalise tööajaga ning lastesõimede arvu viimist vajadusteni.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Eakate, puuetega inimeste ning väikelaste ja noorte perede vajadusi arvestatakse uute elamute ehitamisel munitsipaalehitusprogrammi “5000 eluaset Tallinnasse“ ja “Igale noorele perele oma kodu“ raames.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Piisava arvu varjupaigakohtade ja eluruumide võimaldamiseks abivajajatele (kõrvalabi vajavad eakad, vaimupuudega isikud, kodutud üksikisikud ja pered) suurendatakse varjupaikade ja kodutute öömajade kohtade arvu ja arendatakse sotsiaalteenusega kaetud eluasemeteenuseid. Selleks ehitatakse uusi öömaju/varjupaiku ning abivajajatele eluruume.

Linn toetab vältimatu sotsiaalabi andmist. Linnaosavalitsustega rakendatakse meetmeid kodutute rehabiliteerimiseks ning iseseisva toimetuleku saavutamiseks ja töötute aktiviseerimiseks ning tööharjumuse taastamiseks. Inimeste operatiivseks abistamiseks kriisiolukordades käivitatakse ööpäevaringne sotsiaalvalve koos psühholoogilise nõustamisega.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Koostöös Tallinna Elamumajandusametiga rajatakse juurde uusi sotsiaalmajutusüksusi erinevatele sihtgruppidele. Kõigile vältimatut sotsiaalabi vajavatele isikutele on vältimatu sotsiaalabi osutamine tagatud.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Võlanõustamise teenuse mahtu suurendatakse, teenuse kättesaadavus kõigis linnaosades tagatakse aastaks 2010.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Tagatakse saunateenuse osutamine sotsiaalselt tundlikele sihtgruppidele.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Sotsiaal- ja hoolekandeteenuste osutamise kvaliteedi tõstmiseks vaadatakse ja analüüsitakse läbi erinevate sotsiaalmajade, hoolekodude ja päevakeskuste efektiivsus, kehtestatakse teenindusstandardid ning jagatakse selle alusel vahendeid. Avahoolduse teenusele kehtestatakse hinnad ja töötatakse välja kompensatsioonimehhanism. Alustatakse vabatahtlike rakendamist avahoolduse valdkonnas.

Töötatakse välja hoolekande korraldamise juhendmaterjal ja linnosades teenuste rahastamise alused, et kindlustada linnakodanikud operatiivse ja kvaliteetse sotsiaalteenusega võrdselt kõikides linnaosades.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Üldhooldekoduteenuste mahu suurendamiseks, arvestades hooldust vajavate eakate osakaalu suurenemist, arendatakse välja vastav hoolekandeteenuste struktuur, sealhulgas renoveeritakse Iru Hooldekodu kaasaegseks 400 kohaliseks eakate hoolduskeskuseks, suurendades ka hooldekodu teenuse sisseostmist teistest hooldekodudest.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Plaanitakse alustada Lasnamäele Tallinna Sotsiaalkompleksi ehitamist, mille eesmärgiks on operatiivselt ja efektiivselt lahendada sotsiaalsed probleemid Tallinna linnas.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Toetatud elamise teenuse väljaarendamisel vaimupuudega inimestele pakutakse riikliku sotsiaalhoolekande finantseerimise abil tugiisiku teenuseid. Isikliku abistaja teenus võimaldab puudega inimesel paremini ühiskonnas toime tulla ja toetab tema iseseisvat elu.

Eakatele ja puuetega inimestele päevategevuse (sh töötamise) võimaluste loomisel tehakse järgmist: eakate päevakeskusi laiendatakse asumikeskse printsiibi kohaselt, millega kaasneb klientuuri lisandumine ja rohkem kui kord nädalas päevakeskust külastavate klientide arvu kahekordistumine. Suurendatakse päeva- ja sotsiaalkeskuse kohtade ja teenuste arvu eakatele inimestele. Arendatakse ja jätkatakse projekti “Häirenupp“, mille eesmärgiks on aidata hädaolukorral eakate ja puuetega inimeste abistamist sotsiaalmajades.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Eaka inimese perekonda toetavate teenustena pakub linn päevahoiu teenust 20 dementsuse diagnoosiga isikule aastas.

Pensionäride ja puudust kannatavate elanike toimetuleku tagamiseks kompenseeritakse pensionäridele osaliselt hinnatõus, jätkates pensionäridele 700.- krooni suuruse toetuse maksmist. Suurendatakse linnaeelarvelisi toetusi raskes materiaalses olukorras olevatele inimestele.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Tõhustatakse ennetavat peretööd (laste päevakeskused ja teised perekonda toetavad teenused, lastekaitsetöö linnaosades, võrgustikutöö) teenustevõrgu maksimaalse väljaarendamise kaudu. Kogu linna teenindavaks ennetava peretöö keskuseks saab 2006. aastal avatud Tallinna Perekeskus.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Tallinnas kujundatakse terviklik ja professionaalne laste hoolekandesüsteem, tagatakse hoolekandepersonali piisavus (1 lastekaitsetöötaja 1 000 lapse kohta), mis aitab ennetada sotsiaalsete probleemide tekkimist ja süvenemist ning on orienteeritud perede toimetuleku tagamisele. Mõjutusvahendite rakendamisest enam tuleb pöörata tähelepanu perekonna õigeaegsele toetamisele ja kriminaalpreventiivsele tööle koostöös kodu, kool ja lastekaitse.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Tallinna Lastekodu reorganiseeritakse aastaks 2010. Selleks ehitatakse või ostetakse Mustamäe ja Kopli keskuse lastele väikesed kahepere majutusüksused ning korraldatakse ümber sisuline töö peredes, mille tulemusena saavad lapsed iseseisvaks eluks parema ettevalmistuse ja integreeruvad ühiskonda.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Lastekodust ellu suunduvatele noortele, kes pole võimelised iseseisvat elu alustama või kes ootavad eluaseme eraldamist, võimaldatakse koht noorte- või tugikodus.

Asendushooldust vajavatele lastele hoolduse korraldamisel kasutatakse riiklikku PRIDE programmi võimalusi. Hooldusperede toetamiseks korraldatakse hooldusvanematele seminare, teabepäevi ja eneseabigruppe. Soodustatakse kasuperede tegevust enesetäiendamisel lastekasvatamise valdkonnas.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Plaanitakse veel 20 täiendavat kohta Tallinna Laste Turvakeskuses sõltuvushäiretega lastele, 2010. aastaks luuakse 10 kohta emadele lastega. Asutatakse võõrutusraviüksus rasedatele ja lastega emadele.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Käitumishäiretega lastele võimaldatakse ka järgnevatel aastatel tugiisikuteenust ja sotsiaalset rehabilitatsiooni erinevates sotsiaalprogrammides. Suurendatakse kinnise režiimiga rehabilitatsioonikeskuste kohtade arvu alaealiste sõltlaste tarvis, ühtlasi luuakse võimalus saada päevast rehabilitatsiooniteenust. Asutatakse võõrutusraviüksus ja sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus sõltuvusprobleemidega rasedatele ja lastega emadele.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Puuetega inimeste peredele osutatakse nende parema toimetuleku ja kohanemise eesmärgil nõustamist, sh esmatasandi nõustamist. Toetavate teenustega (nõustamisteenused, laste ja täiskasvanute päevahoid ja rehabilitatsioon, toetatud tegevus ja töö, intervallhooldus, toetatud elamine) suurendatakse puuetega inimeste ja nende perede toimetulekuvõimet.

Viipekeele teenuse osutamisel toetab linn 320 isikut aastas. Suurendatakse isikliku abistaja teenuse osutamist puuetega inimestele. Tagatakse puuetega laste hoidmine koolivaheaegadel.

Avahooldusteenuste arendamise raames psüühiliste erivajadustega inimestele pakutakse nõustamist, tugiisiku teenust ja osalemist eneseabigruppides.

Linn toetab vaimupuudega isikutele keskuse rajamist ja psüühiliste erivajadustega isikutele teenuste osutamist.

Linnakeskkonna hea ligipääsetavuse tagamiseks liikumistakistusega inimestele viiakse üldkasutatavate hoonete ehitusnormid järk-järgult kooskõlla liikumistakistusega inimeste vajadustega. Soetatakse puuetega inimeste vajadusi arvestavaid ühistranspordivahendeid, paigaldatakse ratastoolide liikumist suunavad märgid ning invatranspordi teenuse osutamist soodustatakse senisest suuremal määral.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Linn osaleb 2007. ja 2008. aastal STAR projekti väljatöötamise töörühmades ja registri piloteerimises, et ühena esimestest omavalitsustest uus register juurutada.

(Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

Turvalisus

Noorte kuritegelikule teele sattumise vältimiseks jätkatakse käivitatud projekte nagu “Ole normaalne“, “Keelutsoon“, “Sport kuritegevuse vastu“ jne. Alustatakse kuritegevuse ennetamise programmi 2006-2010 koostamist. Turvaline koolitee“, et vähendada lastega toimuvaid õnnetusi.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Avaldatakse Tallinna linnas tekkida võivate riskide koondanalüüs, tutvustatakse linnaelanikele võimalikke riskiallikaid, nende poolt ohustatud alasid ja võimalikke tagajärgi nende erinevates raskusastmetes. Koostatakse linna kriisireguleerimisplaan.

Alustatakse elanikkonna ohuolukordadest teavitamissüsteemi rajamist. Projekti eesmärgiks on Tallinnas viibivate isikute tähelepanu läbi sireenide ja telefonivõrkude kaudu teate edastamisega linnas juhtunud suurõnnestustest, mis võivad esile kutsuda hädaolukorra väljakuulutamise. Teavitussüsteemi kasutatakse elanikkonnale konkreetsete käitumisjuhiste teavitamisega.

Turistide paremaks teenindamiseks luuakse suurema külastatavusega turismiobjektide lähedusse kriisiabipunkte.

Tallinna linn alustab parimatele politsei- ja päästetöötajatele stipendiumide määramist.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Kõigile naabrivalvest huvitatutele luuakse võimalused naabrivalvealase tegevuse algatamiseks ja teostamiseks oma kodukohas. Tagatakse naabrivalvet tutvustavate materjalide kättesaadavus. Naabrivalvealast koostööd tehakse kõigi organisatsioonidega, mille väljundiks on elanikkonna suurem turvalisus.

Narkomaania ennetustöös toetutakse õpilaselt-õpilasele suunatud ennetustööle ja pedagoogide narkomaania valdkonna alasele koolitusele. Realiseeritakse programmid “Laste haridustee turvaliseks“ ja “Koolivalve“. See aitab muu hulgas ühtlustada nõudeid koolide turvalisusele. Erilist tähelepanu pööratakse tööle lastevanemate ja riskigruppidega. Soodustatakse, koordineeritakse ja kontrollitakse koolides tehtavat narkomaaniaalast ennetustööd, tutvustades narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kahjulikku füsioloogilist ja sotsiaalset toimet. Linnaosades tagatakse süstlavahetuspunktide ja nõustamispunktide töö. 2006. aastaks plaanitakse 4 statsionaarset ja 3 mobiilset nõustamispunkti. Laiendatakse narkosõltlaste asendus- ja võõrutusravi võimalusi. Piiratakse alkoholi kättesaadavust ja tutvustatakse alkoholismi ravi võimalusi.

Koostöös Põhja Politseiprefektuuriga luuakse meditsiiniline kainestusmaja, tagamaks kontrolli alkoholi kuritarvitajate üle linnas.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Tõhustatakse vabatahtlike kaasamist turvalisuse tagamisel linnas, sealhulgas nii korrakaitse, ohutuse kui ka heakorra tagamisel ning toetatakse erinevaid kodanikualgatusi linna elukeskkonna parandamisel.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Riigi, munitsipaal-, ja erastruktuuri koostöö edendamisel turvalisuse valdkonnas valmistatakse ette uus turvalisuse tagamise leping Tallinna linna, Politseiprefektuuri, Kaitseliidu Tallinna maleva, Tallinna munitsipaalpolitsei ja turvafirmade vahel.. Koostöös politseiosakondadega valmivad linnaosade turvalisuse tagamise plaanid, sõlmitakse koostöölepingud. Linnakodanike turvalise käitumise koolitusi viiakse läbi korrakaitsekeskustes, mis töötavad hetkel Mustamäe ja Kristiine linnaosades, edaspidi on plaanis luua sarnased keskused veel Lasnamäel ja Põhja-Tallinnas.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Arendatakse videovalvet kõigis linna rahvarohketes ja probleemsetes kohtades. Videovalve tagab avaliku korra kaitse ja heakorraeeskirjade pideva järelevalve. 2006. aastal laiendatakse videovalve võrku ja pikendatakse videovalve lepingut ning sõlmitakse uus leping koostöös politseiprefektuuriga. Olemasolevale 34 kaamerale lisatakse kaameraid vastavalt linna ja politsei poolt koostatavale arengukavale, mille kinnitamise järel asutakse videovalvesüsteemi laiendamine. 2006.-2008. aastatel on kavas laiendada videovalvesüsteemi, lisades igal aastal vähemalt 6 kaamerat. Koostatakse Tallinna videovalvesüsteemi digitaliseerimise kava.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Kõigis linnaosades rakendatakse pargivalvet ja rekonstrueeritakse parkide valgustus, millega suureneb avalike alade kasutus seoses turvalisuse tõusuga ning väheneb vandalismiaktide arv.

Munitsipaalpolitsei jälgib linna kehtestatud õigusaktide täitmist, avastab nende rikkumisi ning menetleb väärteokorras. Munitsipaalpolitsei korraldab 2006. aastal oma töö ümber ööpäevaringseks, kindlustades oma tegevusega Tallinna õigus- ja heakorda.

2007. aastal alustatakse uue registri väljatöötamist, mis koondaks kogu linna väärteoasjade info. Registri abil on võimalik linnal saada paremat ülevaadet linnas toimepandavatest väärtegudest ja seeläbi parandada ennetustegevust.

(Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

2007. aastal koostatakse “Rahuliku kooselu programm“, mis eelkõige käsitleb rahvusliku võrdõiguslikkuse teemat.

(Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

3.5. Peaeesmärk: Ümbritsev elukeskkond on linnaelanikele vastuvõetav, elutegevuses abistav ja positiivseid emotsioone esilekutsuv

3.5.1. Strateegilised alused

Käesoleva peaeesmärgi saavutamine on seotud strateegia “Tallinna 2025“ kohaselt linna elukeskkonna allstrateegiaga, mis keskendub erinevatele linna elukeskkonna kujundamise aspektidele nagu linnaplaneerimine, -ehitus ja -arhitektuur, samuti muinsuskaitse- ja omandiküsimustele ning elamumajanduse, kommunaalmajanduse ja keskkonna valdkondadele. Tallinna hea elukeskkonna visioon rõhutab eelkõige inimest ja tema rahulolu.

Linnarahanduse ja linnajuhtimise allstrateegias nähakse olulise lahendamist vajava probleemina riigilt maa munitsipaliseerimist, mis võimaldaks linna efektiivsemat juhtimist.

Linnakeskkonna arendamise allstrateegia paigutub ennekõike “Heaolemise Tallinna“ eesmärgi alla, püüdes luua sellist keskkonda, kus saaksid ennast hästi tunda nii kohalik elanik kui ettevõtja, samuti väliskülastajad. Vanalinn, suur merepiir, saared ja mets (puhkealad) on väärtused, mis peavad olema kõigile avatud ja kasutatavad. Nende abil loodud harmoonia ehitatud keskkonnaga on suureks lisaväärtuseks Tallinna elukeskkonnale.

Linn peab saama avaliku ruumi heaks peremeheks. Erilist rõhku pannakse linna metsade säilitamisele. Metsad aitavad leevendada jätkuvalt suurenevast keskkonnakoormusest tingitud reostuse mõjusid, olles ühtlasi keskkonnaseisundi olulisemaks indikaatoriks. Pargid, mänguväljakud ning avalikud ja lihtsalt mõnusa väljasolemise kohad muutuvad järjest olulisemaks aluseks hea elukeskkonna määratlusele.

Elukeskkonna allstrateegia rõhutab vajadust “kokku leppida ja võtta kasutusele uued instrumendid avaliku huvi tagamiseks ja linna kui terviku arenguks“. Linn peab maa müümiselt suunduma ümber maa omandamisele ning erasektori pikaajalisele eesmärgistatud kasutusse andmisele. Reegliks peaks kujunema see, et linna kinnisvara ei võõrandata ilma planeeringu ja konkreetse ehitusõiguseta. Linna maapoliitika peab tagama planeeringute realiseerimise ja avaliku huvi kaitsmise. Lisaks koostöö tõhustamisele erasektoriga vajab edasiarendamist koostöö riigi ja kolmanda sektoriga, kes on põhilisteks partneriteks vastavate poliitikate koostamisel ja rakendamisel. Uuele elamuehitusele saab esitada nõude, et 10% eluasemetest oleksid üürieluasemed fikseeritud üüriga, mille arvestuse aluseks on 5-7%.

3.5.2. Eesmärgid

·              Kõigis linnaosades kehtestatud üld- ja teemaplaneeringud
               (Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

·              Linna keskkonna arengu kavandamine lähtub säästva arengu põhimõtetest

·              Lõpule viidud omandi- ja maareform, sh linna ülesannete täitmiseks ja arenguks vajalik maa on munitsipaliseeritud

·              Ühistranspordi liinivõrgu viimine vastavusse elanike elu- ja äritegevuse vajadustega

·              Rakendatud ühistranspordi prioriteetsust tagavad liikluskorraldusskeemid
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

·              Väljaarendatud ühistranspordi infrastruktuur

               (Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

·              Uuendatud ühissõidukite park, sealjuures arvestades puuetega ja eakate inimeste vajadusi

·              Hästi arendatud Tallinna linna ja tema tagamaa terviklik ühistransport

·              Hästi korraldatud liiklus ja parkimine

·              Välja töötatud kontseptsioon Euroopa Rohelise Pealinna initsiatiivi käivitamiseks
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

·              Haljasalade võrgustik ning linnametsade kompleksne hooldamine ja järelevalve

·              Munitsipaliseeritud ja inventeeritud linnametsad

·              Passistatud Tallinna pargid ja puud
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

·              Käivitatud ülelinnaline koerteregister ja propageeritud koerte mikrokiipide paigaldamine
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

·              Kaasaja nõuetele vastav loodushoidlik jäätmekäitlus, sh hästi toimiv ja korraldatud olmejäätmevedu
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

·              Linnaruumi keskkonnaohutuse kindlustamine, sh Paldiski suunaliste ja Tallinna läbivate keskkonnaohtlike transiitveoste lõpetamine

·              Hooldatud, valgustatud ja väljaarendatud tänavatevõrk

·              Väljaehitatud jalgrattateede võrgustik

·              Paranenud transpordi ühendusvõimalused
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

·              Väljaehitatud eritasandilised ristumised raudteega
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

·              Väljaehitatud rahvusvaheline Aegna saare sadam
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

·              Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kvaliteedi ja linnaelanikele kättesaadavuse kindlustamine

·              Rekonstrueeritud ja väljaehitatud sademe- ja drenaaživee ärajuhtimise süsteem

·              Säilitatud merevaade Rocca al Mares ja Pirital

·              Rannaalade kaitserajatiste kavandamiseks läbi viidud uuringud
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

·              Kaitstud linna veekogud ja veehaarderajatised

·              Suurendatud elamuehitusmahud ning lahendatud sundüürnike ja teiste abivajajate eluaseme probleemid

·              Korrastatud linna elamufondi struktuur

·              Veebi-põhine kalmistute andmebaas
               (Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

3.5.3. Eesmärkide saavutamise võimalused

Linnaplaneerimine

Linna ruumilise arengu ja planeerimise senisest efektiivsemaks suunamiseks kindlustatakse linnaosad üldplaneeringuga, koostatakse keerukamate linnaplaneerimise valdkondade teemaplaneeringud ja laiendatakse detailplaneerimist linna algatusel.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Koostatakse Pirita, Nõmme, Põhja-Tallinna, Haabersti ja Kristiine linnaosade ning Lasnamäe elamualade ja Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringud.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Pirita linnaosa üldplaneering valmib 2006. aasta jooksul, Nõmme linnaosa üldplaneering ja Lasnamäe elamualade üldplaneering valmivad 2007. aasta jooksul ning ülejäänud üldplaneeringute koostamine on kavandatud 2008. aastasse. Pirita Linnaosa Valitsuse uus administratsioonihoone ehitatakse 2007. ‑ 2008. aastal. Kavandatakse Nõmme Linnaosa Valitsuse uue administratsioonihoone ehitamist.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006;

Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

Kesklinna linnaosale ei ole otstarbekas koostada üldplaneeringut – planeerimise ja ehitamise üldised põhimõtted selles linnaosas määratakse Tallinna ehitusmääruses vastava peatükina, samuti koostatakse Kesklinna miljööväärtuslike alade kaitse- ja kasutamistingimuste määramiseks teemaplaneering, mis valmib 2007. aasta jooksul. Linnakantselei juhtimisel valmib 2007.‑2008. aastal Tallinna vanalinna arengukava.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006;

Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

Teravamate linnaehituslike probleemide lahendamiseks koostatakse Tallinna kõrghoonete, Tallinna rohealade ning Tallinna tänavavõrgu ja kergliiklusteede teemaplaneeringud, mis valmivad vastavalt 2006., 2007. ja 2008. aasta jooksul.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Koostatakse Jätkusuutliku transpordisüsteemi arengukava 2007‑2015. Selle raames käsitletakse kõigi aktiivsete transpordiliikide (ühistransport, jalgratturid, jalakäijad) arenguvõimalusi. Kaasajastatakse ja täiendatakse eesmärke ning tegevusi ühistranspordi ja teiste aktiivsete liikumisviiside kasutusvõimaluste parandamiseks. Kujundatakse tingimused aktiivsete transpordiliikide kasutamise suurendamiseks.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Linnaplaneerimisel rõhutada ohtlike ainete käitlemistegevuste (sh transport ja töötlemine) pideva vähendamise vajadust Tallinnas.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Täies mahus on välja töötatud planeeringute register, mis võimaldab kodanikel ja ametnikel saada aktuaalset teavet ehitus- ja planeerimisobjektide menetlusprotsessidest ning kaasnevatest dokumentidest. Geoinfosüsteemi andmete ning spetsiaaltarkvara kasutuselevõtmine üld- ja teemaplaneerimisprotsessides, nende abil andmete visualiseerimine otsuste kvaliteedi tõstmiseks.

(Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

Maaomand

Tallinna linn taotleb jätkuvalt, ja kiirendatud korras heas koostöös riigiga, riigi omandis olevat ning linna ülesannete täitmiseks ja linna arenguks vajalikku maad linna omandisse vastavalt kehtestatud planeeringutele. Teemaplaneeringute, linnaosade üldplaneeringute ja detailplaneeringute koostamise käigus munitsipaalomandisse taotletavad maatükid. Munitsipaalomandisse taotletakse:

·               avalikult kasutatav tänava-, haljas- ja metsamaa, pargid, kalmistud ning rannaalad;

·               linnale kuuluvate ehitiste krundid, sh linnamüür ja tornid;

·               Tallinna Botaanikaia arenguks vajalik maa;

·               järvede alune ja sanitaartsooni maa;

·               linna ülesannete täitmiseks ja arenguks vajalik maa, sh elamute, haridus- ja kultuuriasutuste ehitamiseks, elurajoonide teenindamiseks, teede ja infrastruktuuri ehitamiseks, spordi- ning puhkerajatiste ja mänguväljakute rajamiseks, tootmise arendamiseks sobilik ja vajalik maa.

Linna omandis olevatelt kinnistutelt ja maadelt püsitulu kindlustamise kava saavutamise võimalusena kaalutakse:

·              hoonestatud kinnistute puhul rendi/üüritulu saamist;

·              hoonestamata kinnistute puhul hoonestusõiguse ja kasutusõiguse seadmist;

·              tasuliste servituutide seadmist üleehituseks;

·              linna omandis olevate rajatiste ajutisse kasutusse andmise eest tasu võtmist;

·              muuta valdavaks linna kinnisasjade kasutusse andmine, mitte võõrandamine.

Lähtutakse põhimõttest eelistada vara müügile pikaajalise hoonestusõiguse seadmist läbi avaliku konkursi ning hoonestusõigus antakse ainult koos detailplaneeringuga. Alustatakse linna vara kasutamise arengukava koostamist. Raekoja platsil ja selle vahetus läheduses asuvat linna vara ei müüda.

Rannaalade kasutussevõtmise osas jätkatakse koostööd riigi- ja linnaasutuste vahel poolkinniste rannaalade avalikku kasutusse võtmiseks. Pööratakse erilist tähelepanu Paljassaare poolsaarel asetseva riigimaa munitsipaliseerimisele. Alustatakse Paljassaare atraktiivseks elu- ja puhkekeskkonna ning ökoturismi ala muutmist ning Tallinna haridus- ja kultuurilinnaku loomisele Patarei piirkonda.

Lahendatakse ohtlike veoste vedu läbi linna raudtee ümbersõidu ehitamisega ümber Tallinna ning Kopli poolsaare kaudu liikuva kaubavoo vähendamise või asendamise abil. Alustatakse läbirääkimisi riigiga, et Tallinnast ei kujuneks ohtlike veoste ootejaam, mis võimaldaks lõpetada linna läbivad ohtlikud transiitveosed.

Ühistransport

Taotletakse ühistranspordi korrashoiu riigipoolset rahastamist.

Arendatakse ühistranspordi elektroonset piletisüsteemi. Ühissõidukites võetakse kasutusele elektroonilised kompostrid. Ühistranspordiliinide töö optimeerimiseks paigaldatakse loendusseadmed, mis võimaldavad loendada sõidukitesse sisenevaid ja sõidukitest väljuvaid sõitjaid. Loendusseadmetega varustatud ühissõidukite arvu on planeeritud suurendada.

(Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

Ühistranspordis luuakse tingimused kuulmis- ja nägemispuudega isikute toimetulekuks, sõidukitesse paigaldatakse heliseadmed ja valgusinfotablood. Turvalisuse tõstmiseks ühistranspordis paigaldatakse sõidukitesse turvakaamerad.

(Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

Kõikidesse ühistranspordipeatustesse ehitatakse ooteplatvormid, peatused varustatakse ootekodade ning kaasaegsete sõiduplaani- ja infoalustega. Ühistranspordipeatustes võetakse kasutusele reaalaja infosüsteem, kus sõitjad saavad reaalajas informatsiooni saabuvate ühissõidukite kohta.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006;

Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

Tallinna linna ja tema lähitagamaa ühistranspordi terviklikuks arendamiseks töötatakse 2007. aastal välja Tallinna ja Tallinna lähipiirkonna planeerimise ja finantseerimise põhimõtted ühistransporditeenuste integreerimiseks. Ühistranspordi parema toimimise huvides kavandatakse lahendused ühistranspordi prioriteedisüsteemi (ühissõidukiradade, ühissõidukeid soosivate foorisüsteemide jt liikluslahenduste) rakendamiseks tänavatel (tänavalõikudel).

Optimeeritakse sõidugraafikud ja kogu ühistranspordi marsruutvõrk. Sõitjate teenindustaseme parandamiseks kavandatakse vahendid liinivõrgu muudatusteks ja ühistranspordiliikluse tihendamiseks. Arendatakse koolibussiteenust. Jätkatakse madala sisenemisega ja madalapõhjaliste kaasaegsete ühistranspordivahendite soetamist. Vähendatakse kasutuses olevate ühissõidukite keskmist vanust. Ühissõidukite keskmiseks vanuseks aastal 2010 kavandatakse trammidel 18, trollidel 12 ja bussidel 10 aastat (“Tallinna ühtse piletisüsteemi ühistranspordi jätkusuutlik arengukava, teenindustaseme normid ning investeeringute ja rahastamise programm 2004-2010“ (Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2003. a määrus nr 40)). Töötatakse välja ühissõidukitele esitatavad nõuded, sh arvestades nõudeid erivajadusega inimeste teenindamiseks.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006;

Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

Tõhustatakse ühistranspordi juhtimise haldussuutlikkust, eriti seoses sõitjateveo lepingute täitmise järelevalve tõhustamise, samuti teenuse strateegilise arendamisega. Ühistranspordiliinide teenindamise avaliku konkursi läbiviimiseks töötatakse välja põhimõtted, samuti määratletakse ajagraafik ja valmistatakse ette sõitjateveo lepingute projektid.

Aastal 2006‑2007 toimub Lasnamäe trammiliini rajamiseks teostatavusuuringu tegemine ja EL Ühtekuuluvusfondile esitatava toetustaotluse koostamine. 2008. aastal toimuvad ettevalmistavad tööd Lasnamäe trammiliini projekteerimiseks. 2008. ‑ 2009. aastal toimub Lasnamäe trammiliini projekteerimine. 2010. ‑ 2015. aastal toimub Lasnamäe trammiliini ehitamine ja käikuandmine, 2013. aastal alustatakse ettevalmistavate töödega Mustamäe trammiliini rajamiseks.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Ühistransporditeenuse arendamiseks kavandatakse vahendid ühistranspordi uuringute ja projektide läbiviimiseks.

Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

Lähtudes keskkonnasäästlikkuse printsiipidest taotletakse vahendeid alates 2007. aastast EL Ühtekuuluvusfondist investeeringuteks Tallinna elektritranspordi infrastruktuuri ja veeremisse, sh Lasnamäe trammiliini projekteerimiseks ja väljaehitamiseks.

Liikluskorraldus

2006. aastast alustatakse Tallinna Liikluskorralduse arengukava koostamisega, mille põhiülesandeks on tagada linnas võimalikult kiire, optimaalne, sujuv, turvaline ja keskkonnasõbralik liiklus. Tellitakse vajalikud uurimistööd teede ja ristmike läbilaskevõime suurendamiseks, liiklusõnnetuste analüüsimiseks, meetmete rakendamiseks jalakäijate, sh laste ja kooliõpilaste, jalgratturite, puuetega inimeste turvalisus tagamiseks, ühistranspordi eelisarengu tagamiseks jne.

Planeeritakse täiendavaid maa-alused parklaid ja parkimismaju, seejuures nähakse ette rohkem parkimiskohti puuetega inimeste sõidukitele. Uute ja rekonstrueeritavate ehitiste parkimise planeerimisel nähakse sõidukite parkimine üldjuhul ette oma kinnistul.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Tõhustatakse liiklusalast selgitustööd, koostöös õiguskaitse organite ja meediaga.

Uute tunnelite rajamisel lähtutakse maksimaalselt põhimõttest: jalakäijad maa peal, autod maa all.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Linna välisilme ja haljasalad

Jätkatakse Mustamäe Parditiigi pargi rekonstrueerimistöid. Põhja-Tallinnas puhastatakse ja heakorrastatakse Stroomi rand ja sinna rajatakse täiendavad parkimiskohad. Stroomi ranna, rannapargi ja Merimetsa piirkonnas rajatakse valgustatud suusarajad ja jalgrattateed. 2008. aastaks rekonstrueeritakse Löwenruh’i pargi tõllakuur ja ehitatakse projekti kohaselt valmis Löwenruh’i park. Alustatakse haljastatud puhkeala rajamist Räägu tänava ja Püü tänava nurgal. Vastavalt kehtestatud Vabaduse väljaku planeeringule hakatakse välja ehitama pealinna tähtsamat väljakut.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Tallinna vanalinna muinsuskaitseala pargi- ja haljasaladel arendatakse vanalinnale omaseid kultuuriajalooliselt traditsioonilisi tegevusi vastavalt vanalinna muinsuskaitseala piirkondade arengukavale.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Korrastatakse ja muudetakse atraktiivseks vähemalt viis linna parki, sh planeeritav Linna Rahvuspark ja Pae park ning laiendatakse kõikidesse parkidesse WiFi (Wireless Fidelity – traadita internet) leviala. Linna välisilme ja haljasalade parandamiseks jätkatakse purskkaevude rajamist.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Aegna saarel heakorrastatakse rannaala, rajatakse rannapark, koos vajaliku rannainventariga.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

(Kehtetu. - Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

Jätkatakse Aegna saare sadama rekonstrueerimist ja looduspargi rajamist.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Tagatakse võimalikult laiem linna rannajoone avatus avalikkusele, sh Stroomi rannast Rocca al Mareni.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Kadrioru pargi 300. aastapäeva tähistamiseks 22. juulil 2018 taastatakse ajalooliselt ja rekonstrueeritakse Kadrioru park, pargis funktsioneerib Kadrioru muuseum ning ajaloolise miljööga kohvik.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Tagatakse Pirita linnaosale omase aedlinnaku ilme ja loodusliku miljöö säilimine, välistades suurte korterelamute ehitamise linnaossa.

Tehakse ettevalmistustöid ning algatatakse projektikonkurss Pae veehoidla puhkeala avalikuks kasutuselevõtuks.

2007. aastast alustatakse Lasnamäel projektiga “Kivilinna muutmine roheliseks elukeskkonnaks“.

Linna välisilme ja haljasalade kaitseks rakendatakse munitsipaalpolitseid ja arendatakse koostööd korrakaitseorganitega. Väärtegude menetlemisel rakendatakse seaduse kõiki võimalusi.

Keskkond

Linna arengu kavandamine lähtub säästva arengu põhimõtetest.

Luuakse “Keskkonnafond“, mille eesmärgiks on linna eelarvesse laekuv raha  keskkonnatasudest (sh loodusvara kasutusõiguse tasudest ja saastetasust) kasutada sihtotstarbeliselt keskkonnaseisundi parandamiseks läbi keskkonnaprojektide ja programmide.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006;

Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

Nüüdisaegne jäätmekäitlus arendatakse välja järk-järgult, mis tähendab eelkõige jäätmetekke vähendamist, liigiti kogumise ehk kohtsortimise evitamist ja taaskasutamist võimalikult suures ulatuses ning linna korraldatud jäätmevedu. Vastavalt riigi ja linna jäätmekavadele peab segaolmejäätmete taaskasutamine tõusma lähiaastatel seniselt 5-10%-lt 35-40%-ni. See saavutatakse muuhulgas biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete eraldikogumise ja kompostimise evitamisega 2006.-2009. aastatel.

Koostöös Euroopa Liidu institutsioonide ja teiste linnadega töötatakse välja Euroopa Rohelise pealinna tiitli hindamiskriteeriumid ja statuut. Tallinna initsiatiiv luua selline tiitel ühtib Euroopa Liidu linnakeskkonna parendamise strateegiaga ning veelgi ajendab kohalikke omavalitsusi parandama linnade keskkonda ning püüdlema tervemate ja jätkusuutlikumate linnade poole. Pikemas perspektiivis Tallinn võiks kandideerida Euroopa Rohelise pealinna tiitlile. Samuti töötatakse välja Läänemere elukeskkonna saaste vähendamise meetmed.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

2009. aastaks arendatakse välja neli jäätmejaama, sh Mustjõe-Veskimetsa ristmiku piirkonnas ja Pääsküla prügila alal 2007. aastal, Lasnamäel Punase tn piirkonnas ja Põhja-Tallinnas Paljassaare tn piirkonnas 2008 2009. aastal. Koostöös MTÜ Taaskasutusega arendatakse välja Tallinna Taaskasutuskeskus. 2007. aastal viiakse lõpule Pääsküla prügila sulgemistööd.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006;

Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

Viiakse läbi rannaalade kaitserajatiste kavandamiseks vajalikud uuringud ning uuritakse kiirlaevalainete mõju vesirajatistele ja kaide ääres seisvatele laevadele.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

2006.  võetakse vastu uuendatud Tallinna Jäätmekava, millega seatakse strateegilised eesmärgid linna jäätmemajanduse arendamiseks 2006-2011. Jätkuvalt korraldatakse iga-aastasi teavituskampaaniaid.

Koostatakse välisõhu strateegiline mürakaart ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava.

Veeressursi kaitseks ning selle säästva kasutamise võimaluste väljaselgitamiseks, samuti pinnase- ja sademevee ärajuhtimissüsteemide põhimõtteliste lahenduste koostamiseks viiakse läbi uuringud, mis on aluseks planeeringute ja arengukavade koostamisel ning tehnosüsteemide väljaehitamisel.

Väärtuslikud pargid võetakse looduskaitse alla ja neid hooldatakse vastavalt klassile. Jätkatakse linna haljastuse infosüsteemi arendamist ning käepärasemaks muutmist. Käivitatakse puude asendusistutuse programm ja alustatakse asendusistutuse kava koostamist.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Aegna saarel korraldatakse jäätmete kogumine, ladustamine ja vedu vastavalt linna jäätmekavale.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Laste ja noorte keskkonnaalasesse tegevusse kaasamiseks luuakse ja viiakse ellu keskkonnakaitsealase teadlikkuse tõstmise erinevaid programme, nt läbi koolimetskondade loomise. Rajatakse loodusmaju Aegna saarel ja Botaanikaaias.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

2006. aastal nähakse ette täiendavaid kohustusi kalmistute haldamisel, sh kolumbaariumite ehitamist, infoviitade paigaldamist, kalmistute territooriumite piiramist piiretega, kalmistutel paiknevate kultuuriväärtuste säilitamise kohustust jne. Plaanitakse ehitada Tallinna ja selle lähiümbruse omavalitsuste uus kalmistu Saku valda. Taotletakse kalmistute maade munitsipaliseerimist ning Liiva ja Rahumäe kalmistutega  külgnevate riigi omandis olevate maatükkide liitmist kalmistuga. Jätkatakse kalmistute elektroonse andmekogu loomist ja tarkvara täiendamist.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Teede- ja tänavate võrk

Väljaarendatud, hooldatud ja valgustatud tänavatevõrgu eesmärgi saavutamiseks pannakse rõhku:

  • transpordiühenduste kitsaskohtade kõrvaldamise ja ühendusvõimaluste nüüdisajastamisele;
  • magistraaltänavavõrgu üldkvaliteedi parandamisele;
  • piirkonnakeskustele parema ligipääsu tagamisele;
  • tänavavõrgu arendamisel rakendada liikluse turvalisuse parendamise võtteid;

(Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

  • liiklusohutuse parandamisele transpordisektoris;
    (Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)
  • keskkonna olukorra parandamisele transpordisektoris;
  • sadamate juurdepääsuteede ehitamisele;
  • ohutegurite likvideerimisele raudtee ja maantee samatasandilistel lõikumistel;
    (Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)
  • vastavuse saavutamisele Euroopa teestandarditele;
  • Aegna saare teedevõrgu väljaarendamisele.
    (Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Tallinna linn koostöös Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning Maanteeametiga on määratlenud Ülemiste liiklussõlme ja Peterburi tee rekonstrueerimise projekti ühe prioriteedina järgmisel Euroopa Liidu programmperioodil 2007‑2013, kusjuures on kokku lepitud, et Tallinna linn korraldab ise vajalikud ettevalmistustööd nimetatud projekti rahastamiseks Ühtekuuluvusfondist.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Tallinna Linnavalitsus on kinnitanud oma valmisolekut osaleda Raudteeinspektsiooni projektis “Ohuprobleemide likvideerimine raudtee ja maantee samatasandilistel lõikumistel“ Tallinna linnas paiknevate Nõmme ja Pääsküla eritasapinnaliste raudteeülesõitude rajamiseks.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Samuti korraldab linn ettevalmistustöid Haabersti ja Russalka ristmike ning Filtri tee ‑ Veerenni tn ühendustee projektide rahastamiseks.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Linna läbivate jalgrattateede võrgu edasiarendamiseks taotletakse lisavahendeid EL fondidest. Jalgratturite ja jalakäijate liiklusturvalisuse tõstmiseks vajab linnaruum liikluskorralduslikku rahustamist. Võimalusel eraldatakse jalgratturile sõidutee erivärvilise teekattemärgistusega ääreala. Vajalik on olemasolevad ja uued jalgrattateed ühendada, et tekiks jalgrattateede võrgustik.

Veevarustus ja kanalisatsioon

Veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamine on Tallinna Linnavalitsuse prioriteet. Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava näeb ette sademe- ja drenaaživee ärajuhtimise süsteemide väljaehitamise ning aastaks 2011 kõigi tallinlaste võimaluse liituda ühiskanalisatsiooniga kogu reovee kogumisalal. Valdkonna arendamisel ja ressursi kasutamise kavandamisel lähtutakse Tallinna ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni arendamise kavast ja Tallinna keskkonnastrateegia 2010 seisukohtadest.

Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kvaliteedi ja linnaelanikele hea kättesaadavuse kindlustamiseks rajatakse veevarustusega katmata aladel veevarustussüsteemid, täiustatakse olemasolevat veepuhastustehnoloogiat veepuhastusjaamas ning rajatakse pumplatele puhastusseadmed. Samuti ehitatakse kanalisatsioon seni kanaliseerimata piirkondades, renoveeritakse olemasolevad (nõuetele mittevastavad torustikud) ning tagatakse elanikkonnale maksejõukohased liitumistingimused.

Aegna saarele rajatakse kaasaegne vee- ja kanalisatsioonivõrgustik.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Kuna Tallinna linna eelarve võimalused on piiratud, taotleb linn eraldi või koos linna vee-ettevõtjatega täiendavat rahastamist EL struktuurifondidelt. Liigniiskete alade väljaselgitamiseks ja liigvee ärajuhtimiseks jätkatakse vajalike uuringute läbiviimist ning seejärel meetmete rakendamist.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimise plaanipäraseks arendamiseks koostatakse sademeveesüsteemide arendamise kava ja enne süsteemide projekteerimist ning ehitamist kohalikest looduslikest tingimustest lähtuvad põhimõttelised üksikute piirkondade lahendused.

Elamufond

Sotsiaalselt toimetulematutele jätkatakse Tallinna sotsiaalmajutusüksuste rajamist. Linna elamufondi struktuuri korrastamiseks arendatakse välja elamis- ja rendipindade arvestussüsteem ja vastav andmebaas. Elanike ühistegevuse arendamiseks jätkatakse toetuste süsteemi (intressitoetus, ühistute koolitamistoetus jne) rakendamist ja vajadusel arendatakse neid tooteid edasi. Toetatakse korteriühistuid sisehoovide, fassaadide ja katuste korrastamisel ning samuti energiat kokkuhoidvat renoveerimist. Elamufondi struktuuri eesmärgi elluviimiseks tehakse koostööd erasektoriga elamuehitusprojektide läbiviimisel ja leitakse sobiv majutusstrateegia erivajadustega kontingendile (vangist vabanenud, alkohoolikud, narkomaanid, kodutud). Jätkatakse koos riigiga munitsipaalehitust ja tagatakse sundüürnikele ja sotsiaalselt toimetulematutele eluase elamuehitusprogrammiga “5 000 eluaset Tallinnasse“.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006;

Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

Kvaliteetse eluaseme ja heal tasemel kommunaalmajanduse saavutamiseks optimeeritakse kaugkütte süsteem, määratakse kaugküttepiirkonnad, tagatakse kaugküttevõrkude küttekindlus
kaugküttesüsteemide renoveerimisega, kooskõlastatakse kaugkütte hinnakujundus ning soodustatakse elektri ja sooja koostootmist.

Vanades elamurajoonides aitab linn viia elamute elektritarbimise 0,25 kV süsteemilt üle 0,4 kV süsteemile. Elanikkonna paremaks varustamiseks elektrienergiaga kavandatakse koostöös AS-ga Eesti Energia detail- ja üldplaneeringute käigus uute 110 kV alajaamade rajamist.

Linna elamufondi ülevaate saamiseks juurutatakse finantsinfosüsteemi kinnisvara moodul. Munitsipaalelamispindade haldamiseks arendatakse välja andmevahetus elamispindade haldurite ning elamute valitsejate vahel, juurutatakse elektroonilist näitude teatamist, arvete esitamist.

(Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

3.6. Peaeesmärk: Kõrge teeninduskultuuriga ja tegusad linnaasutused

3.6.1. Strateegilised alused

Käesoleva peaeesmärgi poole liikumine seondub strateegia “Tallinn 2025“ linnarahanduse ja

-juhtimise allstrateegiaga, mis katab järgmisi tegevusvaldkondi: finantsjuhtimine, ressursijuhtimine, avalike teenuste kättesaadavus ja kvaliteet, linna organisatsioonistruktuur ja personal ning juhtimise infosüsteemid.

Finantsjuhtimise valdkonna ees seisab strateegiliselt olulise ülesandena finantsjuhtimismudeli (FJM) rakendamine ja ühtse majandustarkvara SAP juurutamine. Tallinna Linnavolikogu 22. augusti 2002 otsus nr 329 kohustab Tallinna Linnavalitsust nimetatud mudelit juurutama täies mahus. Juurutamisprojekti lõpptähtajaks on 31. märts 2007. FJM rakendamiseks täies mahus on esmavajalik ümber kujundada linnajuhtimisstruktuur, linnaorganisatsioon ja tööprotsessid, eesmärgiga nende optimeerimise tulemusena saavutada linnaorganisatsiooni poolt kodanikele osutatavate avalike teenuste kuluefektiivsus, eesmärgipärasus ja parem kättesaadavus.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Tallinna linn teostab riigi esindusfunktsiooni ja on riigi majanduse arengumootoriks. Tallinna kui riigi pealinna edasise arengu seisukohast on oluline pealinna õigusliku staatuse sätestamine. Tallinna eesmärgiks on taastada pealinna seaduse eelnõu arutelud riiklikul tasandil ja jõuda nimetatud seaduse vastuvõtmiseni hiljemalt aastal 2007.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

3.6.2. Eesmärgid

·               Linna huvide esindatus EL-s ja tihe linnadevaheline koostöö

·               Hästi informeeritud ja linna juhtimisse kaasatud linlased

·               Kõik tallinlased on registreeritud rahvastikuregistris

·               Hästi toimivad linna avalikud teenused, sh e-teenused
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

·               Süsteemse ?oskusteabega linnaametnikud

·               Arenenud linna asutuste optimaalne infotehnoloogiline infrastruktuur

·               Head töötingimused linna asutustes

·               Linna asutuste vahel selge ja loogiline tööjaotus, mis lähtub linnakodanike parema teenindamise eesmärgist

·               Linna asutuste tööprotsessid on avalikud ja jälgitavad

·               Linna asutuste tegevus on hästi ja arusaadavalt koordineeritud

·               Linnas toimuvad sotsioloogilised ja rahvastikuprotsessid on järjekindlalt ja süsteemselt uuritud ning analüüsitud

(Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

·               Hästi toimiv linna finantssüsteem

·               Tasakaalus ja läbipaistev linnaeelarve

·               Linna finantseeritavad avalikud traadita Internetiühendust tagavad piirkonnad

(Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

·               Kõigile linnaelanikele kättesaadav internetiühendus

·               Hästi toimiv Tallinna GIS
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

3.6.3. Eesmärkide saavutamise võimalused

Linna juhtimine

Linna juhtimisel lähtutakse olemasolevatest arengustrateegiatest, rahvusvahelistest kokkulepetest ja kvaliteedijuhtimise põhimõtetest. Oluline osa linna juhtimises on Lissaboni strateegial, mille põhimõtete elluviimisel võetakse arvesse nii Euroopa Komisjonis kui teistes EL institutsioonides välja töötatud tegevuskavasid. Linna huvisid EL-s esindab linn läbi erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide ja koostöö võrgustike ning Tallinna Brüsseli esinduse kaudu.

(Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

Vajalik on riigiga ja teiste kohalike omavalitsustega koostöö suurendamine ühistranspordi-, sotsiaal-, kultuuri- ja tervishoiu- ja teedevaldkonnas ning samas määratledes arenguvõimalused rahvusvahelisel tasandil.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Jätkatakse linna arenguvisiooni kujundamist koostöös riigi, ülikoolide ning teiste teadusasutustega.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Linnaelanike vajaduste ja soovide väljaselgitamiseks teostatakse vastavasisulisi uuringuid ja monitooringuid. Linnas toimuvaid sotsioloogilisi-, sotsiaalmajanduslikke- ja rahvastikuprotsesse uuritakse ja analüüsitakse järjekindlalt ja süsteemselt. Vajadusel tehakse koostööd uuringufirmade, ülikoolide ja teadusasutuste ning teiste riikide pealinnade linnauurijatega.

(Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

Jätkata tihedat koostööd riigi infosüsteemide arendajate ja haldajatega eesmärgiga erinevate riiklike infosüsteemide ja registrite kasutamiseks ning andmeteenuste kasutusele võtmiseks linna ametnike ja linna infosüsteemide poolt. Kõikidele ametnikele tööalaseks kasutamiseks vajalike andmete ligipääsu tagamine x tee kaudu.

(Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

Keskseks ruumiandmete haldamise süsteemiks on Tallinna ruumiandmete register, mille abil hallatakse linnas enam kasutust leidvaid ja kogutavaid ruumiandmeid vastavalt Tallinna Linnavolikogu poolt kinnitatud registri põhimäärusele. Ülejäänud linna geoinfosüsteemid (GIS) integreeritakse Tallinna ruumiandmete registriga, mis pakub neile teenusena aluskaarti ja vajadusel/võimalusel ka teemakihte. GIS valdkonna tegevuskava koostatakse 3 aasta pikkuseks perioodiks. Tegevuskava täiendatakse igal aastal. Geoinfosüsteemi arendustegevuses ja andmevahetuses tehakse koostööd eelkõige riigiasutuste ja teiste omavalitsustega vähendamaks ruumiandmete dubleerimist. Eesmärgiks on võimalikult palju kasutada riiklike registrite võimalusi linna geoinfosüsteemide arendamiseks ja hoida kokku avaliku sektori, sh Tallinna linna vahendeid.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006;

Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

Dokumendihaldussüsteemi täiendatakse nii, et süsteemis on võimalik dokumente digitaalselt allkirjastada. Aastaks 2007 lõpetatakse paberdokumentide ringlus.

Linnaasutuste töötingimuste parandamiseks jätkatakse Tallinna Linnavalitsuse ametiasutuste ja linnaosade valitsuste hoonete ja tööruumide korrastamist vastavalt tööohutuse ja ‑tervishoiu nõuetele. Tagatakse nõuetekohase tuletõrjesignalisatsiooni olemasolu ja sotsiaaltöötajate turvalisus oma töökohustuste täitmisel. Samuti planeeritakse ehitada linnale uus Linna Raehoone, mis võimaldaks nii linnavolikogu, linnavalitsuse kui ka kõik linna ametid, v.a Linnaarhiiv ja  Perekonnaseisuamet, koondada füüsiliselt ühte kohta ning vastaks kaasaja bürooruumi nõuetele ja annaks võimaluse pakkuda kodanikele kaasaegset teeninduskeskkonda.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Linna teenused

Teenuste arendamisel lähtutakse hea valitsemise põhimõtetest, mis tähendab osutatavate teenuste süsteemsust ning eesmärkide ja tulemuste fokuseerimist teenuse tarbijale. Teenuste kvaliteedi tõstmine saavutatakse klientide ootuste ja vajaduste kindlaks tegemisega ja standardite kehtestamisega. Teenuste kättesaadavuse parandamiseks luuakse järjest rohkem e teenuseid. Linlasi informeeritakse osutatavatest teenustest ja neile kehtestatud nõuetest.

(Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

Linlaste informeerimiseks tehakse koostööd avalik-õigusliku ja erameediaga. Tallinna veebileheküljel integreeritakse linnaasutuste avalikud teabevood ning linnas toimuvast pakutakse infot linnaelanikule, ettevõtjale ja turistile ning varustatakse linnaelanikke ja külalisi operatiivse ruumiinfoga.. Linna kommunikatsioonijõudu suurendatakse linna ühtse visuaalse identiteedi väljatöötamise ja süsteemse rakendamisega. Teavitamise korralduses toetutakse uuringutele/monitooringutele ja nende analüüsile. Igal aastal korraldatakse 2-3  teleprojekti ning vahendatakse linnauudiseid regulaarses raadiosaates. Linnale oluliste ürituste tarbeks, samuti ulatuslike infrastruktuuri jt arendusprojektide tutvustamise tarbeks koostatakse erilehti, teisi trükiseid, samuti multimeediavahendeid ning arendatakse usaldusväärse teavituskanalina linnaosade ajalehti.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Tagatakse Tallinna Linnavolikogu ja Linnavalitsuse istungite infotehnoloogiliste, audio- ja videosüsteemide arendamine eesmärgiga tõhustada otsustamisprotsessi ja avalikkuse igakülgset ning operatiivsemat informeerimist.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Arendatakse välja ja võetakse kasutusele Tallinna Linnavolikogu poolt asutatud elektroonilised registrid ja täiustatakse nende baasil e-teenuseid.

Finantsjuhtimine

Põhieesmärk: linna majandustegevuse jätkusuutlikkuse tagamine ja juhtimisotsuste tegemiseks kvaliteetse finantsinformatsiooni kindlustamine.

 

Olulisemad tegevuseesmärgid:

Finantsorganisatsiooni optimeerimine:

 

Eeldatav tulemus:

·        majandusarvestuse kvaliteedi kasv;

·        korrastatud rollijaotus erinevate majandusarvestuse valdkondade asjatundjate vahel;

·        võimaluse tekkimine reaalseks ühtseks metoodiliseks juhendamiseks seoses majandusarvestusega tegelevate töötajate selgete käsuliinide tekkega.

 

Meetmed:

·        finantsrollide selge määratlemine linna organisatsioonis ja rollide täitmise eest reaalse vastutuse määramine (sh õigused ja kohustused);

·        terve linnaorganisatsiooni teenindamiseks ühtse raamatupidamisüksuse moodustamine aastaks 2010;

·        ilma haldusalata ametite eelarvestamise ja ressursijuhtimise funktsioonide kui tugifunktsioonide tsentraliseerimine eesmärgiga suurendada vastava valdkonna töötajate oskusteavet ja parandada töö kvaliteeti;

·        ostu- ja müügiprotsesside ning toimingute eest vastutuse lahutamine raamatupidamisarvestusest, ostu- ja müügiorganisatsioonide loomine.

 

Linna “tooteplaani“ edasiarendamine

Eeldatav tulemus:

·        linna tegevuste läbipaistvuse suurenemine;

·        vastutuse selginemine linna eesmärkide täitmise eest;

·        tulemusauditi läbiviimise võimaluse tekkimine seoses sisuliste (mõõdetavate) eesmärkide määratlemisega.

 

Meetmed:

·        linna erinevate tasandite arengudokumentide ja linna tooteplaani harmoniseerimine;

·        linna tooteplaani kuuluvatele toodetele/teenustele konkreetsete ja täidetavate standardite väljatöötamine mis tagavad selguse teenuste osutamisel ja selleks vajaliku inimressursi, rahaliste ressursside jm ressursi planeerimisel;

·        konkreetse tootevastutuse sätestamine linna õigusaktidega;

·        kuluarvestuse juurutamine ja controllingu süsteemi loomine linnaorganisatsioonis.

 

Linna ühtse majandustarkvara SAP toimimise tagamine ja täiendava funktsionaalsuse juurutamine

Eeldatav tulemus:

·        kvaliteetse ja operatiivse finants(juhtimis)informatsiooni tagamine linna erinevatele juhtimistasanditele.

 

Meetmed:

·        SAP controllingu mooduli juurutamine linnaorganisatsioonis;

·        SAP veebiliideste edasiarendamine ja kättesaadavaks tegemine erinevate tasandite juhtidele;

·        linna ühtse tunnuste süsteemi edasiarendamine;

·        SAP palgaarvestuse mooduli linnaülene rakendamine.

 

Linna tulubaasi stabiilsuse tagamine, mitmekesistamine ja püsitulude osatähtsuse suurendamine ning ressursside säästlik ja otstarbekas kasutamine

Eeldatav tulemus:

·        linnale seadusega pandud üleannete nõuetekohaseks täitmiseks ja kodanikele osutatavate avalike teenuste kvaliteedi tagamiseks vajalike linna tegevuste piisava, stabiilse ja jätkusuutliku finantseerimise tagamine;

·        võimalus vältida eelarve puudujääki, st olukorda, kus linna kulud ületavad tulusid.

 

Meetmed:

·        tulumaksu laekumiste stabiilse kasvu tagamine:

ü      luua linnas majanduse arenguks soodne keskkond;

ü      teha elanike hulgas selgitustööd, mille tulemusena Tallinnas elavad inimesed registreeriksid oma elukoha rahvastikuregistris;

ü      saavutada kokkulepe riigiga kohalikele omavalitsustele tulumaksu eraldamise määra tõstmiseks 11,9%lt 12,3%le;

·        maamaksu tulu suurendamine:

ü      tõhustada kontrolli maa sihtotstarvete üle ja kiirendada maareformi läbiviimist;

ü      kiirendada linnapoolset planeeringute menetlemist;

·        suurendada reklaamimaksu tulu:

ü      tõhustada järelvalvet reklaami paigutamise ja reklaamimaksu tasumise üle;

ü      tõsta reklaamimaksumäära ühe ruutmeetri kohta päeva arvestuses;

·        tõhustada järelvalvet teede ja tänavate sulgemiste ning maksu tasumise üle;

·        suurendada parkimistulu:

ü      laiendada avalikku tasulise parkimise piirkonda;

ü      tõhustada järelvalvet parkimiseeskirjadest kinnipidamise ja parkimistasu tasumise üle;

·        kohalike maksude muutmine ja laiendamine:

ü                  analüüsida koos kohalike omavalitsuste liitudega võimalust kohalike maksude seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmiseks;

·        linnavara efektiivsem kasutamine:

ü      kaaluda võimalust äri- ja eluruumide efektiivsema majandamise eesmärgil moodustada ühtne linna kinnisvara ja elamufondi haldamise organisatsioon;

ü      vaadata üle mitteeluruumide ärilise eesmärgiga üüri- ja rendilepingud ning viia üüri- ja rendimäärad vastavusse vastava piirkonna turuhindadega;

ü      üürivõlgade sissenõudmiseks kasutada enam üürivaidluste lahendamise seaduses ettenähtud võimalust nõuda võlgu sisse üürikomisjonide otsuste alusel;

ü      linnamaa müügi asemel koormata krunte hoonestusõigusega ja kasutusvaldusega ning võimalusel vältida kinnisvara müüki ilma planeeringuta;

·        tulu suurendamine linna poolt osutatavatelt teenustelt:

ü      teostada hinnakujunduse standardiseerimine;

ü      teostada teenuste omahinna analüüs, vaadata üle linna asutuste poolt osutatavate teenuste hinnad ja viia läbi toodete ja teenuste hindade ülelinnaline ühtlustamine;

ü      tõsta tulude sissenõudmise efektiivsust;

·        välisvahendite efektiivsem kaasamine:

ü      suurendada välisrahastusega investeeringute osakaalu investeeringute kogumahus;

ü      tagada projektide linnapoolne kaasfinantseerimine ja vajadusel sildfinantseerimine;

ü      projektides osalevate linna ametnike koolitamine projektide edukaks juhtimiseks ja planeeritud tulemuste saavutamiseks;

·        riigieelarve vahendite kaasamine:

ü      koostöös omavalitsuste liitudega taotleda riiklike investeeringute suurendamist kohalike teede ehituseks ja korrashoiuks ning munitsipaalelamuehituseks;

ü      taotleda senisest enam riigieelarvelisi vahendeid üleriigilise tähtsusega objektide finantseerimiseks;

ü      korraldada Tallinna kui pealinna õigusliku staatuse reglementeerimine riiklikul tasemel “Pealinna seaduse“ vastuvõtmisega;

ü      korraldada riiklike ülesannete täitmine halduslepingute alusel;

ü      jätkata riigiga läbirääkimisi maa munitsipaliseerimise kiirendamiseks;

·        erasektori kaasamine:

ü      kaasata enam erasektorit koostööprojektidesse linnale vajalike objektide ehitamisel ja ettevõtmiste rahastamisel;

ü      enne erasektori kaasamist teostada analüüs, mis selgitaks erasektori kasutamisest tuleneva majandusliku-, sotsiaalse jm kasu võrreldes linna enda tegevusega samal alal;

ü      detailplaneeringute vastuvõtmisel ja maa sihtotstarbe muutmisel analüüsida, kuidas see mõjutaks linna liikluskoormust, infrastruktuuri kasutamist jm. Kaasata arendajad ja ehitajad tekkivate probleemide lahendamisse ning linna keskkonna parandamisse, fikseerides vastavad kohustused lepinguga;

ü      erasektori kaasamisel jälgida, et oleks tagatud elanikkonnale kvaliteetsete teenuste kättesaadavus, selleks rakendada lepingute täitmise üle kvaliteedikontroll;

·        võõrvahendite kaasamine:

ü      lähtuda õigusaktidega kehtestatud piirangutest;

ü      arvestada linna võimet katta laenude teenindamiskulud;

ü      arvestada vajadust tagada ka tulevikus linna jätkusuutlik investeerimisvõime;

ü      hoida linna laenuportfelli kaalutud keskmine eluiga tasemel 10-15 aastat;

ü      intressiriski maandamise eesmärgil fikseeritakse intressid kuni 3/4 laenuportfelli ulatuses;

·        kulupoliitikas seatakse peaeesmärgiks säästlik ja otstarbekas ressursside kasutamine:

ü      juurutada ja arendada edasi eesmärgipärase planeerimise ja controllingu süsteemi;

ü      vaadata üle linna juhtimisstruktuur, linnaorganisatsioon ja tööprotsessid lähtudes ökonoomsusest ja kvaliteetsete teenuste kättesaadavusest.

 

(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006;

Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

4. Linna eesmärkide seire ja tagasiside

Peaeesmärk: Ettevõtlust soosiv, investeeringuid ligitõmbav ning majandusstruktuuri moderniseerumist toetav majanduskeskkond

 

 

Eesmärgid

Mõõdikud

Kriteeriumid

Vastutaja

Suurenenud ettevõtlusaktiivsus

 

Ettevõtlusinkubaatoritest edukalt väljunud firmad

 

80-85%

Ettevõtlusamet

 

Ettevõtlusinkubaatoritest väljunud firmade töötajate arv inkubaatori asukasfirmades (kumuleeruvalt)

2006-140 töötajat; 2007-220 töötajat; 2008-360 töötajat; 2009-2014-iga aasta lisandub 60-80

Ettevõtlusamet

 

Aasta peale stardiabi saamist tegutsema jäänud ettevõtete protsent

90%

Ettevõtlusamet

 

 

 

 

Stardiabi saanud ettevõtetes kolme aasta jooksul alates toetuse saamisest lisandunud töötajate arv ja ettevõtete töötasufond

2006-80 töötajat; 5,2 milj. kr;

2007-80 töötajat; 5,5 milj. kr;

2008-80 töötajat; 5,5 milj. kr;

2009-14-iga aasta kohta lisandub umbkaudu 80 loodud töökohta palgafondiga ca 5,5 milj.

Ettevõtlusamet

 

 

 

Koolitustoetust saanud ettevõtetes lisandunud töökohtade arv

2006-15 100 töötajat;

2007-15 100 töötajat;

2008-15 100 töötajat;

2009-2014 aastas 15 100 töötajat

Ettevõtlusamet

 

 

 

Praktikajuhendaja toetust saanud ettevõtete juhendajate arv

2006-80 juhendajat; 2007-80 juhendajat; 2008-80 juhendajat; 2009-2014-aastas 80 juhendajat

Ettevõtlusamet

 

Stipendiumi saanud inimeste arv

2006-14 inimest; 2007-14 inimest; 2008-14 inimest; 2009-2014-aastas 14 inimest

Ettevõtlusamet

 

Mentorprogrammis osalenud inimeste arv

2006-120 inimest; 2007-140 inimest; 2008-150 inimest; 2009-2014 aastas 150 inimest

Ettevõtlusamet

 

Koolitustel ja teabepäevadel osalenute arv

2006-110;

2007-1200;

2008-1200;

2009-2014-14 1200

Ettevõtlusamet

 

Ettevõtja infopunkti pöördumiste arv

2006-6500;

2007-7000;

2008-7500;

2009-2014- igaaastane kasv 500

Ettevõtlusamet

Suurenenud ettevõtluse konkurentsivõime

Tallinna Tehnoloogiainkubaatoris asuvate ettevõtete keskmine arv

2006-22;

2007-30;

2008-42;

2009-14 - aastas 45 kuni 60

Ettevõtlusamet

 

Tehnoloogiainkubaatoris alustanud ja sealt väljunud ettevõtete ellujäämisprotsent

90%

Ettevõtlusamet

 

Koolitust saanute arv (koolitust ja teavet saanud osalejate arv) Tallinna linna osalusel/toetusel läbi viidud tööjõu kvaliteedi tõstmisele suunatud projektides

2005-2000;

2006-220;

2007-2300

Ettevõtlusamet

Suurenenud tööhõive

Tallinna osalusega välisinvestoritele suunatud messide ja rahvusvaheliste teavitusürituste arv

2006-7;

2007-8;

2009-2014-8

Ettevõtlusamet

 

Lasnamäe Tööstuspargi täituvus ettevõtetega

2006-13;

2007-100%

Ettevõtlusamet

 

Lasnamäe Tööstuspargis olevate ettevõtete töötajate arv

2006-150;

2007-800;’

2008-1500

 Ettevõtlusamet

Peaeesmärk: Lai ja kvaliteetne kultuuriteenuste valik nii Tallinna elanikule kui turistile

(Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

 

 

Eesmärgid

Mõõdikud

Kriteeriumid

Vastutaja

Tallinn on 2011 aasta Euroopa Kultuuripealinn

Kandideerimise tulemuslikkus

100%

Kultuuriväärtuste Amet

Väljaarendatud Tallinna Loomaaed (Tallinna Botaanikaaed, Kadrioru park ja Tallinna Lauluväljak)

Tallinna Loomaia külastajate arv

Suurenemine 5% aastas

Kultuuriväärtuste Amet

Kommunaalamet

(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Rekonstrueeritud, internetiseeritud ja hästitöötavad raamatukogud

Raamatukogu külastuste sh virtuaalkülastuste arv

(Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

Raamatukogu külastuste arvu suurenemine 2% aastas

(Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

 Kultuuriväärtuste Amet

Suurenenud turismitulud

Turismitöösturitele korraldatud info- ja teabepäevade, koolituste arv

2005-20;

2006-25;

2007-25

Ettevõtluseamet

 

Tallinna kui puhke- ja konverentsiturismi sihtkohta tutvustavad turundusüritused (messid, workshopid, kampaaniad, esitlused

2005-25;

2006-29;

2007-35;

Ettevõtluseamet

 

Ajakirjanike arv, kellele on Tallinna vahetult tutvustatud e. korraldatud tutvumisreis

2005-240;

2006-200;

2007-190

Ettevõtluseamet

 

Tallinn Card´iga sooritatud külastuste arv

2005-52500;

2006-62160;

2007-73640

Ettevõtluseamet

Peaeesmärk: Optimaalne haridusvõrk ja kvaliteetne haridus ning laste- ja noortesõbralikum elukeskkond

 

Eesmärgid

Mõõdikud

Kriteeriumid

Vastutaja

Arendatud laste ja noorte sporditegevus ning noorsootöö teenused

Linnaosade/asumite varustatus avatud noortekeskustega arvudes

 

2006-2;
2007-3

Spordi- ja Noorsooamet

Linnaosade valitsused

(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

 

Tallinna Noorsootöö Keskuse teenuseid kasutatavate noorte arv

 

2006-kasv12%;
2007-kasv 14%.

Spordi- ja Noorsooamet

Linnaosade valitsused

(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

 

Sporditegevuse toetust saavate harrastajate arv

2006-22000;
2007-22500.

Spordi- ja Noorsooamet

 

Liikumisharrastuse ürituste arv

2006-40;
2007-50.

Spordi- ja Noorsooamet

Linnaosade valitsused

(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Lasteasutuste ja
 koolide renoveerimine

Tervishoiukabinettidega ja IT-tehnikaga varustamise arv

 

 

2006-20 koolis
; 2007-20 koolis.

Haridusamet

Kõigile kindlustatud põhiharidus

 

Põhikooli õpingute katkestajate protsent

2005-2006-mitte üle 2%;
2006-2007-mitte üle 1,5%;

2007/2008-mitte üle 1%.

Haridusamet

VII klassist alates rakendatud eelõpe

Eelkutseõpet andvate koolide arv

2005-2006-5 kooli
2006-2007-7 kooli
2007-2008-9 kooli

Haridusamet

Kaasatud lapsed ja noored keskkonnakaitselises tegevuses

Linnaosad, kes on kaasatud koolimetskondadesse

2005-Nõmme;

2006-Pirita ja Haabersti;

2007-Põhja-Tallinn, Kesklinn, Mustamäe, 2008-Lasnamäe ja Kristiine.

Keskkonnaamet

 

Peaeesmärk: Kõigile Tallinna elanikele loodud võimalused elada inimväärikat ja turvalist elu

Eesmärgid

Mõõdikud

Kriteeriumid

Vastutaja

Kvaliteetne ning kättesaadav arstiabi Tallinna haiglates

Elanike rahulolu teenusega

vähemalt 70% positiivseid hinnanguid

Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

Eakate, puuetega inimeste ja väikelastega perede vajadustele vastav uuselamuehitus

Valmivate korterite arv

2005-50;

2005-50;

2007-50

Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Elamumajandusamet

Piisav arv öömaja ja varjupaigakohti

Öömajade ja varjupaikade  kohtade arvu kasv

2005-250;

2006-290;

2007-290

Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

Kvaliteetsed üldhooldekodu- ja koduhooldusteenused

Üldhooldekoduteenuste teenuse saajate arv

2005-680;

2006-750;

2007-750

Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

Toetatud elamise teenused vaimupuudega inimestele

Vaimupuudega isikutele teenuste saajate arv

2005-175;

2006-200;

2007-220.

Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

 

Tugiisikuteenust saavate laste arv

2005-40;

2006-100;

2007-100.

Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

Võimalused eakatele ja puuetega inimestele päevategevuseks (sh töötamiseks)

Eakate päevakeskuste kohtade arvu juurdekasv

2005-3200;

2006-3400;

2007-3600.

Sotsiaal- ja Tervishoiuamet,

Linnaosade valitsused

 

Laste päevakeskuse teenuse saajaid

2005-140;

2006-300;

2007-300.

Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

Linnaosade valitsused

Avahooldusteenused psüühiliste erivajadustega inimestele

Teenust saavate isikute arv

2005-255;

2006-300;

2007-320.

 

Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

 

Psühhosotsiaalset nõustamist saavaid kliente

2005-120;

2006-200;

2007-200.

Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

 

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saavaid käitumishäirega lapsi

2005-25;

2006-10;

2007-10.

Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

 

Sotsiaalse rehabilitatsiooni kohti noortele rasedatele ja emadele vastsündinutega

2005-0;

2006-10;

2007-10.

Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

Narkosõltlaste asendus- ja võõrutusravi ning rehabilitatsioon

 

 

Asendus- ja võõrutusravi tarbeks loodavaid keskusi

 

 

 

2005-3;

2006-4;

2007-5.

Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

 

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid saavate sõltuvushäiretega laste arv

2005-43;

2006-44;

2007-44.

Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

Hästi toimiv munitsipaalpolitsei

Heakorra tagamiseks ametnike arvu kasv

2007-56

2008-83

2009-92

2010-100

2011-108

(Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

Munitsipaalpolitsei Amet

(Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

Uued piirkonnad Tallinna videovalve võrgus

Videokaamerate arv

 

2005-6;

2006-6;

2007-6.

Linnakantselei

Peaeesmärk: Ümbritsev elukeskkond on linnaelanikele vastuvõetav, elutegevuses abistav ja positiivseid

emotsioone esilekutsuv

 

 

Eesmärgid

Mõõdikud

Kriteeriumid

Vastutaja

Kõigis linnaosades kehtestatud üld- ja teemaplaneeringud

(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Kehtestatud üldplaneeringud

(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

2006 – 2 tk;

2007 – 2 tk;

2008 – 4 tk

(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Linnaplaneerimise Amet

 

Kehtestatud teemaplaneeringud

2006 – 1 tk;

2007 – 2 tk;

2008 – 1 tk

Linnaplaneerimise Amet

 

(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

 

Tallinna ehitusmääruse muutmise eelnõu volikogule kinnitamiseks

2006 – 1 tk

Linnaplaneerimise Amet

 

(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Lõpule viidud omandi- ja maareform, sh  linna ülesannete täitmiseks ja arenguks vajalik maa on munitsipaliseeritud

Munitsipaaltaotluste esitamine pindala osas

2005-24 km²;

2006-35km²;

2007-45 km²

 Maa-amet

Hästi arendatud Tallinna linna ja tema tagamaaga terviklik ühistransport

Autobusside keskmine vanus aastaks 2010

trammidel 18; trollidel 12;

bussidel 10.

 Transpordiamet

Haljasalade võrgustik ning linnametsade kompleksne hooldamine ja järelevalve

Haljasalade hooldusnormide rakendamine

2005-45%;

2006-48%;

2007-50%

 Keskkonnaamet

Kaasaja nõuetele vastav loodushoidlik jäätmekäitlus

Jäätmete tekkekoha sorteeritavate olmejäätmete osatähtsus

2005-10%;

2006-15%;

2007-20%

 Keskkonnaamet

 

Olmejäätmete taaskasutuse arengu osatähtsus

2005-20%;

2006-25%;

2007 -35%.

 Keskkonnaamet

Välja ehitatud jalgrattateede võrgustik

Jalgrattateede väljaehitamise pikkus

2006-145 km;

2007-150 km;

2008-155 km

(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

 Kommunaalamet

Paranenud sadamate ja maismaaühendus

Rekonstrueeritud sadamate maismaaühenduste (Pan-Europa transpordikoridor) pikkus

2014-19,9 km

(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Kommunaalamet

 

Ülemiste liiklussõlme pikkus

2014-4,1 km

(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Kommunaalamet

 

Tallinnasse suubuvate riigimaanteedega ühendatud magistraalteede pikkus

2007-30,2

Kommunaalamet

Rekonstrueeritud ja väljaehitatud sademe- ja drenaaživee ärajuhtimise süsteem

Väljaehitatud sademe- ja drenaaživee torustike osakaal

2005-70%;

2006-75%;

2007-80%;

2008-85%;

2009-90%;

2010-95%;

2011-100%

(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

 

Kommunaalamet

Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kvaliteedi ja linnaelanikele kättesaadavuse kindlustamine

Ühiskanalisatsiooniga ühendatud majapidamiste osatähtsus

2005-95,5%;

2006-96%;

2007-96,5%;

2008-97%;

2009-98%;

2010-99%;

2011-100%

(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Kommunaalamet

 

 

Joogivee kvaliteedi vastavus nõuetele

2005-96%;

2006-98%;

2007-99%

 Keskkonnaamet

Korrastatud linna elamufondi struktuur

Sundüürnike probleemi lahenduse protsent

2011-100%

(Tvk m 21.06.2007 nr 22 jõust. 01.01.2008)

Elamumajandusamet

 

Peaeesmärk: Kõrge teeninduskultuuriga ja tegusad linnaasutused

Eesmärgid

Mõõdikud

Kriteeriumid

Vastutaja

Linna huvide esindatus EL-s ja tihe linnadevaheline koostöö

Tallinna ametnikke kasv Brüsseli esinduses

2006-2;

2007-3

 Linnakantselei

Kõik tallinlased on
 registreeritud rahvastikuregistris

Rahvastikuregistrisse lisandunud elanike arv

 

2006-2500 elanikku;
2007-2500 elanikku

Perekonnaseisuamet

Linnaametnike oskusteabe
 täiendamine

Täiendkoolituse läbinud teenistujate protsent kogu linna teenistujatest

 

2006-80%;
2007-90%

Linnakantselei

Internetipõhiste teenuste
pakkumine

Täielike e-teenuste arv kõigist võimalikest protsentides

2006-50%;
2007-100%

Linnakantselei

 

Linna teenuste arv kõigist võimalikest kodanikuportaalis protsentides

 

2006-50%;
2007-100%

Linnakantselei

Linnaasutuste infotehnoloogiline infrastruktuur

Digitaalselt menetletavate dokumentide maht kõigist dokumentidest protsentides

 

2006-50%;
2007-100%

Linnakantselei

 

Linnaametnikele ja –kodanikele vajalike ruumiandmete kättesaadavus

2006-50%;

2007-65%

Linnaplaneerimise amet

 

(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Head töötingimused linnaasutustes

Ametnike töötingimuste vastavus EL nõuetele

2006-50%;

2007-100%

Linnakantselei

 

 

5. Kokkuvõte

Tallinna Linnavalitsus pöörab suurt tähelepanu kaasaegse analüüsi-, planeerimise ja seiresüsteemi rakendamisele, ametiasutuste arendusjuhtide võrgustiku loomisele ning strateegiliste dokumentide koostamise, täiendamise, elluviimise, seire ja vastastikuste seoste süsteemi korrastamisele.

Tallinna arengukava 2006-2021 lähtub linna strateegiast “Tallinn 2025“, mille ülesandeks on pakkuda linna kui terviku arengu seisukohalt parim lähiaastate tegevuslahend, saavutamaks soovitud tulevikuseisundit olemasolevate ressursside piires.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

Tallinna majanduse areng peab olema lähiperioodil väga kiire, maksimaalselt tuleb kasutada EL struktuurfondide rahasid ning tihedalt tuleb koostööd teha riigi ja kolmanda sektoriga.

Arengudokumenti viivad ellu linna ametiasutused, elluviimine sõltub eelkõige selle kavandajatest ja teostajatest - Tallinna linna ametiasutustes töötavate ametnike sihipärasest tegevusest.

Arengudokumendi ajakohastamise käigus aktualiseeritakse olukorda iseloomustavad faktandmed, arengulised peaeesmärgid, eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused. Selleks esitavad linnavalitsuse struktuuriüksused, koostöös linnaelanike, ettevõtjate ja mittetulundusühingutega, Tallinna Linnakantselei arenguteenistusele ülevaate oma vastutusala eelmise aasta eesmärkide saavutamisest ja ettepanekud arengukava kaasajastamiseks.

Arengudokumendi ajakohastamisse kaasatakse kõik Tallinna Linnavalitsuse struktuuriüksused. Tallinna arengudokumentide menetlemist ja monitooringut koordineerib Tallinna Linnakantselei arenguteenistus.

Tallinna arengukava 2006-2021 koostamisel lähtuti eelkõige strateegiast “Tallinn 2025“. Arvestati riigi- ja linna arengudokumentidega ning erinevate uuringutega ja linna ametiasutuste ettepanekutega. Tallinna arengukava võimaldab kavandada linna tulevikku terviklikult ja ressurssidega tasakaalustatult.
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

 

6. Kasutatud dokumendid

1.        Strateegia “Tallinn 2025“ (Tallinna Linnavolikogu 10. juuni 2004. a määrus nr 23);

2.        Tallinna arengukava 2005-2014 (Tallinna Linnavolikogu 9. detsember 2004. a määrus nr 53);

3.        Tallinna elamuehitusprogramm “5000 eluaset Tallinnasse“ (Tallinna Linnavolikogu 18. aprilli 2002. a otsus nr 175);

4.        Tallinna energiamajanduse pikaajaline arengukava 2003-2017 (Tallinna Linnavalitsuse 4. juuni 2003. a istungi protokoll nr 24);

5.        Tallinna haljastuse arengukava (Tallinna Linnavolikogu 3. märtsi 2005 määrus nr 17);
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

6.        Tallinna hoolekande arengukava aastateks 2001-2005 (Tallinna Linnavolikogu 6. september 2001. a määrus nr 38);

7.        Tallinna jäätmekava (Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2001. a määrus nr 39);

8.        Tallinna keskkonnastrateegia 2010 (Tallinna Linnavolikogu 22.jaanuari 1998 määrus nr 5);

9.        Tallinna liikluse arengusuunad aastateks 2005‑2014 (Tallinna Linnavolikogu 20. juuni 2005 otsus nr 195);
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

10.    Tallinna linna eelarvestrateegia aastateks 2005-2007 (Tallinna Linnavolikogu 17. juuni 2004. a määrus nr 24);

11.    Tallinna magistraaltänavavõrgu (teedeehitus ja rekonstrueerimine) arengusuunad 2005-2014 (Tallinna Linnavolikogu 20. juuni 2005. a määrus nr 40);

12.    Tallinna munitsipaalkoolide remondi ja investeeringute kava aastateks 2004-2012 (Tallinna Linnavolikogu 11. detsember 2003. a määrus nr 67);

13.    Tallinna munitsipaalpolitsei arengukava (Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004. a määrus nr 18);

14.    Tallinna noorsootöö arengusuunad 2006‑2010 (Tallinna Linnavolikogu 9. veebruari 2006 määrus nr 7);
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

15.    Tallinna tööhõive suurendamise programm 2005-2007 (Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004. a määrus nr 17);

16.    Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2004-2015 (Tallinna Linnavolikogu 13. mai 2004. a  määrus nr 14);

17.    Tallinna ühtse piletisüsteemi ühistranspordi jätkusuutlik arengukava, teenindustaseme normid ning investeeringute ja rahastamise programm 2004-2010 (Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2003. a määrus nr 40);

18.    Lasnamäe linnaosa arengukava;

19.    Mustamäe linnaosa arengustrateegia;

20.    Põhja-Tallinna linnaosa arengukava;

21.    Keskerakonna valitsemisplatvorm Tallinnas;
(Tvk m 16.11.2006 nr 64 jõust. 23.11.2006)

22.    Linnauuringute instituut lõpparuanne: Tallinna elamuasemestrateegia 2000;

23.    OÜ Saar Poll uuring: Tallinna elanike infovajaduse uuring oktoober 2001;

24.    Tallinna linna finantsjuhtimise mudel (Tallinna Linnavolikogu 22. augusti 2002. a otsus nr 329);

25.    Tallinna Tehnikaülikooli uurimistöö: “Tallinna juhtimise täiustamine“;

26.    Tallinna üldplaneering (Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001. a määrus nr 3).

 

 

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees