AKTI TUNNISTAB KEHTETUKS:
Tvk m 19.05.2011 nr 17, jõustumine 27.05.2011
REDAKTSIOON:
Tvk m 21.12.2006 nr 76 jõust. 01.01.2007
|
|
|
TALLINNA LINNAVOLIKOGU
|
|
|
|
MÄÄRUS
|
|
|
|
|
|
Tallinn
|
25. august 2005 nr 45
|
|
|
|
|
|
Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord
|
|
|
|
|
|
|
Määrus kehtestatakse Looduskaitseseaduse § 45 alusel.
|
|
|
|
|
| |
|
|
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimuste ja korra põhimõtted
(1) Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord (edaspidi kord) reguleerib puu raieks ja hoolduslõikuseks loa taotlemist, loa väljaandmist ning loa andmisel võimalike täiendavate kõrvaltingimuste seadmist Tallinna linnas.
(2) Puu raie ja hoolduslõikus Tallinna linnas toimub käesoleva korra kohaselt antud loa alusel, mille väljastab Tallinna Keskkonnaamet (edaspidi amet).
(3) Kord ei reguleeri Metsaseaduse § 3 lg 1 tulenevaid juhtumeid, mil puu raie teostatakse Metsaseaduse § 23 kohaselt.
(4) Raieluba ei ole vaja taotleda alla 8 cm rinnasdiameetriga puudele, põõsastele ja enamlevinud viljapuudele v.a. avalikel haljasaladel kasvavatele viljapuudele.
(5) Hoolduslõikusluba ei ole vaja taotleda kuivanud okste ja vesivõsude kõrvaldamiseks ja linnaosadel puuhooldusspetsialistidelt tellitud puude hoolduslõikuseks linnaosa hooldusalal.
(6) Amet võib loa väljastamisel seada täiendavaid kõrvaltingimusi raiutud puu käitlemise, puu asendusistutuse korraldamise, istutatud puu hooldamise osas, samuti raie keelamise osas raierahu perioodil. Tingimuste rakendamise vajaduse otsustab ameti juhataja.
(7) Amet võib teha Tallinna Linnaplaneerimise ametile ettepaneku detailplaneeringu algatamiseks seoses vajadusega muuta kehtiva detailplaneeringu haljastuse lahendust.
§ 2. Mõisted
(1) Korras kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
1) puu - kõrghaljastuse element, mille rinnasdiameeter on üle 8 cm;
2) puistu - ühtlase iseloomuga metsaosa;
3) rinnasdiameeter - puu tüve läbimõõt, mõõdetuna 1.3 meetri kõrguselt juurekaelast;
4) raieluba - luba, mis annab õiguse puu raieks ning määrab raietööde tingimused;
5) hoolduslõikus - puu võra hooldamiseks ja kujundamiseks ette võetav lõikus, mille käigus puud ei likvideerita;
6) raierahu periood - ajavahemik lindude pesitsemise ajal, millal puu raiumist võib mitte lubada;
7) asendusistutus - maha raiutava puu asemele istutatav puu või puud.
2. peatükk
PUU RAIELOA TAOTLEMINE JA VÄLJAANDMINE
§ 3. Raieloa taotlemine
(1) Raieluba võib taotleda puu kasvukoha maa omanik, valdaja või volitatud isik. Erastatava maa korral esitab raieloa taotluse maa erastaja.
(2) Puu raiumiseks esitatakse ametile vabas vormis taotlus, kus on näidatud järgmised andmed:
1) andmed taotleja kohta (nimi, elu- või asukoha aadress, isikukood või registreerimisnumber, volitatud esindaja andmed, kontakttelefon jms);
2) põhjendus puu likvideerimiseks;
3) omandisuhe puu kasvukohaga;
4) raiutud puude käitlemisviis ja käitlemiskoht.
(3) Raieloa taotlusele lisatakse vajadusel:
1) ehitusluba, kui raieõigust taotletakse ehituse alla jäävale puule;
2) korteri- või elamuühistu üldkoosoleku protokoll või juhatuse otsus, kui raieõigust taotletakse ühistu territooriumil olevale puule;
3) asukohakaart või väljavõte projekti asendiplaanist;
4) esindusõigust tõendav dokument, kui taotluse esitab esindaja.
§ 4. Raieloa väljastamine
(1) Amet:
1) kontrollib taotluses esitatud ja taotlusele lisatud dokumentides sisalduvate andmete õigsust ning nõuab vajadusel taotlejalt täiendavaid dokumente (nt dendroloogi hinnangut, haljastusprojekti vms) ja selgitusi, registreerib nõuetekohase taotluse;
2) vaatab taotluse läbi, kontrollib kavandatud raie põhjendatust;
3) küsib puu raie kohta seisukoha loodusobjekti valitsejalt, kui puid soovitakse raiuda kaitsealustelt loodusobjektilt;
4) teostab puu ülevaatuse ja märgistab raiumisele kuuluva puu looduses spetsiaalse märkimisnoaga;
5) määrab linna tellimisel raiutud puude käitlemisviisi ja käitlemiskoha.
(2) Puu asendusisutuse korral nõuab amet garantiikirja, milles on näidatud raieloa taotleja kohustus istutada määratud ajaks vastav arv puid ning istutuskoht.
(3) Amet väljastab raieloa ühe kuu jooksul taotluse registreerimisest.
§ 5. Raieloa väljastamisest keeldumine
(1) Raieloa andmisest võib keelduda kui:
1) puu on terve ja elujõuline ning ei ohusta hoonete ja rajatiste struktuure (vundamenti, seinu, katust);
2) raiuda soovitakse puud, mis on määratud säilitatavaks detailplaneeringuga või ehitusprojektis;
3) puu on riikliku või kohaliku omavalitsuse looduskaitse all või on kantud Tallinna haruldasemate puude nimekirja (avaldatud Tallinna ametlikul veebilehel) või asub Tallinna rohevõrgustiku tuumalal või rohekoridoris;
4) loa taotleja on esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid.
(2) Raieloa andmisest keeldumist põhjendatakse kirjalikult.
§ 6. Raieloa vormistamine
(1) Amet vormistab määruse lisas 1 toodud vormis raieloa kahes eksemplaris, millest üks eksemplar väljastatakse taotlejale ja teine jääb ametile.
(2) Raieluba kehtib 1 aasta.
(3) Esitatud taotlused ja väljastatud load registreeritakse ametis elektrooniliselt.
(4) Info raie asukoha, puude arvu, loa väljaandmise kuupäeva, kehtivuse ja raieloa taotleja kohta avalikustatakse Tallinna veebilehel.
§ 7. Erijuhud
(1) Tuuleheite ja tormimurru korral ning kohest likvideerimist nõudvale (avariiohtlikule) puule raieluba ei vormistata. Maaomanik, valdaja või volitatud isik teatab ametile maha kukkunud või ohtlike puude arvu, liigid, diameetrid ja täpse asukoha esimesel võimalusel avastamise hetkest.
(2) Amet fikseerib korra § 7 lg 1 nimetatud puu likvideerimise, vajadusel kontrollides sündmuspaigal olukorra vastavust kirjeldatule.
3. peatükk
PUU HOOLDUSLÕIKUSLOA TAOTLEMINE JA VÄLJAANDMINE
§ 8. Hoolduslõikusloa taotlemine
(1) Puu hoolduslõikuseks esitatakse ametile kirjalik vabas vormis taotlus, kus on näidatud järgmised andmed:
1) andmed taotleja kohta (nimi, elu- või asukoha aadress, isikukood või registreerimisnumber, volitatud esindaja andmed, kontakttelefon jms);
2) millisel eesmärgil, millal ja millist puu hooldusvõtet soovitakse teostada;
3) omandisuhe puu kasvukohaga.
(2) Loa taotlusele lisatakse esindaja esindusõigust tõendav dokument, kui taotluse esitab esindaja.
§ 9. Hoolduslõikusloa väljastamine
(1) Amet:
1) kontrollib taotluses esitatud ja taotlusele lisatud dokumentides sisalduvate andmete õigsust ning nõuab vajadusel taotlejalt täiendavaid dokumente ja selgitusi, registreerib nõuetekohase taotluse;
2) vaatab taotluse läbi ning teostab looduses puu ülevaatuse, mida taotleja soovib lõigata.
(2) Amet otsustab puu hoolduslõikuseks loa andmise ühe kuu jooksul taotluse registreerimisest.
§ 10. Hoolduslõikusloa väljastamisest keeldumine
(1) Hoolduslõikusloa andmisest võib keelduda, kui:
1) lõikuse tagajärjel halveneksid puu kasvutingimused pöördumatult;
2) taotleja poolt soovitud lõikusmeetod ei sobi konkreetsele puuliigile;
3) ei ole vegetatsiooniperioodist lähtudes õige aeg puu hoolduslõikuseks;
4) puu on riikliku või kohaliku omavalitsuse looduskaitse all või on kantud Tallinna haruldasemate puude nimekirja (avaldatud Tallinna ametlikul veebilehel) või asub Tallinna rohevõrgustiku tuumalal või rohekoridoris;
5) loa taotleja on esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid.
(2) Hoolduslõikusloa andmisest keeldumist põhjendatakse kirjalikult.
§ 11. Hoolduslõikusloa vormistamine
(1) Amet vormistab puu hoolduslõikuse teostamiseks vajaliku loa kirjalikult lisas 2 toodud vormil. Luba sisaldab ameti poolt väljastatud konkreetseid tingimusi puu hoolduslõikuse meetodi, ulatuse ja lõikamise aja kohta.
(2) Kui ühes asukohas taotletakse nii raiet kui hoolduslõikust võib hoolduslõikuse lubamine olla vormistatud raieloas lisatingimusena.
(3) Hoolduslõikusluba antakse ühekordseks lõikuseks, loa tähtaja määrab amet.
4. peatükk
RAIELOA VÄLJASTAMISE KÕRVALTINGIMUSED
§ 12. Puu asendamise tingimus
(1) Lähtudes puu ökoloogilisest ja esteetilisest väärtusest tuleb puu asendamisel arvestada likvideeritava puu rinnasdiameetrit, liiki, seisukorda ja kasvukohta, mis on kirjeldatud vastavate koefitsientidega.
(2) Võimalusel tehakse asendusistutus endises asukohas või selle läheduses.
(3) Istutavate puude arvutamine toimub järgmise valemiga:
VALEM ; kus:
1) D - likvideeritava puu rinnasdiameeter, mitme puu puhul rinnasdiameetrite summa, cm;
2) d - istutatava puu rinnasdiameeter;
3) k1 - likvideeritava puu liigi koefitsient;
4) k2 - likvideeritava puu seisukorra ja esteetilisuse koefitsient;
5) k3 - likvideeritava puu kasvukoha koefitsient.
(4) Istutatava puu diameeter -d :
1) Alleepuud, tänavate äärde istutatavad esinduslikud lehtpuud - 6 cm (rinnasdiameeter);
2) Haljasaladele ja parkidesse istutatavad lehtpuud - 4 cm (rinnasdiameeter);
3) Haljasaladele ja parkidesse istutatavad okaspuud - 3 cm (mõõdetuna juurekaelast);
4) Metsaparkidesse istutatavad okaspuud - 1 cm (mõõdetuna juurekaelast).
(5) Puu liigi koefitsient - k1:
1) kõik okas-ja lehtpuuvormid ning haruldased ja kaitsealused eksemplarid - 5,0;
2) kõik okaspuud ja väärtuslikud lehtpuud (kõik tamme, hobukastani, pöögi, pähklipuu ja pärna liigid ning nendega võrdsustatud liigid) - 2,5;
3) enamkasutatavad tavalised lehtpuud ja dekoratiivsed viljapuud (kõik jalaka, saare, kase ja toominga liigid ning nendega võrdsustatud liigid, haab, remmelgas, must lepp, hõre- ja palsamipappel) - 1,0;
4) kiirekasvulised lehtpuuliigid (saarvaher, hall-lepp, berliini ja hatuseviljaline pappel, vesi- ja vitspaju) - 0,7.
(6) Puu seisukorra ja esteetilisuse koefitsient - k2:
1) eriti väärtuslik puu (I väärtusklass).- 5,0;
2) väärtuslik puu (II väärtusklass) - 2,5;
3) oluline puu (III väärtusklass) - 1,0;
4) väheväärtuslik puu (IV väärtusklass) - 0,7
(7) Puu kasvukoha koefitsient - k3:
1) kaitsealused territooriumid, I astme hooldusintensiivsusega haljasalad ja puiesteed - 5,0;
2) hoonestatud territooriumid, teemaad, üldkasutatavad pargid ja haljasalad - 2,5;
3) metsad ja metsapargid - 1,0;
4) jäätmaad ja perspektiivsed ehitusterritooriumid (vastavalt linna ja linnaosade
üldplaanidele) - 0,7.
(8) Puu tüve osalisel kahjustamisel arvutatakse kompenseeritav haljastus protsentuaalselt puu kogu kompenseerimisest olenevalt tüve vigastuse suurusest. Viimane mõõdetakse kahjustuse kõige laiemast kohast puu ristlõike suunas.
(9) Puu okste kahjustamisel arvutatakse kompenseerimise suuruseks 1/3 ulatuses samasuure tüve läbimõõduga puu kompenseerimisest.
(10) Kui raieloa taotlemisel on tõestatav, et ehitustööde või muu tegevuse käigus on puud vigastatud kasvujõuetuseni või muudetud puu kasvutingimusi nii, et selle seisund järgmise vegetatsiooniperioodi jooksul pöördumatult kahjustub, kasutatakse kompensatsiooni arvutamisel koefitsiente, mis vastavad puu seisundile enne kahjustuste tegemist või kasvutingimuste muutmist.
§ 13. Asendusistutuse korraldamine
Asendusistutust koordineerib, korraldab ja peab arvestust amet koostöös linnaosade valitsustega.
§ 14. Asendatud puu hooldamise tingimus
(1) Asendusistutuse kohustuse saaja tagab ameti poolt raieloas nõutud kõigile asendatud puudele vajalikud kasvutingimused.
(2) Kui asendatud puu hävib 2 aasta jooksul istutuse fikseerimisest ameti või linnaosa valitsuse poolt, on ametil õigus nõuda samaväärsete asenduspuude istutamist.
(3) Asendusistutuse asukohad ja istikud peavad vastama Eesti Vabariigi standarditele EVS 843:2003 ja EVS 778:2001.
§ 15. Raie keelamine raierahu perioodil
Lindude pesitsemise ajal võib keelata puu raiumist ja puistutes raiumist kohtades, kus keskkonnakaitse spetsialist on registreerinud pesitsevaid linde.
5. peatükk
RAIELOA AJUTINE PEATAMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE
§ 16. Raieloa peatamine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Ametil on õigus peatada raieloa kehtivus või see kehtetuks tunnistada juhul kui:
1) ilmneb, et taotleja on esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
2) ilmneb, et rikutakse raierahu perioodi;
3) ilmneb, et raiutakse raieloale mitte kantud puid;
(2) Raieloa peatamisest või kehtetuks tunnistamisest teavitatakse taotlejat kirjalikult. Loa peatamise puhul teavitatakse taotlejat loa peatamise kestvusest.
6. peatükk
JÄRELEVALVE PUU RAIE JA HOOLDUSLÕIKUSE ÜLE
§ 17. Järelevalve teostajad
Järelevalvet käesoleva korra ja selle alusel väljastatud lubade täitmise üle teostavad Keskkonnaamet, Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet ja linnaosade valitsused vastavalt oma pädevusele.
(Tvk m 21.12.2006 nr 76 jõust. 01.01.2007)
§ 18. Vastutus
Puu ebaseadusliku raie eest karistatakse Looduskaitseseaduse § 73 alusel ja samuti Tallinna linna heakorra eeskirja alusel.
§ 19. Määruse kehtetuks tunnistamine
Tallinna Linnavolikogu 20. aprilli 1995 määrus nr 8 “Haljastuse taastamistasu” tunnistatakse kehtetuks.
§ 20. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. septembril 2005.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Toomas Vitsut
|
|
Tallinna Linnavolikogu esimees
|
LISA 1 RAIELUBA
LISA 2 HOOLDUSLÕIKUSLUBA
